Essee õpistiilid (1)

Õpistiilid
Olles ise õppija ja samal ajal õpetaja näen seost nende kahe vahel väga palju. Alles see oli kui nühkisin koolipinki ja tunnistan ausalt – mind ei huvitanud see õppimine karvavõrdki. Tahtsin olla koos oma sõprade ja sõbrannadega. Põhikooli ajal vedasin ennast kuidagimoodi läbi. Kui õpetaja andis kodus õppida siis mina panin kirja kõik, mida olen oma olukordadest õppinud. Isegi Peter Honey ja Alan Mumford väidavad, et iga inimene õpib teatud kindlatest olukordadest. Nii ka mina. Vanemad on mul alati olnud ranged ja nende meelest pidin ma palju õppima, et mitte koristajana leiba teenida. Ei kujutaks küll ette, et oleksin koristaja, kuid ka koristaja on amet, mida keegi peab ka pidama . Pärast põhikooli suundusin õppima kutsekooli, et saada endale ruttu keskharidus pluss siis veel amet. Võin öelda seda, et kutsekooli ajal ei õppinud ma mitte ühtegi päeva kodus. Tundus nagu oleks aju nagu imeväel lahti läinud ja ma haarasin kõike seda tarkust linnulennult . Ma olin enda klassis ka üks parimaid õpilasi. Ma üllatasin sellega ka oma vanemaid, kui ma neile oma tunnistust näitasin. Ema esimene reaktsioon oli selline, et see küll nüüd mina pole. See on keegi teine Piia. Vanemad olid väga rahul minu venna õppimisega, kes lõpetas igal aastal kiituskirjaga kooli. Mina seevastu olin hakanud aru pähe võtma. Tundsin, et nüüd aitab. Tahan targaks saada. Ma ei õppinud enam oma vanematele vaid ikka iseenda jaoks. Igasugune uus info, mis tuleb, huvitab mind väga, väga.
Olen rohkem selline inimene, kes kuulab, loeb ja vaatab. See, mis on minu jaoks oluline jääb mulle väga meelde, mis pole oluline jääb vähem meelde. Võin väita seda, et päris kindlat õppimisstiili mul veel välja kujunenud pole. Vahest õpin üksinda näiteks mõnda luuletust. Vahest õpin ma koos abikaasaga näiteks vene keelt, milles ma pole eriti tugev. Abikaasa hääldab ja mina kirjutan häälduse ülesse.
Mäletan seda päeva, kui tulin esimest päeva lasteaeda praktikale. Kõik oli nii uus ja huvitav. Kui läks õppetegevuste tegemiseks, siis see nii lihtne polnud. Ei olnud mul ju üldse kogemusi. Olin üleni vette lükatud. Ja pidin hakkama ujuma . Kord tuli välja, teinekord jälle jäi teadmistest vajaka. Aga ma lohutan ennast alati sellega, et see suur õppimine tuleb mulle kasuks ja on praegugi tulnud mulle kasuks.
Olles koolis käinud juba üle aasta ja näinud seda koolielu, on mulle hakanud väga meeldima rühmatööd. Miks? Sellepärast, et rühmaga koos arutades jääb mulle palju asju meelde ja see arendab mind näha asju teisiti teise inimese arvamust kuuldes. Nagu minu abikaasa väidab: „Ei ole ainult ühte tõde!“
Võttes kokku selle lasteaias saadud praktika ja kogemuse tean seda, et raskustest on võimalik välja tulla, kui ise tahta ja palju küsida. Olin ise ka ja olen praegugi väga suur küsimuste küsija.
Olen ennast ka analüüsinud ja tean , et ennast analüüsida on väga raske, aga on võimalik. Muutused tulevad meile alati kasuks. Inimesena olen alati olnud paindlik ja avatud. Üldjuhul inimesed kardavad muutusi.Miks? Sest see on iseenda mugavustsoonist välja tulemine. Elus olen ma aga aeglane otsustaja. Kaalun alati põhjalikult järgi enne, kui midagi tegema hakkan. Mõnikord võib õige otsus tulla ka viimasel sekundil. Olen vaadanud inimesi bussis, kellel kõrvaklapid peas ja loevad taamatut. Vot mina nii ei saa. Infot tuleb ju liiga palju. Ja kõik see läheb ju kaotsi. Või ei lähe? Mulle meeldib lugeda ja teha seda ikka vaikses keskkonnas. Hea on olla selles keskkonnas.
Praegu õpetajana olles viie aastaste laste rühmas, näen, et lapsed vajavad palju mängulisust ja vähem õppimist. Lapsed on tublid ja tahavad õppida, aga mõned lapsed on sunnitud õppima vanemate soovi kohaselt. Alles täna oli mul rühmas üks poiss, kelle vanemad on teda pannud igasse ringi. Tunnen ja näen, et see laps on täitsa ära kurnatud . Nii et õppimisel ongi vaja igal inimesel leida endale sobiv stiil. See mis sobib sulle, ei pruugi sobida su pinginaabrile. Igal inimesel on tähelepanu valiv ja mitte kõike ei märgata ega jäeta meelde. Ka õppijad on erinevad mõni õpib kuulde põhjal , teine eelistab näha ja kolmas soovib ise teha. „Parem vähe ja paremini!“ on õppimise kuldreegel . Ka meie oma president Toomas hendrik Ilves on ölnud, et just haridus ja teadmised aitavad elus edasi jõuda, hästi hakkama saada, hea töö saada ja eluga rahul olla. Eestlased on hariduseusku rahvas. Rahvusvahelise PISA -uuringu järgi on Eesti koolilapsed maailma mõõtkavas ühed kõige paremini haritud. Kui inimene õpib, teeb ta seda temale ainuomasel viisil- see ongi inimese õpistiil. Ei ole olemas õiget või valet, head või halba õpistiili. Olles ise loengus panen enda jaoks alati kirja tähtsad asjad ja mõnikord lisan sinna juurde mõne huvitava joonistuse. Algklassides meeldis mulle väga kõva häälega ette lugeda oma koolitöid. Õpetajatel endal on samuti oma õpistiil ja eelistused
Doktor Reinhold Niebuhr on kunagi öelnud: Jumal, anna meile kannatlikkust taluda asju, mida ei saa muuta, julgust muuta asju , mida saame muuta, ja tarkust eristada üht teisest.
I