Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Minu käitumine konfliktis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
trahvi, üritan, konfliktis, mõtlesin, hoiatuse, meelt, otsin, kompromissi, jonnakas, saavutan, esmalt, kaaslast, arvavad, asun, kaaslasele, huvidega, konfliktideshakkama. Anna teadaanne viis, kümme minutit enne vajalikku lõpetamise aega. Kui aeg on läbi ütle: ,,Aeg on läbi. Peame minema". Kui ta kuuletub, tunnusta teda. Parema käitumise tabel See on kirjalik arvepidamine, mis tuletab lapsle lõbusal, mitte naaksuval moel meelde ta igapäevaseid kohustusi ja vanemale vajadust last nende ülesannete eduka täitmise eest tunnustada ( Whitham 2001: 276-277). Ajurünnak See on nii lapsele kui vanematele tore viis peresiseses konfliktis otsusele jõuda. Esiteks tuleb probleem sõnastada. Seejärel käivad kõik asjaosalised kiiresti ja järjest välja kõik pähetulevad ideed probleemi lahenduseks. Üks inimene kirjutab need üles. Kellelgi pole sel ajal lubatud ideid kommenteerida või tsenseerida. Jätkake niikaua, kuni jõuate lahenduseni. Vaadake kirjapandud ideede loetelu üle, tõmmake maha kõik, mis ühelegi osalejale ei meeldi ja tehke ring ümber kõigile, mida igaüks oleks nõus proovima.
minu seisund tõkestab juurdepääsu kasuliku, positiivse seisundi ressurssidele. Mida, kuidas ja kuna täpselt sellest olukorrast õpitut on mul võimalik rakendada tulevikus oma eduka suhtlemise vankri ette? (Palts. K, 2012) 12 KOKKUVÕTE Kokkuvõtvalt võiks öelda, et kuigi igaüks meist satub konfliktidesse siis tasuks probleemidest rääkida teise osapoolega ning kui kahekesi ei suudeta kompromissi leida, tuleks võtta kolmas inimene appi, kes erapooletult aitaks lahendada konflikti. Samuti võiks panna end vastaspoole olukorda ja püüda mõista, mida teine pool üritab selgeks teha või mis olukorras ta parasjagu on. Siiski on ikka kõige parem üldse hoiduda konfliktide tekkimisest, kuna need põhjustavad ärevust ning ebakindlust mõlemas osapooles. Olenemata sellest, kellel on õigus, tuleks leida kompromissid ning lahendada
KONFLIKTI LAHENDAMINE 1 4. OSA. KONFLIKTIDE LAHENDAMINE Käesolev osa käsitleb konfliktide lahendamist kolmest vaatenurgast. Need vaatenurgad ei välist üksteist, küll aga tegelevad konfliktiga mõnevõraa erinevalt. Esimest võib nimetada kõrvaltvaataja perspektiiviks. Teine vaatenurk on konfliktis osaleja oma. Kolmas vaatenurk on lepitaja oma (Lehtsaar, 207). 4.1 KONFLIKTIDIAGNOSTIKA JA KONSTRUKTIIVNE VASTANDUMINE Selles peatükis tuleb juttu kahes omavahel seotud valdkonnast. Esiteks sellest, kuidas üldse konflikti analüüsida, ning teiseks sellest, kuidas välja ütelda oma arusaam probleemist. Konfliktidiagnostika ehk konfliktide analüüsimisega kindlate kriteeriumite alusel saab tegelde nii algavate kui kaugelearenenud konfliktide puhul. Kõige otsesem
võimalusel öeldakse välja oma mõtted ja tunded, arvamused ja eeldused. Samuti on oluline täpsustada oma arusaamist teistest. Väga paljud konfliktialged peituvad valedes tõlgendustes, eelduses, et „ta teab nagunii, mida ma mõtlen“ või „ma tean küsimatagi, mis ta arvab“. 22. Milline on konflikti puhul: õige käitumine - Konflikti lahendamine kaotajateta ehk võitja-võitja meetodil toimub konfliktis osalevate poolte vajaduste väljaselgitamise ja nende ühitamise kaudu. Otsitakse mõlemale osapoolele sobivat lahendust, mis lahendaks ka omavahelise vastuolu. Sõnasta oma vajadus ja saa aru teise vajadusest. vale käitumine – Konflikti lahendamisel viib vale käitumiseni ja ummikseisu tavaliselt olukord kus konflikti mõlemad osapooled asuvad kaitse või ründepositsioonidele.
