Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mis on kultuur?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
cultura, tunneme, mõistega, öko, agri, loomakasvatuse, roomlased, paljudele, aladele, sealjuures, anima, filosoofiline, toimivad, instinktid, kandjana, minevikku, loetut, paavst, gregorius, lugemisvara, mõjutusiMis on kultuur? On limalt mitmethenduslik sna. Me tunneme paljusid snahendeid mistega k. Miste k. tuleb ladina keelest. Cultura agri, mis algselt thendas plluharimise ja loovakasvatuse kunsti. Hiljem laienes miste paljudele inim tegevuse aladele, hlmates sealjuures ka vaimuharimist-Cultura anima K. on tekkinud ja arenenud ainult lbi kasvatuse ja petuse. Oluline osa on suulise primuse protsessil (isalt pojale). Paavst Gregorious S. tles juba 7.saj. :"Pilt on inimkonna lugemisvara." Oluline roll on mlul. Reeglina inimene mletab pos. emotsiooniga kogetut. Rahva k. eksisteerib kikide inimkoosluste juures. Rahvus k. on see, mis toob esile erinevused erinevate rahva k.-de vahel. kski k. pole eksisteerinud, omamata mjutusi teistest k-idest.
institutsioonidest, tööriistadest, tehnikatest, kunstiteostest, rituaalidest, tseremooniatest ja teistest elementidest." ,,behaviour peculiar to Homo sapiens, together with material objects used as an integral part of this behaviour. Thus, culture includes languages, ideas, beliefs, customs, codes, institutions, tools, techniques, works of art, rituals, and ceremonies, among other elements." Kust tuleb sõna "kultuur"? lad.k cultura < colere maad harima, taimi v loomi kasvatama, viljelema, hooldama, korras hoidma (vrdl e.k põllukultuurid; ingl.k agriculture) kultus religioosne talitus, jumalate austamine vrdl et Vanas-Kreekas vastas kultuuri mõistele sõna paideia = harimine, kasvatus u. 16 saj omandab sõna kultuur kujundliku tähenduse (nt kultuur kui vaimu harimine; vrdl haritud e kultuurne olema - kultuuritus) 1793. a defineeritakse ,,kultuur" kui iseseisev mõiste ühes Saksamaal välja antud sõnaraamatus. 18
keelest, ideedest, uskumustest, kommetest, koodidest, institutsioonidest, tööriistadest, tehnikatest, kunstiteostest, rituaalidest, tseremooniatest ja teistest elementidest." ,,behaviour peculiar to Homo sapiens, together with material objects used as an integral part of this behaviour. Thus, culture includes language, ideas, beliefs, customs, codes, institutions, tools, techniques, works of art, rituals, and ceremonies, among other elements." Kust tuleb sõna "kultuur"? lad.k cultura < colere maad harima, taimi v loomi kasvatama, viljelema, hooldama, korras hoidma (vrdl e.k põllukultuurid; ingl.k agriculture) kultus religioosne talitus, jumalate austamine vrdl et Vanas-Kreekas vastas kultuuri mõistele sõna paideia = harimine, kasvatus u. 16 saj omandab sõna kultuur kujundliku tähenduse (nt kultuur kui vaimu harimine; vrdl haritud e kultuurne olema - kultuuritus) 1793. a defineeritakse ,,kultuur" kui iseseisev mõiste ühes Saksamaal välja antud sõnaraamatus. 18
