Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mis juhtuks Kreeka väljumisel euroalast?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
euroala, eurost, kreeklased, import, hispaania, arvavad, lahkumine, valuuta, majanduskasv, eksport, loobuma, toimuks, analüütikud, intressid, laen, artiklit, ripub, arvamusi, veaks, essees, astuks, proovin, tasandilt, rääkimata, loobunud, maastrichti, leppes, loobub, referendum, loobuda, eksperdid, hakkaks, valuutafond, kiireim, satuks, lähedaneerakorralised valimised. Seniste populaarsusküsitluste järgi peaks valimised võitma vasakradikaalne SYRIZA partei lubadusega teha lõpp säästumeetmetele ja erastamisele ning alustada selle asemel riigi kulutuste suurendamist, sealhulgas pensione ja palkasid tõstes. Kreekale 240 miljardit eurot laenanud Euroopa Liidule ja IMF-le on SYRIZA aga lubanud selgeks teha, et senistel tingimustel see abi jätkuda ei saa ja kuigi partei liidri Alexis Tsiprase sõnul ei soovi ta eurost loobuda, olevat selline variant siiski arutlusel. Ja õhus oli ka ähvardus, et kui laenuandjatega tingimuste muutmine läbi ei lähe, võidakse osa laenust korstnasse kirjutada. Saksa rahandusminister, Wolf-gang Schäuble vastas, et ükskõik milline on tulevane valitsus, peab ta kinni pidama eelkäija antud lubadustest. Schäuble ütles, et nad jätkavad Kreeka abistamist raskete reformide teel. 2015 aasta jaanuaris toimunud valimistel võitiski vasakradikaalne kasinuspoliitikavastane
europangatähtede kujunduse, raha ringlusesse laskmise mahu, ringlusesse lastavate nominaalide ja muude sarnaste küsimuste üle. Eurosüsteemi kuuluvad keskpangad viivad need otsused ellu. Euromüntide kujunduse ja tehniliste detailide üle teeb aga otsuseid Euroopa Nõukogu, samas kui Euroopa Keskpank kiidab heaks ringlusesse lastavate müntide mahu. Ühisraha kasutamisega kaasnevad aga mõningad probleemid, sest ühe euroala riigi riskikäitumine võib mõjutada kõiki ühisraha kasutajaid. Kuna varem puudusid karmid kriteeriumid, mille alusel oleks saanud euroala reeglite vastu patustajaid korrale kutsuda, leidsid mõned riigid, et euroalasse kuulumine tagab neile ka edaspidi madalad intressimäärad ja nad võivad oma riigi rahaasjad hooletusse jätta. Nende riikide kulud ületasid tulusid ja puuduolev raha laenati väljastpoolt riiki,
Nüüd hiljem võib öelda, et üks neist riikidest nagu Kreeka on numbrite järgi majanduslikult pankrotis ja ilma välise abita nad hakkama ei saagi. Põhimõtteliselt tundub see põhjatu auguna, kuhu euroriigid on juba poolteist aastat tagasi 110 miljardit eurot sisse matnud. Tulevik on Kreeka jaoks sõltuv Euroopa pigem poliitilistest kui majanduslikest otsustest. Siinkohal ongi küsimus, et kas jätkata abipakettide saatmist Kreekale, ja kui kaua seda teha. Muuseas kreeklased süüdistavad oma olukorras Euroopa Liitu, mitte aga ennast, kuigi ise on nad valinud selle valitsuse etteotsa, kes riigieelarveid stabiilselt on miinustes hoidnud ja sellest mitte rahvast 4 Euroopa- mis edasi? teavitanud. Ma arvan, et kui Kreeka ja/või Portugal peaksid eurotsoonist lahkuma ja välja
ole võimalik olla esindatud Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis. ERO asutati Haagis 11. veebruaril 1991. a. 12 rahva, ERO asutajaliikmete esindajate poolt. Tartus asub ERO koordineerimiskeskus. Tänase seisuga kuulub ERO-sse üle 50 liikmesrahva ja -territooriumi, sh Tsetseenia, Abhaasia, Tiibet, Austraalia aborigeenid, 3 ingerlased, Iraagi Kurdistan, Kosovo, Makedoonia albaanlased, Albaania kreeklased, Taiwan, marid, komid, udmurdid ja tsuvasid. Kuus endist ERO liiget on saavutanud täieliku iseseisvuse ning võetud vastu ÜRO-sse: Eesti, Läti, Armeenia, Gruusia, Belau ja Ida-Timor. NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. Asutatud 1949. Loodi liikmesriikide julgeoleku tagamiseks kommunistliku ekspansiooni vastu. Liikmesriike 26: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Hispaania (alates 1982. a), Holland, Island, Itaalia, Kanada, Kreeka (alates 1952. a), Luksemburg, Norra, Poola (alates 1999
