Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Minu kasvatust ja haridust puudutavate vaadete analüüs". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
paradigma, modernism, kuurme, hermeneutika, vastuvõtja, seoseid, positivistlik, postmodernism, kasvatusteaduste, imestus, humanistlik, lähenemine, lapsevanemad, õppinud, hindeid, lahendust, praeguseks, kognitiivne, priimägi, omaette, konstruktsioon, foucault, kadus, endalt, muretu, helge, osakond, süütu, sündimist, beebi, mõjutama, paistis"Elulised asjad, mida õpetaksin oma lapsele" Elus on asju, mida inimesed peavad teadma, olgugi, et nad on noored ja kogenematud. Inimese aju üks põhi omadusi on õppimine ja oskuste omandamine. On olemas oskusi, mis on lastel juba sündides saati. Me hingame, me näeme, me proovime ennast väljendada. Me ei pea seda õppima, sest see on looduse poolt meile kaasa antud. On asju aga, mida me teeme õppimise tagajärjel. Paljud lapsevanemad püüavad oma lapsi liigselt kaitsta maailma eest, mis teeb lastest nõrga inimese. Kaitstakse koolis, kodus ja trennis. See kaitsmine ei seisene ainult selles, et kui keegi hakkab füüsiliselt lapsele haiget tegema, minnakse vahele, vaid kõige rohkem seisneb see just psühholoogilises. Kui laps saab koolis halva hinde ja tuleb koju, saab laps mõnedes perekondades karistuse selle eest, et ta polnud õppinud. Sellisel juhul laps õpib, et kui ta ei saa halbu hindeid, siis ta suudab vältida midagi, mis t
jne Paradigma - teadusliku mõtlemise ajalooliselt väljakujunenud viis, mille aluseks on ühiskonnas tavaks saanud maailmast arusaamise alused · Loodusteaduslikku mõtteviisi esindavad paradigmad: lähtekohaks on aistingute ulatuses olev kindlatele seadustele alluv tegelikkus. Empirism, positivism, pragmatism, behaviorism Vaimuteaduslikud paradigmad: lähtekohaks tegelikkuse inimesepoolne läbielamine inimelu terviklikkuse kontekstis Fenomeniloogia, hermeneutika, eksistentsialism, kriitlis-emantsipatoorne paradigma. Kasvatusteadus · Uurib kasvatust ning sellega seonduvaid ilminguid · Loob ise kasvatustegelikkust Kasvatusteaduse valdkonnad: · Kasvatusfilosoofia - arutleb väärtusküsimuste üle, sisaldab maailmavaatelist ainest; siit saab alguse arusaam inimesest; · Kasvatusantropoloogia - vaatleb inimolemuse kujunemist kasvatuse vaatenurgast
Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetajate lehed jätsin lõppu ja arutlesin teemade üle, mis tundusid südamelähedased. Lisasin ka kokkuvõtte teemast koos enesereflektsiooniga ja kasutatud kirjandusega. . ARVAMUS J.Russeau „EMILIE“ Raamat oli minu jaoks raske žanri hulka kuuluv.Pidin lugema väga süvenenult ja ei ole siiamaani kindel, kas kõik kirjaniku poolt öeldu mulle oli piisavalt selge. Kuid koheselt võin ära märkida,
Kasvatuse võim ja võimetus Tiiu Kuurme Kokkuvõte Autor on koondanud valitud esseed kasvatusest ühiste kaante vahele. Artiklid on kirjutatud mitmete aastate jooksul, kus autor püüab lahti seletada ilminguid millega ta on kohtunud kasvatuse maailmas ringi rännates ja ajaliselt sattus see kiirete muutumiste Eestisse, kus leidus palju imestusväärset. Juttu tuleb valdkondadest, mis kuuluvad traditsioonilisse üldkasvatusteadusesse: juurdlemine
