Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mis on inimeseks olemise tähendus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
inimeseks, olend, maapeal, kunst, tähenduseks, söömine, magamine, instinktid, eksistents, objektiivselt, indiviidid, kandjad, meelelahutus, hingeelu, kaotama, piire, tundemeeled, kuulmine, kirjaoskus, arutlema, vastuseks, mängimine, peremeest, truuks, arengutasemele, vastutav, teeks, seljuhulkülge. 14. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? Kas inimese eksistentsiaalsel situatsioonil on tähendus/mõte? Kust see tuleb? Kas jumal on olemas? Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada või ümberlükata? Kes või mis on jumal? Kes vastutab maailmas kurja eest, miks kurjus eksisteerib? 15. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Jumal on isiksus, inimeselaadne teadvusega olend, kes mõtleb enda peale ja selle peale mida ta teeb. Jumal eksisteerib teisel pool aega ja ruumi, ta on igavene. 3 teda iseloomustavat tunnust: kõikvõimsus, ülim tarkus, ülim headus. Jumal ei manipuleeri inimesega, ta teab ette tema saatust, inimese otsusi. Jumal= transtsendentne, ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. 16. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. Seda, mida pole olemas pole võimalik tõestada, kuid sellesse on võimalik uskuda.
s. e.m.a.) eitas saamist ja tunnistas ainult olemist. Tõe kriteeriumiks pidas Parmenides mõtlemist. Parmenidese õpetust püüdis tõestada tema õpilane Zenon oma apooriatega: Achilleus ja kilpkonn, lendav nool, lõigu poolitamine jm. SOKRATES (V s. 399 e.m.a.) On inimkonna mällu sööbinud eelkõige oma surmaga: 399. a. e.m.a. tühjendas mürgikarika vastavalt kohtuotsusele. Kuigi tema sõbrad tahtsid talle organiseerida põgenemise, eelistas Sokrates jääda lõpuni sisemiselt vabaks inimeseks. Sokratesele omistatakse väited ,,Ma tean, et ma midagi ei tea" ja ,,Tunneta iseennast", kuid sisuliselt on sarnased väited olemas juba Herakleitose fragmentides (,,Paljuteadmine tarkust ei õpeta ..." ja ,,Ma uurisin iseennast".). Sokrates püüdis anda mõistete kvantitatiivseid määratlusi. Ise midagi ei kirjutanud, on üks Platoni dialoogide tegelasi. Platon oli Sokratese õpilane. · Sokrates astus välja sofistide relativistliku filosoofia vastu.
PRAGMATISM John Dewey lähtub sellest, et tõde tuleb asendada kasulikkusega. Inimene ei tegutse mitte sellel eesmärgil, et mis hea või õige, vaid sellel eesmärgil, mis on talle kasulik. Tõeline on kõik see, mis üksikisikule tundub tõeline. Pragmatismis loobutakse abstraktsest ja universaalse tõe õpetamisest. Selle asemel õpetatakse seda, mis on kasulik. Inimene ei ole eelkõige mõtlemisega varustatud olend, vaid tegutsev olend. Peamine on tahe. Inimese intellekt on seotud tahte tegutsemise teenistusse. William James religioosne usk on tõeline, sest see on praktiliselt kasulik. Inimesi, kes hülgavad selle, tabab pessimism ja ahastus. Religioossne usk on tõeline ja hea. Mõõdupuu pragmatismis see, kui kasulik see inimesele on. Pragmatism meetod, mille abil inimene püüab jõuda elu eesmärkideni. Pragmatistide arvates. Reaalsust pole olemas, on alle tekkimisel. Sõltub inimese loomisvõimest