piiratud ja kellel seetõttu ei ole võimalik olla esindatud Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis. ERO asutati Haagis 11. veebruaril 1991. a. 12 rahva, ERO asutajaliikmete esindajate poolt. Tartus asub ERO koordineerimiskeskus. Tänase seisuga kuulub ERO-sse üle 50 liikmesrahva ja -territooriumi, sh Tsetseenia, Abhaasia, Tiibet, Austraalia aborigeenid, ingerlased, Iraagi Kurdistan, Kosovo, Makedoonia albaanlased, Albaania kreeklased, Taiwan, marid, komid, udmurdid ja tsuvasid. Kuus endist ERO liiget on saavutanud täieliku iseseisvuse ning võetud vastu ÜRO-sse: Eesti, Läti, Armeenia, Gruusia, Belau ja Ida-Timor. NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. Asutatud 1949. Loodi liikmesriikide julgeoleku tagamiseks kommunistliku ekspansiooni vastu. Liikmesriike 26: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Hispaania (alates 1982. a), Holland, Island, Itaalia, Kanada, Kreeka (alates 1952. a), Luksemburg, Norra, Poola (alates 1999
See tähendab, et järelvalvet pankade üle teostab euroalal Euroopa Keskpank.3 Veel on meetmetest kasutusele võetud võlakirjade tühistamine, majanduskasvu stimuleerimine, regulatiivsed meetmed ning paika pandud intressimäärad. Kõige olulisemaks võib pidada Bail-outi. See tähendab riigi rahastamist keskpanga või mõne muu institutsiooni poolt. Kasutegur peaks ilmnema küll alles pika perioodi vältel, kuid samas peaks see looma perspektiivi, kus majanduskasv kiireneb, laenukoormus väheneb ning riik on võimeline ise turult laenama ja laenu tagasi maksma. Negatiivse poole pealt toob see kaasa suure koormuse maksumaksjatele ning suurte riikide puhul on seda raske läbi viia. 4 Võib väita, et pankade päästmiseks on palju tehtud ja olukorrast välja tuldud, kuid samal ajal on kahe silma vahele jäänud teised kriisi mõjud. Näiteks on leitud, et majanduskriis nõuab inimelusid –
13 Lääne-Makedoonia Kozani 9,451 km ² 301, Riik on administratiivselt jagatud 13 regiooniks, nendest 9 sisemaal ja 4 saartel. Regioonid omakorda on jagatud 51 prefektuuriks (nomoi). (6) 9 Rahvastik Kreekas elab 11.2 miljonit inimest, 2008 aasta seisuga. Rahvastikust 98% on kreeklased (statistikas arvutatakse ka kõik elamisloa alusel riigis viibijad kreeklaste hulka) ja 2% muud rahvused makedoonlased, türklased, albaanlased. Keskmine eluiga on meestel 76 ja naistel 81 aastat. Kreeka suurim linn on pealinn Ateena, kus elab 3,8 miljonit inimest. Teised suuremad linnad on Thessaloniki 1,057 miljonit elanikku), Patras (322,8 tuhat elanikku) ja Iraklio (292,5 tuhat elanikku). (4) Populatsioon Aastane sündimus Aastane suremus Rahvaarv vanuses < 15 (%)
maksta 56 eurot teenustasu. Laenu võetakse ka riigi poolt. Seda ilmselt väga keeruliste asjaolude tõttu, kuna riik ilma suure vajaduseta niisama laenu võtma ei hakka. Majanduskriisidest tulevad ajapikku riigid tavaliselt välja, kuid tänapäeval on kõige silmapaistvamaid riike Kreeka. Nimelt oli Kreekas suur majanduskriis ning riik küsis Euroopa Liidult finantsabi, mida too ka andis. Kui 2007. aastal oli Kreeka majanduskasv veel 3,9% SKTst, siis rahvusvahelise majanduskriisi mõjul hakkas majanduskasv langema ja 2009. aastal oli majanduskasv juba -3,3%. Eurostat hindas 2009. a. lõplikuks eelarvepuudujäägiks 15.4% SKTst ning Kreeka oli sunnitud paluma EL-ilt ja IMF-ilt finantsabi, et ära hoida pankrot. Kreeka on rahvusvaheliste kreeditoride käest saanud kaks abipaketti - esimene 110 mld eurot, sellest EL 80 mld eurot ja IMF 30 mld eurot ja teine laenuprogramm oli kokku summas 130 mld eurot