lugemise, netis surfamise jne sadu protsesse kõike seda, mis toetab inimese kasvamist läbi iseendas ja maailmas olemise ja maailmaga/iseenesega igapäevase taaskohtumise, seda nii füüsilises kui vaimses plaanis. Nagu öeldakse, et inimene õpib kogu oma elu, kuid sureb igga rumalana. Tänapäeval on ümber lükatud arusaam, et inimese vananedes ajurakud drastiliselt vähenevad. Me loome erinevate ajurakkude vahel seoseid palju kiiremini kui neid kaotame. Kui aju piisavalt stimuleerida, säilib inimese mõtlemisvõime kõrge eani. Seega oleks rumalus mitte õppida. Õppimise mehhanismide kohta, leian ma, et harjumine ja habituatsioon on lihtsaim õppimise vorm. See põhineb orienteerumisrefleksil, mis kaob kui stiimulil pole inimese seisukohast tähtsust. Harjumine võimaldab eirata tähtsusetuid stiimuleid, nii saab tähelepanu pöörata olulisematele asjadele
Kasvatuse võim ja võimetus Tiiu Kuurme Raamatu lugemisel tehtud ülestähendused ja mõtted KASVATUSEST JA KASVATUSTEADUSEST Kui saaks kasvatuse tagasi Kasvatamatu ei pea dialooge. Kardeti biheivioristlikku õppestiili, aga nö vabadus hariduses selles tõi kaasa moraalituse. Kuurme arvates on oluline keskenduda hariduses olukordadele. ,,Sadade inimühikutena korraga vooruloenguid kuulates õpetajaks ei kujuneta." ,,Tulevikuõpetajatest peaksid saama olukordade loomise meistrid, kus õppijad midagi teha saavad, milleski veenduda võivad." Kasvatamine on kallis tegevus, millest tuhat korda kallim veel on kasvatamatus. Uskumuste pedagoogika Pedagoogika see, kuidas suhtlen, kuidas nende käitumist mõjustan ja neid arengus aitan, ei
Kas on olemas head ja halba kasvatust? Kasvatus ja võim. Kui defineerida head kasvatust, siis usun, et valdav enamus mõtleb selle all disipliini, elementaarseid käitumisnõudeid, koostööd ning head suhltust. Halva kasvatuse all võib mõista mitmeid aspekt- alustades perekondlikest võimalustest, rahalistest seisustest lõpetades vanemate pühendumisega karjäärile. Tegelikult võiks halba kasvatust mõista kui kasvatamatust ja teadmatust. Siinkohal proovin arutleda, millist rolli mängib kasvatus ja võim. Läbi aegade öeldakse ikka ja jälle, et ,,noorus on hukas". Mida see õigupoolest tähendab? See tähendab eelkõige seda, et ühiskonnas ja kasvatuses on toimunud muutused. Muutused, millega lapsevanemad pole harjunud, mis pole nende eakohane, mida nad ei mõista. Pean tõdema, et olen isegi tabanud end sellele igivanale etteheitvale lausele mõtlemast. Siit järeldades võib öelda, et toimunud on negatiivne muutus, mi
nädal korra võiks olla lastel kahe tunnine motivatsioonikoolitus, mis motiveeriks neid õppima ja tegelema veel millegagi mis annab neile hea enesetunde. See kas lapsed sellest võimalusest kinni haaravad on nende enda teha, vähemalt oleks kool teinud midagi omalt poolt et õpilastel oleks vähem stressi ja rohkem tahtejõudu. Üks viga õppeprogrammis on minu arvates tõesti see pähetuupimine, lapsi peaks varakult õpetama õppima, seoseid looma, mitte teksti pähe tuupima, mis läheb paari nädala pärast meelest ära. Siia võin ka ennast näiteks tuua, kui ma õpin näiteks bioloogia tööks siis ma lihtsalt tuubin endale kõik pähe, sest ma ei oska seoseid luua, sest tunnis kirjutan ma lihtsalt materjali üles, sest ma ei suuda korraga kuulata ja kirjutada ja nii jääbki palju arusaamatuks. Ja paari nädala pärast ma ei mäleta mille peale töö oli, sest siis tuleb juba uus töö. Pidev hinnetele mõtlemine ja töödeks