SISUKORD Organisatsiooni psühholoogia...........................................................................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA PÕHIKÜSIMUSED..................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA JA TÖÖTAJATE HEAOLU APA..............6 uurimused töötajate heaolust USA-s 2013....................................................................6 1500 töötaja küsitlus 9.-12.01.2013...............................................................................6 Stress ja tervis......................................................................................... 6 Töö vs eraelu............................................................................................ 7 Organisatsioonipsühholoogia rõhutab:..........................................................................7 Organisatsioonipsühholoogia alavaldkonnad................................................................8 Orgnisatsioonips
millise(t)s teadvuse seisundi(te)s see toimub? Millistel seisunditel (masendus, kurbus, ärevus, rõõm, viha) ma lasen ( = olen ise valinud!) määrata oma maailma kogemise ja suhtlemise raamistiku ning milline minu seisund tõkestab juurdepääsu kasuliku, positiivse seisundi ressurssidele. d. Mida, kuidas ja kuna täpselt sellest olukorrast õpitut on mul võimalik rakendada tulevikus oma eduka suhtlemise vankri ette? (Palts, K.) Konflikt ei ole ainult halb. Kui konfliktis jõutakse lahendusi, mis rahuldab kõiki osapooli, siis võib võtta seda kui progressi, edasiminekut. Oluline on ära tunda ka konflikti positiivsed küljed. Traditsiooniliselt on arvatud, et igasugune konflikt on halb ja selle olemasolu näitab, et midagi on valesti. Siit järeldub, et konflikte tuleks vältida. Tavaliselt viib selline arusaam konfliktide allasurumiseni, kuid sellega ei kõrvaldata põhjusi ning seega ka mitte konflikti ennast.
Kõikjal kus inimesed koos elavad ja töötavad, tuleb ette konflikte. Mitte kõiki konflikte ei saa lahendada, kuid peaaegu alati on neid võimalik reguleerida, samuti kasutada ära võimalused nende vältimiseks. Konfliktid annavad võimaluse koos paremaks muutuda, kui * nad tunnetatakse õigeaegselt * nad lahendatakse partneriga koos * kui "asutakse kohe asja kallale" * nad ei ole suunatud mitte isikule, vaid probleemile Mõned praktilised näpunäited, millele konfliktis tähelepanu pöörata: Enne kui ükski konflikt lahenduse leiab, tuleb selgeks teha konflikti põhjus. Selleks: Püüa säilitada objektiivsus tekkinud olukorra suhtes. Kui sa oled vihane, tunned end solvatuna või võtad olukorda isiklikult, on sul raske konflikti kiiresti lahendada. Õpi tundma sinuga konfliktis oleva inimese käitumisviise ja kogu tema kohta infot. Kas tal on samasugused probleemid ka teistega? Kas see on tema puhul tüüpiline või ebatavaline käitumine
KONFLIKTIDEGA TOIMETULEK KOOLIS Aine konspekt Konflikt on lahkheli, kokkupõrge, vastuolu. Indiviidide, gruppide vastandlike, kokkusobimatute tegevuste ,,põrkumine" erinevate huvide tõttu. On olemas sisemised ja välised konfliktid. See, kui tähtis on eesmärk ning kui tähtsad on suhted teistega, määrab ära käitumise konfliktis. Sisemised konfliktid vastuolu on inimese väärtuste, vajaduste, arvamuste ning tema reaalse või kujutletava käitumise vahel. Sisemine konflikt tekib siis, kui inimene peab tegema ebasoodsaid valikuid, kui ta tunneb, et ei saa oma vajadusi rahuldada või eesmärke saavutada. Sisemiste konfliktidega kaasnevad negatiivsed emotsioonid ning emotsionaalsed seisundid nagu hirm, ärevus, kurbus, kõhklemine või viha. Sisekonfliktist
SOTSIAAL-HUMANITAARINSTITUUT SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID Kursusetöö SOTSIAALTEADUSTE ÕPPEKAVA Juhendaja Tallinn 2010 3 SISUKORD Sissejuhatus 1. Suhtlemine 1.1. Suhtlemise põhitunnused ja reeglid 1.2. Suhtlemise tähendus elus 1.3. Suhtlemise kooslus ja protsess 2. Suhtlemist takistavad tegurid 2.1. Ebasoovitatavad reaktsioonid 2.2. Teesulud on riskantsed reaktsioonid 3. Suhtlemisoskuste ja suhtlemistõkete uurimine 3.1. Küsitluse ettevalmistamine ja läbiviimine 3.2. Küsimustike tulemuste arvutamine, tulemused, ettepanekud 3.2.1 Tulemuste arvutused 3.2.2 Tulemused 3.3 Ettepanekud Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad Lisa 1. Suhtlemisoskuse küsimustik Lisa 2. Suhtlemist häirivate tegurite küsimustik 4 SISSEJUHATUS Suhtlusoskus on elu tähtsamaid oskusi, see annab elule värvi. Kui kellegi kohta öeldakse hea suhtleja, siis selle all mõeldakse in
