avalduse vanema õiguste piiramiseks lapse suhtes.) Millised seadused reguleerivad lapse õiguste kaitset? Milliste asutuste poole pöörduda kui lapse õigusi on rikutud? · ÜRO Lapse õiguste konventsiooni põhimõtted sisalduvad 1992. aastal vastu võetud lastekaitseseaduses, mis reguleerib lapse õigusi, vabadusi ja kohustusi ning nende kaitset Eesti Vabariigis. · Nii laps ise, lapsevanem või muu isik võib helistada kohalikule või üleriigilisele usaldustelefonile, et saada informatsiooni edasise tegutsemise kohta. Usaldustelefoni number on 126, alati võib pöörduda ka politsei numbrile 112. Abivajavast lapsest tuleb teada anda üleriigilisel tasuta ööpäevaringsel lasteabi lühinumbril 116 111. Lühinumbri eesmärgiks on võimaldada kõigil isikutel operatiivselt teatada abivajavast lapsest, tagada saadud info edastamise
..........................................................................................5 2. Lapsevanemate õigused ja kohustused.............................................................................................6 2.1 Vanemate kasvatuslikud ülesanded............................................................................................6 2.2 Kohustused ja õigused peale lahutust........................................................................................7 2.3 Lastekaitse.................................................................................................................................7 2.4 Vanemate õiguste äravõtmine....................................................................................................8 2.4.1 Vanemate õiguste äravõtmise protsess...............................................................................8 2.4.2 Vanema õiguste äravõtmise tagajärjed...............................................
tulenevad seadustest ning nende seaduste rakendamine lapse terveks ja inimlikuks kasvatamiseks lähtuvalt perekondlikest traditsioonidest ja üldtuntud tavadest. Minu valitud kursusetöö teema on väga aktuaalne hetkel kahel põhjusel: järjest enam pööratakse meie arenevas euroopalikus kultuuripildis tähelepanu lapsele kui eritähelepanu vajavale indiviidile ning sotsiaalministeeriumis on hetkel valmimas parandus lastekaitse seadusse, mis keelustaks igasuguse lapse kehalise karistamise. Oma kursusetöö kirjutamisel ei sea ma eesmärgiks niivõrd lastekaitse tööga seotud ekspertide hinnangute ja arvamuste lahti mõtestamist kuivõrd lihtsalt seadusandlusest ülesse otsida laste õigused ja kohustused ning nende lühike ja lakooniline kommenteerimine. Kursusetöö koostamise käigus üritan välja selgitada, millised probleemid leiduvad laste õiguste ja kohustuste rakendamisel ning milliseid õiguslikke ja
Huvisid kaaludes omistab Euroopa Inimõiguste Kohus erilise tähtsuse lapse parimatele huvidele, mis võivad iseloomu ja mõju tõttu lapsevanema õiguse perekonnaelule üles kaaluda. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest - seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. See säte puudutab nii perekonna seesmist kaitset kui ka laste kaitset, kui vanemad ei hoolitse nende eest, või kohtlevad neid halvasti. Samuti peab seadus kaitsma ka vanemaid. Lastekaitse on antud linna- ja vallavalitsuse pädevusse. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Perekonnaelu puutumatust võib riivata lapse äravõtmine vanemalt, samuti vanema õiguste äravõtmine. Perekonnaseadus näeb ette, et vanema õiguseid ära võtta, last ära võtta või lapsele eestkostjat määrata võib ainult kohus. Vanema õiguste äravõtmine peab olema põhjalik ja põhistatud tegevus. Põhiseaduse sätestab, et riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet
Laste ja vanemate peamised õigused, kohustused ja vastutus Lapse õigused on inimõigused. Need on õigused, mis kehtivad kõigile hoolimata vanusest, soost, rahvusest või muudest tunnustest. Seega, lapsel on paljuski needsamad õigused, mis on suurtel. Kui räägime lapse õigustest, mõtleme lapse inimõigusi. Kuna lapsed ei suuda alati oma õiguste ja huvide eest ise seista, vajavad nad suurte inimeste abi. Täiskasvanud peavad tagama lastele eluks vajaliku ning looma sobivad tingimused, et laste anded ja huvid saaksid areneda. Erinevas vanuses ja erinevast soost lastel on tihti erinevad huvid ning vajadused. Erinevustest hoolimata on nende õigused ühesugused. Kõigil neil on õigus võrdsele kohtlemisele. See tähendab, et poissi ei tohi pidada tüdrukust halvemaks seetõttu, et ta on poiss, ning tüdruk ei ole halvem poisist, kuna ta on tüdruk. Halvemaks ei tohi pidada seda, kes näeb teistmoodi välja või on muul moel erinev. Erinevused rikastavad maailma.