Kristi Metshein Aja vaim ja kasvatus Me vajame sotsiaalseid oskusi endisest järjest rohkem. Sotsiaalkultuurilised ilmingud on viimasel ajal palju kõneainet pakkunud, seda enam, et kiired muutsed viimase sajandiga on laste kasvukeskkonda oluliselt muutnud. Muutunud on ka suhtumine lastesse ning laste eneste suhtumised. Päevakorral on uued probleemid, mis on seotud laste keskendumisraskustega, endassepöördumistega, rahutusega, ebakindlustundega. Lapsevanemad on kohati tajumas, et probleemid kasvavad üle pea. Sama on ka õpetajad tajumas. Ja paljudele neist tundub, et see, mis oli varemalt kontrolli all, on hetkel kontrolli alt väljumas. Midagi tuleks muuta kasvatuses, kui endised arusaamad enam ei toimi. Kindlasti peaks kooli muudatusi sisse tooma, sest endiste meetoditega ei ole enam võimalik lapsi kasvatada. Olen 32-aastane, kolme lapse ema, kelle koolitee algas 26 aastat tagasi. Kool on praktilisel
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Uuenev alusharidus- Eeva Hujala Analüüs Koostaja: Juhendaja: KLÕ Kuressaare 2013 Uuenev alusharidus oli minu jaoks põnev raamat, kuna ise ma ei tööta lasteaias, siis puudub ka kogemus ja teadmised sellest. Sain teada palju uut, kuid oli ka selliseid asju, mida ennem teadsin. Minu jaoks uus ja huvitav oli, et pedagoogilise teadlikuse struktuur eelõpetuses jaguneb kaheks: teoreetiliseks- ja kontekstuaalseks teadlikkuseks; õppimispedagoogika meetoditeks on projektitöö, abistatud tegevus, suunatud osalemine ja rühmakaaslaste mõju pedagoogilise meetodina; Reunamo arvamus, et kõige õigem oleks kaasata lapsed juba õppetöö planeerimisse, kuna siis nad ei vaja enam motiveerimist vaid on valmis kohe tegutsema; õppimispedagoogika põhimõt
Sirkka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Sissejuhatus kasvatusteadusesse (Sisukokkuvõte) Sisukord Kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid..............................................................................................4 Terve mõistus...............................................................................................................................4 Uskumused...................................................................................................................................4 Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused................................................................................4 Teadus kasvab välja argiteadmistest............................................................................................4 Teaduse tunnused.........................................................................................................................4 Põhjendatavus.......................................................