5. Kristlik mõtlemisviis Erilisus kogu loodu hulgas(siiski veel mõeldakse, et inimene on liitsubstants): 1.Kogu inimene on jumala palge järgi loodud 2. Inimene tunneb head ja kurja ja eristub sellega kõigist teistest olendeist Inimene on jumala erilise tähelepanu, armu ja karistuse objekt. Inimene igatseb midagi puuduvat(nö paradiisiaia igatsus), millest ta jäi ilma juba enne oma sündi. Inimene on niisugune olend, kelle päriskodu ei ole siin maailmas 6. Romantismi antropoloogia (lähtub nii kristlikust kui klassikalisest konseptsioonist) *Inimene on isiksus(kordumatu sisemaailmaga subjekt; See sisemaailm on absoluutselt unikaalne), mille saladus väljendub tema loomingus. N:luuletaja suudab oma teost ette kandes tuua inimesteni vaid killukese oma mõttemaailmast, temas endas on peidus midagi palju sügavamat. *Inimene on maailma kroon tänu oma kujutlusvõimele. Kujutlusvõime abil loome me
(nt inimõiguste kontseptsioon) Kust pärinevad inimõigused? Indiviidi vabadus ja selle sotsiaalsed piirid? Keelefilosoofia - Mis on keel? Milline on inimese ja keele vahekord? Milline on keele ja sõnade olemus? Keele ja sõnade tähistamisvõime? Keele ja sõnade kommunikatsioonivõime? Kultuurifilosoofia - Milline on kultuuri loomus? Milline on kultuuri ja inimese vahekord? Kuidas kultuuri defineerida? Kultuuride paljusus ja erinevus? 2. Kuidas on võimalik määratleda ilu? Objektiivselt (ilu on harmoonia, ilu on demiurgilise mõtte vorm, lõpmatuse lõplik vorm) Subjektiivselt (ilu pole objekti omadus, vaid inimese hingeseisund, ilu kui subjekti/vaatleja juurde kuuluv) 3. Kuidas on võimalik määratleda kunstiteost? Kunstiteos on alati millegi objektiivse koopia - ilus on see siis, kui on hästi tehtud. (Platon) Kunstiteos on millegi subjektiivse, näiteks autori mõtte/idee väljendamine meeleliselt tajutavas vormis.
kausaalsus ahelas, siis peaks olema esimene põhjus, kes ei ole ennast põhjustanud ning temaks peab olema jumal. :) Paratamatus on asju, mis võivad olemas olla või ka mitte olemas olla, kuid see tähendab, et olemas peab olema midagi paratamatut, mis on kindlasti olemas ning selleks peaks olema jumal. :) Täiuslikkus kõikides asjades on rohkem või vähem, kuid seda saab öelda vaid siis kui on olemas mingi mõõdupuu ning Aquino Thomas usub, et see ainus täiuslik olend peab olema jumal. :) Eesmärgistatud mõistuseta asjad vajavad eesmärgi saavutamiseks eesmärgi püstitajat ning ülim eesmärgi püstitaja ongi seega jumal. *) Eskatoloogiline jumalatõestus ütleb, et kõigi rahvaste juures, kõikides kultuurides ja kõikides religioonides eeldatakse jumala olemasolu ning selline eeldus ei saa olla tekkinud juhuslikult ja sellel peab olema olemas põhjus ehk jumal peab olema olemas, sest teda on ajaloos käsitletud piisavalt palju.
1 teadmine, mis puudutab inimese isiklikku elukorraldust ja riigi valitsemise oskust. * Tehnilised teadmised – oskus teadmisi esitada, organiseerida ja väljendada. Siia alla kuuluvad: a) loogika – uurib väidete ja järelduste korrektsust b) dialektika – küsimise ja vastamise kunst c) retoorika – uurib teksti või kõne kui terviku ülesehituse printsiipi ja selle veenvust 3. Filosoofiaga alustamiseks on tähtis tunda teadmistejanu ja ära tabada see meeleolu, millest filosoofia lähtub. * Aristotelese seisukoha järgi algab filosoofia fundamentaalsest imestusest. Miks ja kuidas on asjad nii nagu nad on? * Saksa filosoofid Georg W. F. Hegel ja Martin Heidegger leidsid, et metoodiline üleminek