LAPSE ÕIGUSED KOOSTAJA: Villu Päid Lapse õigused Eesti lastekaitse seaduse koostamisel on arvestatud ÜRO lapse õiguste konventsiooni põhimõtetega. Lapse õiguste konventsioon, millega Eesti ühines 26. septembril 1991, toetub neljale põhimõttele: Igal lapsel on õigus osalemisele Tegutseda tuleb lapse huve esikohale seades Diskrimineerimine ei ole lubatud Igal lapsel on õigus elule ja arengule. Lapse õigused ja kohustused Lapse õigused on inimõigused. Need on õigused, mis kehtivad kõigile hoolimata vanusest, soost,
et selle kaudu tõsta oma madalat enesehinnangut. (Vaiksoo, 2010) 4 Kiusamine ei ole selline probleem, millest lihtsalt välja kasvatakse ning see ei tohiks olla osaks suurekssaamise juures. Kui kiusamine juba esile kerkib, siis tuleb sellega ka kindlasti tegeleda. Selleks on vaja luua ja kasutada strateegiaid, ning nende loomine on täiskasvanute teha. Kes siis veel, kui mitte lapsevanem või koolitöötaja peaks õpilasele abiks ja toeks olema. Olgu selleks õpilaseks siis kiusaja, ohver või kõrvalseisja. (Vaiksoo, 2010) Kiusamisprobleemide sagedus ja suurus on kindlaks indikaatoriks, et laps(ed) ei tule üksi nende suhete sasipundardega toime. Samuti ei peaks see, kooli seisukohalt, lasuma ainult õpetaja õlul, vaid minema korda kõigile kooliga kokku puutuvatele inimestele. Kooli hea
1 ja 2). Sellest tulenevalt ei olegi töös käsitletud viimaste aastate statistikat. Viimase aja kohta käib ainult järgnev tabel: Registreeritud kuriteod 2003 2004 2005 Seksuaalkuriteod alaealise suhtes 107 121 159 Seksuaalkuriteod lapseealise suhtes 33 114 153 1.6 Vägivallaga kokku puutunud lapse tunnused Kui laps puutub kokku vägivallaga, siis võivad ilmneda järgnevad tunnused: Laps teeb enesetapu katse; vigastab ennast meelega; kaebab sageli valu ilma nähtava põhjuseta; käitub agressiivselt; on endassetõmbunud ja emotsioonitu; käib tihti tualetis; on tühja pilguga; on väga kahvatu; on väga õnnetu; kardab üksi jääda; ei usalda kedagi; kardab vanemaid; kardab kaasõpilasi; unistab tihti; vastab küsimustele ühe sõnaga; tunneb, et on karistamist väärt. Füüsilise vägivalla ohvril on sageli näha kriimustusi, haavu, sinikaid, põletusjälgi ja ta ei oska adekvaatselt seletada nende tekkimist; kehal on
meid ümbritsevas keskkonnas erinevalt. Mina näen ühe väga suure probleemina meie ühiskonnas laste väärkohtlemist. Võib öelda, et kuigi alates 1989.aastast, mil Eesti ühines ÜRO Lapse Õiguste Konventsiooniga on hakatud tähelepanu pöörama ka laste õigustele ja vabadustele, on Eestis laste väärkohtlemine üpriski uus mõiste ning selle vastu võitlemine on veel arengujärgus. Eesti Vabariigi lastekaitse seadus ei täida oma funktsioone ehk ei kaitse laste huve täielikult. Sellel puudub rakendusseadus ja kuigi see peaks olema üks suurimaid osi laste väärkohtlemise ärahoidmisel ning vähendamisel, on Eesti Vabariigi õiguskantsler antud seadust kritiseerinud abstraktseks ning öelnud, et jääb selline mulje, et mis puudutab laste õigusi, siis see oleks nagu õigusloome tolmune nurgatagune, kuhu seadusemeister eriti ei vaata (http://www.postimees.ee/? id=271485)
3 Kuigi praeguseks üldine hoiak mõistab vägivalla lapse suhtes hukka, siis on jätkuvalt palju lapsevanemaid, kelle arvates ilma vitsata ei saagi last kasvatada ning vaimset vägivalda selle märkamatuse tõttu kasutatakse piiranguteta4. Ohvriabi käsiraamat defineerib lapse väärkohtlemist nii: ,,Lapse väärkohtlemine on kompleksne nähtus, mis hõlmab mitmeid, sageli omavahel läbipõimunud väärkohtlemise 1 Verhellen, E. Lapse õiguste konventsioon. Tallinn: Lastekaitse Liit. 2000. lk 10. 2 Sealsamas, lk 11. 3 Rosental, M; Tilk, K. Lapse seksuaalne väärkohtlemine Eestis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastuse Trükikoda. 1999. lk 12. 4 Lapsed Eestis. Tallinn: ÜRO. 2000. lk 39. vorme. Lapse väärkohtlemine on mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi" 5. Lapse väärkohtlemine võib esineda eri vormides ja raskusastmetes. Põhiliste väärkohtlemise
