Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mis on inimelu väärtus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
inimelu, soojus, omaette, kaastundlik, rahvusriigi, keskne, omandit, tunnetata, seisukohast, defineeritakse, filosoofiliselt, ilmnenud, armastada, armastatud, andestus, enesedistsipliin, põhiväärtused, enesekindluse, ebakindlus, vaadet, tunduvad, endile, eetilised, inimlikku, ettearvamatuAbort, kas lahendus või mõrv? Millised lapsed vajavad Eestis kõige rohkem kaitset? Need lapsed, kes on emaihus! Iga päev tapetakse Eestis emaihus umbes 50 last. Kas abort on siis lahenduseks või on ta mõrv? Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus ütleb: § 2. Raseduse katkestamine Raseduse katkestamine on embrüo või loote eemaldamine emakaõõnest kirurgiliselt või ravimite manustamisega. Millal algab inimelu? Iga rahvusriigi keskne funktsioon ja kohus on kaitsta oma kodanike kõige kallimat omandit - elu. Selleks, et võtta vastu seadusi nende elu kaitseks, on vaja määrata kindlaks, millal elu algab. Küsimusele võib vastata vaimsest, filosoofilisest või bioloogilisest seisukohast. Sünnib palju segadust, kui need distsipliinid segamini aetakse. Need kõik on arvestatavad, kuid ainult ühte saab kasutada seaduse tegemisel. Kuidas defineeritakse inimelu vaimselt?
Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütleme või teeme, kes me oleme ja mida me väärtustame. Eetika keskne küsimus on kuidas peaks elama "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) tava, komme, harjumus (thos) iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores kombed (omadussõna moralis). Põhimõisted Moraal ehk kõlblus on üksiku inimese, rühma või ühiskonna arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääradest tegudest. Moraal osutab inimeste ja kultuuride kokkuleppelistele tavadele, reeglitele või käitumisviisidele, nagu nad on.
õnnelikuks. · Moraaliseadus on meie enda sees. · Kategooriline "peab" on inimestele kui ratsionaalsetele olenditele siduv, sest neil on mõistus. · Inimestel on sisemine väärtus inimväärikus, sest nad on ratsionaalsed olendid. · Meil pole mingeid kohustusi loomade suhtes, nad on vaid vahendid eesmärgi saavutamiseks. · Inimene on eesmärk. · Pea kõigist lugu, ära tee kellestki vahendit! · Inimelu eesmärk on määratletav kahese kohustusena: o Omaenese täiuslikkus o Teiste inimeste heaolu ja õnn · Inimese enda loomuses on olemas reaalne kalduvus kurjale · Inimloomuse seadus e kõlblusseadus kui hea tahte kehastus võitleb temas kurjade tungide, ihade ja kalduvustega. Kategoorilise imperatiivi 1. Vormel: · Toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus
ülekohus. Kuid inimene ei taha kulda, et ta on halb ja seega ei taha ta suhelda inimesega, kes talle halvasti ütleb. Niisiis käitutakse nagu teise halb omadus ei sega ja sellest ei räägita. Tõe varjamine on aktsepteeritud. Inimesed kiidavad üksteist et teineteisele meeldida. o Inimesed petavad üksteist, kuna kellelegi ei meeldi, kui neid maha tehakse ja neile tõde räägitakse. Inimelu on üks pidev meelepete ja katkematu ring, kus inimeste vahelised suhted on rajatud vastastikusele petmisele. Ta ei taha, et talle räägitakse tõtt, ta hoidub teistele tõtt ütlemast Milles on meelelahutuse mõte Pascali arvates? o Milles seisneb mõtlemise väärikus Pascali järgi? o Mõtlemine määrab inimese väärikuse. Oma olemuselt on mõtlemine suur, aga oma puuduste tõttu ka imepisike