lagedas kõrbes). Vaimufilosoofia Vaimuriik on jagatud kolmeks: subjektiivne vaim (madalaim aste, puudutab üksikisikut ja tema elu, kuna inimene kuulub ka looduse juurde, ei ole üksikisik oluline), objektiivne vaim (Hegel peab eelkõige silmas eetikat, subjektiivset vaimu, mis on kehastununud mingis inimkehas, astub kõrgemasse valdkonda e objetiivsesse korda, näiteks ühiskonda, perekonda), absoluutne vaim (kõrgeim aste, jaguneb omakorda kolmeks: kunst, mille puhul subjekt ja objekt ilmnevad harmoonias, kunst seisab meelelise ja mõttelise vahel; religiooni puhul on peamine idee, et religioonil pole inimest vaja, ent inimesel on religiooni vaja; filosoofia asetab kunstis vaadeldu ja religioonis kujutletu puhtasse vormi. Hegel käsitleb ka ajalugu süviti. Oluline pole see, kas inimene on isiklikul tasandil moraalne, ent
See tase on igal inimesel erinev. 5) Yin- Yang- vastandite võitlus tekitab arengu ja edasimineku-> vastandprotsesside teooria. Langevarjurid: algselt kardad, kuid lõpetades on eufooria ja tahad veel (tunded vastanduvad). Levinuim motivatsiooni teooria: 6) A. Maslow- inimese panevad liikuma erinevad vajadused- erinevad tasandivajadused-> tasandite püramiid. Kõige all, kõige esmasemad, mis vajavad rahuldamist 1) bioloogilised- liik v üksikolend ei saa muidu eksisteerida: söömine, joomine, magamine, hapnikuvajadus (vähim kultuuri poolt mõjutatav). 2) vajadus turvalisuse v kaitse järgi- inimese kui isiku elu ja tervist ei ohusta miski. Enne ei saa minna kõrgema tasandi vajaduste juurde, kui alumised pole rahuldatud. 3) kuulumisvajadus- suhtlemisvajadus, kuulumine erinevatesse gruppidesse (perekond, rahvus), armastusvajadus. 4) tunnistusvajadus- see, mida me teame peaks olema väärtustatud ka teiste poolt
Mõlemad valitsejad võivad olla nii diktaatorid kui lahked, kuid tähendus, mis võimule antakse on erinev. Kultuur on kõik see, mis puudutab tähendusi, mis ei saa olla ainult individuaalselt, sest need ringlevad kommunikatsioonis, tähendusel on vaja inimeste gruppi, et levida. Kuid kultuuril on ka väga oluline individuaalne komponent. Üks oluline aspekt: selleks et inimene olla on vaja kasvada kultuurilises keskkonnas. Inimene olemine on kultuuriliselt tingitud. Inimeseks saab, kui ta on keskkonnas üles kasvanud. Seda täiesti bioloogilisel tasandil. nt. peaaju areneb välja alles pärast sündi kultuurikeskkonnas. Kultuur on tähenduste ringlemise integreeritud mudel. - meie keel, meie olmelised harjumused, muusika, uskumused, muu loominguline eneseväljendus. Kõik võivad olla erinevat päritolu ja tüüpi, kuid mõjutavad üksteist ja annavad üksteisele sisendeid, millest tekib kultuuriline tervik.
Isiksus, kes pole loodusjõud, tung ega stiihia. Isiksuse sisemine konflik- jagunemine kolme erineva palge vahel (Jumal isa, Jumal poeg ja Pühavaim). Kas Jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. Mina isiklikult arvan, et ei ole. Olematute asjade olematust ei ole võimalik tõestada. Ent samas on Jumala olemasolu tõestamiseks 4 klassikalist tõestuseviisi : ontoloogiline (1.Mul on idee täiuslikust olendist. 2 Täiuslikkuse juurde kuulub ka olemine, järelikult täiuslik olend eksisteerib. Anslem Canenbury`st). Aquino Thomas oli seisukohal, et Jumal on ainus lihtsubstants: tema olemus on olemine. Veel on olemas kausaalne tõestus (mis põhjustas asjade olemise?), kineetiline tõestus (mis pani asjad liikuma?) ja kosmoloogiline tõestus (mis tekitas korrapärase maailma?). Mis on teodiike? Teodiike ehk Teoditseia on Jumalaõiguse teooria. See tähendab Jumala õigustamist. Teodiike moraalse kurjuse kohta- vaba tahe. Jumal lõi meile vaba tahte , seega
