Minu
käitumine konfliktis
Oli konflikt politseiga. Minu tahtmised ja soovid olid, et ma
pääseksin kuidagi ilma trahvita. Ma mõtlesin, et kuidas ma trahvi makstud saan nii , et vanemad teada ei saaks.
Konflikt lõppes sellega, et ma ei saanud trahvi vaid sain hoiatuse .
Tavaliselt rõhutan seda milles oleme ühte meelt mitte seda milles
meie arvamused lahknevad ja otsin kompromissi .
Kui olen piisavalt jonnakas, saavutan alati selle, mida tahan, kuid
püüan vaidluses kaaslase tundeid mitte riivata. Püüan vältida
ebameeldivusi, teen väikesi järeleandmisi, et teist lõpuks ikkagi
ületada. Esmalt teen kindlaks, millised on kõik teised seisukohad
ja siis teen suuri jõupingutusi, et oma seisukohta kaitsta. Kui
vaidlus läheb ägedaks, püüan kaaslast rahustada, sest kõige
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-09-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
61 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
toivo reitalu
Õppematerjali autor
teatud olukordades. Referaadi jaoks materjali sain ma peamiselt kirjandusest, mis teemat puudutab.. Referaadi koostamisel seadsin omale eesmärgi, saada võimalikult palju abistavat infot millest oleks kasu nii mulle kui ka lapsevanemale. 3 1. Piiride seadmise mõttest ja mõttetustest Ikka ja jälle on küsitud: ,,Kas tohin lastele piire määrata?" või ,, Kuidas teha lastele selgeks, kus on minu piirid?". Silma hakkab, et mõistet ,,piir" seostatakse ikka negatiivse sisuga- kehalise vm karistuse, hoiatuse, keelu, moraalijutluse, millestki ilmajätmise ja pideva ,,ei"-ga. Selle taga peitub ebakindlus kasvatustegevuses, puudulik eneseväärikus, vähene usk oma võimetesse- aga ka vajadus igikehtivate normide ja väärtuste ning alati toimivate retseptide järele. Kahtlemata saab kõikjal ette tulevaid raskusi kasvatustöös põhjendada väärtuste ja normide
6 2.1 Konflikti lahendamise viisid Kaks dimensiooni: keskendumine suhetele ja keskendumine isiklikele eesmärkidele. 1. Võit-kaotus stiil Keskendutakse isiklikele huvidele. Käitumisstiil on agressiivne, dogmaatiline, paindumatu ning kasutatakse ka mahasurumist ja sundi. 2. Nõustuma-kaotama stiil Keskendutakse suhete kvaliteedile. Eesmärgiks on lepituse saavutamine ignoreerimise, eitamise või konflikti vältimise teel. Käitumine on eelkõige järele andev. 3. Kaotus-lahkumine stiil Eesmärgiks on eelkõige enesekaitsmine. Käitumist iseloomustab eelkõige hoolimine. 4. Kompromiss Kompromissi iseloomustab natuke võitu ja natuke kaotust. Kaotust leevendatakse sellega, et piiratakse mõlema osapoole kasusid, loobuma peavad mõlemad osapooled. Kasutatakse veenmist ja manipuleerimist. 5. Sünergia ehk või-võit stiil Tähtsad on nii isikute eesmärgid, kui suhete kvaliteet korraga. Sallivus erisuste suhtes on
KONFLIKTI LAHENDAMINE 1 4. OSA. KONFLIKTIDE LAHENDAMINE Käesolev osa käsitleb konfliktide lahendamist kolmest vaatenurgast. Need vaatenurgad ei välist üksteist, küll aga tegelevad konfliktiga mõnevõraa erinevalt. Esimest võib nimetada kõrvaltvaataja perspektiiviks. Teine vaatenurk on konfliktis osaleja oma. Kolmas vaatenurk on lepitaja oma (Lehtsaar, 207). 4.1 KONFLIKTIDIAGNOSTIKA JA KONSTRUKTIIVNE VASTANDUMINE Selles peatükis tuleb juttu kahes omavahel seotud valdkonnast. Esiteks sellest, kuidas üldse konflikti analüüsida, ning teiseks sellest, kuidas välja ütelda oma arusaam probleemist. Konfliktidiagnostika ehk konfliktide analüüsimisega kindlate kriteeriumite alusel saab tegelde nii algavate kui kaugelearenenud konfliktide puhul. Kõige otsesem