·Kant kritiseeris antiikset hea elu eetikat. Kant näitas, et hea elu mõistele võib anda kas objektiivse või subjektiivse sisu. Mõlemal juhul põrkume kokku raskustega . "Õnn (Glückseligkeit) on mõistusliku olendi seisund maailmas, kus kogu tema eksistentsi jooksul kulgeb kõik tema soovide ja tahte järgi." Kanti subjektivistlikust õnne definitsioonist järeldub: Inimesi takistab õnne saavutamast ületamatu vastuolu lõputute soovide ja inimelu lõplikkuse vahel. Kanti kriitika hea elu käsitlustele: ·Hea elu mõiste objektivistliku käsitluse kriitika: Hea elu määratlus tuletatakse metafüüsilistest väidetest inimloomuse kohta, mida on raske tõestada. ·Hea elu mõiste subjektivistliku käsitluse kriitika: See, mis on kellegi jaoks hea, sõltub tema kalduvustest, eelistustest ja soovidest. Kaasegsed edasiarendused hea elu käsitlusele : Reflekteeritud subjektivism - Inimese elu on siis hea, kui ta seda afektiivselt heaks
Absoluutne tekkimine ei millestki on võimatu. Ruumi täidavad olev ja mitteolev. Ruumi täitev alge koosneb lõpututest pisiosadest - aatomitest ( - viimne jagamatu osake). Tõeline on vaid tühi ruum selles liikuvate aatomitega. Aatomid ise on erineva suuruse ja kaaluga. Aatomid kombineeruvad ning annavad erinevaid nähtusi (arv on piiramatu). Asjade omadused tulenevad aatomite suurusest, kujust, korrast. Primaarsed omadused on raskus, tihedus, kõvadus. Sekundaarsed omadused on soojus, toonid, maitse. Tunnetusteooria ehk noseoloogia. Meie tajud tekivad üliväikeste materiaalsete osakeste tungimisel silma. Nägemine on üliväikeste asjadest eraldunud piltide vastuvõtmine. Tume meeleline ja ehtne mõistuseline taju. On peetud ateistiks. Jumalad on tekkinud kosmogoonia käigus. Hirmu kujutlused taevaste nähtuste palge ees on Jumalad. Aatomid liiguvad lõputus ruumis. Nende kokkupõrkumisel tekib pöörisetaoline liikumine, seal kukuvad ja langevad. Midagi ei teki juhusest
kohtumisest. On kolm (rohkem!) erinevat arhetüüpi: 1) Vari. esimene ,,tüüp", kellega alateadvusse süüvides kohtutakse. Tume, deemonlik, äratab hirmu. Kehastan teadliku mina varjatud-vihatud omadusi. Pole üdini paha: tema positiivsed jooned tuleb integreerida. Filmikunstis nt mustade prillide taha varjuv, muskleis palgamõrtsukas. Vari on teadvusele kõige lähedasem osa alateadvuse materjalist. Vari näib teadliku mina seisukohalt toimivat nii, nagu oleks sellel omaette teadmise tahe. Tekib küsimus, kuidas selle tüübiga saada kontakti. Järgi, kui keegi kritiseerib sind, osa kriitikat suudame hästi alla neelata, omaks võtta, aga osa kriitikas lihtsalt ajab vihale ja ei suudagi selgitada, MIKS see nii väga vihale ajab. Jung: nende asjade taga tuleb kahtlustada, et need on iseloomuomadused, mis inimesel on ka päriselt olemas. Varju arhetüübi juures on tähtis, et need jooned, mille inimene on surunud oma teadvusest välja
· Pärispatt antakse põlvkonnast põlvkonda edasi · Analoogia inimhingega (olemine, elu ja teadmine). seksuaalakti kaudu. · Loodu ja ajalisus · Patu palk on surm. · Kõige geniaalsemad mõtted leiame me · Jumal oma halastuses aga päästab inimese sellest Augustinuse aja probleemi käsitluses. surmast · Ta lähtub kristlikust seisukohast, et Jumal lõi · Tahtevabadus ja predestinatsioon maailma ei millestki vastavalt oma tahtele. · Kuid Jumal ei päästa kõiki inimesi. · Tähendab, et enne loomist ei olnud mateeriat ega · Mõned ta valib, mõned heidab ära ja seda oma aega. "targale ja saladuslikule tahtele vastavalt". · Niisiis Jumal asub väljaspool aega ja küsimus selle · Hindud ja Platon püüdsid seda seletada
kehastus. Füüsilist keha ning füüsilisust peatakse vähemtähtsaks kui vaimu. See moraal õpetas põlgama eluinstinkte, pannes inimesi uskuma valedesse väärtustesse. Kristliku moraali preestrid on end moraali abil luisanud kõrgemaks väärtuste üle kohtumõistjateks. 27. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? Dekadendi tunnus on see, et ta valib alati iseennast kahjustavad vahendid, kuigi ta on rahulik ning haritud. Isiksuselt pessimistlik, leplik ning kaastundlik. Nietzsche tunneb, et on dekadentse inimese vastand. Füüsiliselt terve, tundub ta siiski enamikule vaimuhaige. 28. Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit? Nietzsche hakkas oma väärtusi ümber hindama, ta mõistis, et kui keha on haige, on ka mõtlemine haige ning ebanormaalne. Et oma keha terveks ravida, peab olema terve ka mõistus. Pessimism vahetus uue mõtlemise vastu- ta nägi endas õnnestujat. 29