Küprose Vabariik kuskile suurde organisatsiooni ei kuulu, v.a Euroopa Liit. Võib olla ka selletõttu, et riik on jagunenud kaheks, kuid teised riigid ja nt ka ÜRO tunnistab ainult Küprose Vabariigi olemasolu. Majanduslik suunitlus on pöörunud põllumajanduselt teenuste ja kergetööstuse peale. Küpros on populaarne turismiriik, seega turism elavdab sealset majandust palju. Küprose saare majanduses ongi põhiline turism, riiete ja käsitöö eksport ning kaubalaevandus. 4 Majanduslikul seisukohal on põhilisteks impordiartikliteks on tarbekaubad, toormaterjalid, kütus ning transpordivahendid. Peamisteks ekspordiartikliteks on rõivad, jalatsid, farmaatsiatooted, tsement, sigaretid, mööbel, vein, kartulid ja tsitrusviljad. Samuti teeb ka Eesti Vabariik koostööd Küprosega. Eesti-Küprose majandusalased suhted on aasta-aastalt arenenud, kuna on loodud teatud majanduslike lepingutega
seejärel Natsi-Saksamaa (1941-44). Aastal 1967 haaras kolonelide grupp riigis võimu, kinnitati sõjaväeline diktatuur ja sunniti kuningas põgenema. Aastal 1974 toimusid üle kümne aasta demokraatlikud valimised ja referendum. Otsustati loobuda monarhiast. Tänapäeva Kreeka on 1975. aasta põhiseaduse kohaselt vabariik. 300-liikmeline ühekojaline parlament valitakse neljaks aastaks. Riik on jagatud 13 administratiivringkonnaks. Tuntuimad tänapäeva kreeklased on rezissöör Kostas Gavras, Nobeli preemia laureaat Odysseus Elitis ning helilooja Mikis Theodorakis. 7 2. RIIGI ARENGUTASE 2.1. Majanduslik olukord Kreeka on kapitalistliku majandusega Euroopa riik. Perioodi 1950-1973 nimetatakse "Kreeka majanduslikuks imeks", millal riigi majandus kasvas keskmiselt 7% aastas, jäädes alla vaid Jaapanile. Alates 1950. kuni 2008
1. Krooni taassünd .................................................................................................. 14 3.2. 1992 aasta rahareformi ettevalmistamine ja läbiviimine .................................... 17 4. EUROOPA ÜHISRAHA ............................................................................................ 21 4.1. Euro ja Eesti ........................................................................................................ 21 4.2. Esimesed muljed eurost ....................................................................................... 25 KASUTATUD KIRJANDUS ......................................................................................... 29 LISAD ............................................................................................................................. 30 Lisa 1........................................................................................................................... 30 Lisa 2................
implementeerimisel oli idee seostada Eesti kroon metsaga, kuna ei olnud kindel, et riik oma kullavarud välisriikidelt tagasi saab. Eesti kroon on algusest peale olnud tagatud ainult keskpanga kulla ja välisvaluutareservidega ja mets pole kunagi olnud Eesti krooni kattevara tagatiseks. Küll aga seisis rida metsalanke veel mitu aastat parast rahareformi keskpanga bilansivälisel arvel, enne kui need Riigikogu otsusega Valitsusele üle anti. Eesti kroon on täiesti "iseseisev" valuuta. Nagu paljudel teistelgi rahvusvaluutadel, on Eesti kroonil fikseeritud kurss. Eesti puhul on ehk mõneti eripärane vaid see, et fikseeritud kursi hoidmiseks on valitud maksimaalselt rangetel reeglitel põhinev süsteem valuutakomitee. Veel teadmiseks, et Eesti krooni kurss on lisaks Saksa margale fikseeritud ka euro suhtes. Väikese siseturu ja väga avatud majandusega riigi puhul on fikseeritud valuutakurss eeliseks, sest