Marcel Mauss“Essee kingist” ☼ “kink” antropoloogia teemaks tõusmine Gerd Althoff (sünd. 1943) ☼ keskaja poliitiliste rituaalide ajaloolis-antropoloogiline analüüs:kuidas poliitiline võim keskajal toimis. kuivõrd reguleeritud poliitika euroopas oli (sümbolid, rituaalid, kuidas nad olid täpselt reglementeeritud), perfomatiivne tegevus Kokkuvõtte: ☼ ajalooline antropoloogia on tänaseni kaunis mõjukas suund ja paljudele on ta enam-vähem sünonüümne “uue kultuuriajaloo” mõistega ☼ mõistele antakse palju erinevaid tähendusi ☼ AA ei ole piire, levinud nii ajaloolaste kui ka antropoloogide seas, kes omistavad sellele erinevaid tähendusi . 7.04 Kommunikatsiooni, raamatute ja lugemise ajalugu ☼ kommunikatsiooni ajalugu- uurib sündmuste mõtestamist, ja info liikumist ajas; keskendub kogu kommunikatsiooni ahelale ☼ inimelu põhineb kommunikatsioonil, suhtlemisel
eksperimendiga või jätkusuutliku liigiga. Teame küll seda, et inimese enda evolutsioon on sõltunud sellest, milline on tema vahekord esmase loodusega, kas ja kuidas ta on kohastunud nii füüsilises kui vaimses mõttes. Siin on olnud kaks strateegiat, mis kujutavadki endast kultuuri kui teise olemise sisu. Esiteks, kultuur on harimine, viljelemine, töötlemine, vääristamine ja väärtustamine. See kujutab endast kultuuri tehnoloogilist aspekti. Tunneme selle ära ladinakeelses sõnas cultura, mille esimene tõlkevaste seostub maaharimisega (cultura agri), kuid milles tuleks näha ümbritseva keskkonna muutmist, kohandamist inimeluks. Maaharimine on siiski kultuuri tekkeprotsessis üks hilisemaid kontsentreid, keskmeks peetakse hetke, mil inimene õppis valitsema tuld, laiemalt võttes kõiki energia-allikaid. Päikese ja selle erinevate esinemiskujude austamine on põhjaks inimkonna vanimatele uskumustele ja rituaalidele. Kultuuri teine
3.Kultuuriajalugu tugineb veendumusel, et inimeste ettekujutustel tegelikkusest on sama suur või isegi suurem tähtsus kui tegelikkusel endal. 4.Kultuuriajaloo peamine lähtekoht: inimene on oma loomult homo culturalis liik, kes otsib ja loob tähendusi. Kultuuri ja kultuuriajaoo historiseerimine 1) Mõiste ''kultuur'' sünd (VICO) Sõna ''kultuur'' on oluliselt vanem kui kultuuri mõiste ja on tuletatud ladina nimisõnast cultura, mille tähendusväli on võrdlemisi avar ja viitab korraga nii 'hoolitsemisele', 'harimisele', 'põllundusele', 'arendamisele', 'austamisele.' Tänapäevases tähenduses sündis ,,kultuur" metafoorina, mida esimesena kasutas teadaolevalt Cicero (106 46 eKr). Renessansi-ajastul (15-16saj) hakatakse 'kultuuri' all mõistma üha enam eeskätt vaimu harimist, sõna kinnistub vaimusaavutuste, kunsti, kirjanduse, filosoofia jne külge.
KULTUURITEOORIA liikumine kolmes suunas friedrich nietzsche 18441900 karl marx sigmund freud friedrich nietzsche siin me teeme vahet varase ja hilise nietzsche vahel on põhjust neid eraldada varane nietzsche on seotud kahe keskse mõistega, ja need on seotud kahe antiikkreeka jumalaga, kelle ümber need mõisted on paigutatud apollo ja dionysos tekst, milles ta seda tegi, on eesti keeles olemas «tragöödia ... vaimust» nietzsche oli 27 kui see tekst ilmus epp annuse raamat «20. sajandi mõttevoolud» apollo oli kreekas korra hoidmise jumal, valguse ja riigipiiride jumal, seaduse looja ja korrastaja, korrastav alge. dionysos on täpselt vastupidine, ekstaasi, joobumuse, viljakuse, tumeduse sümbol.
