Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mis on eetika?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
moraal, eetika, moraalinormid, eetikas, häbi, moraaliprintsiibid, olemuselt, religioon, eetikateooria, õigusnormid, tegusid, kreekast, normatiivne, inimestevahelisi, pinges, vastand, ethos, eetos, suhtuma, eetikakriis, eetikateooriad, utilitarism, kuritegusi, sooritada, ühiskonnal, liikuda, thomas, hobbes, 1679, leviathan, olelusvõitlus, räpane1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt? MORAAL Moraal on normide süsteem, mis osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikale. Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle. Sõna moraal tuleb ladina keelest: mores tähistab kombeid. Moraalinormid: 1) mitteformaalsed, nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega. 2) Tagatakse nii väliste (teiste inimeste reaktsioonid, suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi) 3) Universaalsed ( ei ole piiratud riigipiiridega, grupi, religiooniga) 4) Moraalinormide kohustuslikkust ei põhjendata viitega autoriteedile ( jumal, diktaator) vaid inimeste mõistusele või kokkuleppele või
Eetika ja moraal (Pojmani järgi) Moraal osutab inimeste ja kultuurida teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna Etümoloogia Eetika: kr. Ethos  komme, harjumus; thos  iseloomuomadus Moraal: lad. Mores  kombed Moraal osutab inimeste tajutud normidele-printsiipidele; eetika teoreetilisele reflekteerimisele moraali üle. Eetika ülesandeks põhjendada moraaliprintsiipe ja Âteooriaid. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti. Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. Moraali keskne mõiste: peab - sa pead midagi tegema, sa ei tohi midagi teha Eetika peamine küsimus
10.2012 Slide 1 Slide 3 Kohustuslik EETIKA kirjandus: Eetika: õiget ja väära avastamas. Sissejuhatus Louis P. Pojman
Kordamisküsimused Eetika aluste eksamiks! 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele, mis kajastavad väärtusi ja tõekspidamisi.(seda nim mõnikord positiivseks moraaliks ehk kirjeldavaks moraaliks). Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle.süstemaatiline püüe mõista moraalimõisteid ning õigustada moraaliprintsiipe-ja teooriaid. Uurib nt millised väärtused ja voorused on olulised, et elada rahuldustpakkuvat elu ühiskonnas
Eetika: õiget ja väära avastamas - Louis P. Pojman 2005 TÜ eetikakeskus Eetika on teadus kõlblusest ehk moraalist ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Eetika käsitlusaine on MORAAL (moraal on inimeste teatud tavad, reeglid, praktikad) Moraalifilosoofia- teoreetiline mõtisklus moraali üle Filosoofiliste mõtiskluste tulemuseks on spetsiifilised moraaliteooriad, mida nimetame eetikateooriateks. Moraaliprintsiipide tunnused: Universaliseeritavus- moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras Ettekirjutatavus- moraalinormid on normatiivsed (neid tuleb järgida) Üleskaaluvus- moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu nt ilu või majanduslik kasu
sotsioloogiliselt. Eetika kui normatiivne ehk juhendav teadus  põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiipide tunnused: · Universaliseeritavus  kehtib kõikidele, kes sarnases olukorras · Ettekirjutavus  normed on normatiivsed, neid tuleb järgida · Üleskaaluvus  kaaluvad üle teise väärtused, nt maj kasu · Avalikkus  peab olema avalik · Teostatavus  peab olema teostatav Eetika valdkonnad: · Teoreetiline eetika: o Metaeetika  uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid abstraktseid küsimusi (kuidas me teame, mis on hea ja halb) o Normatiivne eetika  üldised teooriad selle kohta, kuidas tuleb elada. · Praktiline eetika: o Rakenduseetika- tegeleb praktiliste küsimustega (võrdõiguslikkus) või mingi eluvaldkonna eetika (meditsiinieetika). Eetika rakendamine
EETIKA Eetika normatiivne (ainult ei vaatle, vaid ka ütleb, kuidas peaks käituma. vaatleb seda, mis on ja samas nõuab, kuidas peaks olema) teadus. pärineb Vanast Kreekast, Aristoteles looja, 4. saj. eKr. Uurib, mis on õige ja mis vale. Käitumisjuhiseid vaadatakse läbi moraali (lad. k. sõnast mors, kr. k. eetos inimgrupi moraalikogumik, mida peetakse heaks. 3D Eetika I eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas minu ja teise inimese suhted peaksid olema. Määrab ära selle, mis hea ja mis kuri, mis õige ja mis vale. Sellega puutume kõige enam kokku. II eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas ma peaks suhtuma iseendasse. Võin olla hea teiste inimeste vasu, enda vastu halastamatu. III eetika mõõde tegeleb sellega, mis on inimkonna eesmärk ja kuhu inimkond suundub. Mis on inimese eksistentsi eesmärk. Eetika, filosoofia, religioon tihedalt seotud.