vahel ning lepitamatus riikide ja kultuuride vahel. Kõik see mahub konflikti mõiste alla. Samas on konfliktil ka positiivne pool. Vastasseisud aitavad meid sageli iseendas ja teistes inimestes selgusele jõuda. Konflikti käigus tekkinud pinged sunnivad meid otsima lahendusi, mille peale me muidu ehk polekski tulnud. Seega taandub konflikt meie jaoks just sellele, kuidas me konflikti suhtume. Antud töös on põhiliselt käsitletud isikutevahelist konflikti ning konfliktis toimuvat on püütud avada suhtlemispsühholoogia mõiste kaudu. See teema on mind huvitanud juba varem. Olen juhina kogenud, et ma ei ole hea konfliktide juhtija. Alati ei suuda ma konfliktsituatsioonis langetada häid otsuseid ning tunnen ennast eriarvamuste ja rünnakute all äärmiselt ebamugavalt. Püüd lepitada osapooli ei pruugi viia parima lahenduseni. Samas hoiab selline tegutsemine sageli ära tühjast tüli tõusmise.
1. SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Edukas suhtlemine on keeruline oskus, millega vaid vähesed ilma pideva enesetäienduseta toime tulevad! (Fletcher, C.M) 1.1 Kontakti loomine ja esmamulje Kontakti loomine ja edasine suhtlus sõltub sellest, millise esmamulje sa oma vestluspartnerile jätad. Esmamulje on sinu esimene ja sageli ainus võimalus anda aimu sellest, kes ma olen - tekitada tunne, mis tõenäoliselt jääbki püsima. Esmaste lühidate vestluste jooksul kujundavad teised sinust oma arusaama ja otsutavad, kas sa meeldid neile või ei. Sellest, kas sind nähakse siira, huvitava ja vaimukana, sõltub see, kas sinuga tahetakse ka edaspidigi juttu puhuda. Esmakohtumisel igaühele võrdselt meele järele olla pole võimalik, mistõttu ei ole olemas ühtki ,,õiget" esmamuljet, mis igas olukorras toimiks. Seda põhjusel, et inimestel on teiste suhtes väga erisuguseid eelistusi ja sümpaatiaid. Samas on olemas teatud universaalsed tõekspidamised - ebaisikulise stiili elemendid, mis on meele
.............................................25 4.5 Lahendamatud konfliktid................................................................................... 26 5. KONFLIKTIDE LAHENDAMINE.....................................................................26 5.1 Konfliktidiagnostika ja konstruktiivne vastandumine........................................26 5.2 Konfliktikäitumise stiilid....................................................................................28 5.3 Lepitamine konfliktis......................................................................................... 30 KOKKUVÕTE.........................................................................................................33 KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................. 34 ......................................................................................................................................34
Albert Ellis Kuidas saada jagu oma ärevusest Varrak 2000 lk271 Ärevus: · Hoiatab meid ohtude eest · Aitab meil ellu jääda · Aitab end mugavalt tunda ja oma liiki säilitada · Annab meile teada halbadest tingimustest, mida tuleks muuta · On oma põhiolemuselt ebamugavate tunnete ja tegutsemisviiside võrgustik, mis annab sulle teada, et midagi võib juhtuda ja sul tuleks midagi nende vastu ette võtta. · On ülemäärane, liialdatud muretsemine. · On tunne, mis annab sulle teada ebakindlusest, kahtlustest ja otsustusvõimetusest. Terve ärevus Ebaterve ärevus · Hoolikus, ettevaatlikus, · Mõjub meile laastavalt valvsus · Aitab ellu jääda ja viib · Ei lase rõõmu tunda oma enamasti tegevuse igapäevategevuses ning suhtlemises paranemiseni · Sunnib sind oma tunde