pigem nähtut (miimika, kehakeel, hääletoon) kui kuuldut (sõnad). Sõnumi saatjana pead olema kindel, et sinu öeldu on sõnumi saajale arusaadav. 21. Mis on konflikt sinu meelest (st sinu sõnadega öeldult)? Konflikt on kahe osapoole huvide mitte kokkulangevus või erinev arusaam. „Mina tahan üht aga sina teist ja kumbki meist ei ole valmis oma arvamust või tahtmist muutma”. Areneb konflikt,” mina leian, et minu arvamus on ainuõige ja sinu oma ei kõlba kuhugi” ning vastupidi. Tekkib rünnaku ja kaitse situatsioon, olukorras puudub kompromiss ja sageli emotsioonid ja tunded on esikohal. Konflikti esskaleerudes ei suudeta enam faktipõhiseks jääda ja kogu otsustusprotsess käib emotsiooni tasandil. Konflikti saab ennetada, olles teiste jaoks arusaadav. See tähendab käitumisviisi, kus igal võimalusel öeldakse välja oma mõtted ja tunded, arvamused ja eeldused
minna personali juhiks, aga kas ma tahan minna panka tööle v 11 personalijuhiks tööle. Otsustan ära kumb on see mida rohkem soovin, ks personalijuhi töö VÕI see et töötad just pangas. Frustratsioon: e mittekonstrutiivne lahendamine. o Rünnak, agressioon – ründan barjääri. Keei seisab minu soovile vastu mis ma teen solvan, muutun vaikselt agressiivseks. Ütlen halvasti, siis ütlen kõvemini. Auto ei lähe käima, tuleb autost välja ja lööb esirehvi.; Kui barjäär on tugev ja autoriteetne siis me võõime rünnata verbaalselt ümber nurga laseme kuulujutud liikvele v sõimame ns, just sellep et meil endal parem hakkaks. ; Ärritunud inimene ei mõtle ratsionaalselt
tunnista seda kohe teisele osapoolele ning vabanda juhtunu pärast. 5. Määratlege üksteisemõistmist toetav raamistik ja sõlmige kokkulepe edaspidise käitumise osas. Selleks määratlege ühised eesmärgid kõrgemal tasandil (Mina tahan... Sina tahad... Tundub, et me mõlemad tahame...), sõlmige kokkulepe ning pidage sellest ka kinni. Näiteks: ,,Ma tahan, et sa oleksid minuga suhtes aus ja otsekohene ja Sina tahad sama. Pakun välja, et kui Sa tulevikus pole millegagi minu puhul rahul, siis tuled ja väljendad seda esmalt otse mulle. Kas Sa oled nõus minuga selles kokku leppima?" 6. Tee enesele juhtunust kokkuvõte. Juhul kui eksisid, mõtle järele... a. Kuidas võtta edaspidi omaks mittesüüdistava suhtumise raamistik, mis lubab mul mõista ja tingimusteta aktsepteerida seda, et teine inimene elab (tal on õigus elada!) omas maailmas? b. Mida minu reaktsioonid, hinnangud ja arusaamad räägivad minust endast? Mida
Kõikjal kus inimesed koos elavad ja töötavad, tuleb ette konflikte. Mitte kõiki konflikte ei saa lahendada, kuid peaaegu alati on neid võimalik reguleerida, samuti kasutada ära võimalused nende vältimiseks. Konfliktid annavad võimaluse koos paremaks muutuda, kui * nad tunnetatakse õigeaegselt * nad lahendatakse partneriga koos * kui "asutakse kohe asja kallale" * nad ei ole suunatud mitte isikule, vaid probleemile Mõned praktilised näpunäited, millele konfliktis tähelepanu pöörata: Enne kui ükski konflikt lahenduse leiab, tuleb selgeks teha konflikti põhjus. Selleks: Püüa säilitada objektiivsus tekkinud olukorra suhtes. Kui sa oled vihane, tunned end solvatuna või võtad olukorda isiklikult, on sul raske konflikti kiiresti lahendada. Õpi tundma sinuga konfliktis oleva inimese käitumisviise ja kogu tema kohta infot. Kas tal on samasugused probleemid ka teistega? Kas see on tema puhul tüüpiline või ebatavaline käitumine
KONFLIKTIDEGA TOIMETULEK KOOLIS Aine konspekt Konflikt on lahkheli, kokkupõrge, vastuolu. Indiviidide, gruppide vastandlike, kokkusobimatute tegevuste ,,põrkumine" erinevate huvide tõttu. On olemas sisemised ja välised konfliktid. See, kui tähtis on eesmärk ning kui tähtsad on suhted teistega, määrab ära käitumise konfliktis. Sisemised konfliktid vastuolu on inimese väärtuste, vajaduste, arvamuste ning tema reaalse või kujutletava käitumise vahel. Sisemine konflikt tekib siis, kui inimene peab tegema ebasoodsaid valikuid, kui ta tunneb, et ei saa oma vajadusi rahuldada või eesmärke saavutada. Sisemiste konfliktidega kaasnevad negatiivsed emotsioonid ning emotsionaalsed seisundid nagu hirm, ärevus, kurbus, kõhklemine või viha. Sisekonfliktist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid