Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mis oli alguses?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kana, eeva, universum, aadam, aadama, vilju, piibel, ammu, mateeriaeadlaste, kanast, grillkana, munast, matuseeooriaid, eedeni, madu, eevale, paradiisist, niisiis, loogikaemata, ajalises, ehkki, poeesiaeoreemid, matemaatikauumafüüsikaeaduses, kosmoloogia, pauk, paisuma, uueneva, põhiidee, jääma, möödudes, mistõttueoorias, kumbalgelise psüühika loominguga kollektiivsete kujundite ning mütoloogiliste motiividega. Mida nt öelda putukate ja nende keeruliste sümbiootiliste toimingute kohta? Enamik neist ei tunne oma vanemaid ja ei saa kelleltki õpetust. Miks peaksime siis arvama, et inimene on ainult olend, kes on liigiomastest instiktidest ilma jäetud või et ta psüühest evolutsiooni jäljed puuduvad? Teadvuse põhimustrid kujunesid ammu enne inimese peegeldava mõtte väljakujunemist. Mis on arhetüübid? Mõiste tuleb kahest kreekakeelsest sõnast arche+ typos ja tähendab mingit lähtekuju(algkuju). Arhetüüp asub kollektiivse alateadvuse tasandil, tõenäoliselt paremas ajupoolkeras; pärilikud reaalse representeermise eelmudelid (idee on lähedane I. Kanti vaatele, et aeg ja ruum pole mitte objektiivse reaalsuse omadused, vaid taju eelvormid, milleta kogemus oleks võimatu
*Kriteeriumiks on teo/tegematajätmise motiiv *kreeka k. Deon kohustus *Immanuel Kant, Praktilise mõistuse kriitika, 1788 *Das Sollen kohustus; see, mida pean/mida peab. Lähtekohaks oli Hume'i sentimentalismi kriitika. *Peavad puuduma egoistlikud motiivid, me ei saa tuletada eetilisi printsiipe sellest, millised on ühiskondlikud tavad, vaid sellest, kuidas asjad peaksid olema. N: Kui meil on teada ühiskonnad, kus oli orjanduslik kord. Kas me tahame siis öelda, et kuna nii on juba ammu olnud, peaksid orjad ka praegu olema igal pool? *maksiim puhta mõistuse poolt endale kehtestatud käitumisreegel Probleem: iseendale kehtestatud reeglid ei ole moraalireeglid, sest need pole kõigile üldistatavad, universaliseeritav. Vastuväide 1: liiga formaalne. Vastuväide 2: kohati on praktiliste tagajärgede eiramine küsitav. Millised kohustused mul teiste suhtes on? Terrorist ei saa panna mulle kohustust kedagi tappa. Ei võta püssi kätte. 4. Ultilitarism/tagajärje eetika
2) (Kaosest). Algse ühtsuse jagamine (Eliade). Eliade ja Leeming. Kaos ka substantsi sünonüüm. Eliadel läeb siia alla ka maa ja taeva lahutamine. Leemingil mitte, tema esimene näide kosmiline muna. 3) Sukeldumine. Nii Eliadel kui Leemingil eraldi välja toodud. Võimalik, et lind sukeldub ürgookeani ja toob sealt maatüki mere peale ja see hakkab paisuma. 4) Ürgolendi (primordial being, world parent). Eliade ja Leeming. Lammutamine, tapmine. Ürgolendi kehast tekib kogu universum. Mõnes mõttes kokkuviidav kaosest loomisega, munast loomisega. 5) Ilmumine (emergence). Leeming. Mitte ilmumine tavalises tähenduses, vaid ilmumine maa alt, allilmast. Põhja- ja Kesk-Ameerika. Kuid on ka aafrika rahvaid. Vähemalt kaks eri ilma on väga universaalne (maapealne ilm ja allilm). Soome keeles ilm - õhk. Varases tähenduses ilm kosmoloogiline sõna. Maa ja ilm koos. Taevakuppel, taevavõlv - metafoorid. Kunagi "ilm" tähistas ka seda taevakuplit