....................................................................................9 9.Sotsiaalpoliitika mudelid..........................................................................................................9 10.Riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanded sotsiaalpoliitika kujundamisel...........................11 11.Lastekaitse põhimõtted, laste õigused ja kohustused...........................................................12 Laste kohustused Lastekaitse seaduses:................................................................................13 12.Riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustused puuetega inimeste teenuste arendamisel (SHS) ...................................................................................................................................................13 Kohalike omavalitsuste abi:..................................................................................................14 shs §26 kohalikud omavalitsused:.
muutunud, ning seetõttu koolis on nad automaatselt tõrjutud seisuses. Aga kuidas teha lastele selgeks, et ei loe mida teine kannab, loeb see, et ta on võrdväärne kaaslane? Kahjuks ei teegi seda kuidagi selgeks, sest ka koolis on enesekehtestamine ja seda tehakse teiste arvelt. See tõrjutud olek aga mõjutab last rohkem kui esmapilgul välja paistab, sellest tulevad erinevad hirmud ja see mõjutab ka õppeedukust. Iga lapsevanem kardab veidi oma lapse murdeiga. Sel perioodil ilmub lapse käitumisse trotsi ja püüd iseseisvusele, sageli hinnatakse üle endas toimuvate muutuste tähtsust, kui neid keegi vanem parandab, tunnetavad nad selles, et nende õigusi piiratakse või alahinnatakse.(V. Zukovskaja, ,,Vestlusi kasvatusest", lk.47). Selleks, et lapsega ühine keel leida, tuleb teha kompromisse ning eelkõige peab nooruk teadma, et võib vanemat usaldada, kui usaldust ei ole, siis ei ole mitte midagi
Lapse raputamine on väikelapse füüsilise väärkohtlemise vorm, mille käigus füüsilised jõud põhjustavad lapsele tõsiseid vigastusi. Raputamine on lapsele ohtlis seetõttu, sest lapse pea on kehaga propotsionaalselt suurem ning aju ei ole veel piisavalt kaitstud. Seetõttu võib raputamine tekitada lapsele suuri vigastusi ja see võib lõppeda isegi surmaga. 18. Kaudne Münchhauseni sündroom on üks pentsikumaid lapse väärkohtlemise sündroome, kus lapsevanem või hooldaja mõtleb välja lapsele mingi haiguse ilmingud, mida tegelikult lapsel ei ole. Lapsest tehakse ohver ning ta veedab suure osa oma lapsepõlvest arstide hoole all ravides haigusi, mida tal tegelikult ei ole. Tihti tekitavad vanemad/hooldajad lapsele ise füüsilisi ja ka vaimseid vigastusi. 19. Pedofiilia on sõna-sõnalt tõlgendatav lastearmastusena. Pedofiilid on nii mehed, kui
koolides üha enam mõistma. Väärtuskasvatus ei ole vaid eetika-või religiooniõpetaja asi, vaid sellega peaks tegelema iga õpetaja. Tegelikult on aegade jooksul väärusi pidevalt edastatud, isegi kui seda ei teadvustata. Näiteks õpetajate eeskuju, koolikeskkonna, koolis valitsevate suhete ja õpilastesse suhtumise kaudu. Eestis on kehtiva õppekava järgi eesmärgiks isiksuse kujunemine, kes suhtub heasoovlikult kaasinimestesse, toetab ühiskonna demokraatlikku arengut, austab ja järgib seadusi, on teadlik oma kodanikukohustustest ja vastutusest tunneb ja austab oma rahva kultuuri, hoiab loodust, elab ja tegutseb keskkonda ning loodusressursse säästes. Juhindub oma valikutes ja tegudes eetika alusväärtustest: inimelu pühadus, vägivallast hoidumine, vabadus, õiglus, ausus, vastutus; mõistab töö vajalikkust. Kuid oma elukogemuse põhjal arvan, et Eesti koolides ei pöörata nendele väärtustele piisavalt suurt tähelepanu.