Teenindussuhtlemine kliendikesksus Kosmoseuuringute alguspäevad.. Canaveraly neemel asuv NASA keskus. President Kennedy oli seal parasjagu kohtumas paljude kuulsate teadlaste ja uurijatega. Ta kohtus inimestega, kelle ülim eesmärk oli vallutada kosmos ning jalutada kuu pinnal. Ta kohtus raamatupidajate ja administraatoritega, kes olid andnud suure panuse projekti õnnestumisse. Seega oli kohtunud paljude sihikindlate, uhkete ja oma eesmärki uskuvate meeste ja naistega. Kui ta jalutas mööda koridori tagasi limusiini juurde, põrkas ta kokku küürutava hallipaise mehega, kellel oli ämber ühes ja mopp teises käes. Küsimus tundus üpriski ülearune, aga president küsis siiski: ,,Ja mida teie siin neemel teete?" Selga sirutades vaatas koristaja presidendile otsa ning vastas, hääles uhkus ja väärikus: ,,Härra, ma teen
rahulolematusest. Konflikt muutub teravaks, sest teist poolt ei võeta kuulda ega mõisteta. Kasutatakse siis, kui ei olda nõus oma soovidest loobuma või kui soovitakse teisele igal juhul "ära teha". Kahjustab suhteid. 4. Kompromiss on üksmeele saavutamine vastastikuste järeleandmiste abil. Konflikti lõpetamiseks või probleemi lahendamiseks loovutab kumbki pool midagi, et teiselt midagi vastu saada. Kuna kompromissi puhul rahuldutakse millegi vähemaga, kui on tõelised vajadused ja soovid, on seda stiili nimetatud küll osaline-võit/ osaline-kaotus, küll minikaotus-minikaotus stiiliks. Kompromiss on otstarbekas ajutise või kiire lahenduse leidmiseks. Sobib samuti vähemolulise probleemi puhul, mis annaks mõlemale poolele positiivse emotsiooni, et siis olulisemate küsimustega edasi minna. Kompromissil on rida eeliseid. See on tihti lihtsaim ja kiireim lahendus. Osapooled
erinevad nimelt kehi, millest need ideed esile tulevad; sest ma kogesin, et nad tulevad minu juurde ilma igasuguse nõusolekuta, nõnda et ma ei olnud võimeline ühtki objekti tajuma, isegi kui tahtsin, ilma et see objekt ei oleks meeleorgani juures, ja ma ei olnud võimeline ka mitte tajuma, kui ta juures oli. Ja kuna aistitud ideed olid palju elavamad ja väljendusrikkamad ning omal moel ka selgepiirilisemad kui ükski neist ideedest, mida ma välja mõtlesin teadlikult ja kaalutletult mediteerides või mida märkasin olevat vermitud mu mällu, siis näis võimatu, et nad võiksid tulla minust enesest; ja seetõttu jäi üle, et nad tulevad mingitest teistest asjadest. Ja kuna minu teadmine nende asjade kohta tuli nendestsamadest ideedest, ei saanud mulle pähe tulla midagi muud. kui et asjad on ideedega samased. Ja kuna ma tuletasin endale ka meelde, et kasutasin meeli enne kui
Verbaalne suhtlemine ...................................................................... 89 Kuulamine ....................................................................................... 99 Erinevad käitumisviisid suhtlemises ...................................................104 Enesekehtestav käitumine...............................................................111 Konflikt ..............................................................................................117 Konfliktis käitumise strateegiad ......................................................124 Konflikti reguleerimine ....................................................................127 Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 3 Sisukord Targalt käituda saab mitut moodi ehk kokkuvõtteks ..........................131 Kirjandust suhtlemise kohta ..
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Mari-Liis Mölder ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG Referaat Juhendaja: Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ÕPPENÕUSTAMISKESKUS.............................................................................................4 2.KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG...................................................................6 3.NÕUSTAMISE VAJALIKKUS..........................................................................................8 4.KODU, PERE JA KOOLI ÜHINE ROLL......................................