Sotsioloogiat huvitab inimene kui ühiskonna ja grupi liige. Sotsioloogilise uuringuga on tegemist siis, kui: 1. Kui andmed on saadud reaalsest elust 2. Meie poolt kogutud andmeid peab saama analüüsida osade kaupa 3. Uurimistulemused tuleb põhjendada 4. Kui uurimuse aineks on sotsiaalsed suhted Rääkides sotsiaalsetest suhetest => seoses indiviidiga saame rääkida faktide erinevatest gruppidest: 1. Bioloogilised faktid (hingamine, söömine, magamine) 2. Psühholoogilised faktid (emotsioonid, haistingud) 3. Sotsiaalsed faktid (need momendid, aspektid, mis ilmnevad inimese ja ühiskonna vahelistes suhetes) On arvamus, et nende faktide gruppidega peaks tegelema vastavad teadusharud, tegelikkuses need kolm inimest puudutavat faktide gruppi on omavahel seotud ja neid ei saa eraldi vaadelda. Sotsiaalsed faktid Sotsiaalsed suhted, nende analüüsis peame kasutama 5 analüüsi viisi, mis kõik kuuluvad õigusesotsioloogia ainesse: 1
Ajalugu on Daseini spetsiifiline teostumine ajas. Igasugune mõistmine saab teoks juba mingi eelmõistmise raames ja see tuleb end Heidegger räägib mõistmisest kui eksistentsiaalist. Mõistmine kuulub paratamatult iga inimese olemise juurde. Kui inimene elab, siis ta ka mõistab. Pole võimalik elada, kui ei mõista. Tänapäeva maailmas ei ole võimalik lõplikult mõista, kuna kõik on seotud. 3.Gadamer. Tõde ja meetod. Traditsioon, eelarvamus ja autoriteet humanitaarias. Kunst, keel ja tõde. Heideggeri «Kunstiteose algupära». Gadameri peateos on „Tõde ja meetod: filosoofilise hermeneutika põhijooned“ ilmus 1960.aastal.Gadameri kui filosoofi kujunemisaeg langeb Esimese maailmasõja järgsetesse aastatesse. Paljudele intellektuaalidele oli maailmasõda tõendiks, et modernistlik väärtussüsteem on jõudnud kriisi.Filosoofiline huvi oli koondunud eelkõige teadusele kuid peale selle analüüsiti ka moraali, kunsti ja
Fomaalsete operatsioonide staadium(põhikooli-, gümnaasiumi- ja täiskasvanuiga) Selles staadiumis suudab inimene mõelda abstraktselt, hüpoteetiliselt, teha reeglite põhjal üldistusi, püstitada hüpoteese ja neid kontrollida. 42. Mis on keel ja mis on kõne? Eristatakse mõisteid keel ja kõne. Keelt defineeritaksegi kui tähendust omavat märgisüsteemi. Kõne on keele kasutamine rääkimisel 43. Miks on keel oluline? Keele tähtsust inimeseks olemise juures on raske ülehinnata. Keel annab inimesele võimaluse suhelda, keele vahendusel inimene mõtleb, õpib ja omandab teadmisi. Keel aitab kaasa isiksuse kujunemisele. Keel on peamine kultuuri kandja. Tänu keelele elab inimene sisse enda kultuuri, omandab seal kehtivad normid ja väärtused, saab osa eelnevate põlvkondade kogemustest. 44. Mis on keele omandamise kriitiline periood? Keele omandamisel on kriitiline periood - ajavahemik, mille jooksul ajus paiknev keeleorgan
suurem kannatus · Jumalad sekkuvad inimeste tegevusse (nt soodustades või takistades nende ettevõtmisi) · Jumalaid pole olemas (sest maailmas on palju ebaõiglust) · Jumalad ei jälgi maailmas toimuvat seda tõendab kurjuse olemasolu maailmas · Surma pole tarvis karta: me ei kao jäljetult, sest hing on surematu · Inimene püüdleb oomu poolest naudingute poole ning katsub hoiduda kannatustest · Surma pole tarvis karta, sest meie eksistents pärast surma pole millegi poolest halvem elust siinilmas · Mõned inimesed on liiga rumalad selleks, et osata arukaid (st rohkem naudinguid kui kannatusi toovaid) valikuid teha · Surma pole tarvis karta, sest me ei puutu surmaga kunagi kokku Epikurose seisukoht oli, et inimene püüdleb loomupäraselt · ainult kehaliste naudingute poole. · nii hinge kui keha naudingute poole. · pikemas perspektiivis suurima võimaliku naudingu poole.