Windelband leiab, et tunnetus põhineb väärtusel. Kõige sügavam on väärtuspõhine. Väärtus on see, mille pärast teadust teha. Unikaalsus, see mis kordub pole väärtuslik. Väärtuskontseptsioon, kus väärtus on seotud unikaalsusega. Tuleb välja kristlik metafüüsika. Ajalugu käsitlus; Jeesuse elust jutustus. Ühelt poolt on ajalooline juhuslik; selle juhuslikkuse puhul on see, et see sündmus on tähenduslik kristlastele. Ajalugu peaks taotlema seda, et millel on tähenduses inimelu terviku jaoks. Seminar 2. Wilhelm Dilthey. Ajaloolise maailma ülesehitus vaimuteadustes. Ka see teos on filosoofia legitiimsuse suhtes. Tunnetusteooria – epistemoloogia. Vastandub metafüüsikale (traditsiooniline filosoofiline tegelemine). Ühelt poolt veel positivism (teadus on ühtne ja see teaduslik ühtsus väljendub teadusliku meetodi ühtsuses). Proovitakse leida kesktee positivismi ja metafüüsika vahel.
Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamidesse. o Kui kirjutada kahe teksti võrdlust, siis järgib see täiesti omaette loogikat, võrdlevast poliitikast või politoloogia metodoloogiast suurt kasu ei ole (vahest ainult kvalitatiivse võrdleva analüüsi osas on kokkulangevusi). 1. loeng (06.02.06). Sissejuhatus ainesse. Poliitikafilosoofia teke. Vana-Kreeka. Platon. 4 suurt küsimust, millele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused (Portis 1998 Political Theory from Plato to Marx: 9-11): 1) küsimus inimloomusest, mis on inimesele kui liigile eriomane
Prantsusmaa ajalooline taust: Revolutsiooniline loomuõigusõpetus, ent siiski naturalistlik. Dijoni Akadem. "Kas kunstid ja teadused on aidanud kaasa kommete paranemisele?" [14]Arutlus teadustest ja kunstidest (1749/51). Algseisund kui "kuldne ajastu", üksikuna uitav eneseküllane (va liigi loomulik jätkamine) "loodusinimene". Kuid loodusjõudude ohustatud. Inimene loomult hea ja kaastundlik, esimesed ühendused rahumeelsed. [15]Ebavõrdsus tekkis koos põlluharimise maavalduse tekkega. Teadused ja kunstid on lõhet rikaste ja vaeste vahel ainult suurendanud. [16]Arutlus inimestevahelise ebavõrdsuse allikaist ja alustest (1753/55). Inimese olukorra puudused tulenevad ühiskonnast, milles hävineb looduse ja inimkonna ühtsus. Looduslikus seisundis inimene on vaba ja sõltumatu, õnnelik ja süütu. Haletsustunne on
k 1999), kust märksõna poliitika alt leiame tõeliselt mitmemõõtmelise puzzle. ,,Poliitika: 1) kunst ja teadus, kuidas valitseda nõustumise, jõu kasutamise, intriigide, manipuleerimise ja sõjakavaluse teel; hõlmab kogu ühiskondlike suhete kompleksi ühiskondade sees ja nende vahel; 2) ,,kes mida saab, millal ja kuidas" (Harold Lasswell); 3) ,,väärtuste paigutamine võimu abil" (David Easton); 4) ,,kuningriik, kus kohtuvad südametunnistus ja võim, kus põimuvad inimelu eetilised ja sunnitegurid ning töötatakse katseliselt välja nende ebamugavaid kompromisse" (Reinhold Niebuhr)." Suurepärane kogum erinevatest vaatepunktidest poliitikale ja erinevatest toimimisviisidest reaalses poliitikas läbi aegade! Teiseks. 2011. aasta lõpus ilmunud põhjaliku algupärase eestikeelse kõrgkooliõpiku ,,Poliitika ja valitsemise alused" autorid esitavad nüüdisaegse, demokraatlikus riigikorralduses kujunenud, selgepiirilise arusaama poliitikast järgmiselt
Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks. Ludwig Wittgenstein Varauusajal philosophia practica: Keel kui “tööriistade kogum”, erinevad kasutusviisid, sõnade Ethica –üksikisik inimelu projektid ja suhted, vara-ja uusajal oluline, sest mõjutas tähendused pole fikseeritud ka pol.suhteid John L. Austin (1911-1960) “kõneaktide” teooria: Oeconomica- perekond Lokutiivne akt. Asjade nimetamise funktsioon Politica – ühiskond, pol.fil. Inimene kui ühiskondlik olend
Etteheited informaalsele koolile Mida kirjandusteadlased Inglismaa informaalsele koolile ette heitsid? Õpiedukus ja õppemeetodid Informaalne põhikool on liiga salliv ja pöörab liiga vähe tähelepanu traditsioonilistele ainetele (emakeel ja matemaatika), mistõttu õpiedukuse tase on kogu maal langenud. Avastuslikku õppimist, loovat aktiivsust ja teisi uuele õppimiskäsitlusele tuginevaid võtteid tuleks ikkagi terve mõistuse seisukohast rakendada. Lapsepoolne katsetamine, uurimine jm aktiivõppe meetodid on võimalikud vaid empiiriliselt jälgitavate loodusteaduste madalamal astmel; paljudel juhtudel peab õpetaja kasutama hoopis teistsuguseid meetodeid, nagu ettelugemine, selgitamine, juhatavate küsimuste esitamine, näidete toomine, tehtud ülesannete parandamine jms. Sund ja pingutus Ei tohiks vormuda uskumus, et lapsed peavad ise kõik leidma; et lastele ei tohi kunagi midagi
põhjus, kuid Jumalal ikkagi polevat põhjust. Millised tunnusjooned sobivad Russelli arvates iseloomustama filosoofiat, teadust, teoloogiat? · Spekulatiivsus teoloogia ning filosoofia · tugineb mõistusele, mitte autoriteedile teadus ja filosoofia · sisaldab kõiki täpseid teadmisi teadus · dogmaatilisus teoloogia Bacon arvas, et teadmised ei ole eesmärk omaette, vaid teadmised on jõud. See tähendab, et · miski pole võimatu selle jaoks, kes on varustatud teadmistega ning oskab neid ka kasutada. · miski pole võimatu selle jaoks, kes on varustatud teadmistega. · teadmistega varustatuna saab võimaluste piires muuta loodust, kuid ei saa rikkuda loodusseadusi. Vanad roomlased uskusid, et Neptunusele ohverdamine päästab mereõnnetustest, kuigi mõnikord hukkusid merel ka ohvreid toonud inimesed
20 loetud artiklit ja 26 küsimust Valle-Sten Maiste Filosoofia/Esteetika I eksamiks 1 1). Saarinen, Esa 1997 Rakendusfilosoofia. Vikerkaar 3 (KÜSMUS: Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused.) (kr k phileo - “armastan” , sophia - “tarkus”) Filosoofia on teoreetiline teadusharu maailmast arusaamise kohta. Filosoofia tugineb inimmõistusele ja spekulatsioondele. Filosoofia pürgib üldkehtivate tõdede selgitamise poole, proovib näha, kuidas kõik “asjad” ühte pilti kokku sobituvad. Kontinentaalne ehk spekulatiivne filosoofia on 20. saj tekkinud suund, enamasti saksa ja prantsuse filosoofe, kes tegelesid kirjanduse ja kultuuriuuringutega. Tegeletakse mõtisklemisega maailma üle, inimese olemasolu üle, kultuuri ja kogemuse üle. Stilistiliselt esseistikale lähenev. Mõistete selgusele ja ühtsele teaduslikule fikseerimisele ei pöörata suurt tähelepanu. Pakutakse uusi seletusi maailma kohta. Siia liigituv
-) 3. Mida ma võin loota? (religiooni küsimus) ta leidis, et peaks olema mingi järelkaja elule siin Maa peal või muidu pole vahet, mida ma hetkel teen. -) 4. Mis on inimene? Kuhu tõmmata piir? Mis on filosoofia? * Filosoofia kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises, eesmärgiks tervikliku maailmapildi saavutamine. -) Filosoofia tegeleb ka nende asjadega, mida me tavapärases elus tõeliseks ei pea. -) Filosoofia seisukohast peab asi olema loogiline, kui pole just taotuslik ebaloogilisus. -) Filosoofias püütakse mõista asjade olemust, visates ära kõik teisejärgulised detailid. * Filosoofia tegeleb praktiliselt kõigega, kuid omal viisil. -) Moraali filosoofia tegeleb küsimusega, mis on hea? -) Ajaloo filosoofia kas ajalugu kui teadus on üldse olemas? * Gnoseoloogia/epistemioloogia tunnetusteooria (tegeleb mõistusega, mitte tunnetega) -) Subjekt see, kes tunnetab. -) Objekt ümbritsev.