TE EI TEA KUIDAS TÜDRUKUD IGA HALVA SÕNA PEALE REAGEERIVAD! KUI MIDAGI HEAD EI OLE ÖELDA, SIIS OLGE LIHTSALT VAIT! OLEKS TEIL HEA KUI MEIE RÄÄGIKSIME TEIST NIIMOODI? LIHTSALT, OLGE VAIT. KÕIK TÜDRUKUD EI OLE PERFEKTSED! PEAB TEID SIIN ÜLDSE EKSISTEERIMA, LOLLID EI MUU. · Mängime Peitust ? Okei. MinaLoen. üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa, kümme. Ma tulen ! Sa oled siin ? Mkm. Oled siin ? Mkm. Oota, ma otsin sind veel. Aga hoiatan, et kui ma su leian siis sa enam minukäest ei pääse. Sa Võid Joosta Aga sa ei pääse ! Ma ei lase sul enam käest lahti, ma luban seda sulle ! Mul lasti käest lahti ja ma tean kui valus see on. Aga usu mind. Minasulleniieitee ! Jeei. ma leidsin su ja ma hoiatasin. ju siis sa tahadki minuga olla, äkki me olemegi kokku loodud ? Hakkame uuesti peitust ? Aga Palun Loeme koos, hoiame käest, vaatame silma ja loeme kümneni
4 Konventsionaalne (reeglite täitmine, õige - vale) 5 Postkonventsionaalne (reeglite/seaduste tõlgendamine) 6 Postkonventsionaalne (universaalne eetika, inimõigused) L. Kohlberg (1971) Dilemma · Judi on 12 a. tüdruk. Ema lubas tal minna kontserdile, kui tüdruk ise korjab raha lapsehoidmisega ja toiduraha kõrvalepanemisega. Tüdruk suutis koguda kokku kontserdi raha 15 dollarit ja isegi 5 dollarit rohkem. Siis muutis ema meelt ja ütles, et selle raha eest tuleb osta hoopis kooliriideid. Tüdruk ostis ikkagi piletid ja ütles emale, et ta suutis koguda vaid 5 dollarit. Kontserdipäeval ütles tüdruk emale, et läheb sõbra juurde. Nädal hiljem ütles Judi oma õele, et ta oli emale valetanud. Kas õde peaks emale rääkima? Seksuaalne areng (S.Freud) · 0 1,5 oraalne · 1,5 3 anaalne · 3 6 falliline, Oidipuse, Elektra kompleks · 6 12 latentsiperiood · 12 - genitaalne
Ka endakäsitlus tervikuna on hädavajalik. Terviklikkus = tervis. Enda osade aktsepteerimine. Oma eluloo, päritolu aktsepteerimine. Sisemine demokraatia. · Automaatpiloot (alati on nii tehtud, teen mina ka)/isejuhtimine. Reaktiivsus. Spontaansus (vanadele sündmustele uued lahendid, uutele sündmustele adekvaatsed lahendid) · Mõtlemine ja mälumine (istub oma toas ja mõtleb oma valmismõeldud mõtteid). Sündmused toimuvad siin ja praegu. Oluline on ka ise konfliktis kohal viibida. · Elu ei ole nimisõna vaid peamiselt tegusõna. Elu = muutumine. Elu on konkreetne. · Teemakeel. Räägime valmis või elavate sõnadega, enda või teiste sõnadega, elavad või surnud sõnad. Keel võib olla nii ühendav kui ka eraldav. · Sõnad ja teod kooskõlas? Vestlus pöörama koos. Diskussioon tükkideks pakkima, lahti võtma. Debatt avalik arutelu, vaidlus või väitlus peamiselt poliitilistel teemadel. Läbirääkimised kauplemine,
aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime mõtlemine nõuab väga palju aega, rääkimata veel teistestki asjadest-
a) Vähem võiks anda koju õppimist b) Kannatust ja tolerantsust omav õpetaja c)kuulata tunnis paremini, olla ise tähelepanelikum d)seada endale eesmärgid elus edasijõudmisel e)oskamatus oma koormust, õppimist reguleerida f) Muu (Kirjuta välja mis) __________________ 5. Milliseid eneseabi võtteid kasutad stressiga toimetulekul? a) Veedan aega tähtsate / lähedaste inimestega b) Käin trennis , tegelen spordiga c)Magan rohkem d) Otsin abi koolipsühholoogilt, sotsiaalpedagoogilt, ustavalt õpetajalt (jooni sobiv variant) e) Muu (Kirjuta välja mis) _____________ Tänan, et aitasid mind !