Millestki teadmine tähendab kõigest teadmist (Mikser, 2006) . Platoniga seostatakse kasvatusteaduse algust (Hirsijärvi, Huttunen, 2005) Aristoteles: tõe määramise kriteeriumiks on tunnetuslik kogemus. Maailm eksisteerib vaatlejast sõltumatult saavutatud teadmiste tasandid erinevad valdkonniti. Demokritos (materialistliku suuna esindaja kreeka filosoofias): ,,Loomus ja kasvatus on sarnased. Kasvatus muudab inimest ja ühtlasi kujundab (uue) loomuse. Heaks inimeseks saadakse pigem tänu harjutamisele kui loomu poolest." See on mõtteviis, töövahend, uskumine, mis aitab sotsiaalpedagoogil oma tööd hästi teha!!! Kas sotsiaalpedagoogilise mõtlemise alguse võib paigutada antiikaega? + poliitika, pedagoogika, eetika kokkukuuluvus + kasvatuse ja ühiskonna vahelised seosed - Sotsiaalseid probleeme ei lahendatud pedagoogiliste vahenditega! (näljasele ära anna kala, vaid õng) - Viletsusele/vaesusele ei pööratud tähelepanu
et nad nüüd saavad kultuurimahlu sajakordselt lahjendatuna. Ellen Key hinnangul ei tohiks koolis domineerida õpetajapoolne materjalide esitamine, vaid laste iseseisev töö. Igal lapsel peaks olema oma tempo materjali iseseisval läbitöötamisel ja õppima peaksid nad vaid seda, mis neid huvitab. Koduseid ülesandeid ei tohi olla ja suulist ülesütlemist koolis samuti mitte. Ka eksamid ja tunnistused tuleb kaotada. Laps on püha, keskne olend kogu kasvatusprotsessis. Ei tule kasvatada, küll aga kõrvaldada teelt kõik takistused ja lasta loodusel toimida, oli Ellen Key kreedo. Uus suund - vabaduspedagoogika - alustas siitpeale oma tormilist arenemislugu. Kõik, mis seostus traditsioonilise, klassikalise pedagoogikaga, sai juurde sildi vana, s.t oma aja ära elanud. Vanema võimule tuginevad kasvatusviisid varisesid kriitikatule all põrmuks. Kõrvuti vabaduspedagoogikaga said tuule tiibadesse aktiivsuspedagoogika (John Dewey
poliitikast või politoloogia metodoloogiast suurt kasu ei ole (vahest ainult kvalitatiivse võrdleva analüüsi osas on kokkulangevusi). 1. loeng (06.02.06). Sissejuhatus ainesse. Poliitikafilosoofia teke. Vana-Kreeka. Platon. 4 suurt küsimust, millele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused (Portis 1998 Political Theory from Plato to Marx: 9-11): 1) küsimus inimloomusest, mis on inimesele kui liigile eriomane? Inimeseks olemine seisneb potentsiaalsuses ja realiseerumises. Ka ratsionaalne valik on inimeses potentsiaalselt olemas? Mis õigused on inimesel? Inimene on poliitiline olend (Aristoteles), usklik loom (Burke), isekas ja omahuvi järgiv (Hobbes ja Locke), kaasatundev (Rousseau), loovalt töötav (Marx), tugev, teotahteline ja ennast kehtestav (Nietzsche) 2) küsimus individuaalsete huvide lepitamisest ühiskondlike huvidega, sotsiaalsest solidaarsusest
· Inimese vaim on maailma võti, mis avab Jumala eneseilmutuse saladused. · Teose põhiidee on järgmine: · Boethius · "Jumal on valgus. Sellest algvalgusest, 480 524 mitteloodust ja loovast, saab osa iga olend. Iga · Ta elas Ravennas, olles kõrges ametis idagootide olend võtab vastu ja annab edasi jumalikku kirgastumist vastavalt oma võimetele, see kuninga Theodorichi juures. tähendab vastavalt seisusele, mis tal on olevuste · Kahtlustatuna äraandmises ta vangistatakse ja astmikul, vastavalt tasandile, kuhu Jumala mõte on mõistetakse piinarikasse surma.