I LOENG Vt õpingukaardilt kohustuslikku kirjandust! Eksamil võib konspekti kasutada SISSEJUHATUS: · Läänekultuuri mudelid · Popkultuur kui elamismudel · Töölisklassiga, lihtrahvaga käitumine 20.sajandil, massikultuur · Popkultuuriga on midagi valesti (inimestega käitutakse kuidagi valesti), sp temast räägitakse, probleem on vaja midagi muuta · Distants, millelt analüüsitakse massikultuuri POPKULTUUR e massikultuur Hägune mõiste 6 põhilist selgitavat argumenti: 1. Paljude inimeste kultuur, kultuur massidele Kvantitatiivne mõõdupuu Enamiku inimese kultuurprobleemid, poliitilised probleemid Inimesed ei saa ennast enam kuuldavaks teha Seda on vaja kontrollida, et ei mõjutaks kogu ühiskonda Vastuhakud 2. Popkultuur on vastandatud kõrgkultuurile Ülejääk kõrgkultuurist 1 Kõrgkultuur naudingu edasilükkamine, ei ole vahetu ega füüsiline. Tõelise kunsti juures peabki olema k
Kõne on ainukene viis, milles keel tegelikkuses olemas on. reeglite süsteem on kasutuses ainult kõnes. Ka moes võib olla reeglite süsteem, moekeeli kõnelemist väljendab see mida inimesed kannavad (Barthes). Praktika on oma kandjate nägu, samas kui süsteem on abstraktne. Charles Sanders Peirce (18391914) Kuulus filosoofilise pragmatismi koolkonda. lõpetas Harvardi. kirjutas palju. Filosoofiline pragmatism: teooria, mis esineb üllatava tõe mõistega: tõde on see, millega kõik nõustuvad, tõde on kokkuleppe küsimus. iga tõde tuleb alati küsitavaks seada. ükski tõde ei lõplik, sest põhineb kokkuleppel. Märgiteooria klassik: tema elupõhiline projekt. Ulatub müstiliste proportsioonideni. Kogu universum koosneb märkidest. Kõik on käsitletav märkidena. Märk on suhe. Märk on suhe selle vahel mis on kohal ja selle vahel mis ei ole kohal, kuid mis läbi märgi kohalolevaks muutub.
Me ei saa vastu seista tehnoloogia ilule. Kunstiteos peab olema surnud ja ilma inimliku pehme sügavuseta - ainult selline kunst suudab vastu pidada tehnilistele muutustele. Masinal ei olnud seda sisemust, mis on inimesel nõrkuseks. Futuristid ütlesid, et inimene, kui ta tahab vastu pidada maailmas, muutuma võimalikult masina sarnaseks s.o. Kaotama oma inimlikkuse. "Sõda on kaunis, sest sellest saab alguse oodatud inimkeha metalliseerumine" Marinetti Seotud F-i surmatungi mõistega lihase süsteemi arenemisel saab suunata oma surmatung, agressioon endast välja. Sa teed endast metalliseeritud objekti, millel on agressioon suunatud välja Marinetti ütles, et kui kunstist võtta välja inimlikkus, siis järgi jääb ainult julmus. Benjamini arvates futuristide loogika on suunata poliitilised valikud esteetilisteks. Tahtis käsitleda seda sama tehnoloogilist murrangut, aga teisest (poliitilisest) vaatepunktist.
kõrgkultuuri tendentse ja moode. Kõik määratlused on üksteist täiendavad, aga samas ka üksteisega vastuolus. 3. Mis on kognitiivne adekvaatsus? Kognitiivne adekvaatsus ehk see, kuidas me oma maailma kirjeldame ja kuidas me tähendusi edasi anname, oleks selle maailma struktuuri toimimisega kooskõlas. 4. Mille poolest erinevad omavahel bioloogilised, sotsiaalsed ja kultuurilised konstandid? bioloogilised- me tunneme nälga, janu, valu, kuum , külm, surra võime. sotsiaalsed inimsuhete vormid, korduvad ühiskonnast ühiskonda, olememata sellest, et üh võivad olla erinevad. Olemas alati võimusuhted, üh korra suhted, kollektiivsuse mõisted, üksikisiku ja grupi suhted. Kultuurilised omased kõigile kultuuridele igal pool maailmas, kuigi võivad olla erinevad.. nt luule inimesed keelt kasutades väljamõelnud reeglistikud, kuidas emotsionaalselt olulisi asju keeles väljendada
Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kirjandusteaduse alused 1. Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt Kultuur (ld k cultura) kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid. Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction)
Bourdiey väitis, et kõrge ja madala jaotus pole midagi absoluutselt, üle aegade kestvat. // Kuid kui me vaatame enda ümber, siis see jaotus on väga kehtiv, seda on näha. NT: Haridussüsteemis on ka jaotus olemas. 3. Populaarkutluuri samastetakse massikultuuri mõistega. Industrialiseerimine 19.sajandi teisel poolel, mil hakkas probleemiks kujunema see, et madalamatel kihtidel oli oma kultuur, mis oli kahjulik teistele. Nüüd selgus, et linnastunud massil on oma kultuur, millest paljud aru ei saa ja mis tundus hirmutav ning kahtlane.