Sissejuhatus: Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos)  tava, komme, harjumus (thos)  iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores  kombed (omadussõna moralis). Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. Moraal on arusaam, eetika on teadus. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetika tahab juhtida inimese käitumist. Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiibid on universaalsed (kehtib kõikidele sarnases olukorras), normatiivsed (neid tuleb järgida), üles kaaluvad (kaaluvad üles teised väärtused, nt ilu), avalikud, teostatavad (ei eelda üle jõu käivaid pingutusi). Metaeetika uurib, mis on üleüldse hea
Mis on eetika? Kust ja kellest alguse sai? Eetika on teadus Vana-Kreekast, mille loojaks on Aristoteles 4. sajandil eKr. Eetika on oma olemuslikult normatiivne teadus, mis tähendab, et ta ei ole lihtsalt vaatlev, vaid vaatleb inimeste omavahelisi suhteid, samas ka uurib nende käitumist ning püüab selgitada, kuidas peaks õigesti toimima. Eetika uurib, mis on hea ja mis vale. Kõike vaadatakse läbi moraali ehk normidekogumi. Kolmemõõtmeline eetika Esimene mõõde: Tegeleb sellega, kuidas kaks inimest (mina ja keegi teine) omavahel suhtlevad. Selgitab, mis on hea ja mis mitte. Selgitab, kuidas tegelikult olema peaks, kui midagi valesti on. Teine mõõde: Õpetab, kuidas inimene peaks iseendasse suhtuma. Näiteks võib olla kõigi teiste vastu hea, aga enda vastu halb, mis on vale.
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti  ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks?
EETIKA KORDAMISKÃœSIMUSTE VASTUSED: 1. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade kogum. Moraal tegeleb selliste reeglite kindlakstegemisega, mis edendavad inimhüvet. Eetika on teadus/õpetus moraalist. Eetika objekt on moraalifilosoofia. Eetika uurimisobjektiks (ülesandeks) on põhjendada moraaliprintsiipe ja Âteooriaid. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti. 2. Moraalset toimimist iseloomustab ratsionaalsus ja õiglus, mis põhinevad moraaliprintsiipidel. Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. 3. Teoreetiline eetika on arutlus printsiipide üle ja praktiline eetika on juhised, mida
FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil
FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil
Eetika olemus Eetika- Kitsamas tähenduses ühe traditsiooni, grupi või indiviidi moraaliprintsiibid. Eetika viitab moraalse kogukonna püüdlustele defineerida ühised väärtused, vajalikud tingimused, praktilised nõudmised ja reeglid, mis tagaksid kogukonna liikmete heaolu. "Eetika" osutab ka mingi kogukonna uskumuste ja väärtuste süsteemile, elukutse või organisatsiooni formaalsetele tegevusjuhistele (vrd: ideoloogia). Eetika mõistet võib käsitleda mitmeti: normide kogum, mis määrab inimese kõlbelise
Eripedagoogide kutse-eetika 1.Praktilise eetika kujunemine ja areng. Mõisted/teooriad: Eetika kui distsipliin, mis tegeleb väärtusi puudutavate küsimustega. Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks. Teoreetiline eetika võib olla kas normatiiveetika või metaeetika. Praktiline eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mingi professiooni kutse-eetika. Normatiiveetika tegeleb eetiliste hoiakute teoreetilise seletamise ning põhjendamisega ja püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Selle teoreetilisi sedastusi viiakse ellu rakenduslikus eetikas, mis püüab lähtuvalt üldteoreetilistest alustest sõnastada konkreetseid norme käitumise jaoks. Tuntumad eetikateooriad on teleoloogiline eetika, deontoloogiline eetika ja voorustepõhine eetika