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
Kasvatusteadus ja tema valdkonnad. Kasvatusteaduslikud paradigmad Kasvatusteadus uurib kasvatust ning sellega seonduvaid ilminguid ning loob ise kasvatustegelikkust. Siinkohal proovin arutleda teemal: "Millist rolli mängib kasvatus ja võim." Läbi aegade öeldakse ikka ja jälle, et „noorus on hukas“. Mida see õigupoolest tähendab? See tähendab eelkõige seda, et ühiskonnas ja kasvatuses on toimunud muutused. Muutused, millega lapsevanemad pole harjunud, mis pole nende eakohane, mida nad ei mõista. Pean tõdema, et olen isegi tabanud end sellele igivanale etteheitvale lausele mõtlemast. Siit järeldades võib öelda, et toimunud on negatiivne muutus, mida minu, kui noore inimese mõistus ei taha vastu võtta ega aksepteerida. Kui tänavapildis on näha alaealisi noorukeid tarbimas mõnuaineid (nt. Sigarette, alkhol) siis esimene küsimus, mis tekib on, et kus on nende vanemad, kas vanemad pole sellest teadikud, miks pole noortel järelvalvet? Sellest järldatuna ütl
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Gerli Ruus MINU, KUI ÕPETAJA PROFESSIONAALNE ARENG Essee Juhendaja: Aino Ugaste, prof Tallinn 2014 Milline on minu kujutlus koolieelse lasteasutuse õpetajast? On üldlevinud tõde, et kasvukeskkonnast sõltub, milliseks kujuneb ja areneb laps. Sellepärast on oluline, et last ümbritsev keskkond oleks lapsesõbralik, täis avastamisrõõmu ja elamusi pakkuv. Õppetegevuste läbiviimisel on väga oluline õpetaja poolne ettevalmistus ja teadmiste edasi andmise oskus lastele. Õpetaja tegevus rühma juhtimisel ja õppimisel on mudeliks lastele. Teadlane Sonia Blandndford leiab, et efektiivsed õpetajad töötavad niisugusel viisil, mis soodustab laste õppimist hoides ja arendades samas nende eneseväärikust. Pean oluliseks, et koolieelse lasteasutuse õpetaja on oma käitumise
Pikk tee endani Vastsündinud lapsel puudub eneseteadvus ja ettekujutus maailmast. Paari kuu jooksul oma keha ja ümbritsevat maailma uurides õpib ta oma käsi ja jalgu kontrollima ning umbes aasta vanuselt käima ja rääkima seda eeldusel, et ta ümbruses on teisi inimesi, keda matkides õppida. Kõige tähtsam eeskuju on lapsele tavaliselt inimene, kellega koos ta on veetnud oma esimesed eluaastad ning teda üritab laps kõige rohkem jäljendada algul alateadlikult, hiljem teadlikult talle meele järele olla püüdes. Juba esimestel elukuudel tekib konflikt täiskasvanutega, kes tahavad hoopis midagi muud kui laps ise tahaks vanemad peavad hoolitsema ka selle eest, et laps endale mänguhoos viga ei teeks, mis muidugi piirab lapse mänguvõimalusi. Mida vanemaks inimene saab, seda laiemaks muutub tema maailm ja seda rohkem leidub inimesi, kellega tuleb arvestada. Selleks, et leida kompromisse enda ja teiste soo
Õpistiilid Olles ise õppija ja samal ajal õpetaja näen seost nende kahe vahel väga palju. Alles see oli kui nühkisin koolipinki ja tunnistan ausalt mind ei huvitanud see õppimine karvavõrdki. Tahtsin olla koos oma sõprade ja sõbrannadega. Põhikooli ajal vedasin ennast kuidagimoodi läbi. Kui õpetaja andis kodus õppida siis mina panin kirja kõik, mida olen oma olukordadest õppinud. Isegi Peter Honey ja Alan Mumford väidavad, et iga inimene õpib teatud kindlatest olukordadest. Nii ka mina. Vanemad on mul alati olnud ranged ja nende meelest pidin ma palju õppima, et mitte koristajana leiba teenida. Ei kujutaks küll ette, et oleksin koristaja, kuid ka koristaja on amet, mida keegi peab ka pidama. Pärast põhikooli suundusin õppima kutsekooli, et saada endale ruttu keskharidus pluss siis veel amet. Võin öelda seda, et kutsekooli ajal ei õppinud ma mitte ühtegi päeva kodus. Tundus nagu oleks aju nagu imeväel lahti l�
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MINA ÕPPIJANA Essee Õppejõud: MÕDRIKU 2013 Ma alustasin oma õppija staatust 1996-st aastast, kui astusin esimesse klassi aimamata hariduse ja selle vajalikkuse tegelikku tähendust. Sel ajal tundus kõik kuidagi kerge ning jäi kiiresti meelde. Mida rohkem aega edasi seda raskemaks kõik muutus. Kui põhikool sai lõpetatud oli kindel eesmärk saada kätte keskharidust tõendav dokument, mida paljud tööandjad kangesti nõuavad. Nii läksingi ma edasi keskkooli, seal oli kõik hoopis raskem, vahepeal tuli isegi mõte, et milleks mulle kõik see, võinuks minna parem kutsekooli nagu osad põhikooli klassikaaslased oleks saanud veel lisaks keskharidusele ka ameti. Aga mulle on lähedased inimesed alati öelnud, et ma ise otsin endale väljakutseid. Ma pean ise ka ennast õppijana üsna tolerantseks, sest m
TALLINNA ÜLIKOOL Tallinna Pedagoogiline Seminar Kairit Lepistu KLÕ1 LAPSEST LÄHTUV KASVATUS Raamatu kokkuvõte Juhendaja: Eli Laaser TALLINN 2014 Mina arvan, et tänapäeva lastel ei ole enam sellist lapsepõlve, nagu oli minul, minu emal ja vanaemal. Nendest lapsepõlvedest leiame palju sarnasusi, kuid tänapäeva laste lapsepõlv, ei sarnane enam üldse meie omadega. Arvan, et meie lapsepõlv oligi vanasti „Lapsest lähtuv kasvatus“. Me kogesime kõike vahetult, õppisime oma tegemistest ja saime olla küllalt iseseisvad. Nägime töö tegemist ja esitasime palju küsimusi, kuna meid ei „õpetanud“ televiisor või arvuti. Tänapäeva laste maailm on muutunud täielikult, sellepärast me peame taastama laste iseseisvuse, loovuse ja usalduse. Me reguleerime liiga palju lapse elu. Laseme lapsel ise õnnestuda ja ebaõnnestuda! 1. Seleta oma sõnadega,
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST Vhgchggc jcghch MINU ELUKAARE ANALÜÜS Essee Õppejõud: mnj jg, MA Mõdriku 2014 1 IMIKU-, VÄIKELAPSE- JA EELKOOLIIGA 0-7 eluaastat Sündisin Kohtla-Järvel, sama linna sünnitushaiglas 22. septembril 1994. aastal. Sel õhtul kella 17:10-ne paiku oli väga vihmane ja tormine ilm. Selline ilm on alati mulle õnne ja rõõmu toonud ning mulle ka head tulevikku ennustanud. Sündisin pisut ülekaalulisena, ning olin üsna lärmakas ja rahutu. Ma olin sündides väga tumeda naha ja peaaegu süsimustade juustega. Imekombel, mis sest et sündisin tumedana, olid mu silmad rohelised, tavaarusaama järgi peaks olema hästi tumedatel inimestel ka tumedad silmad, kuid minul olid väga helerohelised. Minu silmavärv on olnud muutuv ka senimaani. Kui mu enesetunne kurvameelne siis silmavärk ka vastav- roheline
Töö on vahend, mis viib lunastuseni ja annab pääsemise. Oluline osa keskaegse inimese maailmanägemises ja seega lapse kasvukeskkonnas oli imel. Kindel osa tema käitumisest ja kasvatusest oli püüda leida võimalus Jumalaga kokku leppida. Kasvatus oli perekonnakasvatus. Perekond andis lapsele esimese kõige olulisema moraaliõpetuse ja eeskuju, sageli ka hariduse algelemendid- lugemise ja kirjutamise. Keskaja teadlased uskusid kasvatuse jõusse. Õpetlased püüdsid leida seoseid ea ja temperamentide muutuste vahel. Kekskajal oli levinud arusaam, et lapse kasvatamine peab algama varakult. Kasvatust tuleb alustada mänguliselt. Püha Hieronymus (V saj algus) õpetas kuidas kasvatada samaealisi lapsi, tuleb õhutada võistlema- kiu laps on laisk, ei tule temaga riielda, vaid otsida ergutamise võimalusi- tuleb 11 jälgida et laps ei tüdineks õppimast, sest siis tekib vastikus, mis võib jääda kogu eluks.