õpilaste stressi tase ja kui klassis annavad tooni kõrge stressiga õpilased, siis on igati mõistetav, et nii kaasõpilaste kui ka õpetaja pinge kasvab. Ilmselt ei ole lahenduseks kõrge stressiga õpilaste ja õpetajate koolitööst kõrvaldamine. MÄRGID, MIS NÄITAVAD, ET NOOREL INIMESEL VÕIB OLLA DEPRESSIOON · kõhnub või tüseneb märgatavalt · sööb endisega võrreldes väga vähe või väga palju · kaebab pea- või kõhuvalu · kaebab pidevat väsimust · on apaatne (osavõtmatu, ükskõikne) · ei tunne huvi kooli ja õppimise vastu · magab palju rohkem või vähem kui tavaliselt · ei kohtu enam sõpradega, eelistab üksiolemist · ei tunne enam huvi varem rõõmu pakkunud tegevuse vastu · on kodus vaikne ja tagasitõmbunud · on kergesti ärrituv, ilma põhjuseta solvav ja solvuv · on sageli nutune · ei suuda keskenduda · ei suuda asju meelde jätta
saama aru kuidas ühiskond funktsioneerib ja milline käitumine on aktsepteeritav, tagab toimetuleku. Lapse suunamine ja kontrolli all hoidmine toimub kaudselt. Laps tunneb end vabana, ka vanemaga koos tegutsedes jäetakse lapsele mulje, et just tema suunab asjade kulgu. Laps peab kõik ise ära proovima, areng ja õppimine toetub lapse kogemustele. Selle aluseks on lapse ja vanema vaheline sügav usaldus. See tekib ainult siis kui lapsevanem pühendab lapsele enda aega ja on suure kõrvana olemas kui vaja. Vabakasvatuse tugevaks küljeks saabki lugeda inimese otsustusvõime ja iseseisvumise arengut. Usalduslikud suhted vanematega ning vabadus ise enda elu juhtida läbimõeldud – see loob eelduse, et vabakasvatusega noorest sirgub kord edukas inimene.Vabakasvatus kogus Eestis laiemat kõlapinda 1990ndatel, mil nii koolis kui paljudes peredes võeti eeskuju skandinaavialikust vabakasvatusest. Minu
ühtsuse ning keda seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne ning seaduslik vastutus (M. Tuulik, A. Tuulik 1999). Paljudes õigussüsteemides on vanemad oma laste hooldajad. Väikeste laste puhul on vanemad kohustatud vastutama nende hooldamise, julgeoleku ja kontrollimise eest, kusjuures vanem või personaalselt langetada otsusi lapse eest (Uord 1995). Vanematel on sageli raske sõnastada eesmärke, mida nad oma lapsi kasvatades taotlevad. Ometi on iga lapsevanem sunnitud pidevalt tegema valikuid, langetama otsuseid koduse elu korralduses, suhetes lastega ja valides, mida lastele lubada, mida keelata. Valikud sõltuvad paljus argielu võimalustest ja vajadustest, aga paratamatult on nende taga ka vanemate väärtused (Kukemeck, Karlep, Krull, Mikk, Pilli, Trasberg 2001). Autor peab kahjuks tõdema, et mitte kõik lapsevanemad ei suuda oma eesmärke täita, et laps kasvaks iseseisvaks, kõlbeliseks inimeseks ja ühiskonnas aksepteeritavaks, kuna
probleeme on vähem (nt vägivaldne vanem, alkoholism jne). Mida peaksid lapsed tegema, et nad saaksid kiiremin lahutusest üle: *aktsepteerima, et vanemad on nüüd lahus *ei tohi loota, et vanemad hakkavad millalgi jälle koos elama *laps peab enda tundma nii, et teda kuulatakse ära ja temaga arvestatakse * laps ei tohi end süüdi tunda , et vanemad lahku läksid, see pole kindlasti tema süü * lapsed peavad uskuma, et mõlemad vanemad armastavad neid sama palju kui enne *üks lapsevanem ei tohi lapse tundeid teise vanema vastu mõjutada . Loeng 11.11.17 Vaba aeg ja perekond. Põhilised pereteraapia koolkonnad ja mõned praktilised perekonna hindamise meetodid (genogramm, võrgustikukaart) Kaasaegse pere lisad: Naise karjääri ümber organiseerunud pere. Külalisabielu(viimased 20 aastat) (2 eraldi majapidamist). Pensionieas inimeste töötamine peres. Tasakaalu leidmine kahe vajaduse rahuldamise vahel: töö ja armastus. Teoreetilised