ORGANISATSIOONI KULTUUR KUTSE-EETIKA Imbi Jäetma Tel 5280054 [email protected] e Arutleme teemadel: · Eetika(normid), moraalinormid, õigusnormid, religiooninormid, kõlblus, väärtused, · Avalik teenistus, päästeteenistuja väärtushinnangud käitumistavad e eetikakoodeks, organisatsiooni kultuur (vormi kandmine) · Korruptsioon · Etikett KOHUSTUSLIKUD ALLIKAD · Päästetöötajate väärtushinnangud ja käitumistavad. Päästeameti peadirektori 23.10.2008 käskkiri nr 199. Kättesaadav Päästeameti kodulehelt http://www.rescue.ee/3134
Mis on eetika? Näited eetikaküsimustest: Kas meil on absoluutseid kohustusi? Milliseid? Kas hea ja halb, õige ja väär sõltuvad teo tagajärgedest? Mis on hea elu? Mis iseloomustab head inimest? Moraalifilosoofia Moraal  ühiskonnas kehtivate normide, tavade kogum. Moraalifilosoofia  süstemaatiline püüe mõista moraaliga seonduvaid mõisteid ning õigustada/põhjendada moraaliprintsiipe ja Âteooriaid. Eetika  teadus/õpetus moraalist, moraalifilosoofia. Pojmanil: moraal koos moraalifilosoofiaga. Etümoloogia (eetika  kr k) (ethos , lühikese `e'-ga)  komme, tava, harjumus ( thos , pika `e'-ga)  karakter, iseloomuomadus Aristotelese eetika ( thikos ) oli uurimus iseloomuomaduste, s.t loomutäiuste ja pahede üle, õpetus heast iseloomust ja käitumisest. Etümoloogia (moraal  ld k) mos (pl mores )  tõlge nii kreeka ethosele kui thosele , kuid see ladina sõna tähistab eelkõige kombeid, tavasid.
Kordamisteemad ärieetikas Mida mõistad moraali ja eetika all? Eetika ehk moraalfilosoofia: · kõlblusõpetus, mis püüdleb ligimesearmastuse väärtustamise poole; · õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel; · praktiline eetika (ärieetika, bioeetika, insenerieetika, arstieetika, jm kutse-eetika) Moraalifilosoofia- püüe mõista moraalimõisteid ning määratleda käitumise põhimõtted ja normid. Eeetika jaguneb: normatiivne ja deskriptiivne. N- aktiivsed valikud hea-halb või õige- vale(mäng, õigus, religioon, moraal, kombed, etikett); D- erinevate eetikateooriate, kultuuritraditsioonide kirjeldused.
1. Selgitage mõistete „eetika“ ja „moraal“ erinevust. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja –norme. Eetika on pigem uurimus nende normide kohta – uurimus moraalist. 17. Kirjeldage Aristotelese vooruteooriat. Vooruseetika põhiidee - Tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid kalduvusi, tundeid ja emotsioone. Tähtis pole mitte ainult see, Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisidega
Maarja Janson EETIKA Iseseisev töö Tartu 2009 EETIKA JA MORAALIFILOSOOFIA Eetika mõiste Eetikal on mitmeid tähendusi. Laiemas tähenduses on ,,eetika" ja ,,moraal" sünonüümid. Mores ( ladina k.) ja ethos ( kreeka k.) on algselt samatähenduslik: kombed, harjunud eluviis. Kitsamas tähenduses ,,eetika" ja ,,moraal" pole moraalifilosoofide arvates sama. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja Ânorme. Mõiste ,,eetika" on pigem uurimus nende normide kohta e. uuurimus moraalist (moraalifilosoofia).