Jameson Umbusklik postmodernse liikumise suhtes Pastiss Võlts ja kummaline kõne(nt seebikates). See kõne peaks viitama millelegi reaalsele, kuid tegelikult on see tühi paroodia. Selles ei saa reaalset/normaalset kõnet ära tundagi. Markeeritakse reaalsust, mida pole olemas. Waning of affect tundejõu kahanemine, mis kultuuril näha on. (Munch ``Karje'') Feeling tunne, isklik, isegi biograafiline. Tunde ajalugu isiklikus kogemuses. Ei esita teistele, meie isiklik kogemus. Tunneme ära eelmiste kogemustega võrreldes. Suudame keeleliselt kirjeldada, väljendada. Lapsed ei oska oma tundeid väljendada, kogevad affekti enamasti. Emotion Sotsiaalne, esitame ka teistele. Tunde esitamine. Emotsioone võime võltsida. Inimesed esitavad tavaliselt emotsioone teiste jaoks. Tähenduslik, tuleneb millestki. Saame omistada nii inimesele kui ka muusikale. Affect pole head e.k. vastet. Pole isiklik/personaalne tunnus. Prepersonaalne e. isiksuseelne. Teadvustamata, kehaline
Mille abiga saame töödelda informatsiooni on meie mõistuses olemas. Aja ja ruumi mõiste (Kanti fenomenaalsed konseptsioonid). Newton loodusseadused, kogu teadustegevus. Nonmenaalne tasand väljaspool inimliku tunnetust. Ei saa midagi kindlat öelda. Ding an sich (asi iseeneses). Vastandub teadusele. Popmuusika allasurutud. Kirjeldatud kui sellise muusika ajalugu, mis reageerib päris maailmaga. Popkultuuri enesekäsitus seotud revolutsiooni mõistega. Revolutsioon ja mäss. Revolusitsiooniliseks on teinud pöörded/nihked, mis seotud ühiskonnas levinud ideedega, mille tagajärjel maailma muudeti kuidagi. 60ndatel muutus rokkmuusika ühiskondlikult kasulikuks. Loomult poliitiline. Mässumeelsus osutab suunale, mis pole maailma ebaõigluse vaid teatava demokraatliku tasakaalutuse vastu. 1. Revolutsionäär saab õndsaks teistega koos, mässaja saab rahuldust ainult iseendale. 2
* Filosoofia tegeleb praktiliselt kõigega, kuid omal viisil. -) Moraali filosoofia tegeleb küsimusega, mis on hea? -) Ajaloo filosoofia kas ajalugu kui teadus on üldse olemas? * Gnoseoloogia/epistemioloogia tunnetusteooria (tegeleb mõistusega, mitte tunnetega) -) Subjekt see, kes tunnetab. -) Objekt ümbritsev. *) Ratsionalistide arust on mõistus olulisem. *) Empirismide arust on kogemus olulisem. *) Skeptikute arust me ei saa milleski kindlad olla, mida tunneme. * Metafüüsika ehk ontoloogilised probleemid ehk filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega. -) Ontoloogiline probleem: Miks midagi on? Miks ei ole mitte midagi? -) Küsimuste hulka kuulub ka see: Kas on vaid üks alge või mitu? Mileetose ehk Joonia koolkond * Joonia piirkond oli see, kust hakkas pihta filosoofiline mõtlemine ning ilmselt juhtus see
1) Arnoldi kultuurianarhia kaks põhimõistet (rahva ja kultuuri suhe romantismis?). Leavis Kultuur - teadmiste varamu (parim, mis maailmas loodud) peab kindlustama Jumala mõistuse ja tahte valitsemise. Sellest tuleb välja, et kultuuril on teatud kasulik aspekt. Sa tead, mis on parim ja sa oskad seda rakendada õige eesmärgi nimel. Mõtlemise ja lugemise kaudu saab tunda, mis parim maailmas. Mida kultuur tähendab Arnold'i jaoks: võime ära tunda, mis on parim parim ise, mis inimene on loonud parima rakendamine igapäeva elus parima poole püüdlemine (!) Need neli aspekti käivad koos Arnoldi jaoks. Anarhia on popkultuuri vastand. Kultuur juhib, suunab ja distsiplineerib. Kultuur on viis mille kaudu on võimalik valitseda. Arnoldi käsitlus on seotud Suur Britannia klassikalise korraldusega - klassid peavad olema üksteisest eraldatud Romantismi kontseptsioon on harmoonilises tasakaalus, suunab kaost ja hullumeelsust (Turg = kaos). Kunsti üle otsustab see, mis on tema sees. L