1000 eurot (neto - palk, millest on maks maha arvestatud). Sellele inimesele jääb siis kätte 400 + (800 - 200) = 1000 eurot(neto). Tegelikuks tulumaksumääraks siis (1200 - 1000) : 1200 × 100 = 16.67% 2) Kui inimene saab 5000 eurot kuus palka (bruto), siis sellest lahutatakse tulumaksuvaba miinimum 400 ja saadakse 4600. Teine aste on kuni 4000 eurot, 4000 eurolt võetav maksuprotsent on 20. 4000 × 0.2 = 800 eurot. Kolmas määr on 4000 eurost üle jääv suumma ja seega 4600 - 4000 (2. aste) = 600, millelt makstakse tulumaksu 30%. 600 × 0.3 = 180. Sellele inimesele jääb siis kätte 400 + (4000 - 800) + (600 - 180) = 4200 eurot (neto). Tegelikuks tulumaksumääraks jääks sellel juhul siis (800 + 180) : 5000 × 100 = 19.6% Proportsionaalne maksusüsteem - Maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. NT: Proportsionaalse maksusüsteemi puhul peab inimene, kes teenib aastas 10 000 eurot,
aastal ning Rooma Lepingutesõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1993. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Seitseteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro.Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Lee du,Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slo vakkia, Sloveenia, Soome,Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. Euroopa liidu keeled Euroopa Liidus on 23 ametlikku ja töökeelt. Need on: bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, p ortugali, prantsuse, rootsi,rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tsehhi ja ungari keel
parlamendi ja sõltumatu kohtuvõimu vahel. Euroopa Liidus jaotub võim nelja peamise institutsiooni vahel. Oma referaadis uurin Euroopa Liidu ajalugu, mis ajal mingi asi juhtus ja kes liitus euroopa liiduga. Referaadis käsitlen eraldi peatükkidena ka Euroopa Liidu laienemist, komisjoni ja parlamenti. Juttu on ka Euroopa Liidu keskpangast, regionaalpoliitikast ja ka Euroopa Liidust ja maailmast. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. 3 Euroopa Liidu ajalugu 1945 - 1959 Euroopa Liit loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sagedased ja verised sõjad, mis tipnesid Teise maailmasõjaga. 1950
Kui vaadata absoluutselt mõttetut raha raiskamist Kreeka ametnikele või üleüldse kõik need hullused, mida nad teevad rahaga, siis võib tõesti öelda, et Eesti on lausa suurepärane. Mina näiteks ei kujutaks ettegi, kui Eestis ametnik saaks intressivabu laene maja ehitamiseks või siis lihtsalt 150 selle eest, et ta üldse ametnik on. Täielik hullus oleks ka Eestis lahti. Ning ma arvan, et kui palkade vähendamisi ning inimeste koondamisi poleks olnud, oleksid eestlased sama lollid kui kreeklased oma lisatasudega. Teiseks, miks Eesti sai kriisiga hästi hakkama, Eesti valitsused on üldiselt ajanud tasakaalustatud poliitikat ning mille tagajärel riigieelarve on olnud enam-vähem tasakaalus või ülejäägis, millest omakorda on kogunenud reserve. Kõik see on võimaldanud Eesti valitsusel ka majanduskriisi ajal laenuvõtmist vältida ehk me ei suurendanud drastiliselt oma võlgu, vastupidi ning sellepärast on Eesti valitsuse võlakoorem Euroopa madalamate seas
Vana-Kreeka Silver Sepp 6a klass Pärnu Vanalinna Põhikool Varajane Kreeka (2500-750 a eKr). Kreeka asus Lõuna-Euroopas Balkani poolsaarel. Kreeklased nimetasid end helleniteks ja Kreekat Hellaseks. Kõik võõramaalased olid kreeklastele barbarid. Esimesed põllundusasulad Kreekas olid Kreeta saarel. Elanikond koondus suurematesse asulatesse alles 3500 eKr. Neil linnadel olid korrapärased tänavad ning keskel asus väljak või mõni tähtis hoone. Kreeta suurim linn oli Knossos kus oli oma arengu haripunktil umbes 1700-1400 a eKr mitutuhat elanikku ja seega oli üks suuremaid linnu Kreekas.