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ2 Piret Sarv Mina õppijana Eneseanalüüs Juhendaja: Anu Leuska, MA Mõdriku 2013 Minu kui õppija eneseks saamine on seotud paljude küsimustega, minust endast. Neid kordi on olnud üpris palju, kui olen endalt pidanud küsima, miks ma olen õppija. Ei ole ma enam ju kahekümne aastane, vaid enam. Tihti kõmiseb kõrvus üks ja seesama sõna; "Miks, miks, miks?". Mida rohkem ma sellele mõtlen, seda rohkem ma olen veendunud, et see lugu räägib minust kui õppijast. Tõenäoliselt ei tule see lugu eriti pikk, kuna mulle ei meeldi sõnu ,,pliiatsist v
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Erakorralise meditsiini tehniku õppekava SVETLANA KAVALEROVA ,,Mina õppijana" Essee Juhendaja: Tiina Uusma, lector Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2012 Eneseanalüüs aitab inimesel paremini tundma õppida oma tugevusi ja nõrkusi. Kasutades eneseanalüüsist saadud teadmisi, on võimalik määratleda, mille kallal on vaja töötada, et oma nõrku külgi tugevamaks muuta. Oskust õppida on raske hinnata. Selleks, et mul oleks kergem ennast hinnata, ma teen endale selgeks mis on õppimine ja õppimise protsess ise. Ma saan aru, et õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine ei piirdu vaid sellega, mis on koolipingis omandatud, vaid leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemistel, vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Kui püstitada küsimus, mis on õppimises olulist
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Pedagoogika osakond VÄÄRTUSED KASVATUSES JA KASVATUSVÄÄRTUSED. VÄÄRTUSKASVATUSEST Essee. Koostaja: Aleksandra Anon Õppejõud: Tiiu Kuurme Mida püüdsin väljendada selles essees kõik enda mõtted, mis puudutavad väärtusi kasvatuses ja üldse maailmas. Minule meeldib mõtiskleda selle teema üle, arvan, et see on üks tähtsamaid, mis kannab endas isegi filoofilist konteksti. Kasvatus- on protsess, mis on sihitud lapse täieliku sotsiaaliseerumisele ühiskonnas (peres, koolis, õues). Iga vanem soovib, et tema laps kasvaks korraliku inimesena, kes tunneb, mis on
-hakkab mõistma põhjuseid 3.hiline lapsepõlv -12-15 ea -suudab abstraktseid/teaduslike probleeme lahendada, kuid ei suuda arendada teoreetilist mõtlemist 4.noorus -15- ...ea -algab üleminek täiskasvanu ikka -mõistus laisk füüsis tugev (Rousseau põhimõte, kuidas peaks lapse mõistus ja füüsis olema) -Ei hinnangutele pigem küsida ,,mis see sulle tähendab?" PSÜHHODÜNAAMILINE/PSÜHHOANALÜÜTILINE PARADIGMA Sigmund Freud (1856-1939) - meditsiinilise haridusega (neuroloog) Struktuurne isiksuseteooria · ID ehk Tema - asub alateadvuses - kaasasündinud - isiksuse esmane süsteem, see on sünnijärgne psüühiline reaalsus - samastatav bioloogiliste tungidega, sealt pärinevad instinktid, ihad, tungid, soovid. - ,,nüüd ja kohe" - Ebaratsionaalne, ei ole seotud reaalsusega - Lähtub kõige enam naudingu printsiibist