Filosoofia 1.loeng MIS ON FILOSOOFIA? I Filosoofia mõiste. Traditsiooniliselt on mõiste tuletatud kreeka sõnadest philein, phileo – armastama ja sophia – tarkus. Keeleteadlased on aga sellele väitele vastu. Sõna philosophia esmakasutus langeb u. 5-4. saj e.m.a. Herodotos (5.saj e.m.a) kasutas verbi philosopheo, kuid see tähendas silmaringi avardamist, mitte filosofeerimist. Pythagoras (6.saj e.m.a) olevat end nimetanud tarkusearmastajaks ja ei lubanud end targaks nimetada, see olla kohane vaid jumalatele. Ka Sokrates (5.saj e.m.a) oli tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (7.-6.saj e.m.a) Filosoofia määratlusi: Simon Blackburn määratleb filosoofiat kui midagi, mis uurib maailma üldiseid ja abstraktseid tunnuseid ja mõtlemise kategooriaid, (F uurib mille abil maailmale läheneme). Elmar Salumaa määratleb filosoofiat kui igasugust inimlikku järelemõtlemist, mille abil püüab ta jõuda se
potentsiaalsusena. Inimene on poliitiline/polise olend. Aristoteles leiab, et perekond ja küla on esimesed looduspärased inimeste kooselu vormid. Vajadused aga põhjustavad inimeste edasise ühinemise linnriikidesse, polis'desse. Nii nagu tammetõrust kasvab välja tammepuu, nii on inimene perekonnas kui tammetõru, milles on potentsiaal (võimalikkus) kasvada suureks puuks, inimese eneseteostus ei leia aset ei perekonnas ega külas, vaid polises. Linnriik on inimelu kõige täiuslikum vorm, inimene on poliitiline olend selles mõttes, et polis on ilmtingimata vajalik tema olemise ja saavutuste teostuseks. Miks on polis ülem perekonnast ja külast? Sest need täidavad küll inimese algseid vajadusi, kuid ei saa olla majanduslikult ega kultuuriliselt sõltumatud, end ise varustavad, oma intellektuaalseid ja materiaalseid vajadusi ise rahuldavad, polis on piisav iseeneses (autarkiline)
veinivaatide ruumala arvutamiseks kasutas ta sisuliselt integreerimismeetodit. SOFISTID Sofistid (kr k. targad) olid elukutselised filosoofia ja retoorika õpetajad. Nende teene on, et filosoofia hakkas tegelema inimesega kosmose asemel. Nad väitsid, et kõik asjad on suhtelised relativism. Kõik on nagu näib - subjektiivsus. PROTAGORAS (480-410 eKr). Homo-mensura-väide: "Inimene on kõikide asjade mõõt, olevatele, et nad on, ja mitteolevatele, et nad ei ole." Seisukohast ,,Kõik on nii nagu miski kellelegi näib" järeldub, et kõik otsustused on õiged. Tarkus erineb rumalusest sellega, et targad arvamused toovad kasu, aga rumalad arvamused toovad kahju. Protagoras kahtles ka jumalate olemasolus. GORGIAS (483-375 eKr) oli Empedoklese õpilane. Gorgias on tuntud nihilistlike väidete poolest: Mitte midagi pole olemas. Kui miski ongi olemas, siis ei ole see tunnetatav. Kui miski ongi tunnetatav, siis pole see väljendatav. SOKRATES (470-399 eKr)
Kõik ebaõnnestumised nii äris kui isiklikus elus võib taandada juhtimisele. (48) Ka mõttes on võimalik end mingil alal tugevaks ja vilunuks teha (minu sõnastus). Hoia kujutlusvõime virgena! Vahetult enne suurt võitu kogetakse sageli mõnd raskust. Lahendus on siis säilitada keskendatus ja usk enesesse. (51). Vaimusilmas on kõike enne võimalik selgeks õppida ja ette mängida. Nt golfis saada läbi vaimutöö tulemusena profiks ilma et seda oled tegelikult praktikas harjutanud. Golf on vaimne mäng (52, minu sõnastus). Suured juhid näevad vaimusilmas selgelt ette oma liikumissuunda tulevikus. (Visioon!) Nad teavad üksikasjalikult, mis liiki edu poole nemad ja nende töötajad püüdlevad. Iga samm, mille nad teevad, peab neid viima lähemale nende elavalt kujutletud tulevikule. Visioon on see, mis innustab püüdlema tähtede poole.(52). Igal suurel juhil on julgeid unistusi. Kui oma visiooni järgid, leiab edu sind ise üles. Kokkuvõttes ei saa sa tegelikult edu poole p
Nendes osakestes ei ole tühjust ning nad täidavad ruumi täielikult. Neid ei saa ka jagada, mistõttu nimetab Demokritos nad 'atomiteks' e jagamatuteks. Leiab, et tõeline on vaid tühi ruum selles liikuvate aatomitega ning on olemas üksnes kaks alget: aatomid ja tühi ruum. Mateeria omadused tulenevad aatomite erinevast kujust, asetusest, suurusest ja korrast. Need on primaarsed omadused (raskus, tihedus, kõvadus). Kõik muu, mida samuti tajume omadustena, nagu värv, soojus, lõhn, maitse, ei astese mateerias, asjades endas, vaid meie meeltes ja vastuvõtmises. Taolised omadused on subjektiivsed ja seega ka sekundaarsed. Igavikust alates on toimunud hulga aatomite liikumine lõputus ruumis. Nende kokkupõrkumisest ja eraldumisest tekib pöörisetaoline liikumine, milles kujunevad aatomite kogumid. Sarnane liitub sarnasega ning tekivad nähtavad esemed, nähtav mateeria. Ka inimene oma ihu ja hingega koosneb aatomitest .
Motivatsioonis mängib kaasa kolme liiki tegureid. 1.Käitumist determineerivad bioloogilised ajejõud: instinktid, tungid ja tarbed. Selle vaatepunkti absolutiseerimisel kujutab inimene endast oma sünnipäraste bioloogiliste tungide pidevas meelevallas viibivat olendit. 2. Biheivioristide lähtekohalt ei ole põhiosa käitumisajandeid mitte kaasasündinud, vaid õpistrateegiate kaudu elu käigus omandatud, ning motivatsioonis on keskne õppimise osa. 3. Humanistlik psühholoogia toonitab motivatsioonis füsioologiliste ning sotsiaalsete vajaduste kõrval kõrgemaid, üksnes inimesele omaseid eneseaktualiseerimisega seotud vajadusi. Instinkt W.McDougall eristab järgmisi instinktiivseid reageerimisviise - toiduotsing - sugutung - ebameeldiva vältimine - põgenemine kannatusi ja valu põhjustava eest - uudishimu: püüd uurida tundmatuid kohti ja esemeid - vanemlik hool: järeltulijate toitmine ja nende eest hoolitsemine
Äriplaani koostamise juhend Äriplaan koosneb kahest osast - sõnad ja numbrid. Äriplaani sõnalises osas kirjeldatakse oma äriideed, toodet, tootmist, klienti ja teid, kuidas kaup kliendini jõuab. Äriplaani numbriline osa koosneb tavaliselt kolmest tabelist: - planeeritud kassavoogude aruanne - planeeritud kasumiaruanne - planeeritud bilanss Numbrilise osa koostamise kohta saab täpsemalt lugeda artiklist "Äriplaan - finantsprognoosid". Äriplaani sõnaline osa Äriplaani sõnaline osa peaks olema 10-20 lehekülge pikk. Tähtis on jälgida, et kirjas oleks ainult oluline. Näiteks toote detailsed spetsifikatsioonid, täismahus turuuuringud, hinnapakkumised, lepingute näidised, võtmetöötajate täismahus CV-d, plaanid, kaardid lisatakse äriplaani lõppu lisadena. Kõike seda äriplaani lisades teete te oma plaani raskestiloetavaks. 1. Kokkuvõte Kuigi kokkuvõte on äriplaani esimene osa, soovitan selle kirjutada viimasena. Kokkuvõtte koostamisele tasub palju tähelepanu pö
kellegi nägemuse järgi. · Õnnelike indiviidide ühiskond on korraldatud ülemaailmseid küsitlusi, andmekogumisi, uuritakse, milline ühiskond on õnnelikum. Sotsioloogid leidsid, et eestlased on üks maailma õnnetumaid rahvaid. Eesti ja inglise keele võrdlus (I'm so happy kui meeleseisund vs ma olen õnnelik ideaal) Õnne olemus antiigis Keskne küsimus kuidas ma peaksin elama? See puudutab eesmärke (telos) ehk mis on hüved, mille poole peaksime püüdlema. Õnne definitsioon tulenebki telosest õnn pole muud kui lõpp-eesmärk ei ole eesmärk millegi muu jaoks. Kui on teatud eesmärgid, mida taotleme järgmiste eesmärkide saavutamiseks, siis neid nimetatakse instrumentaalseteks eesmärkideks (tahan saada rikkaks, et saada võimule). Õnn ei saa olla instrumentaalne, seega on ülim (eudaimonia)
Interpersonaalsete suhete mudelid: •kerkisid esile 1940-50-ndatel PÕHIMÕTTED: Interpersonaalseid suhteid saab kirjeldada kahe dimensiooni abil (seotus ja kontroll) • Iga interpersonaalne käitumine kutsub esile spetsiifilise vastuse (komplementaarsus) Seotus ja kontroll •Uuritud: käitumist, dispositsioone (käitumise põhjused), probleeme, eesmärke. •Ilmnevad sõltumata kasutatavast meetodist. •Seotus = külmus vs soojus •Kontroll = domineerimine vs allumine •SELETUS baasdimensioonidele: •Soov säilitada teise inimese nägemus endast, mis võimaldaks teistega rahuldaval moel suhelda •Vajadus säilitada kujutlus iseendast, mis võimaldaks säilitada autonoomiat •Sotsiaalse vahetuse teooria – suhtlemise käigus vahetatakse staatuse (enesehinnangu säilitamine) ja läheduse (turvalisus ja lähedus) ressursse
Nõustamispsühholoogia Nõustamise mõistet kasutatakse erinevates valdkondades: juriidikas, ettevõtluses, meditsiin jne. Nõustamine on kahe inimese vaheline suhtlus. Tegemist on koguaeg inimesega ja koguaeg lisanduvad mingid psühholoogia aspektid. Psühholoogiline nõustamine on pidev. Kus lõpeb psühholoogiline nõustamine või kus algab? Koguaeg toimub psühholoogiline nõustamine näiteks motiveerimine jne. Sõna psühholoogia seal ees müüb! Arvatakse et see professionaalsem etc, aga võib ka ära ehmatada. Müüb vähemalt tähelepanu osas. Eestis on psühholoogiline nõustamise reglement puudub. Teoreetiliselt ei tohi ilma magistrikraadita teha, tuleb end täiendada jne, siiski on see üsna hägune. Vaja oleks ülesehitada. Nõustamispsühholoogia seisukohti rakendavad paljud erinevad spetsialistid: arstid, juristid, psühhoterapeudid, psühholoogid, nõustajad, sotsiaal-töötajad jne. Nõustamispsühholoogia olemus * Nõustamine on sama vana kui inimkond ? Teaduslik
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Ideedeajalool on kaks traditsioonilist suunda või meetodit, kaks kõike mõjukamat koolkonda. Neid eristab see, et nende lähenemisnurk ideedeajaloole (metodoloogilises mõttes) oli erinev. Kanooniline ehk tekstuaalne meetod(A.Lovejoy ja tema koolkons) Tekstuaalne meetod tekkis kõigepealt ja seda võib lugeda ideedeajaloo kui distsipliini alguspunktiks. Selle meetodi loomise juures mängis olulist rolli A.Lovejoy (19. saj). Lovejoy väitis, et kõik mõtlejad ajaloos lahendavad põhimõtteliselt samu universaalseid probleeme. Ideed on tsüklilised, st samad ideed käivad ringi ratast ja tulevad välja uues ajaloolises situatsioonis. Uued teooriad tekivad vaid vanade "ühikideede" ümberkombineerimisel.'ühikideede' uurimiseks peab lugema teksti ja see on piisav kõik, mis on mõtlejate ideede kohta võimalik teada saada on lei