Tema kujutamine keelati, sest ta on kõikvõimas. See, kuidas teda ette kujutada, seda ta ei ole. Ta on kõrgem. Arhitektuur. Juhtzanr. Sakraalne arhitektuur. Suured ja avarad õued mosseede ümber. Luksuslikud ja kaunid, palju purkkaeve jne. Mossee ise oma kuplitega on äärimselt kaunis ja moodustab kunstis olulise vormi. Ka sisemised ruumid kaunistatud arabeskide ja kalligraafiliste tsitaatidega koraanidest. Antiik-Euroopa Kreeka, Rooma antiik. Seostub ennekõike just Kreeka kultuuriga, sest roomlased eelkõige kopeerisid ja alles aegamööda suutsid vabaneda kreeka eeskujudest. Euroopalikku kunsti iseloomustab kõrgetasemeline looming kõigis kunstivaldkondades, eriti skulptuuris ja kirjanduses. Skulptuuris suudeti pakkuda anatoomiliselt korrektseid kujusid. See harmooniline ja loomulik kehahoiak iseloomustab Vana-Kreeka skulptuure. Kirjandus Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" panid aluse euroopalikule kirjandusele. Kreeka kunstiloomingu kõrge tase seotud mütoloogia
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt „Postkolonialism”) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 13–33, 58–60, 63�
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt ,,Postkolonialism") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 1333, 5860, 6365, 111135 T. H
Kuid praeguseks peetakse seda perioodi tsivilisatsiooni seisukohalt ülimalt oluliseks, viljakaks ja loominguliseks. Enamasti peetakse keskaja alguseks Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse võimult tõukamist 476 aastal. See tähistab keisrivõimu langust ja germaanlaste sõltumatute riikide väljakujunemist. Mõiste ,,keskaeg" võtsid kasutusele humanistid. Keskaeg on eelkõige Euroopa ajaloo periood. See 1000- aastane periood pani aluse läänemaailmale nagu me seda tänapäeval tunneme. Keskaeg oli mitmetahuline nagu tänapäevgi. Arenes kultuur pandi alus paljudele tänapäeva väärtushinnangutele. b) Keskaja piiritlemine Keskaega piiritletakse ruumiliselt alaga, kus kujunes feodaaltsivilisatsioon. Piirid tunnused Lääne- ja Lõuna-Euroopa (mujal algas 1. Religioonideks oli kristlus (katoliiklus), 2. Ühiskondlik korraldus põhines
,,kultuurilised prillid" see, kuidas oleme harjunud asju nägema. Näiteks: 1)Mary B. Black, tema informant: piksenoole "defineerimine" 2) Edward E. Evans- Pritchard ja asanded: õnnetusjuhtumite erinev interpreteerimine3)Renato I. Rosaldo ja emotsioonide tõlgendamine (Ilongoti peadekütid kurbus, siis viha ja vaenlase pea mahalöömine aitab üle saada) Asjade ,,nende moodi" aru saamiseks, tuleb kohapeal kaua elada. Kultuur ladina cultura harimine, hoolitsemine (Cato Vanema rmt: "De agri culturae") Cicero:"me saame oma hinge eest ka niimoodi hoolitseda, nagu põllu eest. Palju definitsioone, näiteks: Melville Herskovich (1895-1963): "Kultuur on inimese poolt loodud osa keskkonnast." Kuid kaks kultuuri põhidefinitsiooni: 1)kultuur kui esteetilise kvaliteedi 2 standard: "parim, mis maailmas on mõeldud ja öeldud". (ooper, ballett, kirjandus, kunst). 2) (seostub Herderi ja 18