Soov avardada silmaringi ning näha võimalusi, mis esmapilgul tunduvad utoopilistena, kuid võivad ühel päeval tulevikus siiski kinnitust leida. Mitte midagi ei muutuks, kui tuleks välja, et kõik see on fantaasia, kuid vastasel korral ootaks teadust ees revolutsioon. Kõik, mida inimkond seni on pidanud õigeks, võib ühe hetkega muutuda valeks. Enamikule tuntud teadlane Albert Einstein oli veendunud, et maailmaruum on lõplik. Ta ei uskunud, et ruumi tekkib kogu aeg juurde ning universum suureneb. Tema jutule läinud füüsikud, kes tõestasid vastupidist, said Einsteini põlguse osaliseks. Hiljem, kui mees taas arvutusi oli 3 vaadanud, pidi ta siiski leppima, et universum paisub üha suuremaks. Üks kõige geniaalsemaid teadlasi Maa ajaloos oli eksinud, mis näitab ainult seda, et milleski ei tohi kahelda ning meid ei vii edasi ainult tarkus, vaid ka lihtne uudishimu. Ühtlasi on
meteoriidisajuna. meteoor Meteoor (rahvakeeles "langev täht") on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha poolt põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuste kompleks. Kui keha põlemise jääk langeb maale, nimetatakse seda meteoriidiks Tähtede tekkimine, Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi: universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis universumi alguseks. tähtede liigid ja tähesüsteemid. Andromeeda galaktika ehk Andromeeda tähesüsteem ehk Andromeeda udu (varasem ja tavakeelne nimi: Andromeeda udukogu) on meie Galaktika (Linnutee) naabergalaktika, 2,9 miljoni valgusaasta ehk 920 kiloparseki kaugusel asuv spiraalgalaktika tähistusega M31 või NGC 224
Tublidus seisneb tublides tegudes, mitte üksnes arusaamises. Õigus inimeste kehtestatud reeglistik. Aristoteles ei jaganud Sokratese usku seaduste õiglasesse olemusse. Seadused on inimeste looming Looduslikud objektid omavad loomulikke liikumise ja paigalseisu printsiipe. Igal elemendil on loomulik koht ja loomulikud liikumised. 1)Universumi keskel on maa, seda katab vee sfäär (10 x mahukam), õhu sfäär, ja tule sfäär, mis piirneb Kuu orbiidiga. Universum on lõplik, sest muidu poleks olema keskpunkti. Maailm on lõhestatud: alates Kuu orbiidist alates koosneb kõik eetrist. 2) Elementidel on loomulik koht ja loomulik liikumine. Neli elementi liiguvad oma loomuliku koha suunas, viies aga liigub täiuslikult ringjooneliselt ja igavesti. Olevas on diskreetseid ja pidevaid suurusi. Diskreetseid kirjeldavad arvud. 10 Pidevad suurused: (1) joon on "piiristatud pikkus", (2) pind on "piiristatud laius", (3) keha on "piiristatud sügavus"
mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost, mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti erinevaid valdkondasid. Alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ). Teatmeteose all võib mõista ka kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum.