Eetikaterminite sõnastik Absolutism, eetiline absolutism arusaam, et igale moraaliprobleemile leidub ainult üks õige vastus. Täiesti absolutistlik eetika koosneb absoluutsetest printsiipidest, mis peavad põhimõtteliselt võimaldama lahendada kõikvõimalikud elusituatsioonid, sõltumata kultuurist. Eetilisele absolutismile vastandub teravalt eetiline relativism, mis ütleb, et eetiliste printsiipide kehtivus sõltub sotsiaalsest heakskiidust. Algoritm reegel, mida tuleb järgida otsuste tegemise protsessis. Altruism tegutsemispõhimõte, mida iseloomustab ebaisekas suhtumine teistesse.
.............................12 6.Ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine.......................................................................15 7.Sotsiaalne norm......................................................................................................................16 7.1.Tavanormid.....................................................................................................................16 7.2.Kõlblus- ehk moraalinormid...........................................................................................17 7.3.Õigusnormid....................................................................................................................17 7.4.Korporatiivsed normid....................................................................................................19 7.5.Religiooninormid............................................................................................................19
küsimustega  vaimufilosoofia – inimteadvuse ja psühholoogiaga seonduv, teadvuse ja aju vahekord, kas teadvus on iseseisev?  keelefilosoofia – mis on tähendus? kuidas sõnad osutavad asjadele?  loogika  teadusfilosoofia 2.Praktiline filosoofia (võib nii nimetada mööndustega, sest on harva päris praktiline, pigem elulähedasemate valdkondade üle teoretiseerimine)  poliitikafilosoofia  eetika – mis on õige ja väär, kuidas seda põhjendada  esteetika – kuidas tunneme ära kunstiobjekti teiste seast  õigusfilosoofia  haridusfilosoofia III Filosoofia üldised tunnused  üldisus – ei uuri konkreetseid küsimusi, mida saavad lahendada teiste alade esindajad. Uurib, kas ja kuidas inimene saab üldse midagi teada, mis on üldse olemas ja mis mõttes, kas vaim on materiaalne jne.
Wittgenstein), fenomenoloogia, pragmatism, marksism, (post)strukturalism, neotomism jne. Analüütiline filosoofia: mõistelise selguse, väljenduste täpsuse, loogilise ranguse taotlus, argumentide esitamine, hämarate teemada vältimine. FILOSOOFIA VALDKONNAD: teoreetiline filosoofia epistemoloogia, metafüüsika, vaimufilosoofia, keelefilosoofia ja loogika. prkatiline filosoofia poliitikafilosoofia Mis on riik? Milline on õige valitsemisvorm? eetika ehk moraalifilosoofia Mis on moraalselt õige käitumine? (N-eetika); Kas/mis tingimustel võib valetada? (N-eetika): Kas moraaliotsustused on tõeväärtusega? (M- eetika). esteetika ehk kunstifilosoofia Mis on ilu? Mis on kunst? õigusfilosoofia haridusfilosoofia. 2. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia?