kättesaadavuse suurenemise tõttu, mis tõi tarbijate seas kaasa rekordilise 5 kulutamise. Teenindussektor domineerib majandust, tootes 78,5% sisemajanduse kogutoodangust, samas tööstusest tuleb 17,6% ning põllumajandusest 4%. Tööjõuline elanikkond on suuruselt umbes 5 millionit, kellest 65,1% tötavad teenindussektoris, 22,4% tööstuses ning 12,4% põllumajanduses. 2008 aasta seisuga oli Kreeka eksport 27,4 miljardit USD. Juhtivad ekspordiallikad on toiduained, joogid, toodetud kaubad, petrooleumi sisaldavad tooted, kemikaalid ja tekstiilid. Kreeka suurimad kaubanduspartnerid on Saksamaa, Itaalia, Inglismaa, Bulgaaria, 6 Küpros, Prantsusmaa, Türgi, Hiina ja USA. Kreeka tööstuse põhiproduktideks on tekstiilid, kemikaalid ning metall tooted, samuti on väga suur osa petrooleumitööstusl. Tehnoloogia ja telekommunikatsioon
liituda. Esimene laienemine, mis kasvatas liikmete arvu kuuelt üheksale, toimus 1973. aastal. Samal ajal hakati rakendama uut sotsiaal- ja regionaalpoliitikat ning 1975. aastal asutati Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF). 1979. aasta juuni tähendas Euroopa Ühendusele olulist edasiminekut toimusid esimesed otsesed ja üldised Euroopa Parlamendi valimised. Valimisi korraldatakse iga viie aasta järel. 1981. aastal liitus ühendusega Kreeka, 1986. aastal järgnesid Hispaania ja Portugal. Sellega suurenes ühenduse kohalolek Lõuna-Euroopas ja muutus pakiliseks vajadus laiendada piirkondliku abi programmide ulatust. 1980ndate alguse ülemaailmne majanduslangus tõi kaasa europessimismi laine. Uus lootus tärkas, kui Jacques Delors'i juhitud Euroopa Komisjon avaldas 1985. aastal valge raamatu, mis seadis paika ajakava ühisturu kujundamise lõpuleviimiseks 1. jaanuariks 1993. Ühendus kinnitas selle auahne eesmärgi ühtses Euroopa aktis, mis allkirjastati 1986
sisaldusega münte. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutusid sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankade ja pandimajade tsekid ning võlakirjad, seejärel ilmus paberraha (Hiinas 11. sajandil eKr, Euroopas 17. sajandil). Metallmündid on tänapäeval käibel vaid peenrahana. 19. sajandil kehtestati rahanduses raharingluse stabiliseerimiseks kullastandard. See tähendab, et rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja kulla hinnaga. Rahal oli siis ametlikult kehtestatud kullasisaldus ja riigipankades sai paberraha enam-vähem vabalt kullaks vahetada. See süsteem eeldas inflatsiooni puudumist ja usku sellesse, et nii see ka jääb. Kullastandardi süsteem hakkas lagunema Esimese maailmasõja ajal, mil trükiti suurte väljaminekute katteks palju kullakatteta raha. Sellega kaasnes raha ostujõu langus (inflatsioon)
ajalt oma kutseoskusi. · Koolide juhtimise probleemid. Välismajanduspoliitika. Üheski riigis ei ole piisavalt sisemisi ressursse, et rahuldada elanikkonda vastavalt nende vajadustele, astuvad riik või ettevõtted majandussuhetesse teiste riikidega ja nii kujuneb välja välismajandus. Välismajanduse vorm on väliskaubandus, mis jaguneb kaupade ja teenuste ekspordiks ja impordiks. Eksport on kodumaiste toodete müük välismaale. Import on välismaiste toodete ostmine kodumaal nt Jaapani autode müük Eestis. Rahvusvaheline majandustegevus on eriti vajalik väiksele riigile, kus siseturg on väike, tootjaid on vähe ning ka ressursside mitmekesisus on madal. Väliskaubandustegevuse piirangud. Kvoot- kauba koguse sisse- või väljaveo reguleerimiseks. Importkvoodi korral kehtestatakse kaupade sisseveo maksimaalse koguse piir- kvoot. Eksportkvoodi puhul piiratakse kaupade väljavedu, siis, kui
