Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mis on Teie arvates kõige olulisem omadus mobiiltelefoni juures?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
helistamine, temalt, arvas, tehnoloogia, ühelt, maili, uutest, igatsus, üksildus, noormees, noortega, osasid, saatmine, kribada, saata, neiu, tükk, telefonis, õhtutiehk listide kaudu tuleb huvipakkuvatel teemadel ka palju reklaamilaadset teavet. Pikema ja mitteametlikuma jutu rääkimiseks sõprade ja tuttavatega kasutan MSN Messengeri, mille abil saab samuti huvipakkuvaid faile vahetada. Laialdane interneti teel suhtlemine ei tähenda seda, et näost näkku suhtlemist üldse ei toimuks, kuid seda toimub interneti tõttu vähem võrreldes varasemate aegadega. Suhtlemiseks kasutan ka mobiiltelefoni. Suurem suhtlus toimub siiski interneti vahendusel, kuid helistamine on tihti kõige kiirem võimalus inimese kätte saamiseks. Oma eakaaslastega suhtlen rohkem MSN Messengeri või Facebooki teel, kuid oma vanematega räägin pikemat juttu telefonis. Ükski telefoninumber mul peas ei ole. Kasutan oma mobiili telefoniraamatut. Selleks, et ülikoolis hakkama saada, peab olema võimalus kasutada arvutit. Oluline on ka oskus kogu selles informatsiooni virvarris orienteeruda. Tartu ülikoolis käies on olulisimaks
MAINORI KÕRGKOOL Infotehnoloogia Instituut Veebitehnoloogia eriala Mariliis Palu INTERNET TÄNA MAAILMAS Ainetöö Koolipoolne juhendaja: Kalev Avi, MSc Internet täna maailmas Pärnu 2010 2 Internet täna maailmas SISUKORD KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................20 3 Internet täna maailmas SISSEJUHATUS Töö teemaks sai valitud Internet täna maailmas, kuna paljud eri vanuses inimeste suhtlus käib läbi interneti, mis toobki meid lasteni kuna nad kergesti mõjutatavad ja altimad internetis varitsetavate
4. Kas mingid elu kestel omandatud anaoomilised muutused (armid,näomoonutused) suurendavad inimeste nägude tajumist kriminaalsena? (Bachmann, 2003, lk 113-114) 1.9.3 Frenoloogia Teiseks eelteadusliku etapi distsipliiniks, mille probleematika ulatub tänapäeva, on olnud frenoloogia ehk teadus kolju väliskuju ja psüühiliste omaduste seostest. Selle loojaks on Franz Joseph Gall (1758-1828), kes tegutses praktiseeriva arstina ja pidas frenoloogiateemalisi loenguid Viinis. Gall arvas, et kõik võimed, anded ja isiksusomadused on kaasasündinud ning lokaliseeruvad aju erinevates piirkondades. Kolju kühmukeste ja lohukeste kompimise järgi püüdis ta hinnata inimese psüühilisi omadusi. Aastatel 1810-1819 ei tunnustanud teadus tema ideid, kuid 19. sajandil said need ideed populaarsed. Näiteks Melbourne vanglas kõigi hukatud kurjategijate peadest tehti kipsjäljendid, et kasutada frenoloogilist meetodit kriminaalse käitumise paremaks mõistmiseks
müügiesindaja vahel), oleks võimalik läbi viia positiivses ja usalduslikus õhkkonnas. · Oskus kontakti süvendada. Oskus mõjutada partneri hoiakuid ja siduda teda ka tulevikus. Lihtne võib olla luua hea esmamulje, kuid seda tuleb ka hoida ning siin ei piisa ainult isiklikust sharmist, vaid vaja on ka "sisu" (nii teadmised, kui isikuomadused). · Müügimetoodika. Oskus kasutada müügitehnikaid ja meetodeid kliendi sidumiseks ning temalt otsuste saamiseks. Siia alla kuuluvad näiteks oskus selgitada kliendi vajadusi (küsimuste kasutamise tehnikad), oskus esitada oma lahendust kliendi jaoks huvitavalt (argumenteerimine, kasu esitamine), oskus käsitleda kliendi vastuväiteid jt, mida käsitleme edaspidi. · Ajakasutus. Oskus planeerida oma aega ning juhtida oma ajakasutust. See sisaldab nii töö korraldust (tegevuste teostamise järjekord, teatud rutiinid), kui planeerimist (sh
Suhtlemispsühholoogia konspekt SP On interdistsiplinaarne valdkond hõlmates teemasid mitmetest suundadest: - Sotsiaalpsühholoogiast (peamine!), Arengupsühholoogiast, Sotsioloogiast , Kultuuripsühholoogiast, Kliinilisest psühholoogiast, Kommunikatsiooniteooriast, Antropoloogiast, juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub suhtlemine - Suhtlemine loob su