b) Globaalsed küsimused konkreetsed inimtegevused c) Kultuur loodus d) Mõiste -- üheseltmõistetavus ning ei eelda märgid -- peab eksisteerima vastuvõtja adressaati. Mõiste mõiste pärast e) Sündmusi luuakse struktuuride abil struktuure luuakse sündmuste eeskujul f) Mäng -- tugineb võrdsusel ja sümmeetrial rituaal -- väljendub ühe osapoole headuses g) Kunst -- objekt ja sündmus loovad müüt -- struktuur loob objekti ja sündmuse struktuuri Totaliseeriv mõtlemine -- ilmneb, et erinevad klassifikatsioonid kanduvad pärismaalastel üle teistesse klassifikatsioonidesse, nt. loomtaimlooduslik element on justkui ühe tervikliku klassifikatsiooni alaaspektid. Kirjeldades kõrgkultuuride erinevusi toob Levi-Strauss välja kaks kultuuri tüpoloogiat:
Juba liikumine viib natsisaksamaale see on aga vastuolus loomuõigusega. Karl Marx (05.05.1818 - 14.03.1883): proletariaadi diktatuur. Kommunist. Marxi kapital, on majandusteadlane. Alustas filosoofiaga selle ülesanne on maailma muutmine. Ühiskonna majanduslikust struktuurist tuleneb poliitiline, sotsiaalne ja ka mõtlemisvormi struktuur. Õigus on valitseva klassi seaduseks vormistatud tahe. Kogu ajalugu on klassivõitlus ajalugu. Inimene ei ole individuaalne vaid ühiskondlik olend. Usu ja eraomandi vabadus ei suuda ületada ühiskondlikku kooselamist. Proletariaadi diktatuur klassivõitlus, õigus on valitseva klassi tahe. Kui pole klassivõitlust siis pole ka klasse, klassideta ühiskonna toob kaasa proleatriaadi diktatuur. Kohta pole riigile ega õigusele. Alles kommunistlikus ühiskonnas saab inimene tõleiselt vabaks . religioonist, omandist, elukutse ja õigus. Postmodernism Las Vegas ehk kopeeritud ntks Veneetisa pealt, reaalsuse reproduktsioon. Ei võta
Budistid nimetavad seda juhtumuseks. 57. Vaimulaadi seadus. "KÕIK ON VAIM". KÕIK on olemuslik reaalsus, mis on aluseks kõikidele välistele ilmingutele, mida me empiiriliselt tunnetame. Materiaalne universum, ilming, aines, energia ja kõik see on nähtav meie materiaalsetele aistingitule. Vaim on defineerimatu, tundmatu ja universaalne, lõpmatult elav. Antud seadus seletab energia, võimsuse ja ainese tõelist olemust. Universum on vaimne olemuselt ja vaimne muutus on kunst, mille käigus muudetakse universumi seadusi nii aineses, jõuliinis kui ka teadvuses. Mateeria aatom, jõu ühik, inimese teadvus ja peaingel on üks mõõde ühes kaalus ja põhiolemuselt ükssama. Erinevus on ainult astme tähtsuses ja vibratsiooni astmes. Kõik on KÕIGE looming ja eksisteerivad koos Lõpmatu Teadvusega ainult. 58. Imede seadus. See seadus on kättesaadav kõigile, kes teab, et loome tuumaks on valgus. Meister on
Perikles ütles: "Inimene, kes ei tunne huvi avalike asjade vastu, on kasutu" ja ,,Kuigi vähe on poliitika algatajaid, oleme me kõik poliitika üle otsustajad". (nagu kokandust võivad osata vähesed, kuid toidu maitsvuse üle saavad otsustada kõik..) Kõik väärtuslik, ihaldatav ja loov, põhimõtteliselt kõik, mida inimene teeb, teeb ta linnas, polises. Inimene on polise loom (zoon politikon). Ateenlase religioon oli linna religioon, usulised sündmused olid linna sündmused ja kunst oli linna kunst. Aristoteles ütles: "Ateenlase konstitutsioon on tema elustiil" (mitte legaalne struktuur). Avalikus ametis olemine polnud ateenlastele karjäär, vaid see oli midagi, mida juhtus iga tavalise kodaniku elus. Aristoteles väitis "Ateena Konstitutsioonis", et umbes iga kuues kodanik osales igal aastal tsiviilvalitsuses (küll peamiselt kohtus). Ateena traditsioonis keegi ei sündinud ametisse, ei