Annika Vesselov Bak. VIII rühm Humanitaarained I kursus Kasvatus kunst või teadus? Et sellele küsimusele üldse vastus leida, tuleb esmalt seletada lahti nende kolme mõiste kasvatus, kunst ja teadus olemused. Võib öelda, et teadus on eriline reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vorm. See on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtustega teadmiste saamisele ja talletamisele. Teaduse all võidakse mõista ka teaduslike teadmiste kogumit, teadusasutuste võrku või mingit teadusliku uurimuse valdkonda. Seega ühest ja ainuõiget tähendust sõnal teadus ei olegi vaid kõik oleneb kontekstist kus seda kasutatakse. Ka kunst on samuti mingis mõttes teadus, sest ka see on reaalsuse tunnetamise ning mõtestamise vorm, ku
Kehalise kasvatuse vajalikkusest koolis. Kehalise kasvatuse ja spordiga tegeleja on tõenäoliselt õnnelikum kui inimene, kes sellega ei tegele. Kehalise liikumise kaudu saab positiivseid emotsioone kõige loomulikumalt väljendada. Spordiga tegeldes saab võimendada positiivseid emotsioone ja elada välja negatiivseid. Spordi abil saab emotsioone teistega jagada. Kehaline kasvatus pakub palju võimalusi õpetada last käituma rühma liikmena. Koos sportimine, eriti meeskonnamängud, aitavad arendada grupitunnetust ja teistega arvestamist. Edu saavutamiseks peab üksikisik allutama oma tahtmised ja soovid kollektiivi omadele. Kehalise kasvatuse tund annab võimaluse ennast kehtestada neil, kes on just füüsiliselt andekad, samuti soosib neid, kelles on aktiivsust ja võitlusvaimu. See aitab ennast kollektiivis kehtestada ka neil, kelle akadeemilised võimed on nõrgemad. Kehalise kasvatuse ülesannete hulgas on palju tegevusi, mis nõuavad teistega arvestamist.
KEILA KOOL LASTE JA VANEMATE SUHTED Uurimustöö informaatikas Autor: Kristel Hunt, 10a klass Juhendaja: Ahti Noor, Keila Kooli õpetaja Keila 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1.LAPSE ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID.............................................................4 1.1. Kodu ja perekonna osa lapse elus........................................................................4 1.2. Keskkond, kui arengutegur................................................................................. 4 1.3. Lapse mina-areng ............................................................................................... 5 1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus.................................... 5 2. LASTE SUHTED VANEMATEGA.....................
vaadelda kuidas teised tegutsevad, eemalt analüüsida, ettevaatlik ja enne alustamist soovib saada ülevaatliku pildi, naudib jälgimist ja kuulamist, väldib oma mõtete avaldamist, õpivad hästi olukorras kus nad peavad analüüsima, raporteid koostama, ainult juhul, kui neil on piisavalt aega, ei meeldi esineda inimeste ees, kiirustamine ja tähtaegade pärast muretsemine ei sobi Teoreetik tahavad näha seoseid, üldist pilti, meeldib teha järeldusi ja nende põhjal leida loogilisi seletusi, tugevuseks on analüütiline lähenemine probleemide lahendamisele, perfetktsionist, kes ei puhka enne kui asjad on korralikult valmis ja sobivad ratsionaalsesse skeemi, huvituvad põhiseisukohtadest, erinevatest põhimõtetest, teooriatest, ratsionaalsed, ,,kas sellel on mõtet?", keerulised olukorrad teadmiste rakendamiseks, tegevus peab olema