10. Ärge jutustage neile, kes nad on või mis neist edaspidi saab. Nad teavad ise paremini. Las nad otsustavad ise, mis neid huvitab. Ärge sundige neid perekondliku kutsetöö või äritegevusega tegelema ainult sellepärast, et seda on teinud mitmed põlvkonnad. Sellest lapsest ei saa teiste jälgedes käijat. Mõningaid nõuandeid ka lapsevanematele. Üks põhilisi nõuandeid oleks see, et rääkige. Uuringud indigolastega näitavad, et lapsevanem ei saa käituda võimukalt. Indigolastega tuleb läbi arutada kõik neisse puutuvad küsimused. Ei tohi öelda, et ,,Vastus on EI!" Miks? Need lapsed lihtsalt ei aktsepteeri sellist vastust.kui väidate talle, et ta ei tohi sellist asja küsida, siis see laps läheb lihtsalt läheb välja ja leiab vastuse sealt. Nende sellisele käitumisele on loogiline järeldus nad arvavad, et Te ei tea vastust. Veel arvatakse, et
UNICEF UNICEF(ÜRO Lastefond)- loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon. 1953. aastal muutus UNICEF iseseisvate õigustega ÜRO allasutuseks, mille eesmärgiks on pikemaajaliste arenguprogrammide kavandamine ja elluviimine.UNICEFi missioon on laste elude kaitsmine, nende arengu toetamine ja arusaamine ning mõistmise edendamine laste arengu vajadustest. Põhidokumendiks on 1989. aastal ÜRO poolt vastu võetud lapse õiguste konventsioon. loodi ÜRO Peaassamblee 1. istungjärgul, 11. detsembril kui ÜRO 1946 hädaabiorganisatsioon 1950 UNICEF saab ÜRO mandaadi hakata ellu viima pikemaajalisi arenguprogramme 1953 hädaabiorganisatsioonist saab autonoomsete õigustega ÜRO fond 1965 UNICEF saab Nobeli rahupreemia 1976 UNICEF on rahvusvahelise lasteaasta koordinaator 1990 jõustub ÜRO Lapse Õiguste konventsioon Eestis 1994 luuakse UNICEFi esindus Eesti Vabariigis, Eesti Rahvuskomitee 1999 valiti esimesed Ees
ümbritsevast keskkonnast. Pereliikmed sealhulgas lapsed kujundavad kodu näo; ent kodu voolib ka pereliikmeid, eeskätt kodus sirguvaid lapsi. Kodust ja perekonnast saab laps kaasa palju sellist, mida täiskasvanuna on raske, kui mitte võimatu, muuta (Hansson 2006: 29). Elamine koos kasvava lapsega on loov protsess. See nõuab täiskasvanult, et ta annaks lapse kasutusse kõik anded ja head loomuomadused, mis ta ise on kaasa saanud. Kasvatamine on teenustöö, kus lapsevanem laseb lapsel end ära kasutada. Selleks läheb vaja kõike, mis vanemast võtta on: tema elukogemust, vaistu, teadmisi, väärtushinnanguid ja kohusetunnet. Vaja läheb ka julgust, sest selleta ei sünni midagi uut. Kasvataja julgus see tähendab julgust kuulata sisehäält ja valmidust ise hingeliselt kasvada, kaotamata seejuures ehedat isikupära. Vajadus hingeliselt 5