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused Konspekt 1.Sissejuhatus Üldinimlikus plaanis aitab see aine kasvatada inimesel tolerantsi. Näitab kui avar on maailm, milline on kultuuriline kirevus, kuidas maailmas kõik erinevad rahvad koos elavad ja kuidas me võiksime seda mõista. Need distsipliinid tegelevad inimese uurimisega, neid huvitab milline on inimene kultuurilise subjektina. Mõista inimest kui sellist, inimest ühiskonnas, erinevas kultuuri keskkonnas. Põhiidee on et kõik inimesed, kultuurid ja tegevused on võrdsed, need ei ole ühesugused, vaid võrdsed. Kultuur. Põhiküsimus on, mis on põhiline termin, mis on selle mõte? Keskne mõiste mõlemas distsipliinis on KULTUUR. Üldiselt mõeldakse kultuurist millestki, mille on loonud inimesed, kes on üle keskmise andekad (muusika, kunst jne). Lisaks selle järgi suudab seda mõista ja tõlgendada samuti vähemus. Sel juhul on kultuur ainult ming
Hellenistlikule kultuurile olid omased kosmopolitism ja individualism, mis väljendusid tolle aja filosoofilistes õpetustes (küünikute õpetus, stoisismis, epikureismis). Filosoofiast, milles käsitleti põhiliselt eetikat, eraldusid omaette teadusteks matemaatika, astronoomia, geograafia. Hinnalisemaid ajaloolasi oli Polybios, koostati esimesd kreekakeelsed teosed Idamaade ajaloost. Hellenistlik kultuur ei kadunud riigist ka siis, kui roomlased ülemvõimu saavutasid. Kaubandus käis endiselt kreeka keeles, mis oli ka kultuuri kandjaks. Hellenistlik kultuur on linnade kultuur. See tootis massis sulanud üksikisikuid, kes sageli kaotasid personaalse isikupära ja elu tähendusrikkuse. Hellenism oli hea pinnas religioossele sünkretismile, kreeka ja rooma jumalused elasid rahulikult kõrvuti. Oli olemas ühtne vaimu-reaalsus ja palju erinevaid väljendusviise. Hellenismi ajastul levis kreeka kunst kõigis Vahemeremaades ning Lähis-Idas
staadiumitest säilivad mingid reliktid, mille kaudu saame enda kultuuri uurida). Malinowski arvates pole mingeid relikte olemas ükski element ei jää jäänusena püsima, see omandab muutuvas kultuuris uue funktsiooni (ilma funktsioonita asju pole ühiskonnas olemas!). Strukturaal-funktsionalism ja Alfred Reginald Radcliffe-Brown Põhiseisukohad: · Kultuuri peamine eesmärk on tagada ühiskonna kui terviku vajaduste rahuldamine. · Tähtis on sealjuures süsteemi säilimine esmased on sotsiaalse grupi vajadused. · Ei tunnusta Malinowski baasvajaduste tabelit. · Välitööde olulisus · Strukturaal-funktsionalistidele on ette heidetud seda, et nad ei arvesta ajaloolisi aspekte, vaid fikseerivad hetkelise olukorra. Selgusetuks jääb kujunemislugu ning teooria põhiolemus: ,,ühiskond tekib selleks et ühiskond säiliks". Teooria ei võimalda kultuure võrrelda ja välja selgitada kultuurierinevusi.
1 RELIGIOON ÕHTUMAISES KULTUURIS ÕHTUMAISEST KULTUURIST: Õhtumaise kultuuri kolm komponenti on Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja kristlus. Roomlased levitasid tsivilisatsiooni läänemaailma. Nende riigikorraldus töötas väga hästi, see tõi kaasa arusaama inimkonna ühtsusest. Kuigi roomlased tegid väga suurt vahet roomlaste ja barbarite vahel, arvati inimkond siiski ühtne olevat. Kristluse rüpest kasvas välja modrene teadus. Õhtumaa on peamiselt valgenahaliste protestantide poolt loodud maa. Kuhu kuulume siis meie? Nõukogude ajal oli siin õigeusu tsivilisatsioon, kuid ka siis kandsis eestlased endas loosungit: olgem eurooplased, aga saagem ka eurooplasteks. Läänemaise tsivilisatsiooni ja õigeusu tsivilisatsioon piir on Narva jõel.