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää
Selleks on vaja teada konflikti lahendamise põhimõtteid. Inimesed peavad teadma, millal ja kuidas kuidagi käituda. Tavaliselt peetakse konflikti negatiivseks nähtuseks, mida iga hinna eest vältida üritatakse. Tegelikult aga võib konflikt viia uute paremate lahenduste juurde. Konflikti vältimine, enda tunnete pidev allasurumine- tavaliselt mingit lahendust kaasa ei too ja võib hoopiski põhjustada suuremaid vihapurskeid. Seetõttu tuleks meelespidada, et ka konfliktis on kaks poolt- hea ja halb. Kuna konfliktid on paratamatud, siis tuleks meil õppida nendega võimalikult hästi toime tulema. Mis on konflikt? Tänapäeva närvilises ja stressirohkes ühiskonnas kohtame kõikjal pidevalt erinevaid konfliktsituatsioone, olgu need siis kliendi ja teenindaja, vanema ja lapse, kolleegide või sõprade-tuttavate vahel tekkinud. Mis on üldse konflikt? Seda võib defineerida kui verbaalset või füüsilist kokkupõrget kahe üksiku indiviidi või inimgrupi vahel
PEDA SUHTLEMINE Termin "pedagoogiline suhtlemine" ei tähenda, nagu oleks see mingi eriline suhtlemise liik. Termin "pedagoogiline suhtlemine" tähistab suhtlemise iseärasusi pedagoogi töös. Õpetaja suhtlemisoskused ,,ei maksa midagi" kui õpetajal puudub n. hooliv hoiak õpilas(t)e suhetes ja hoiak õpilasse kui subjekti. Suhtlemine koosneb: Tajust (pertseptsioon) - kuidas teis(t)i tajutakse. Kommunikatsioonist - info vahetus. Interaktsioonist - vastastikune mõjutamine suhtlemise käigus. Suhtlemiskompetentsuse määratlemisel on üheks sagedamini märgitud karakteristikuks kohanemisvõime, mis kujutab endast käitumuslikku paindlikkust: oskust situatsioonile adekvaatselt reageerida ning see tähendab kohanemisvõimet nii füüsilises kui sotsiaalses kontekstis. Suhtlemiskompetentsus eeldab: Teadmisi suhtlemisest, Suhtlemisoskusi, Motiveeritust. Suhtlemisoskused terminina tähistavad tavaliselt teatud komplekssete oskuste valdamist indi
Sallivus ja sallimatus Vanemad, kes on ümbritsevate inimeste vastu sallivad, on üldjuhul sallivad ka oma laste suhtes. Tolerantsus on osa nende isiksusest, mis sisaldab sisemist kindlustunnet, kõrget enesehinnangut ja palju muid isiksuslikke omadusi. Niisuguste inimestega on hea koos olla nendega saab sundimatult rääkida ja ennast lõdvaks lasta. Te saate olla teie ise. Mõned teised vanemad on inimestena sallimatud. Nad leiavad, et suurem osa teiste inimeste tegudest on vastuvõetamatud. Neil on jäigad arusaamad sellest, kuidas peab käituma, milline käitumine on õige ja milline vale. Sellise inimese seltskonnas võite tunda end ebamugavalt, sest tõenäoliselt tekib teil kahtlus, kas ta ikka kiidab teie käitumise heaks. Ehkki sallivust ja sallimatust mõjutavad paljuski tegurid, mis sõltuvad vanemast, määrab seda osaliselt ka laps. Mõningate lastega on raskem salliv olla nad võivad olla silmapaistvalt agressiivsed ja hüperaktiivsed või ilmneb neil omadusi, mis par
baaridaam läheb kliendi juurde ja hakkab teda süüdistama, et tekkis segadus. 5. Kas sulle meeldib töötada selles ettevõttes? Raske vastata. Ma ei ütle, et mulle meeldib töötada selles kohvikus. Samas ma olen harjunud juba siin olla. Samuti ma olen pensionäär ja ma ei hakka midagi paremad otsima. Mujal võib olla täpselt sama moodi või veel hullem. Kes teab? 6. Mida sa tahaksid muuta töökeskonnas? Ma juba selle peale mõtlesin varem ka. Tahaks, et töötajad oleksid mõistlikumad oma vahel. Atmosfäär peab olema teine, sõbralikum ja suvalised töötajad ei pea koguaeg märkusi teha teistele. Selline õigus peaks ainult juhatajal olema. Tema võib öelda mulle ja teistele, et teeme midagi valesti. 13 Kondiiter või ettekandja ei tohi teha märkusi kokkale, et ta pani sinna rohkem või vähem salatid. 7. Kas teil on ühisüritused