ja uurimisvaldkond, mille olemuseni me kohe ka jõuame. Antud tehnoloogiavorm on väga tugevalt seotud Maailmataju erinevate osade teadusliku olemuse ja käsitlusega. Järgnevalt vaatame lähemalt seda, mida need Maailmataju osad endast kujutavad. Universumi füüsika valdkond käsitleb Universumi füüsikalist olemust. Tegemist on füüsikateooriaga, mis arenes välja ajas rändamise füüsikateooriast. Antud teooria annab mõista seda, et mis on Universum oma olemuselt. Näiteks psühholoogiateaduses on alles viimase paari aastakümne jooksul tekkinud teaduslik küsimus, et mis on teadvus ja kuidas see inimese närvisüsteemis tekib. Täpselt sama on ka Universumi olemuse mõistatusega. Teaduslik küsimus seisneb selles, et mis on Universumi eksisteerimise füüsikaline olemus? Näiteks kas Universum on tõepoolest lihtsalt üks suur mehaaniline masinavärk, mis töötab kindlate seaduspärasuste kohaselt
isa on arst, seega on vaja katseid ning vaatluseid(ei saa ainult mõelda, et inimene sureb ära). Samuti hoolitses Aristoteles noorena oma välimuse eest, mis häiris Platonit. Loob oma kooli(Lykeioni kool), temast on säilinud üle 40 teose nt „Eetika“, „Metafüüsika“. Õpetas Aleksander Suurt, tänu millele suutis ta võimsaid lahinguid planeerida. Tema arvates esinevad ideed(vormid) alati koos asjadega. Nt kanaks saab muna seetõttu, et seal sees on kana idee. Skulptuuri mateeriaks võib olla pronks (võib ka vask, kuld vms), kuid pronksikamakas ei ole veel ju skulptuur. Selleks, et pronksikamakast saaks skulptuur, peab selles realiseeruma skulptuuri vorm. Eesmärgipärasus looduses- iga asi püüdleb millegi poole, iseasi, kas ja kuidas see õnnestub. Nt kullakamakas püüdleb sõrmuseks saamise poole. Tema arvates on elu eesmärk(püüdlus) olla õnnelik. Loogika(süllogistika) isa. Kui A=B ja C=A, siis B=C . Tegi 250 süllogismi. Miisu on
mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime võimaldab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus.“ Maailmataju Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost, mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti erinevaid valdkondi. Näiteks Piibel tähistab ristiusu kanoniseeritud pühakirja. Teost ei liigitata ilu- ega uudiskirjanduse alla, vaid tegemist on pigem teatmekirjandusega. Maailmataju alternatiivne nimi on „Univisioon“, mis tuleb sõnadest „uni“ ehk universum ( maailm ) ja „visioon“ ehk nägemus ( taju ). Teatmeteose all võib selle autori vaatenurgast mõista ka kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise „kunstivormiga“, mille väljundiks ei
salata ning selle mõtte eeldus oli see, et jumal on hea ning tema on ka see, kes annab inimese elule sihi ja suuna ehk tõenäoliselt ei taha jumal pikemas perspektiivis teha inimesele midagi kurja. Kogu patu olemus seisnebki sellele, et inimese armastus või tahe on suunatud jumalalt ära ehk armastatakse pigem loodut kui loojat. *) Augustinus tõi sisse ka mõiste peccatum originale ehk pärispatt ehk päritav patt, mis sai alguse juba Aadama ja Eeva ajal ning Augustinus tõi järelduse, et seks on lubatud ainult abielu siseselt ning laste saamise eesmärgina, sest see pärispatt levib seksuaalsel teel ja me juba sünnimegi patusena. -) Kolmainsusõpetus: meeleline maailm sisemine maailm südame süda: jumal kui tõe aluspõhi. Kogu väline maailm ongi lihtsalt mõtleva vaimu sünnitus ehk me loome ise oma maailma. Augustinus ütles, et tõde peab olema midagi suuremat kui mina, suurem kui