olemist ja räägitakse lapse vajadustest. Lapsenõustamiskeskuste vastava väljaõppe saanud töötaja on valmis toetama laste ja vanemate varajasi vastatstiksuhteid. Vägivalda ennetavad abinõud on ka lastega perekondade majanduslike ja psühhosotsiaalsete tingimuste parandamine ja vanematele eriti stressiseisundis pakutav abi. Miks ohvrid ei pöördu arsti poole? Peamised põhjused, miks ohvrid arsti poole ei pöördu, on ühelt poolt häbi- ja süütunne, et abikaasa/elukaaslane kohtleb oma naist nii julmalt. Ohvril on hirm, et arst hakkab teda juhtunus süüdistama ja annab talle hinnangu, et ta ei oska oma mehele hea naine. Teiselt poolt kordavad ohvrid, et arst võib teatada politseile ja selle tulemusena võidakse meest karistada, isegi vangi panna. Usalduse loomiseks ohvri ja arsti vahel on väga oluline, et meedikud suhtuksid ohvrisse kaastundlikult ja mõistvalt, mitte mingil juhul süüdistavalt
Roosi August - joodik, Marta isa, Hiie talu naaber Selma - Taavi parim sõbranna Inga - naine, kes organiseerib inimesi salaja Tallinnast üle Soome lahe, vastupanuliikuja Manivald Pihu - kombinaadi-kamba eesotsas (seal asub sõjakooli meeste peastaap) Riks - Taavi endine sõjakaaslane, tapab enese kokk Lompus - Taavi endine sõjakaaslane, lubab inimesi üle lahe aidata, tegelikult varastab paljaks Vello - üritab Taavi perega koos üle lahe minna Kokkuvõte: Taavi Raudoja oli noormees, kes võitles Soomes venelaste vastu. Koju jõudes sai ta teada, et tema naine Ilme ja laps Lembit on läinud üle mere. Ta võttis valepassi ja järgnes neile Tallinnasse. Pealinnas kohtas ta mitmeid tuttavaid, kes pakkusid talle otsa, et sõita üle mere ja põgeneda surma mõistmisest riigireetmise eest. Teda peteti mitmeid kordi ning oodatud ots jäigi tulemata. Samal ajal tema naine ja laps pöördusid koju tagasi, sest nad ei olnud laeva peale pääsenud
1 SISUKORD Teeninduse olemus.....................................................................................................4 4 1.2. Teeninduskanalid................................................................................................ 7 2.Klienditeenindaja isikuomadused ja teenindaja roll................................................9 2.1. Teenindaja hindamise kriteeriumid.....................................................................................................................10 2.2.Teenindaja roll.....................................................................................................................................................10 2.3. Peamised klienditeenindaja stressitekitajad........................................................................................................11 3.Hoiakud ja nende kujundamine.............................................................................12 4.Kliendi ootused...................
Angehrni (1997) ICDT mudeli nimi on pärit internetis tekkinud uute ärivõimaluste ruumi segmentimisega neljaks virtuaalseks ruumiks: 1) virtuaalne inforuum, 2) virtuaalne kommunikatsiooniruum, 3) virtuaalne jaotusruum, 4) virtuaalne tehinguruum. Joonis 1. ICDT mudel (Angehrn 1997, Kirst 2007: 10 kaudu) 12 1.3.1. Virtuaalne inforuum Virtuaalne inforuum (virtual information space ehk VIS) koosneb Angehrni (1997) järgi uutest internetikanalitest, mille kaudu saab kuvada infot enda ning oma toodete ja teenuste kohta. Toimides nagu suur teadetetahvel, millele pääseb ligi paindlikult, globaalselt ja soodsalt, on internet avanud uue turunduskanali kõikidele, alates suurtest ettevõtetest kuni üksikisikuteni. Tarbija vaatenurgast pakub virtuaalne inforuum efektiivset viisi infot koguda ja turul olevaid pakkumisi võrrelda.
Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taju ..............................................
ärandab vahest autosid ja vahendab varastatud autosid. Nad tahavad, et J tuleks nendega kaasa Jansa poole jooma. J ei taha, aga kuna midagi teha ei ole läheb kaasa. Jansa on Jaanika tema ema elab enamasi Oslos ja seetõttu ei tea, mis elu tütar üksi olles elab. Jansa tegeleb Antsuga- müüb amfetamiini. Ka J on mitu korda politseile pidanud selle pärast tunnistusi andma. J olemine ei jää siin pikaks, sest kui Jansa J-i oma vannituppa kutsub, et temalt raha laenuks küsida, siis vahepeal on Esko J-i telefonis Marileenu (uus klassiõde) numbri valinud ja kutsub teda roppuste saatel ka peole. J vihastab ja tormab välja. -11.Õnneks on Marileenuga järgmisel päeval koolis sellest telefonikõnest rääkides lihtsam kui ta arvas- tüdrukul on suurem huumori ja rõvedusetaluvus kui tema välimusest võis oodata. Peep, kes on lühike ja naljakas posiss saadab J-le tunni ajal kirja kus käsib J-
" olin rõõmus. Aga kui heitsin pilgu välja, polnud ma eriti rõõmus. Me olime kukkunud keset jõge, kus kõik oli läbi põimitud puuokste ja liaanidega. Jões ulpisid mõned väljakukkunud istmed ja inimesed. Vaatepilt oli küllaltki kohutav. "Kuidas me üle jõe pääseme?" oli Miina mures. "Äkki saame mööda liaane üle jõe? Või ma ei tea... Kui sa oled nii tugev, et neist kinni haarata?" olin mures. "Me peame vähemalt proovimagi. Sest ma arvan, et sa ei taha siin nälga surra!" arvas Miina. Me ronisime ettevaatlikult, kuid valurikkalt lennukist välja ühe puu peale. "Võib-olla saame ka mööda puid üle jõe?" arvasin ma. "Võib-olla tõesti. Köh, köhö, köhö!!!" hakkas Miina vaevaliselt rääkima ja köhima. Ma sain kohe aru, et tal on mõni roie murtud. "Oled sa ikka kindel?" olin mures. "Jah, ja, jah! Palun liigume!" sundis ta mind. Ma haarasin ühest liaanist kinni ja hüppasin teise puu peale. Mu jalg sai üpris palju haiget. Ma saatsin liaani Miinale tagasi.
Poplaarkultuur väljendab rahva enda sügavamaid soove. NT: populaarne oli HIPi kultuur USA's (60ndad). Tähtis pole see, kas jumal on olemas või mitte, tähtis on see, et paljud usuvad temasse. Ühel juhtumil ohustab populaarkultuur eliidi väärtusi. Teiseltpoolt on tegemist rahva manipulatsiooniga, et rahvast millekski ära kasutada. Ehk siis ühelt poolt : Inimesed loevad räpmskirjandust meil on õigus neid põlastada. - Muretseme nende inimeste pärast, sest nad on ohvrid. Matthew Arnold (teoreetik) oli mees, kes vaatas populaarkultuuri kultuuri üldise mõiste sees. Tema raamat oli ,,Culture and Anarchy" 1869 (algselt kultuur ja tema vaenlased). Selles raamatus pakkus ta välja oma kultuuri definitsooni ja uuris anarhiat.