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. Minapilt ei ole sündides kaasas. See kujuneb inimese elu jooksul. See kätkeb endas inimese mõtteid ja tundeid. Seda mõjutavad erinevad kogemused , ja see on pidevas muutumises inimsuhete vaheldumise tõttu. Keskkond ja meid ümbritsevad inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja arusaamad oma ,,minast" arenevad ümbritseva mõju toimel. Enamasti on igal inimesel enda kohta mingid teatud arvamused, nii negatiivseid kui ka positiivseid. Uue informatsiooni ja uute tunnete vastuvõtmine sõltubki sellest, kuidas me ise ennast arvame nägevat. Seega minakonseptsioon sõltub kultuurist ja kogemustest (läbielatust) Enesehinnangu all mõeldakse inimese tundeid enda suhtes. Sellest tulenevalt on kõrge ja madala enesehinnanguga inimesi, mille kujunemist mõjutavadki kogemused ja keskkond. Kõrge enesehinnang
nad niikaua käiavad ja käiavad, kuni tuleb kriis. Sest kui sa annad kogu aeg mõista, et MUL on see või teine asi puudu, siis ühel hetkel ei taha teine enam sinuga tegemist teha. Ja vaat siis võib tulla esimest korda arusaamine, et järsku ma selle pideva jauramisega polegi saavutanud seda, mida olen tahtnud. Me kõik võiksime esitada endale aeg-ajalt küsimuse: mida ma arvan, et ma sellise käitumisega saavutan? Mida ma seni olen saavutanud? Ja kui ma pole midagi saavutanud, siis miks ma seda teen? Niimoodi küsides ja vastates saavutame kontakti iseendaga. Kuni inimene on oma tavalise käitumismustri sees, reageerib ta automaatselt ja liigub nagu rott labürindis, ilma et ta suudaks sealt välja murda. Aga kui asjad, mis teise inimese juures ei meeldi, on ikka ja jälle needsamad, mida siis teha? Kas leppida?
Peamine eesmärk nõustamise puhul aidata klientidel leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel, et elada enam rahuldustpakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. Rõhuasetus sõnal õppimisprotsess. Alati saab õppida ja käitumist muuta. Pead nõustama laiemalt kui konkreetne probleem, millega pöörduti. Klient peab ise leidma tee elamiseks, nõustaja ei saa ette öelda. Uriko on seda meelt, et nõustaja ei saa olla alati meeldiv inimene. Nõustaja näitab kliendile tema enda elu teisest fookusest. Te ei saa öelda kõike nii, nagu klient tahab. Inimene tuleb oma mugavustsoonist välja saada. Raputada lahti. Selleks peab nõustajal endal julgust olema. Ei tohi lasta end solvata. Nõustamise eeltingimused: * põhineb sellekohasel kokkuleppel * eeldab nõustaja professionaalseid teadmisi * eeldab nõustaja professionaalseid oskusi jakogemusi
ROLAND: Aga elate ära küll? tõstan voodi asjadest vabaks. (Läheb tuppa OSVALD: Elan ära küll. Tead, sõber ja sulgeb ukse.) Roland, mul on sulle üks pakkumine. LAURA: Või hakkaksime minema? Joome tee ära ja hakkame minema. Äkki läheb 4. stseen õnneks. ROLAND: Ei ole sügavat mõtet. Mul on ROLAND: Kuule, asi laabub. Mees on kingad ligamärjad ja päris tore on istuda. raskes pohmas. Ma mõtlesin algul, et mõni Viimasel ajal polegi juhtunud midagi segane. Oleks pidanud kohe pudeli lagedale huvitavat. Mis pakkumine? tooma. LAURA: Oleks midagi alla visata, mõni LAURA: Proovi ka magama jääda, ärge madrats või midagi, ma viskaksin korraks enam rääkige. Ära tema sonimisi kuula. Eks? põrandale, oleks mõnusam. See konjak lõi ROLAND: Hea küll, hea küll. uimaseks
annaabi.ee 