aga veel täitnud lähenemiskriteeriume. Seotud institutsioonid Euroopa rahaliidu institutsioonid kannavad peamist vastutust Euroopa rahapoliitika kujundamise, euro emiteerimist reguleerivate eeskirjade ja hinnastabiilsuse eest ELis. Need institutsioonid on EKP, EKPS, majandus- ja rahanduskomitee, eurorühm ning majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN). Majanduskriis Kui majandus-ja finantskriis 2009. aastal Euroopat tabas, sai selgeks, kuivõrd Euroopa ja eeskätt euroala riigid üksteisest majanduslikult sõltuvad. Kriis tõi nähtavale Euroopa majanduse nõrgad küljed: osa riikide majandusraskused kandusid üle teistesse riikidesse ning ohustasid Euroopas riikide rahandust, pangandussektorit, majanduskasvu, tööhõivet ja konkurentsivõimet. Teatavates riikides kasvas valitsemissektori võlg nii suureks, et seda ei olnud võimalik hallata, mis omakorda tõstis laenamise intressimäärad vastuvõetamatu tasemeni ja viis mõne riigi pankroti äärele
I laienemine 1971/3: Suurbritannia (De Gauelle lahkub, britid saavad ühineda. Läbirääkimiste tulemusena hulk erandeid. Iga-aastased tagasimakased. Ühines ka Gibraltar- aga mitte kõik briti territooriumid.) Iirimaa (vaene õnentu riik, ühines sest britid ühinesid.) Taani- ka brittide präast. Norra (põhjus sama mis teistel. Referendumi vastus ei). Elu peale laienemist: Probleem (AraabiaIisraeli sõda 1973. Bretton-Woodsi kokku kukkumine. Brittidele ei meeldi midagi). Majanduskasv (saadi üle majanduskriisist, brittide ühinemine peamine mootor.) Uuendused (Euroopa Parlament- esimesed valimised 1979, Euroopa Ülemnõukogu: veel mitte institutsioon, aga sisu algus). Liikmed 9: PRN, L-Sksm, Benelux, SRB, Iirimaa, Taani, Itaalia, Belgia, Madalmaad. Mujal Euroopas: Idablokk (rahutused, 1956 ja 1968. Balkani probleemid, eurooap integ ei osale). Püreneed (Hispaania Portugal diktatuurid, demokraatia 1970ndal. riigi vaesed ja nigelad). Kreeka (dikatatuur 1970nd. vaene ja nigel)
Sarnaselt Kreeta lossidega, olid ka Kreeka lossides laod, töökojad ja kultusepaigad. Nii kujutas loss endast justkui suure majapidamise keskust. Losse ümbritsesid massiivsetest kiviplokkidest nn kükloopsed müürid. Losside eesotsas seisis kaks kõrget tegelast: valitseja ja sõjapealik. Tähtsat osa etendasid ka sõjalised kaaskondlased. Lossid seisid omavahel vaenujalal. Religioonis olid olulised samad jumalad, mis hiljemgi (Zeus, Hera, Poseidon). Kreeklased nimetavad oma Mükeene kultuuri aegseid esivanemaid ahhailasteks. Mükeene kultuuri esindajad osalesid ka Trooja sõjas umbes 1200 a eKr. Tume ajajärk (u 1100-800 eKr). Sellest perioodist on vähe teada, sest kiri unustati. Osa kreeklasi läks üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule ja nii laienes Kreeka asustus. Sel perioodil võeti kasutusele raud. Ühiskond oli vähe kihistunud. Kreeka erinevad osad omavahel halvasti ühendatud. Kesk- ja Põhja-Kreekat
a.; ECU ECU (ing. Europen Currency Unit) Euroopa valuutaühik, mille kehtestas Euroopa Valuutasüsteem 3. juulil 1979.a, mille väärtus põhines Euroopa Majandusühenduse liikmesmaade valuutade väärtuse kaalutud keskmisel (nn. ,,valuutakorvis" oli Saksa mark, Prantsuse frank, Holandi kulden, Belgia frank, Luksenburgi frank, Itaalia liir, Taani kroon, Iiri nael, Inglise naelsterling, 20% ulatuses kuld, 3.sept.1984.a. lisandus Kreeka drahm ja 21.sept. 1989.a. lisandusid Hispaania peseeta ja Portugali eskuudo) ja mis toimis kui: 1) arvestusühik vahetuskursside mehhanismis; 2) kõrvalekalde indikaatoritemääratlemise alus; 3) arvestusühik krediidimehhanismis; 4) riikidevaheline arveldusvahend; 1995 aastal asendati euroga (Olev Raudsepp, ,,Väike pangandusleksikon", Külim 1997). Kroonilt eurole üleminek Millal alustatakse müntide vermimist? Eesti euromünte hakatakse vermima pärast euroalaga liitumise otsuse teatavakstegemist.