ettevõtete jaoks tegemist kliendisegmendiga, kelle kasvupotentsiaal on realiseerimata. Sellist vaadet kinnitab ka asjaolu, et vaid 30% vastanutest peab takistuseks lastega peredele suunatud investeeringute tegemiseks ebapiisavat nõudlust. (Eesti turismiettevõtete ... 2009: 53) Lastega pered ei ole ettevõtete jaoks atraktiivne sihtgrupp mitmetel põhjustel. Üheks oluliseks põhjuseks on hinnatundlikkus, kuna kogu eelarve tuleb ühelt leibkonnalt. 21 Teiseks on lapsed ettearvamatud nad oska alati korda hoida ega taju lubatud piire. Laste järele tuleb valvata ja kui ettevõtte territooriumil juhtub õnnetus, on ettevõte selle eest suuremal või vähemal määral vastutav. Laste turvalisuse tagamine on oluline teema nii ettevõtete kui ka lapsevanemate jaoks. Üldiselt ollakse arusaamal, et riske tuleks maandada ja ohtlikke olukordi vältida.
kuninga vastu, kuid mitte iialgi kardinali ega hispaanlaste vastu. Sellest kindlakskujunenud harjumusest tuleneski, et ülalmainitud aprillikuu esimesel esmaspäeval 1625.. aastal kiirustasid linnakodanikud, kuuldes kära, kuid mitte nähes puna-kollast lippu või hertsog Richelieu kaardiväelaste univorme, «Vabamöldri» kõrtsi poole. 7 Sinna jõudes võis igaüks segaduse põhjust näha ja mõista. Keegi noormees ... Kuid visandame ühe suletõmbega ta portree. Kujutlege don Quijotet kaheksateistkümneaastasena. Don Quijotet ilma raudrüüta, soomussärgita ja reiekaitseteta, don Quijotet villases vammuses, mille sinine värv oli omandanud veinipära ja taevasinise vahepealse tabamatu värvingu. Piklik ja tõmmu nägu, esiletungivad põsesarnad -- salakavaluse tunnus; väga arenenud lõualihased -- märk, millest eksimatult tuntakse gaskoonlast, isegi ilma baretita, meie noormees aga kandis mingi
Poeemis pidi olema kindlasti midagi positiivset, midagi inspireerivat. Gogol nimetas oma ,,Surnud hingi" ka poeemiks. Olulisem oli sisu, vorm polnud oluline. Jutustus pidi kirjeldama mingit tõsielulist asja. Ta ei olnud alati tõsi, aga ta oli dekoreeritud nii nagu tõde. Jutustus oli vastandatud romaanile, sest romaan oli välja mõeldud. Puskini poeem on selles mõttes hästi üles ehitatud siin on ajaloolist tausta, aga siin on ka üksikisiku hingeelu kirjeldatud. Poeemis on ühelt poolt eellugu peategelase saatus. Teine liin on linn ja selle ülistamine. Poeem on üles ehitatud kontrastidele ühelt poolt on Peterburi võimas suursugune linn, mis on rajatud suure mehe poolt. Ta võitles loodusega ja võitis. Seetõttu on proloogis ülistus linnale. Veel kirjeldatakse ka seda, kuidas see kõik läks täide. Peterburi on aken Euroopasse, ilus sõjaväelinn. Jevgeni on tavaline inimene, üks väga paljudest ja seetõttu pole tema perekonnanimi tähtis
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
Mille peale B mõmiseb ebamääraselt ja süngelt. Pink ei ole halb, kahju ainult, et liiga vähe varjus kutsuks A B-d vestlema. Kuid siinsamas märkab vabandage, ma ei hakka teid segama. Lausunud need sõnad, pühendub ta uuesti lehe lugemisele. Peamine on tehtud, võetud rahulik ning inimlik toon, ähvardanud skandaal on juba eos likvideeritud. B võib küsida: no mida seal ka kirjutatakse. Kuid A hoiab initsiatiivi juba oma käes ning temalt vastust välja meelitada polegi nii lihtne. Kurt olete või mühatab B. Kuid A jätkab vaikimist. Alles pärast kolmandat pöördumist langetab ta ajalehe ning küsib: kas te ütlesite midagi. B nahhaalitseb edasi: ma küsisin, kas kõrvad on pesemata? Kas te ütlesite seda mulle? Vabandage, kuid puhakem omaette, mina ei sega teid ja teie mind. Leppisime kokku? pareerib A ning süveneb taas lugemisse. Partner on paika pandud, kuid ta jätkab tüütamist