7. Pascal käsitleb inimese eksistentsiaalset situatsiooni kui keskmist seisundit kahe äärmuse vahel (looduse, teadmiste ja muude võimete suhtes). Selgitage! Inimene on keskpunkt eimillegi ja millegi vahel, olematuse ja lõpmatuse vahel. Olematuse jaoks on inimene kõiksus, lõpmatuse jaoks olematus. Kui võrrelda inimest kõige väiksemate osakestega, mida ta ise ei näe ning millest tal aimugi pole, on ta tähtis, suur, kõikvõimas. Kuid kui kõrvutada inimene ja ja universum, siis oleks inimene kui olematus. Meie meeled ei taju midagi äärmuslikku, seetõttu on äärmuslikud omadused meile vaenlaseks. Äärmuslikke asju pole meie jaoks olemas, me hulbime keskel, seetõttu on meile kättesaamatud nii kindel teadmine kui täielik teadmatus. 8. Mida peab Pascal inimese loomuseks? Millega ta seda põhjendab? Pascali sõnul on loomus täiesti loomulik. Loomus on esimene harjumus, nii nagu harjumus on teine loomus
EELK USUTEADUSE INSTITUUT AARE LUUP HEA JA KURJA KÜSIMUS CARL GUSTAV JUNGI KÄSITLUSES MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: dr. Arne Hiob TALLINN 2009 1 Saatesõna Hea ja kurja küsimus ühes või teises vormis on inimeste jaoks olnud aktuaalne aastatuhandeid. Erinevad ajastud ning käsitlused on sellele teemale lisanud varjundeid ning uusi tahke. Meie, elades tänapäevas, vajame samuti hea ja kurja küsimuse lahtimõtestamist siin, praegu ning meie käsutuses olevate vahendite ulatuses. Et nii tänamatu ning vastuolulise küsimuse juurde asuda, on vaja raamistikku, milles saame orienteeruda ning millest lähtuvalt ,,maailma avastada". Humanitaarteadusliku mõtlemise jaoks, mille üheks haruks on teoloogia, ei piisa ühestainsast nägemusest, mida meile pakub kristlik dogmaatika, vaid vajalik on võrdlus. Mida ulatuslikum on ,,baas", millelt alustame, s
· Augustinus vastandab sellele oma · Tõe otsimise tee predestinatsiooniõpetuse (õpetus jumalikust · Mitte tunnetus ei sünnita tunnetatava, vaid on ettemääratusest). olemas tõelisus, mis seisab sõltumatuna meie · Tahtevabadus ja predestinatsioon tunnetusest, see on Jumala kord ja tõelisus. · Vaba ja patuta oli üksnes Aadam. · Jumalik substants koosneb kolmest isikust: Isast, · Kuna ta kiusatuna pattu langes on kõik inimesed pojast ja Pühast Vaimust, eksisteerides igas ühes osalised pärispatust. terviklikult. · Pärispatt antakse põlvkonnast põlvkonda edasi · Analoogia inimhingega (olemine, elu ja teadmine). seksuaalakti kaudu. · Loodu ja ajalisus · Patu palk on surm.
Filosoofia sisesed jaotused: * gnoseoloogia=epistemioloogia - tunnetusõpetus. Probleem gnoseoloogias: subjekt (tunnetab)-objekt (mida tunnetatakse). Kumb on primaarne? * metafüüsika - see, mis tuleb pärast füüsikat (kõneleb oleva esimestest põhjustest); * ontoloogia - olemisõpetus ( - olema), kas maailma taga on vaimne või materiaalne alge?; * psühholoogia - mis on hinge olemus?, hingeõpetus (kasvanud välja ontoloogiast); * kosmoloogia - mis on universum?, kuidas ta on tekkinud?; * loogika - abiteadus, isaks loetakse Aristotelest. * antropoloogia - õpetus inimesest, inimene on avatud olend; * eetika: * esteetika - iluõpetus ANTIIKFILOSOOFIA PÕHIPERIOODID JA PROBLEEMID Filosoofia hakkas arenema Väike-Aasias (Joonia piirkonnas) Efesuse linnas, Mileetoses. Mõlemad on kaubalinnad Kreeka äärealal. Äärealadel avatus uuele ja kokkupuude teiste kultuuridega. Kolooniad, kaubandus. Sinna jõuavad ka teiste rahvaste teadmised