4. Õiguse realiseerimise tasandid 1.õiguse täitmine e järgimine e kinnipidamine; Kõik õigusele alluvad subjektid (isikud) peavad järgima oma käitumisel nii: A) kohustavaid kui ka B) keelavaid õigusnorme. Kohustava õigusnormi puhul peab isik sooritama aktiivse teo. Keelava õigusnormi puhul tuleb vastupidi  teost hoiduda 2. õiguse kasutamine; Oma subjektiivsete õiguste realiseerimine, kus isik teeb asju (tegusid), mida lubatakse õigusnormidega e mida lubavad õigusnormid sisaldavad. Õiguse kasutamine ja õigusest kinnipidamine on vahetult seotud isiku tegevusega kas aktiivses või passiivses tähenduses 3. õiguse kohaldamine e rakendamine Õiguse kohaldamine on õiguse realiseerimise vorm, kui õiguse teostamisse sekkuvad selleks pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohtud, politsei jne.) 5. Õigus seoses tava, moraali, õigluse, sunni, võimuga. Tava - käitumisreegel, mis on täitmiseks kohustuslik (st mida subjektid loevad endale siduvaks; nad
ÄRIEETIKA Loengukonspekt SISUKORD 1. EETIKA MÕISTE, OLEMUS JA ARENG...........................................................3 1.1 Mõisted ja eetika filosoofid...................................................................................3 1.2 Eetika kategooriad.................................................................................................3 1.3 Eetika põhiprintsiibid............................................................................................4 Teleoloogilised printsiibid........................................................................................4 Egoism......................................................................................................................4 Utilitarism.................................................................................................................5
igapäevaselt kahtluse alla. 3. Nimetage teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkondi. Teoreetiline filosoofia: epistemoloogia (teadmisega seotud küsimused), metafüüsika (olemisega seotud küsimused), keelefilosoofia (käsitletakse probleeme, mis tekivad keelelistest segadustest), teadusfilosoofia (teaduse olemuse uurimine). Praktiline filosoofia: poliitikafilosoofia (õigluse, omandi, riigi, vabaduse ja valitsemisega seotud küsimused), eetika (moraalifilosoofia, õige ja väära vahekord), esteetika (kunstifilosoofia, ilu ja kunstiga seotud küsimused), haridusfilosoofia (hariduse ja õpetamisega seotud küsimused). 4. Selgitage mis mõttes on filosoofia kriitiline. Filosoofilise probleemi püstitamine ja selle lahendamine algab reeglina kahtluse ja kriitikaga. Filosoofia ei paku valmiskujul tõdesid, mida kahtluse alla ei seata. Filosoofia on reeglina kriitiline kolmes suhtes: .
Teemad eksamiks valmistumiseks 1. Professionaalne eetika. Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades. Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted-  demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus.  Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist  Vastutab oma sõnade ja loomingu eest- organisatsioon hooliseb, et ei ilmuks ebatäpne info
inimene, ei saa või ei või ületada, või mida inimvõimed lihtsalt ei suuda muuta ega ületada. [3]Õigusfilosoofia suundi, mis tunnustavad selliste piiride olemasolu, nimetatakse loomuõiguseks. Need ei välista aga positiivse õiguse olemasolu, viimase olemasolu on pea võimatu eitada. Kuid positiivne õigus peab paratamatult vastama loomuõiguse nõuetele. Tänapäeval nähakse neis piirides eelkõige küsimust õiguse ja eetika vahekorrast: õiguse allumisest eetilistele printsiipidele või eetikast lausa kui õiguse allikast või alusest. Samas küsimus õiguse ja eetika vahekorrast on tundlik eetika autonoomia ning moraalse realismi küsimuste suhtes. [Vt P.Jõgi; moraalne realism (moraaliväärtuste ja -normide tuletatavus teatud asjade olemusest, nt (MR väitekirjas) kaubandusliku käibe tegevusmallidest]. [3]Õigusfilosoofia suunda, mis tunnustab inimese voli ja suva õiguse normatiivse sisu ja