Rolle tunnetavad inimesed suheldes, sest nad avalduvad teiste inimeste ootuste kaudu. 6 Sarnastes ametites ja olukordades käituvad erinevad inimesed ühtemoodi. Asutusse siseneval kliendil on omad ootused teenindajale sõltumata sellest, kes täpselt temaga tegeleb. Kliendil on oma ettekujutus, kuidas töötajad üldiselt käituma peaksid. Kliendid arvavad üsna sageli, et teenindaja peaks teadma, millist tegevust ja käitumist kliendid temalt ootavad. Teenindaja arusaama oma rollist iseloomustab rollikujutlus. Nii klienditeeninduse kui suhtlemise seisukohast üldse on tähtis, mil määral kattuvad rolliootused ja rollikujutlus. Rollikujutluse ja rolliootuste lahknemine on potentsiaalsete inimestevaheliste arusaamatuste ja ebameeldivuste allikas. Näiteks kui töötaja rollikujutluses puudub arusaam, et kliendiga suheldes tuleb
Eleaadid ehk elea koolkond * Koolkond, mis sai alguse Lõuna-Itaalias. * Elea koolkond oli idealismi esindaja. -) Idealism alge on puhas idee. * Xenophanes: ,,Kõigi nähtuste taga on muutumatune olemine." * Parmenides (525-480 eKr) temast on säilinud vaid sada viiskümmend rida, mis on kõik poeemi vormis ja räägib kahest asjast: 1) Elu on muutumatu; 2) Elu on näiv. -) Uskus, et mitteolemist ei saa olla, kõik, mis on, on fikseeritud. -) Arvas, et on lõputult ajahetki, kus inimene seisab, inimene ei liigu, ei muutu! -) Temalt on pärit algne loogika, mida hakkas Aristoteles edasi arendama. -) Parmenides ütles, et meie mõtlemine (vaim) ja olemine on identsed. -) Uskus veel, et meie meeled petavad meid, kuid mõistus paljastab tõe. -) Substants (sub all; stagere seisund) see, mis on mingi seisundi all ehk mis on asja olemus, alg idee.
ei olene kellestki.“ (lk79) Olen alati arvanud, et politseinike ja pedagoogide lapsed on targad ja eeskujuks oma käitumisega teistele. Elu on näidanud, et paraku see nii ei ole.Lasteaiast on nii mõningaidki näiteid, kus pedagoogi või politseiniku laps ei käitu ootuspäraselt. Vanasti oli lapse kasvatamine rohkem ema roll. Tänapäeval võtavad lapse kasvatamisest osa mõlemad vanemad, mis on ka täiesti mõistlik. On ju lapsele vaja mõlema lapse hellust ja hoolt. Kõike seda arvas aastasadu tagasi ka Russeau ja leidis, et töö ega ka miski muu ei tohi isa vabastada laste kasvatamisest. „Inimese kasvatamine algab tema sündimisega.“ (lk107) Meil, lapsevanemail on vaja lihtsalt last tingimusteta armastada, õpetada ja hoida. Esmapilgul tundub roll lihtne, kuid kõik meist ei suuda siiski kasvatada täisväärtuslikke inimesi. Huvitav väide on ka see, et „Ainuke harjumus, mis lapsel tohib olla, on see: mitte ühtegi harjumust omada
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
• Kaebamissuhe: nõustatav soovib rääkida teatud talle olulisest probleemist, kuid ta ei näe veel, kuidas ta ise selle probleemiga seotud on. • Kliendisuhe: nõustatav on tõepoolest huvitatud nõustaja pakutava abi vastuvõtmisest. 10 Karjäärinõustamine Konstruktivistlik (sotsiodünaamiline) nõustamine Sotsiodünaamilise nõustamise teooria looja R. Vance Peavy lähtub sellest, et inimene kui sotsiaalne olend on pidevas muutumises. Peavy arvas, et keskkond pakub samal ajal nii võimalusi kui piiranguid, kuid enamik lahendus- test on ajutised ja kehtivad konkreetse olukorra piires. Nõustaja ja nõustatav töötavad neid lahendusi välja koos, kasutades kogemuste analüüsi, informatsiooni ja arutlusi ning kujunda- des erinevaid vaatenurki. Lahendus toetub nõustatava isiklike ressursside kasutuselevõtule. Selleks uuritakse nii mineviku kogemusi kui praegust keskkonda, kus inimene tegutseb, ning