VS sotstöö eelkõige sotsiaalse turvalisuse tagaja. Erinevalt sotsiaaltööst ei ole sotsiaalpedagoogika orienteeritud defitsiidile. Sotsiaalpedagoogika hõlmab kõiki lapsi. (Lorenz,2008). Sotsiaalpedagoogika pakub täiendust sotsiaaltööle ja sotsiaaltöö pakub täiendust sotsiaalpedagoogikale. (Lorenz,2008). Praktilist tööd reguleerivad: Lapse õiguste konventsioon üldise mõttemaailmana Lastekaitse seadus üldise aluse ja baasina Perekonnaseadus üldise taustana (perekonnapuutumatus) Sotsiaalhoolekande seadus millised toetused on olemas ja kellel nendele õigused? PGS Alaealise mõjutusvahendite seadus Isikuandmete kaitse seadus igapäeva praktiline töö, keerulised juhtumid (laste väärkohtlemine jne) kellel on õigus küsida, kelelle pead andma andmed, kellele ei tohi anda
on mugav. · Õpilastel pole võimalust õppida või praktiseerida kommunikatiivseid oskusi. · Ei innusta ega motiveeri õpilasi seadma isiklikke eesmärke. · Õpilastel ei kujune välja sisemine enesekontrolli mehhanism. Autoriteetne õpetaja · Kontroll õpilase käitumise üle lasub nii õpilasel kui õpetajal- reeglid tehakse koos arutledes. Kui õpilased on reeglitega ise nõustunud, siis järgivad neid paremini. · Austab teisi ja iseennast- mina saan tööd teha ja õpilased õppida. · Ei luba endale õpilaste solvamist · Tegeleb distsipliiniprobleemide põhjuste analüüsiga- kas asi on minus või klassis? · Usub, et nii õpetajal kui õpilasel on õigus oma arvamusele- vestlused ja arutelud. · Usub, et distsipliin saavutatakse õpilastega koostöös. · Lahendab probleeme paindlikult ja järjekindlalt. · Ei suru oma arvamust peale.
Laste kasvatamine on üks vastutusrikkaim amet üldse, sest kui tööl läheb midagi untsu siis üldjuhul annab seda parandada aga lapsega kordust enam pole. Paljud arvavad,et oskavad oma last hästi kasvatada, sest mis seal ikka on tedagi ju on kasvatatud ja teab kuidas seda ju tehti.Varem pole lastevanemate harimisele nii palju aega pühendatud kui tänapäeval .Loenguid toimub ikka suhteliselt palju ja kellel ikka huvi on see saab ka koolitatud. Lapsed on õnnelikumad kui lapsevanem on õnnelikum. Ühel loengul räägiti et naised jutustavad oma potililledega et nad paremini kasvaks ja otsivad neile soodsamad kasvutingimused,et ikka ilus taim kasvaks aga lastele käratatakse nii mõnigi kord kasva juba suureks.Kui hoolitseda oma lapse eest sama hoolikalt,nendega vesteldes,nende jaoks aega leides ja nende vajadustega arvestades siis oleks neil ka parimad kasvu tingimused.Ja seega kasvaks meil tubli ühiskonnas hakkama saav laps
tõttu erilist kaitset ja hoolt, kaasa arvatud vastav seaduslik kaitse nii enne kui ka pärast sündi, pidades meeles sotsiaalsete ja seaduslike printsiipide deklaratsioonis esitatud tingimusi, mis puudutavad laste kaitset ja heaolu, eriti lapse kasvatadaandmist ja lapsendamist siseriiklikul ja rahvusvahelisel tasandil; Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni alaealiste üle õiguse mõistmise miinimumeeskirju (The Beijing Rules) ja naiste- ja lastekaitse deklaratsiooni ootamatute õnnetusjuhtumite ja relvastatud kokkupõrgete puhul, tunnustades, et kõigis maailma maades on lapsi, kes elavad eriti rasketes tingimustes ja et niisugused lapsed vajavad erilist tähelepanu, võttes arvesse iga rahva traditsioonide ja kultuuriväärtsute tähtsust lapse kaitsmisel ja tema harmoonilises arengus, tunnustades rahvusvahelise koostöö tähtsust laste elutingimuste parandamisel kõikides riikides, eriti arengumaades, on kokku leppinud alljärgnevas.