..........................................................15 2 1.SISSEJUHATUS Rahaga puutume me kõik kokku igapäevaselt, kes vähem ja kes jällegi rohkem. Käesoleva ainetöö raames kirjeldan raha ajalugu üldisemalt, selle tekkimist ning kuidas on asjad tänapäeval. Lisaks räägin ka meie endisest rahast- kroonist ning ka praegusest rahast eurost. Töö annab ülevaate erinevatest maailma organisatsioonidest, mis tegelevad rahaga igapäevaselt ning kes on maailma mastaabis väga olulisel kohal. Samuti on räägitud intressidest, valuutast ja inflatsioonist. Selle töö koostamisel on kasutatud nii eesti- kui ka inglisekeelset materjali, töö alginfo on saadud internetist, kuid kasutatud on ka materjale Eesti Rahvusraamatukogust ning ka Tartu Oskar Lutsu nimelisest linnaraamatukogust.
Monarhil on vetoõigus valitsuse otsuste puhul, ta nimetab ja vabastab ministreid. Esineb väikeriikides: Liechtenstein, Luksemburg, Monaco, Kuveit Parlamentaarne monarhia on konstitutsioonilise monarhia liik. Monarh on riigipea, tal on esindusfunktsioon, on pigem riigi järjepidevuse ja ühtsuse sümbol kui võimu tegelik teostaja. Valitsus töötab monarhist sõltumatult, vastutades oma töös parlamendi ees ja tal peab olema parlamendi usaldus. Nt Hispaania, Belgia, Holland, Taani, Rootsi, Norra, Suurbritannia. Vabariik on riigikord, kus kõigil täisealistel kodanikel on poliitilised õigused ja juurdepääs riigivõimu teostamisele. Kõrgeimad riigiorganid täidetakse valimiste teel tegu on esindusdemokraatiaga. Tänapäeval on vabariik levinuim riigivorm. Jaguneb presidentaalseks ja parlamentaarseks vabariigiks vastavalt sellele, kas olulisem roll on presidendil või parlamendil. 1) Presidentaalne vabariik
Saalomon- rajas Jahve templi Jeruusalemma 6)6- 2 sajand ekr. Ja sellel on mitu autorit eri aegadest. Peamiselt kirjutasid selle juutide preestrid 7)Nendel oli üks jumal(Jahve), teistel oli enamasti mitu. 8)Jumala poolt antud 10 käsku mida inimesed pidid järgima 9)kõik inimesed olid seaduse ees võrdsed. Vana Kreeka Asub lõuna euroopas balkani poolsaarel. Peloponnesuse poolsaarelt on pärit Mükeene kultuur. Kreeka on mägine maa mis piirneb meredega( Egeuse ja Kreeta). Kreeklased nimetasid kreekat Hellas ja kreeklasi helleniteks. Välismaalased olid neile barbarid. Kreeta kultuur- põhineb u. 2000 a. Ekr. Esimesed põliselanikud olid väike aasia rahvad. Müütides on kuulus Kreeta valitseja Minos ja tema järgi nim. Seda tsivilisatsiooni minoiliseks. Kultuuri iseloomustasid suured lossid, mis meenutasid labürinte, kuhu ära võis eksida. Kõige kuulsam neist on Knossose palee. Lossis olid väga rõõmsate toonidega
liituda. Esimene laienemine, mis kasvatas liikmete arvu kuuelt üheksale, toimus 1973. aastal. Samal ajal hakati rakendama uut sotsiaal- ja regionaalpoliitikat ning 1975. aastal asutati Euroopa Regionaalarengu Fond. 19731993 1979. aasta juuni tähendas Euroopa Ühendusele olulist edasiminekut toimusid esimesed otsesed ja üldised Euroopa Parlamendi valimised. Valimisi korraldatakse iga viie aasta järel. 1981. aastal liitus ühendusega Kreeka, 1986. aastal järgnesid Hispaania ja Portugal. Sellega suurenes ühenduse kohalolek Lõuna-Euroopas ja muutus pakiliseks vajadus laiendada piirkondliku abi programmide ulatust. 1980ndate alguse ülemaailmne majanduslangus tõi kaasa europessimismi laine. Uus lootus tärkas, kui Jacques Delors'i juhitud Euroopa Komisjon avaldas 1985. aastal valge raamatu, mis seadis paika ajakava ühisturu kujundamise lõpuleviimiseks 1. jaanuariks 1993. Ühendus kinnitas selle auahne eesmärgi ühtses Euroopa aktis, mis allkirjastati 1986
Vanamaailma kuulsaim ennustaja. Lõuna-Kreeka maakonnad: Alsaia Messeenia Lakoonia. Tähtsaim linn - Sparta. Kultuuri keskuseks oli Mykeene. Maakonnas leidus palju raua maaki. Küklaadid - väikesed saared Egeuse meres. Sporaadid - väikesed saared väike-aasia poolsaare lähedal. Delose saar - küklaat, kus asus Apolloni tempel. Rhodose saar - sporaat, kus asus Rhodose Koloss. Samose saar - sporaat, mis oli kuulus ärikeskus. Meresõitmises olid vanad kreeklased tugevad, kuid orjenteerusid peamiselt ainult ranna järgi. Rajasid palju ülemere kolooniaid (Büsantio jne), kuhu okupeeriti kõik kodumaal põlualla sattunud isikud. Põllumajanduses oli levinud karjakasvatus - kitsed, lambad. Taimekasvatuses viljeleti oliivide, viinamarjade, tsitrusviljade ja aiasaaduste kasvatamist. Kaevandatei maapõuest peamiselt vaske. Kreeklased ise nimetasid ennast helleniteks. Nime kreeklased said nad endale roomlastelt.