seda lihtsam on temani jõuda, sest iga rühma puhul on tavaliselt võimalik leida konkreetne sõnum ja kanal, mille kaudu talle n-ö kõige lähemale pääseb. Organisatsioonid teevad tihti vea, saates välja lugematuid pressiteateid, korraldades sponsorprogramme ja koostades brosüüre, mõtlemata, kellele need tegelikult suunatud on ning kuidas tahetakse adressaadi suhtumist mõjutada või mida temalt oodatakse. Kogu "inimkonnaga" korraga rääkimine ei anna tavaliselt tulemusi. Organisatsiooni sihtgrupid võib üldjoontes jaotada kaheks: organisatsioonisisesed ja -välised. Nagu siinses käsiraamatus korduvalt rõhutatud, ei ole suhtekorraldus ainult organisatsioonist välja suunduv tegevus. Ta on kahes tähenduses kommunikatsioon sissepoole: suhtlus organisatsiooni liikmetega (st
Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Igatsen sind, sinu pilku, sinu imearmsat naeratust, su naerukaja, sinu häält, sinu hellust, sinu pikki pikki suudlusi. Lihtsalt, ma igatsen sind. Igatsus on see, mis mind jõuetuks teeb... Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile Igatsen sind nii, nagu tahaks oma südame sinu juurde saata. Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Paljud tahavad,tõde oleks nende poolel kuid ei taha olla tõe poolel. Sa igatsed mind ? Milles probleem ? Tule ukse taha. Ma ootan sind isegi siis, kui sa enam ei tule. Mul ei ole sind, kuigi vajan sind. Langeb üks täht. Ma pigistan silmad kinni ja soovin! Soovin, et kõik oleks nii nagu oli varem. ILM:
Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6 Finantsaruande selgitus punktide lõike
Trükikoda OÜ "Greif" SISUKORD ESIMENE ELUAASTA 52 SISSEJUHATUS Mida tunneb laps? 52 Suhted ja kasvatus esimesel eluaastal 54 TEINE JA KOLMAS ELUAASTA 59 Mida tunneb laps? 59 Suhtlemine ning kasvatus teisel ja kolmandal eluaastal 63 Näiteid laste ja noorte vägivallast Vägivald perekonnaringis: 14-aastane noormees helis- NELJAS KUNI KUUES ELUAASTA 73 tab oma vanaema korteri uksekella. Kui vanaema on ta Mida tunneb laps? 73 sisse lasknud, lükkab poiss ta pikali ning üritab teda kä- Laste Suhtlemine ja kasvatus neljandast kuuenda eluaastani 75 gistada. Poisil õnnestubki oma sobraja onu kaasabil va- vägivald ja
Üldine Teatriajalugu II I Perioodi, riigi või kunstivoolu iseloomustus (eksamil mõne perioodi, riigi, voolu võrdlus; pöörata tähelepanu ka ajaloolistele ja ühiskondlikele taustadele teatri arengus) 1) Lavastajateatri teke Uusaja euroopa teater ei tundnud autori institutsiooni. Teatris oli ainuvaldajaks alati konservatiivne ja traditsioone hoidev näitlejaskond. Uuendusi võeti vastu äärmise vastumeelsusega. Nii Inglismaal kui ka Hispaanias asus näitlejate tsunft ja tema järel ka vaataja nende dramaturgide poolele, kes tagasid etenduse traditsioonilise vormi säilimise. Prantsusmaal juurutati uus lavaline süsteem käsu korras (kardinal Richelieu). Klassitsism oli oma põhiolemuselt kirjanduslik, sest seab dramaturgi kõrgemale näitlejast, näidendi aga lavastusest. Üheks probleemiks muutus vaataja istumine laval see kärpis näitlejate mänguruumi. Kuna tegu oli õukonnateatriga (klassitsism), siis tundus tolleaegsetele, et on lo