Riik peab kaitsma oma kodanike vabadusi ja omandit riikliku omavoli eest ning maksma hüvitist kodanikele nende vara võõrandamisel. Inimestel on õigus saada teavet ning riigil kohustus teavet levitada. Samuti on kodanikel õigus olla opositsioonis. Neile peab olema tagatud mõtte- ja sõnavabadus. Õigusriik jaguneb formaalseks ja materiaalseks õigusriigiks, millest viimane määratlus näitab riigi positiivset tegevust, lähtumist väärtuskategooriatest, eelkõige inimväärikuse mõistest. Inimväärikus kuulub lahutamatult inimelu juurde ning tähendab iga inimese olemuslikult vaimset ja kõlbelist väärtust tema enese pärast, väljendades inimese õigust areneda puutumatult ja iseenesest määratuna loomuliku inimesepildi ja vaimsuse alusel (Sootak 1997:37). Materiaalne õigusriik seondub sotsiaalriigi mõistega, mis tähendab riigi tegevust
Õpetajal on väga tähtis roll, olla kuulaja. Samuti peab ta pidevalt last analüüsima ja vaatlema ning dokumenteerima kõik edasiminekud lapse arengus. Selle eesmärgiks on jõuda arusaamale kuidas laps maailma tõlgendab. Dokumenteeritud materjali analüüsivad õpetajad omavahel isegi mitmel korral nädalas nõupidamiste käigus. See annab ülevaate lapse mõtetest, tunnetest ja ealistest ning arengulistest iseärasustest. Mida rohkem lapse kohta teada saadakse, seda suuremaks muutub soov veelgi teada saada. Rühmaruumi kujundavad lapsed ise. Kõik materjalid ja töövahendid peavad olema lastele kättesaadaval ja silmade kõrgusel. Asjad peale kasutamist pannakse oma õigetele kohtadele. Lapsel on alati võimalus puhata, kui ta ära väsib. Klassiruumis seintel on laste tööd, õppematerjalid, riided rollimängudeks, lava, ehitusmaterjalid jms. Ruum on jagatud keskusteks. Õpetamisel näitlikustatakse lastele kõik asjad, tuuakse näiteid ja tehakse katseid
-2. eluaastani. Selles faasis võib lapse maailmapilti kirjeldada lausega "Ma olen see, mida ma saan" . See on aeg, kus kesksel kohal on lapse kohene vajaduste rahuldamine. Väga väike laps peab saama kogemuse, et tema jaoks on olemas kindel pereliige, kes rahuldab tema vajaduse kehalise läheduse, nälja ning janu kiire kustutamise järele. (29-30.lk) Selles faasis toimuvad tähtsad muutused ka lapse motoorikas: kõigepealt avastab ta maailma roomates ja siis kõndides. Kogemuse tõttu aina suuremaks muutuvas maailmas hakkab laps eristama iseenda isikut teistest. Ta tunnetab iseennast ja "teise" olemasolu. (30.lk) Anaalne faas kestab tavaliselt teisest kolmanda eluaastani. Lapse maailmapilti iseloomustab selle faasi lause: "Ma olen see, mida ma enda käes hoian või ära annan". Ülekantuna lapse käitumisele ümbruskonna suhtes tähendab see lapse avastust, et ta saab ise oma tahtmist läbi viia ja otsustab, kas allub teiste tahtele
selgitada, kuidas on sisustatud lapse ja vanema koosveedetud aeg. 16 ALLIKAD Campbell, R. (1991). Tingimusteta armastus. Tallinn: Eesti Kristlik Kirjastus. Elmest, M. (1995).Kodukasvatuse mõju lapse staatusele lasteaias. Tea&Toimeta.6,8. Kraav ,I.(1992). Noor perekond lapse kasvukeskkonnana Eestis ja Soomes. Haridus.6, 10-14. Kropp, P. (2001). Mina olen lapsevanem, sina ole laps. Tallinn: Odamees OÜ. Laps ja lasteaed .Lasteaiaõpetaja käsiraamat. (2005). Koost. Kivi, L., Sarapuu, H. Tartu: AS Atlex. Lapsevanem ja õpetaja lapse arengu toetajana- mõtteid lapsevanematele ja õpetajatele. (2008). Koost. Tuuling, L. Tallinn: Tallinna Ülikooli kirjastus. Linnas, M., Niiberg ,T. (2007). Laps läheb lasteaeda. Tartu: AS Atlex. Niiberg, T. (2007). Kodu kui lapse kasvukeskkond. Õpetajate Leht.1, 3. Põld, P. (1932). Üldine kasvatusõpetus