1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (tajutavat, hoomatavat), humanis
· Ristija Johannes · Saatan kiusab Jeesust · Imedetegija, tervendaja · Kaana pulm, Laatsarus · Elava usu kuulutaja · Juudi prohvet, reformaator · ("Te olete kuulnud, aga mina ütlen teile...) · Jumalariik · "Minu kuningriik ei ole sellest maailmast." (Jh 18:36) · Sündis neitsist · Suri ristil INRI (Iesus Nazarenus Rex Iudaeorum) inimeste pattude lunastamiseks · Tõusis üles surnuist · Lunastas inimese, ohvritall · Teine Aadam · Armastuse kaksikkäsk: · Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega! · Armasta oma ligimest nagu iseennast! · 12 jüngrit/12 apostlit, sh Siimon (Peetrus) Rooma piiskop, esimene paavst Johannes Lemmikjünger, evangeelium Toomas Uskmatu Toomas, Tooma evangeelium Juudas Iskariot Juuda seeklid, Juuda suudlus · Mäejutlus Matteuse evangeelium 5-7
Mägilasi on kõige raskem ikestada (kaukaasia rahvad, tsetseenia sõda), kuna mäed kultiveerivad vabaduse tunnet. * Rahvastiku suur tihedus riisikasvatuspiirkonnad India ja Hiina. Tihe asustus eeldab inimestelt tasakaalukust, sallivust, nad on kaasatundvad. Iseloomulik on vägivalla eitamine, vaoshoitus seda kõike õpetatakse vaadetes ja õpetustes. * Aja käsitlus lääne kultuuris on lineaarne aeg- ühesuunaline, millel on algus ja lõpp. Algus on loomine ehk genesis. Piibel algab maailma loomisega. Maailm loodi mitte millestki. Loomise kulminatsioon on inimese loomine. Aeg lõpeb maailma lõpuga apokalypsis. Maailma lõpus päike kustub ja taevas vajub kokku. Ida kultuuris on tsükliline aeg, perioodiliselt korduv. Tegu on pideva uuesti sündide ahelaga (sansara- igavene ringkäik). Reinkarnatsioon uuesti lihaks saama, see on uuesti sünd sama liigi esindajana. Transmigratsioon uuesti sünd teise liigi esindajana. (Ära löö
( lk 9) Veendumus eksistentsi absurdsuses peab tingima inimese kaitumise kuivord on enesetapp absurdi lahenduseks. Absurditunne voib ukskoik kellele ja ukskoik missugusel tanavanurgal nakku karata oma ahastamapanevas alastuses, oma sarata valguses on ta holmamatu.(lk 12) Voibolla saame sellest tabamatust absurditundest aimu, kui vordleme tema avaldusi erinevate, kuid sugulaslikes maailmades, ja nimelt aru, elukunsti ja kunsti maailmas. Alguses on absurdi atmosfaar, lopuks on absurdi universum ja vaimne hoiak, mis heidab maailmale eriparast valgust ja naitab tema eesoigustatud ja halastuseta nagu, mida teisiti pole voimalik ara tunda. Absurdi maailm ammutab oma ulevuse just sellest madalast sunniparast suurte tegude ja suurte motete algus on naeruvaarselt tuhine suurteosed sunnivad sageli tanavanurgal voi restorani fuajees. Absurdi aluseks on lihtne rahutus. Ajale vastuhakk on absurd. Tulpimus rutiinist ja igavusest on absurdsustunnet tekitav.