Igasugune keel kätkeb endas teatud metafüüsikat olemise struktureerimist sellele keelele eripärasel viisil. Mõistestiku ja grammatika erijooned (aga kui palju nt võrreldavalt soomeugri ja indogermaani keeltes?) mõjutavad tajuprotsesse, samuti mõtlemist kui protsessi ja mõtete esitamist. Teiseks. Filosoofiliselt koolitamata tavainimese igapäevamõtlemises on kinnistunud mitmesugused usud: usk selle kohta, et teatud asjad, olendid ja sündmused meie elus on objektiivselt olemas, et neil on püsivad omadused, millest me oleme suutelised ettekujutust (kujutlust? arvamust? teadmist?) looma. Niisugused põhjendusteta omaksvõetavad usud moodustavad filosoofias nn naiivrealismi tuuma. Kolmandaks, lapsepõlvest alates sisendatakse inimestesse arusaamu hea ja halva, õige ja väära, ausa, õiglase jms käitumise kohta. Neid mõisteid ja käitumismalle analüüsib süstemaatiliselt ja kriitiliselt moraalifilosoofia ehk eetika. Kas siis tänapäeva kõikvõimas
Objektivistlik normikäsitlus - õigus on süsteem, mis peegeldab ühiskondlikule olemisele loomuomast korrastatust, ühiskonna toimimise ning arengu seaduspärasusi. Subjektivistlik normikäsitlus - õigus on ühiskonda kujundav ja valitsev tegur. Positivistlik õigusõpetus - õigus on suletud süsteem, mis toimib iseenda alusena. Sotsiaalse korra allikas on seaduseks vormitud inimlik tahe, puhas subjektiivsus. Loomuõiguslik õpetus - käsitab õigust ühiskonna loomuomase, objektiivselt antud struktuurina, inimloomusesse või ühiskondlikesse suhetesse kätketud objektiivse korrastusena, kuid samas omamoodi regulatiivse ideaalina, mida püüeldes on võimalik ehitada üles õiglane inimsuhete kooslus. Tunnistatakse inimese tahtest sõltumatu, objektiivse korrastatuse võimalikkust, aga seostatakse viimane ikkagi igavikuliste absoluutidega, ideaalkujunditega ühiskondlikust olemisest, mitte reaalse ühiskonna asjaoludega. 1
internetieetika). Põhilised eetikateooriad 1. Tagajärje-eetika eetika (konsekventsialistlik, teleoloogiline) (kr teleos - eesmärk). Tegu hinnatakse selle tagajärje (hüve) järgi. Eesmärk pühitseb abinõu. 2. Kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika (kr deon - peaks). Hea ja halb asuvad väljaspool teooriaid. Arutletakse kuidas on õige, kuidas peab. 3. Vooruseetika. Keskmes on inimese iseloom. Vooruseetika ei küsi mida ma peaksin tegema, vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama. Mis on MORAALI OTSTARVE? · Hoida ühiskonda koost lagunemast. · Leevendada inimkannatusi. · Soodustada inimõitsengut. · Lahendada huvikonflikte õiglaselt ja mõistlikult. · Jagada kiitust ja laitust, tasu ning karistust ja süüd. Ilma moraalita ei saa me neid hüvesid edendada. "Ükski inimene ei ole saar, täiesti omaette: iga inimene on tükk mandrist, osa maismaast; kui
Kujunes kõrgkiht - rikas, luksuslik, huvi hariduse vastu. Demokraatne kord vajas kõneosavaid poliitikuid. Karjääritegeja pidi suutma kõike selgeks teha. Tarkuseõpetajaid tõde ei huvita, nad on praktikud. Kasvas usaldamatus meelelise taju vastu. Objektiivne tunnetus ei olegi võimalik, kõik on suhteline, piisab ainult osavatest argumentidest. Teoreetiline ja moraalne skepsis kujuneb. Ainult edukus maksis. Kõnekunst on veenmiskunst, mitte veendumuste kunst. "Ma usun, et see on nii, aga ma pole selles kindel." "Mesi on magus, seda ma tunnistan, aga ma ei julge seda kinnitada." Sofism omandab sõimusõna tähenduse. PROTAGORAS Atterast (480-410) Tüüpiline näide sofistidest. Inimesele ei lähe tegelikult korda, milline maailma ta ümber on. Kujutlused teenivad erahuvisid. Inimene on mõõduks kõigile asjadele (homo mensura) kuivõrd nad eksisteerivad või ei eksisteeri. Absoluutset tõde ei ole olemas, on subjektiivne tõde
taga taanduma inimene käitub vaid nii kuidas on kasulik ja soovitud. Jungi meelest vahel juhtubki see, et persona kasvab kinni oma näo külge ning inimene samastab end oma maskiga ja samas kiusatus maskina elada ongi meie ühiskonnas suur, sest olles hea ,,rollitäitja", saame tunnustust. Liiga hea maski ehitamine maksab Jungi arust alati kuskil kätte. :) Vari kõik see, mida inimene ei ole, mida ta küll tahab, kuid ei luba endal teha nö madalam olend inimeses. Varju moodustavad enamjaolt ihad, emotsioonid, mis enamasti ei sobi kokku ühiskonna normidega või ideaalkujutlusega iseendast lihtsamalt öeldes see, mida me häbeneme või ei taha endast teada. Varjul on ühiskonnas ka kollektiivne aspekt, mis avaldub nõidade, kuradi või muude seesuguste kujunditega. Igas inimeses on olemas see varju pool ja teatud antisotsiaalsed dendentsid, lapsik-primitiivne osa, infitiivne. Vari ei