sai nimeks Platoni Akadeemia. Platon väitis, et lisaks meeltega tajutavatele asjadele on olemas veel ideed, mille peegeldused või varjud need asjad on. Meelelise maailma ja ideede maailma vahekorda selgitas Platon nn koopamüüdi abil: inimesed elavad nagu koopas, kus nad näevad ainult varjusid seintel ning peavad neid tõelisteks asjadeks. Viimased (Platoni puhul: ideed) aga asuvad hoopis koopast väljas ning nende varje inimesed näevadki. Ideed moodustavad omaette maailma ning neid saab näha ainult mõistusega. Inimese hing, olles kunagi loodud jumalate poolt, viibib enne esimest kehastumist ideede maailmas ning näeb seal ideesid. Mõned hinged näevad vähem, mõned rohkem. Kehastudes hing unustab kõik nähtu, kuid on võimeline meelde tuletama. Tegelikult on uue teadasaamine seega ununenu meeldetuletamine. Platon on kuulus ka oma õpetusega ideaalsest riigist. Ideaalset riiki iseloomustab 4 omadust:
G.Eliot Maailm ei muutu, muutume meie. H. D. Thoreau Veendumus on tõele ohtlikum kui vale. F. Nietzsche Kõige suurem patt on see, kui mõni arvab, et ta on patuta. T. Carlyle Meil on palju soove ja väga sageli nad välistavad üksteist. W. Churchill Kui me ei leia rahu iseendas, siis pole mõtet seda ka mujalt otsida. F. de la Rochefoucauld Me oleme kõik sündinud hulluna. Mõni meist jääbki selleks. S. Beckett Kõik, mis ei tapa, tugevdab mind. F. Nietzsche Kus ei ole omandit, seal pole õiglust. J. Locke Kõik konfliktid minu ja teiste vahel algavad sellest, et ma ei ütle seda, mida mõtlen, ega toimi selle järele, mida ütlen. M. Buber LAPSED, KASVATUS, PERE Pole paremat kooli, kui ebaõnn. B. Disraeli Kasvatuses on peamine eeskuju, selleta ei saa läbi ükski õpetus ega veenmine. J. M. Sailer Kasvatus peab olema niihästi õrn kui ka vali, kuid mitte külm ega pehme. J. Joubert Ma olen alati valmis õppima, kuid mitte alati ei meeldi mulle, et mind
Filosoofia kordamismaterjal, kevad 2014 1. Sõna ,,filosoofia" mõiste Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo armastama 2) sophia tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu I filosoofia määratlus ,
o Üldmõisted kool, täht, laul, raamat o Kogumõisted mets on puude kogum, maailmamered, raamatukogu, koosolek, meeskond o Abstraktsed mõisted vaprus, ilu, oskus, arukus o Korrelatiivsed mõisted sisaldavad seosele osutavaid tunnuseid, milles üks eeldab teise olemasolu. Näiteks: Õpilane õpetaja, Juht alluv · Definitsiooni reeglid: o Peab olema adekvaatne see mõiste, mida defineeritakse ja see mõiste, mille abil defineeritakse peavad olema mahult võrdsed. Näiteks: Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese käitumist. o Definitsioon ei tohi teha ringi Valge hobune on hobune, kes on valge. o Peab olema selge, täpne, ilma kahemõtteliste metafoorideta Lõvi on loomade kuningas. o Definitsioon ei tohi olla eitav, vaid peab näitama, mida defineeritav objekt
annaabi.ee 