Kaudsed maksud - käibemaks 18%, aktsiisimaks (tubakas, elekter, alkohol ,bensiin, tollimaksud ja hasartmängumaks) Riigieelarve tulu- ja kulubaasi kujundamise põhimõtted. TULUD - Ming osa riigi ettevõtete tuludest. Riigi varade müügist. EL tulud. Peamised maksudest. KULUD - Sotsiaalvaldkond (pensionid ja toetused), riigi valitsemis kulud, riigikaitse, haridus. Makromajanduse põhinäitajad. SKT/SKP - sisemajanduse kogutoodang. RT/RKP - rahva tulu. Eksport - import. Eksport - välis kauba sissetoomine oma riiki Import - oma kauba väljaviimine riigis IMF. Rahvusvaheline valuutafond. Euroopa Liidu fiskaalpoliitika ja ühisturg. Euroopa Liidu eelarve koostamise põhimõtted. Euro. On kasutusel 19 riigis. Euro võeti kasutusele 1. jaanuaril 1999 elektroonilise valuutana pankades ja firmades.1 EUR = 15,64664 EEK. Eestis võeti euro kasutusele 1.01.2011 ● Austria ● Belgia ● Küpros ● Eesti ● Soome ● Prantsusmaa
omanik, sh ka riik 5.4 MAKROMAJANDUSPOLIITIKA Riik sekkub majandusse: kehtestab reeglid ja seadused Toodab valitud kaupu ja teenuseid, et tagada kodanike sotsiaalne ja majanduslik heaolu Muudab sissetulekute jaotust ühiskonnas- maksustab ühtesid, maksab toetusi teistele Riik sekkub kindlasti majandusse kui tekivad turutõrked. Majanduspoliitika eesmärgid: 1.Kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega 2.Hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga 3.Kõrge ja püsiv majanduskasv 4.Õiglane sissetulekute jaotus (tagada sooliselt võrdne palk) Naistel on madalaim palk teenindavas sektoris,haridus ja med. Valdkonnas, seal töötavad Eesti enamus kõrgharidusega naisi Rahapoliitika -majanduse kasvu soodustamine Keskpank-> reguleerib raha pakkumist ehk käibeloleva raha hulka (raha hulga vähendades hindade kasvutempo alanab) reguleerib raha hinda ehk intresse (lk 151 õp) (madalad intressid hoogustavad majanduse arengut)
Hetkel käibivad 9. klassi õpikud pakuvad järgmist jaotust. Kirjastuse Avita oma eristab Euroopas Põhjamaad, Atlandi maad, Vahemere maad, Kesk-Euroopa, Ida-Euroopa ja Taga-Euroopa. Regioonide piirid on õpikute autoritel paigutatud jooksma mööda riigipiire. Kirjastuse Koolibri õpiku Euroopas on Põhja-Euroopa, Lõuna-Euroopa, Vahe- Euroopa, Ida-Euroopa ja Lääne-Euroopa. Erinevalt eelmisest on Koolibri õpiku autorid välja toonud sisemisi erinevusi mitmes Euroopa riigis Hispaania, Itaalia ja Suurbritannia põhjapoolseid alasid peetakse lõunapoolsetest sedavõrd erinevateks, et paigutatakse teise regiooni. Kultuuriruum ühendab sarnase kultuuri, väärtushinnangute, eetiliste tõekspidamiste ja ajaloolise taustaga alasid, sõltumata nende praegusest poliitilisest kuuluvusest ning riigikorrast. Sinna kuuluvad suured geograafilised ühendused nagu Reinimaa või Madalmaad või Põhjamaade või baieri-austria või prantsuse või itaalia kultuuriruum.
annaabi.ee 