Minu valik õppimine kõrgkoolis Kõrgkoolis õppimine on väga iseseisev, aeganõudev ja pikaajaline protsess, mille käigus tuleb palju pingutada: leida aega ja võimalusi õppetööga tegelemiseks, et edukalt ja heade tulemustega kool lõpetada. Selleks tuleb olla sihikindel, motiveeritud ning omada eesmärke. Õppimine kõrgkoolis oli minu läbikaalutud valik. Enne sisseastumist mõtlesin põhjalikult läbi erinevad küsimused nagu ,,Kas ma saan seda endale nii rahalises kui ajalises mõttes lubada? Olen ma piisavalt sihikindel ja motiveeritud? " Kuna väärtustan väga head haridust, mis võimaldab saada uusi teadmisi, kujundab mõttelaadi ning seeläbi annab tegudele uue suuna, siis pärast pikka kaalumist ja otsustamist leidsin, et just õppimine on see, mida praguses eluetapis vajan. Õppimine on programm, mis võimaldab inimesel maailmaga paremini kohaneda, kuid mille abiga võib muuta ka iseennast ja ümbritsevat keskkonda (Tundmatu
jälgima. Lapsel pole õigust vaielda/ettepanekuid teha. Lapse asi sõna kuulata. Kasvatus põhineb korral ja traditsioonidel, laps peab kuuletuma Autoriteetne- vabameelsus, laste ja vanemate rohked nõupidamised. Vanemad suudavad ühendada selged piirid ja sooja koduse keskkonna, juhendavad last olemata võimukad, lubades lapsel osaleda tähtsate otsuste tegemisel. Hinnatakse lapse sõltumatust, kuid seavad piirid, kasvatavad kohusetunnet. Leitud seoseid akadeemilise edukusega Lubav- lapsevanem püüab olla nii leplik kui hell kui võimalik. Piiride seadmisel/sõnakuulmatusele reageerimisel passiivne. Pole seatud kindlaid sihte, lastakse lapsel ise otsuseid langetada ja juba selles eas, mil laps veel valmis pole. Teine äärmus- vanemad otsustavad kõike, kartes, et laps teeb valed otsused. Laps võib olla füüsilist tegevust kartev, ootab palju teiste abi. Mittesekkuv- kõikelubavus väljendub pigem vanema ükskõiksusega
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
vahendusel omandatakse käitumismallid, mis võimaldavad hakata toimima sarnaselt täiskasvanutega mõju mõtlemis- ja arutlusvõime arengule. Füüsilised näitajad hindamaks lapse kooliküpsust - suutlikus pikalt koolipingis istuda ja kooliteed käia. 5. Selgita mõisted: • Pedagoogika – kasvatusteadus on kasvatust ja õpetust uuriv teadus. • Andragoogika - võidakse vaadelda kui iseseisvat teadusharu või ka kasvatusteaduste allharu, mille uurimisvadkondadeks on täiskasvanud inimeste õpetamise ja õppimisega seotu. • Gerogoogika - uurib ja praktiseerib sellises hariduslikus keskkonnas, mis ei ole vananemise protsessi üks osa, vaid vanemate inimeste õpetamise ja õppimise osa. Sellise keskkona iseloomulikuks jooneks on, et sealsed osalejad erinevad üksteisest väga oluliselt isikliku elukogemuse ning sotsiaalse ja haridusliku tausta poolest. Õpetus iseendas
SISSEJUHATUS Rosseau pedagoogilised mõjustused ulatuvad meie ajani. Tema vaade peitub tema lipukirjas: ,,Tagasi looduse juurde". Ta nõudis kultuuri tervendamist ja noorendamist, inimese vabastamist ahelatest, mis osutusid talle võimatuks. Ta tegi kultuuri küsitavaks, et seda hiljem päästa ja värsketest allikatest lasta ammutada uusi sihte. Vananeva ja kõduneva asemele tõusis paratamatu edusammuvajaduste värske loomisrõõm, surnud ja tarretunud asemele astus arenemisjanune inimloomuse lakkamatu noorusvärskus ja hingelisus, välispidisuse ja ühekülgse mõistusehariduse asemele tundliku südame tungiv keel, kunstliku asemele loomulikkus. Kuid kogu tööst käib läbi punase joonena armastus lapse vastu. ,,Ei tunta lapseiga ja seepärast satutakse valeteedele... Lapses otsitakse ikka meest, ei teata aga, mis on laps enne, kui ta saab meheks. Õppige oma lapsi paremini tundma, sest tõepoolest teie ei tunne neid. Kui teie loete seda raamatut selles mõttes, siis arvan ma,
annaabi.ee 