eas ära tunda. Tõhustatakse lapse personaalset arengut, toetatakse perekonda ja lapse sotsiaalset kaasatust ning tugevdatakse perekonna pädevust. Last saab tõhusalt aidata vaid siis, kui teda ja ta vajadusi hästi tuntakse ja ta arengut järjekindlalt hinnatakse. Kõigepealt hindavad lapse võimeid ja vajadusi tema lähedased, need, kes lapsega kõige enam aega koos veedavad. On vaja märgata, et lapse areng kulgeb eakaaslaste omast veidi erinevalt. Kui lapsevanem ise ei märka või ei soovi märgata lapse erisusi, siis peaksid sellele tähelepanu juhtima perearst või lasteaia õpetaja. Lapse arengu jaoks oluliste tegevuste planeerimine ja läbiviimine on võimalik siiski vaid siis, kui laps on läbinud vajalikud uuringud ja tema erivajaduse olemus teada. Seega saab last aidata, õpetada ja tema puuet korrigeerida, kui on selgeks tehtud, millisel arengutasemel laps antud momendil on. Tähtis
2. Mis on perevägivald? http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/perevagivald/mis-perevagivald, 19.05.2016 Õdede-vendade vaheline vägivald · Õdede- vendade vaheline füüsiline, emotsionaalne või seksuaalne väärkohtlemine. Füüsiline väärkohtlemine võib varieeruda kergest tõukamisest ja lükkamisest kuni väga vägivaldse käitumiseni, nt. relvade kasutamine. · Lapsevanemad ning teised ühiskonnaliikmed ei saa tihti aru õdede-vendade vahelise vägivalla tõsidusest. Seda peetakse pigem normaalseks ja kasulikuks, kuna usutakse, et see aitab edaspidi toime tulla agressiooniga teistes suhetes. Seetõttu ei taju vanemad õdede-vendade vahelist väärkohtlemist enne probleemina kui midagi tõsist juhtub. · Lisaks otsestele ohtudele võib väärkohtlemine viia erinevate pikaajaliste probleemideni täiskasvanueas
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Janely Grasberg LÕ11 ARMUKADEDAD LAPSED Referaat Juhendaja: Malle Tänav Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Me kõik vajame elus kindlustunnet ning seda vajab ka laps. Ta on sõltuv täiskasvanust, tema enesehinnang kujuneb lähedaste toetuse, tunnustuse ja armastuse läbi, sõltuvalt sellest, kui kindlalt tunneb ta end oma keskkonnas. Laps vajab kindlustunnet, et talle vajalikud ja head asjad jätkuvad. Lapsed usuvad, et nemad peaksid saama kogu tähelepanu, ükskõik millal nad seda ka ei tahaks. Selline enesekeskne eluvaade on õdede-vendadevahelise võistlemise ja armukadeduse allikas. Kui nad ei saa seda tähelepanu, mida nad tahavad, sest see saab just uuele imikule, õele või vennale või isegi abikaasale osaks, muutuvad lapsed kadedateks. Armukadedusest pimestatuna on nad tusased, nurjavad teis
seisukohalt ohutu või tähtsusetu. Puudub üksmeel, kui suurt ohtu vägivallaga seotud meelelahutuste jälgimine siiski kaasa toob. 1972. aastal tegi esinduslik USA uurimisrühm ettekande, milles öeldi, et nende uuringute põhjal õhutab televisioonis näidatav vägivald inimesi agressiivselt käituma. Hiljem uuringutulemuste kohta täiendava kommünikee esitanud komitee nõudis, et lisataks juurde: tõenäoliselt muutub agressiivsus suuremaks nendel noortel, kes juba varem on vägivallaaltid, ja et mõju sõltub ka keskkonnast. Komitee kaheteistkümnest liikmest viis olid seotud mingi kommertstelevisioonistuudioga. 14 Pärast seda on rohkem mainitud kommünikeed kui uurimust ennast. Hilisemad uurimused on järjekindlalt kinnitanud väidet, et vägivallasaated õhutavad agressiivselt käituma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