2 Spordisotsioloogia môiste. Môiste "sotsioloogia" tuleneb algselt sônadest societas (lad.k. ühiskond)ja logos (kreeke k. üldistatud teadmised). Nagu üldiselt sotsiaalteadused, nii on ka sotsioloogia seotud ühiskonna holistliku käsitlemisega, tema funktsioonide, ja institutsioonidega ning môjutajatega ja muutujatega. Seega käsitleb sotsioloogia ühiskondi ja nende sôltuvaid omadusi. Spordisotsioloogia on ühelt poolt üldsotsioloogia üks uuemaid harusid ja teiselt poolt sporditeaduste osa. Enamus spordisotsioloogia definitsioone sôltub sellest, kuidas sotsioloogiat kui teadust käsitletakse ning kuidas sporti vaadeldakse sotsioloogilistest aspektidest. Mida kitsamalt spordisotsiloogiat käsitleda, seda enam on ta môjutatud valdkonna välistest teguritest. Teisalt sôltub spordisotsioloogia defineerimine spordi kui môiste käsitlemisest
.. 6.Miks hobune alati sööb.- Kord sõid hobune ja härg karjamaal rohtu. Arutasid seal isekeski, et on tüdinud sellest pidevast närimisest ja aega puhkuseks napib. Kui korraga nägid mööda teerada meest kõndimas, raske kott turjal mis surub mehe selja lausa kõveraks.Jõudnud taadike lähemale, hakkas hobust paluma, et too viiks ta üle oja. Temal jalad töntsid ja viimaks upub ära ka veel. Hobusel oli küll hea süda, aga nägi eemal rohututikest ja arvas, et ei tema viia saa, sest vaja varsti tööle hakata ja nüüd peab enne seda hoolega sööma. „Kui upud on kahju küll, aga parata pole midagi. Igaüks peab ikka enda eest väljas olema“, lausus hobune. Taat siis pöördus viimses hädas härja poole, et äkki tema aitab ta üle oja. Härg, kes oli muidu pahuravõitu loom, oli lahkesti nõus taati aitama, sest teisi peab ju ikka vahel aitama ja võttis taadikese turjale... Leelo Tungal
tapmist, pettust, nälga jne) 5 Sellest me võime järeldada, et asjad muutuvad tarbekaupadeks ehk tarbimiskultuuri osaks ainult teatavatel hetkedel. Ühelt poolt piirab siis seda täielik singulaarsus (püha), teiselt poolt täielik universaalsus (raha) - ehkki need on pigem idaaltüüpilised, reaalsuses mitte eksisteerivad äärmused. Need kaks äärmust reguleerivad tarbimist n.ö seestpoolt. Campbell (1989) on sõnastanud paradoksi: ühelt poolt me elame ennast välja ostes, asjad annavad kindlust, iseseisvust, vabadust. Selle kaudu me loome. Teiselt poolt saame me osta asju, mis on valmis ja saadaval, ja ainult nii palju kui meil on raha või kui palju lubab õigussüsteem (kanep) või kultuur (lapsed). Ehk siis tarbekaupade regulatsioon toimub veel ühel väga lihtsal viisil, nimelt seaduste Jätkates asjade ,,eludega": sotsioloog Hebdige, kes uuris mod'e, on kirjeldanud, kuidas
oma pead paitas? Ilmselt vajas ta selle õpetajaga rääkides enda rahustamist. Osa endaga seotud puudutusi kujutavad adaptoreid ehk selliseid liigutusi, mis aitavad meil teatud olukorras ja teatud emotsioonidega kohaneda. Näiteks ilmnevad sellised liigutused ärevuse ja stressi korral. Inimesed puudutavad end sagedamini ka monoloogi ajal kui rahulikult istudes. Teistega suheldes puudutavad naised end üldiselt enam kui mehed. See võib ühelt poolt viidata suuremale ärevusele, kuid ka suuremale murele oma välimuse pärast. Seega ei ole puudutustega seonduv kaugeltki selge ja põhjalikult läbi uuritud valdkond. Üks on aga selge – puudutused on ääretult oluline kommunikatsiooni liik, mis mõjutab inimese enesetunnet ja aitab luua lähedust teistega 7. Pilkude funktsioonid 1. Annavad infot, 2. Reguleerivad suhtlemist, 3. Väljendavad intiimsust, 4
annaabi.ee 