Mässaja arhetüüp. Mässu ja revolutsiooni teatav vastandus. Sartre on teinud vahet mässajal ja revolutsionääril. Sartre’le tuginedes saame tuua välja neli aspekti, mille põhjal eristada. 1) revolutsioonid toimuvad tuleviku nimel. Mässaja jaoks on kohe praegu. 2) igasugune revolutsioon on kantud uue korra nimel. Mässu taga on kaos. 3) revolutsionäärid taltsutavad oma iha. Mässajad lasevad ihad vabaks 4) Revolutsiooni loogika on uue maailma loomine kollektiivselt paljudele teistele. Mässu loogika on puhtalt individualistlik. Mässu ja revolutsiooni vahe tegemine on väga omane populaarmuusikaga seotud plahvatuse kirjeldamisel. 60ndatel plahvatushetk. Siis hakati popmuusikat siduma teatavate revolutsioonilistele ideedega. Toimus üleminek mässu sfäärist revolutsiooni sfääri. Hakati siduma positiivsete, progressiivsete väärtustega ühiskonnas. Punk. Teatud kaootilised impulsid, mis ühiskonnas ilmnesid artikuleeriti kasulikeks.
elu peab olema kooskõlas jumala plaaniga. Püüdsid juurutada põlluharimist, selleks peab mõistma kuidas kohalik süsteem toimib. Antropoloogid tänapäeval ei uuri enam kaugeid vaid maid, ka neid kus nad elavad. Tänapäeval ei ole enam isoleeritud ühiskondi, mida avastada. Inimkonna psüühiline ühtsus e biopsühholoogiline võrdsus. Oli vaja põhjendust, mis ühendab kõiki inimesi maailmas. Miks kõik inimesed maailmas võiksid olla uurimisobjekt. Kuni 19.saj ei olnud paljudele väga ilmne, kust läheb piir. Euroopa intellektuaalid mõtlesid, kuidas liigitada, kas põliselanikud käivad inimeste alla v mitte. Mis inimesi ühendab? Esitati üldisi väiteid. Hakati rääkima sellest,et kõigil rahvastel on ajalugu. Et mõned rahvad on ilma ajaloota. Tglt on kõigil ajalugu ja kultuur. Printsiip: inimkonna ühtsuse printsiip. See põhjendab seda, miks peaks ühe distsipliini raames uurida kogu maailma rahvaid. Psüühiline ühtsus(ehk biopsühholoogiline võrdsus)
• Inimkultuur tervikuna võib käsitleda informatsioonisüsteemi. Mittegeneetiliste vahenditega salvestatakse, säilitatakse, edastatakse põlvkonnalt põlvkonnale oma kogemust. • Kultuuriline informatsioon antakse edasi inimesele selle ühiskonna kaudu, kus ta kasvab ja areneb ehk siis läbi kogemuse. (kasvatus, õppimine, jäljendamine, kordamine) • Kultuuri seostatakse ka mõistega tsivilisatsioon- kas geograafilises ruumis või ajaloo arengu astmel loodud kultuuri piirkond.( Antiik-, Kristlik,- Hiina-,maavälinetsivilisatsioon). Tähistab materjaalset kultuuri. • Kultuuride uurimine algas 1960-ndatel ja vastas tolleajastu sotsiaalsetele kultuurile, noorte vajadus oli kritiseerida kõrgkultuuri. Kultuuri uurimine tekkisid huvid subkultuuride vastu ja oli vajadus neid mõista.