Tagasiside Õige vastus on: Mõnda nähtust ei suuda teadus veel tänapäevalgi seletada, kuid põhimõtteliselt on iga sündmus seletatav.. Küsimus 7 Inimtegevuse puhul tähendab juhus Vali üks: a. kavatsuse puudumist Õige vastus! b. põhjuse puudumist c. seda, et antud tegu pole seletatav Tagasiside Õige vastus on: kavatsuse puudumist. Küsimus 8 David Hume'i arvates Vali üks: a. on võimalik kindlaks teha nii objektiivselt paratamatu seos põhjuse ja tagajärje vahel kui ka subjektiivselt paratamatu seos, mis on tegelikult objektiivse peegeldus b. on võimalik kindlaks teha ainult objektiivselt paratamatu seos põhjuse ja tagajärje vahel c. on põhjusliku seose puhul alust rääkida vaid subjektiivsest paratamatusest Õige vastus! Tagasiside Õige vastus on: on põhjusliku seose puhul alust rääkida vaid subjektiivsest paratamatusest. Küsimus 9
Tagasiside Õige vastus on: Mõnda nähtust ei suuda teadus veel tänapäevalgi seletada, kuid põhimõtteliselt on iga sündmus seletatav.. Küsimus 7 Inimtegevuse puhul tähendab juhus Vali üks: a. kavatsuse puudumist Õige vastus! b. põhjuse puudumist c. seda, et antud tegu pole seletatav Tagasiside Õige vastus on: kavatsuse puudumist. Küsimus 8 David Hume'i arvates Vali üks: a. on võimalik kindlaks teha nii objektiivselt paratamatu seos põhjuse ja tagajärje vahel kui ka subjektiivselt paratamatu seos, mis on tegelikult objektiivse peegeldus b. on võimalik kindlaks teha ainult objektiivselt paratamatu seos põhjuse ja tagajärje vahel c. on põhjusliku seose puhul alust rääkida vaid subjektiivsest paratamatusest Õige vastus! Tagasiside Õige vastus on: on põhjusliku seose puhul alust rääkida vaid subjektiivsest paratamatusest. Küsimus 9
Kadri ESTEETIKA · Umberto Eco ,,Ilu ajalugu", ,,Inetuse ajalugu" · Kraavi, J Postmodernismi teooria ja postmodernistlik... · Aastaarvud ega teoste nimed ei mängi rolli eksamil. Tuleb seletada, millal ja kes mida ütles. Põhimõtted. Mis on esteetika (filosoofiline distsipliin)? Märksõnad: ILU, harmoonia, proportsioon, subjektiivne vs objektiivne, isikupära. INETUS. KUNST. MEELELISE TAJU ÕPETUS. Mis on kunst? Mis on kunstiteos? Mida kujutab kujutav kunst? Aisthetikos meeleliseks tajuks võimeline. Esteetika on filosoofiline teadus kunstist, selle suhetest tegelikkusega. Kas kunst kopeerib seda maailma, mida nad enda ümber näevad ja neid emotsioone ja käitumismustreid või on kunst midagi välja mõeldud, midagi, mis loob uusi reaalsusi? Milline on kunsti suhe ümbritsevasse maailma? Kunst on kunstniku eneseväljenduse viis. Kunst tahab maailma muuta, paremaks teha, inimesi muuta
Emotsioonide subjektiivsuse teke leidis aset keskajal. Algatajaks oli Rom Harre (emotion´ st eristus feeling ehk objektiivsest subjektiivne). Emotsionaalse suhtumise kutsub esile just nimelt mingi mõjustuse subjektiivne hinnang. Reaktsiooni kutsub esile see, millel on subjektiline tähendus, isiksuslik mõte. Emotsioon on isiksusliku tähenduse eksisteerimise vorm. Emotsionaalset suhtumist esile kutsuv subjektiivne hinnang võib olla tingitud või tingimatu. Objektiivselt üks ja seesama nähtus kutsub inimestel esile erisuguse reaktsiooni. 72. Emotsioonide olemuse muutumine ajaloos. Emotsioon kui märk. Objektiivsus. Edastada võimalikult objektiivselt. Keskajal hakkab emotsioon subjektiivseks muutuma. Rom Harre: emotion´ st eristus feeling ehk objektiivsest subjektiivne. Valgustusaeg:. Mõistus ja ratsionaalsus on tasakaalustajad. Spirituaalne vabadus aitab kontrollida emotsioone, mis on irratsionaalsed. Emotsioon omistati naisele.
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
annaabi.ee 