LÄÄNE FILOSOOFIA Leo Näpineni loengute lühikonspekt. Kasutatav TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLIS aines HHF3080-FILOSOOFIA, HHF3081-FILOSOOFIA ja HHF3060-FILOSOOFIA FILOSOOFIA AINE Sõna ,,filosoofia" on tõlgitav ,,tarkuse armastus". Phileo = armastan. Sophia = tarkus. Filosoofia algselt tarkusearmastus oligi, kuid nii pole see siiski alati olnud. Ka veel hiljuti oli filosoofia ja kohati on ta praegugi pigem teadmisega kui tarkusega tegelev distsipliin. Filosoofia kujunes vana-kreekas 7.-6. sajandil e.m.a. seoses linnriikide ehk poliste tekkimisega. Mütoloogilne maailmapilt asendus filosoofilisega. Esimesed filosoofid olid Thales, Anaximandros, Anaximenes, Empedokles, Pythagoras, Herakleitos, Parmenides jt. Filosoofia oli algselt osa mütoloogiast. Eristatakse Herakleitose joont ja Parmenidese joont filosoofia ajaloos. Herakleitos tunnistas saamise (tekkimine, muutumine, kadumine) ja olemise (see, mis muutumise kestel samaks jääb) ühtsust ning rõhutas saamise poolt, Parmenides tunn
MAAILMAVAATED JA USUNDID 1. loeng Mis on maailmavaade? Vaadete seisukohtade ja veendumuste süsteem, mis püüab vastata filosoofilistele põhiküsimustele (kes on inimene? milline on inimese koht maailmas? mida me teame ja mida ei tea, kuidas me teame? mis on maailm? miks ta selline on? mis on elu ja selle mõte/eesmärk? mis on surm, kas sellele ka midagi järgneb? miks on maailmas kurjus ja kannatused? kus on inimese piirid? mis on õiglus?). Inimese arusaamad endast, elust ja maailmast. Erinevad maailmavaated on katsed vastata sarnastele küsimustele. Maailmavaate omandab inimene elu jooksul, selle keskkonna ja kultuuriga, milles ta üles kasvab. Vaated muutuvad elu jooksul, seda mõjutavad sellised asjaolud nagu haridus, sots. keskkond, ühiskond, aga ka indiv. faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maailmavaade ei ole üks ja see sama
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi
Filosoofid vajavad polist (seega poliitikuid) ning poliitikud vajavad filosoofe Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimestele õnnelikema elu: · kodanikud saavad osaleda poliitikas ning toimivad vastavalt loomutäiusele · suur keskklass (manuaalset tööd tegid orjad, keskklassil oli vaba aega, et riiki juhtida ja filosofeerida) Augustinus õnnest paradiisis ja pärast pattulangemist kristlik käsitlus Analüüsis Piiblit ja leidis, et Aadama ja Eva elu paradiisis oli piiramatu õndsus, tõeline õnn. Pattulangemise karistus valu, surm ja needus (põrgu). Probleemiks on inimese enesearmastus, mis hävitab teda. Tema ihad on omavahel konfliktis, tal on nii häid kui halbu tunge, mille vahel ei suuda valida. Ihade rahuldamine sõltub välisest, satub teiste inimestega konflikti. Õnnest ja voorusest Paganlike filosoofide õnnefilosoofia on upsakuse märk. Nende voorus ei saa olla
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" k�
Ehituskunst liikus vabade kunstide poole, sest arhitekt pidi kõigepealt välja töötama konseptsiooni, insenertehnilise konstruktsiooni, nõudis palju matemaatilisi ja muid teadmisi. Saavutas vabade kunstide esindaja staatuse. · Keskaja esteetika põhipostulaadid seotud kolme teoloogi nimega: Origenes (185-254), Augustinus (354-430) ja Pseudo-Dionysios Areopagita (5. Saj lõpp 6. Algus) · Origenes oli kirikukirjanik, tema huviorbiidis piibel ja selle õpetus. Töötas välja konseptsiooni piibli allegoorilisest rõlgendamisest. Tõlgendada 3 eri moodi: somaatiline ajaloolis-grammatiline, primitiivseim, sõna-sõnaline interpreteerimine; psüühiline tõlgendamine ehk moraalne interpretatsioon. Piibli mõistmine südame abil; neumaatiline (neuma hing). Müstilis-allegooriline tõlgendus. · Origenes oli müstilis-allegoorilise tlgendamise meister. Üritas kokku viia muutunud keskaja maailma ja piibli sõnumi