5. Milliste küsimustega tegeleb metafüüsika? Metafüüsika tähendab seda, et sa räägid millestki, mida pole võimalik empiiriliselt tõestada, Mis eksisteerib? Kas kogu olemasoleval on mingi algpõhjus? Kas inimese puhul saab eristada keha ja vaimu? Kas inimese tahe on vaba? Ehk püüab kataloogida kõike mis on olemas. 6. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Poliitfilosoofia (Milline on õige valitsemisvorm, Kui palju vabadust peab inimesel olema, Missugune on õige hüvede jaotus), eetika (mis on moraalselt õige käitumine, Kas ja mis tingimustel võib valetada, Kas moraaliotsused on tõeväärtusega), esteetika (Mis on ilu, Mis on kunst, mis on esteetiline kogemus), õigus, haridus. Relativism - õpetus, mille järgi kõik asjad on suhtelised, näiteks kas antud tegu on kuritegu või mitte. Esteetiline relativism - ükski asi pole iseenesest ilus või inetu. 7. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust! Enesele suunatus - filosoofia enese olemus nagu meetod, aine,
Iseloomulikud jooned: Mõistete selguse, väljenduste täpsuse, loogilise ranguse taotlus Argumentide esitamine Hämaramate teemade (eksistentsiaalne äng, eimiski jmt) ning mitmetähenduslikkuse vältimine 9. Filosoofia valdkonnad Tänapäeval üsna levinud jaotus: Teoreetiline filosoofia  epistemoloogia, metafüüsika, vaimufilosoofia (philosphy of mind), keelefilosoofia ja loogika, teadusfilosoofia... Praktiline filosoofia  poliitikafilosoofia, eetika, esteetika, õigusfilosoofia, haridusfilosoofia 10. Filosoofia üldised tunnused Üldisus Abstraktsus Kriitilisus, argumentatiivsus Mõistete selgitamine/analüüsimine 11. Abstraktsus: Bertrand Russell ,,Üks kasulik võte, mida õpetab filosoofia, seisneb kõikide probleemide teisendamises konkreetsest vormist abstraktsesse." (Kas Iisraelil on õigus rünnata enesekaitseks Iraani?) ,,kui me.. konkreetsed probleemid asendame ühe abstraktse probleemiga,
· Ludwig Feuerbach- jõudis järeldusele, et jumala mõiste on olulises sõltuvuses inimese enda sõltuvuse ja hüljatuse tundega. Jumal lohutab neid karmis maailmas. · Voltaire- kui jumalat pole olemas siis tuleks ta välja mõelda, et elu oleks parem. · Karl Marx- usk on oopium rahvale. Usk pole välja mõeldud lohutuseks rahvale, vaid ideoloogiliseks kujuks, millega manipuleerida uskujaid ennast. · Friedrich Nietzsche- jumal on surnud, teda pole olemas. · Sigmund Freud- kristlik religioon on neuroos, kollektiivne vaimuhaigus, mida tuleb ravida. Kristlik positsioon: Jumal on olemas, tema olemasolu pole raske tõestada., selleks on erinevad viisid: · Ontoloogiline tõestus- idee täiuslikust olendist, mille juurde kuulub olemine- järelikult eksisteerib täiuslik olend. Jumala olemus on olemine · Kausaalne tõestus- asjade põhjustaja otsimine, mis põhjustas asjade olemise? · Kineetiline tõestus- mis paneb asjad liikuma?
Sisult samalaadsed küsimused võidakse erinevates filosoofiasüsteemides sõnastada sootuks erinevas mõistelises ja keelelises rüüs. Üsna tavaline on olukord, kus erinevates filosoofiavooludes hoopiski puuduvad ühised mõtetomavad lähenemisviisid ja probleemiseaded. Teisalt on filosoofia suhteliselt eraldiseisev, kõrge autoriteediga vaimse tegevuse valdkond ühiskonnas ning pika ja kuulsusrikka ajalooga õppeaine ülikoolides. Filosoofia ei ole teadus, kunst, mütoloogia, religioon, teoloogia, õigusteadvus, poliitiline teadvus, kõlblusteadvus, argiteadvus, aga ta on kõigi nendega mitmes plaanis seotud. On arusaadav, et niisugust rikast ja mitut laadi siiretega osalust vaimumaailma arhitektoonikas ei olegi võimalik ühe, kahe või enama asjakohase üldist tunnustust leidva määratlusega (definitsiooniga) hõlmata. Kõik sissejuhatavad filosoofiamääratlused on seega möödapääsmatult tinglikud, formaalsed ja aineala tegeliku rikkuse kohta väheütlevad
annaabi.ee 