mitte situatsiooniline atributsioon). Kood ja kontekst kultuuridevahelises kommunikatsioonis: Ehk täpseim kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus: interplay between human interaction and culture. (Milton Bennett 1998) (inimsuhtluse ja kultuuri koosmäng ja vastasmõju). Kultuur määrab suuresti konteksti ning mõjub ka koodi tasandil. Mingi mõiste prototüüpne esindaja on see isend/alaliik, mis kerkib inimesele silme ette vastava mõistega kokku puutudes. Mõiste tähistab ka paljusid teisi referente, mis on prototüübist kaugemal (tibu, jaanalind) Ühe kultuuri sees erinevad prototüübid inimeseti, kuid suuremad erinevused on kultuuride vahel. Nn prototüüpne lind eri inimestel erinev, eri kultuurides eriti. Seega sõnade sõnastikuvastete tähendus kultuuriti erinev (see kehtib mingil määral peaaegu kõigi sõnastikuvastete kohta!) Näiteks inglise "fantastic" ja eesti "fantastiline" tähenduses
lk 101-106 1) Tume ajajärk e. Homerose ajajärk u- 1100-800 eKr · Tsivilisatsiooni kadumine, kultuuri allakäik, kirja ununemine · Lossid purustati- doorlaste sissetungi tagajärg · Hetiidid Väike- Aasias võtsid kasutusele raua, hakkas majandus arenema 2) Arhailine ajajärk u. 800- 500 eKr · Orjandusliku korra väljakujunemine Kreekas. · Lõplikult kujunevad välja Kreeka linnriigid Polised. · Kreeklaste kolonisatsioon Vahemerd ümbritsevatele aladele. · Tänu kultuurikontaktidele naaberaladega kujuneb välja kõrgetasemeline kultuur. · Kasutusele tuli kreeka tähestik (võeti üle foiniiklastelt, kujundati vastavalt oma kultuurile) · Teaduse ja filosoofia sünd. 600-500 eKr Aristoteles, Platon, Thales. · Tekivad ülekreekalised usukeskused: Olümpia, Delfi. · Olümpiamängud 776. eKr 3) Klassikaline ajajärk u. 500- 338 eKr · Kreeka kultuuri arengu kõrgaeg
lk 101-106 1) Tume ajajärk e. Homerose ajajärk u- 1100-800 eKr • Tsivilisatsiooni kadumine, kultuuri allakäik, kirja ununemine • Lossid purustati- doorlaste sissetungi tagajärg • Hetiidid Väike- Aasias võtsid kasutusele raua, hakkas majandus arenema 2) Arhailine ajajärk u. 800- 500 eKr • Orjandusliku korra väljakujunemine Kreekas. • Lõplikult kujunevad välja Kreeka linnriigid Polised. • Kreeklaste kolonisatsioon Vahemerd ümbritsevatele aladele. • Tänu kultuurikontaktidele naaberaladega kujuneb välja kõrgetasemeline kultuur. • Kasutusele tuli kreeka tähestik (võeti üle foiniiklastelt, kujundati vastavalt oma kultuurile) • Teaduse ja filosoofia sünd. 600-500 eKr Aristoteles, Platon, Thales. • Tekivad ülekreekalised usukeskused: Olümpia, Delfi. • Olümpiamängud 776. eKr 3) Klassikaline ajajärk u. 500- 338 eKr • Kreeka kultuuri arengu kõrgaeg
1960-1980 tuli tööliste mass. Neid kõikki ei saa samastada. Ukrainlased- kiievi suurvürst Jaroslav Tark vallutas tartu 1030 a. Siiski pole aktiivset ja suurt urkainlaste rahvusrühma eestis ajalooliselt eksisteerinud. Praegune suur ukrainlaste arv on 2 maailmasõjale järgnenud rahvastikuprotsesside tulemus. 2000 a 29 tuhat. Sama valgevenelastega! Valgevenelased- nende arv samuti seotud peamiselt 2 maailmasõjale järgnenud protsessidega. 2000 a 17 tuhat. Emakeeleks on väga paljudele vene keel. Valgevenelaste arv Eestis on samuti seotud peamiselt 2. MS-le järgnenud protsessidega. Ka valgenenelastest räägib ¾ vene keelt. Soomlased- Ajalooliselt tihedad sidemed, kuid asutust pole olnud (sõbrakaubandus). Saame jagada ingerisoomlasteks ja ,,tava"-soomlasteks. Enamik Eesti soomlastest on päritolult ingerisoomlased. Kes nad on? Ala jääb kahele poole Neeva jõe suuet. Ingerimaa soomlased asustasid selle ala 17. Sajandil pms. Ida- Soomest
annaabi.ee 