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide
Mittekorra- likust ei saa muidugi midagi. . . Kui vabas ühiskonnas asub teoloogia ühes lahtris, siis kunst on teises ja teadus kolmandas. Inimene võib valida, kuhu ta läheb. Kõike korraga ei saa kunagi. Probleem tekib siis, kui need sahtlid segi aetakse. Tegelik arheoloogia ja piibliarheoloogia on erinevad asjad. Kas Tartu Ülikooli on näiteks vaja piibliarheoloogia õppetooli? Kui ei ole mingit võimalust Jeruusalemma ja Palestiinasse kaevama minna, siis ei ole. Piibel ja religioon peavad siiski ajaloost eraldi asuma. Kuivõrd Hegeli õpetus lahterdatakse16 teoloogiaks, ei ole seda võimalik võtta ajaloo uurimise aluseks. Ajalugu ei saa lähtuda religioosseist eeldusist kuigi ta võib olla religioosne. Hegel kõlbab hästi autoritaarse võimu ideoloogiks — “kõige kvalifitsee- ritum isik ütles. . . ” Arukus ja mõistus ei ole siiski samad asjad. Juristidele vahel selline mõtteviis sobib. Seadus, seadusandja ja valitsus sobivad üli-
Galileo-Galilei ütles: ,,Minu ülesanne on mõõta kõike mida saab mõõta, ja muuta mõõdedavaks kõike, mida ei saa mõõta" kaasa arvatud kõik inimloovuse üle. Valgustuse ülesanne oli hävitada ebasus, religioon. Romantismi käik oli pöörduda inimloovuse sügavamte hoovuste poole ja vaadata mis toimub sügavamal. o Saksa poeet Schelling seletas seda täpseamt. Ta tahtis teda, mida universum enast kujundab. Universum on absoluutne kunstiteos. Seega, kogu maailm meie ümber on põhimõttelielt kunstiteos. o Romantismi arusaam kunstist on selline, et kunst on loovuse looming. o Kuna loodus on orgaaniline, siis on seda ka kunst. o Kunsti tõlgendus, mis sai romantismi ajal valitsevaks, on panteism - jumal pole taevas, vaid on kõikjal, jumal on looduses. Panteismi mõte: kunst on halb kui
kas allutatakse loodusteaduslikule käsitlusele või välistatakse üldse filosoofilisest käsitlusest. Järeldus: vaimu ja mateeria dualism: kaks erinevat, ent vastasmõjus olevat substantsi. Ent kuhu jääb D. maailmas Jumal? Descartes arutles, et täiuslik olemine ei loo inimest sel viisil, et tema meeled ja mõistus teda süstemaatiliselt petaksid. Järelikult peab siiski eksisteerima iseenesest kui mõtlevast subjektist väljapoole jääv universum, mis ei ole inimese tunnetuslikele võimetele läbipaistmatu. Tegelikult läks Descartes kaugemale ja väitis, et iga idee, mis on selgelt (viivitamatult) ja eristuvalt (tingimatult asjaoludest) mõistuses esindatud, peab olema tõsi. Üheks selliseks on täiuslik (perfektne) olemine. [Jumal] Niisiis, pärast seda, olles tuvastanud enese eksistentsi mõtleva olendina ja heatahtliku Jumala eksistentsi, kes garanteerib, et mõistuses selgelt ja eristuvalt esindatu on tõde, pöörab
D: Umbes nii. Istutad seemne, kastad seda vee-taolisega, täidad selle valguse ja armastusega ja seejärel palud selle ühendust universaalse Maatriksiga, millelt seeme saab kõik vajalikud andmed selleks, kuidas valmida tähtajaks mida sul vaja on. Sellel momendil süttib seemne sees valgus ja hakkab voolama väljapoole helenduva niidina, mis ühendub Maatriksiga. Nii algab protsess. A: Mis juhtub taimega siis, kui sa oled viljad ära korjanud? D: Ta jääb, kuid tulevasi vilju kasutatakse ainult kui seemneid. Hiljem see kuivab ja sa palud, et ta laguneks kiiresti algelementideks, millest loodud oli, et mitte tekitada ballasti planeedile. A: Tuleb välja, et neil ei ole prügi? D: Peaaegu mitte. Neil pole prügi, sest pole pakendeid ja majapidamisjäätmeid. Kui on midagi vaja ära visata, siis viiakse see vastavasse kohta, kus töötavad inuakid, kes aitavad selle algosakesteks lammutada. Seepärast polegi seal prügimägesid või ära- visatud asju.
matused ja ristimised Saatanale pühendati. Olin vabakutseline ajakirjanik ning aimasin, et saan LaVeyst ja tema kaasaegsetest paganatest hea loo, sest nagu toimetuses öeldakse: Saatan on alati minev kaup. Ma ei otsustanud seda lugu kirjutama hakata sugugi tumedate kunstide praktiseerimise pärast, sest see pole tänapäeval iseenesest enam midagi erilist. Saatanakummardajate sektid ning voodoo kultused olid olemas ammu enne kristlasi. 18. sajandil saavutas Inglismaal asuv Põrgutule Klubi kurikuulsuse (klubi oli väidetavalt seotud ka Inglismaa kolooniatega). 20. sajandi esimesel poolel näitas press Aliester Crowleyd kui kõige nurjatumat inimest maailmas. On vihjeid, et aastail 1920-1930 tegutses ka Saksamaal Must Ordu. Sellele pealtnäha vanale loole pakkusid LaVey ja tema toetajad juurde kaks sokeerivat nüanssi. Esiteks nimetasid nad end jumalat teotavalt kirikuks(see termin on valdavalt
ESIMENE LOENG Vana-Egiptuse tsivilisatsioon, nagu te teate, on üks vanimatest, kauakestvatest ja suurimatest tsivilisatsioonidest, mis sai alguse 5000 aastat tagasi. Nii vana oli ainult Sumeri tsivilisatsioon, aga tema kestvusaeg oli umbes 3 korda lühem. Ühest küljest, oma territooriumilt asus Vana Egiptus peamiselt Aafrikas, kuid Niiluse org, kus Egiptus asetses, oli muust Aafrikast eraldatud suurte Liibüa rohtlatega ja Sahara kõrbega, ja teisest küljest, kogu oma kultuuriga kaldub V-E rohkem Vahemeremaade poole. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akkad (~ III aastatuhat eKr), hiljem Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast põhja pool, Armeenia kõrgestikul, asetses aga Urartu riik (~10-6ss.). Väike-Aasia poolsaarel oli Hattide riik (~18-12ss.),
Nt inglane J. Wycklif, kes oli Oxfordi ülikooli professor (surnud 1384) Avignoni kirikulõhe taustal arendas paavstivastasust, mis oli eelkõige suunatud kiriku vara vastu leidis, et riik peaks üle võtma kiriku juhtimise ja finantseerima preestreid. 1377. a nõudis paavst temalt õpetusest lahti ütlemist, aga ta keeldus. Kuninga kaitsel all töötades leidis ta, et pühakiri peaks olema usu ainsaks aluseks. Leidis, et piibel peaks olema kõigile kättesaadav, tõlkis selle inglise keelde. Wycklif kuulutas paavsti suisa Antikristuse institutsiooniks. 1381. a puhkes suur talupoegade ülestõus, kus tähtsat rolli mängisid lollardid rahvajutlustajad, kes oli ammutanud inspiratsiooni Wycklifi jutlustustest. Seetõttu kaotas ta ka kuninga soosingu ja mõisteti hukka. Jan Hus (surnud 1415) Praha ülikooli professor, tundis Wycklifi töid. Tsehhis 15. saj alguses keeruline pol olukord
annaabi.ee 
