männikooreekstraktid. Seleeni tarvitavad ka joogaga tegelevad inimesed, kes puhastumise ajal annustatavad seleeni 200 mg päevas. BOOR (B) Bo teeb koostööd kaltsiumi ja magneesiumiga, pannes aluse tugevatele luudele ja hammastele ning hoides ära luude hõrenemise. Boori allikateks on puu-ja aedviljad, kuivatatud puuviljad. Seda ei leidu aga lihatoitudes. KALTSIUM (Ca) Inimkehas kõige rikkalikumalt esindatud mineraal. 99% Ca asub hammastes ja luudes, kuid kaltsium on rohkem kui ainult luustik ja hambad. Kaltsium on asendamatu nii lihaste kasvule kui kogu lihaste talitlusele. Südamelöögid, hingamine ja meie võime liikuda sõltuvad kaltsiumist. Impulsse ei saa meie närvisüsteemis üle kanda ilma kaltsiumi olemasoluta. Kaltsium võtab osa ka verehüübimisprotsessidest, aktiviseerib mitmete ensüümide tegevust ning toit- ja jääkainete imendumist läbi rakumembraani. Vajadus kaltsiumi järele on eriti suur mõttetöö, stressi ja depressiooni ning raseduse ja
redutseeritakse HDL-ks e. suure tihedusega lipoproteiiniks (high density lipoprotein), mis viib liigse kolesterooli tagasi soolestikku, et see eraldataks organismist. LDL vastutab ateroskleroosi tekkimise eest. Ideaalne suhe üldkolesterooli ja HDL vahel on 6:1, LDL ja HDL suhe 3:1. 10. Peatükk. VITAMIINID JA MINERAALAINED 10.1 Vitamiinid Vitamiinid on vajalikud meie organismi normaalseks funktsioneerimiseks. Organism neid ise sünteesida ei suuda (välja arvatud mõningad erandid nt. vitamiin D). Organismil on võimatu ellu jääda ilma vitamiinideta. VITAMIINID EI OLE TOIDU ASENDAJAD, neil ei ole energeetilist väärtust, nad ei sisalda kaloreid. Vitamiinid ei asenda valke, rasvu, süsivesikuid, vett ega ka üksteist. Ei ole võimalik tarvitades vitamiine lakata söömast ja loota jääda terveks. Vitamiinid on toidu minoorsed (mikro-), asendamatud komponendid. Kuidas vitamiinid toimivad Kui organism on nagu auto sisepõlemismootor, siis vitamiinid on nagu süüteküünlad.
naha, igemete, kapillaaride, hammaste, sidemete ja luude normaalseks funktsioneerimiseks. Kollageeni ja elastiini sünteesi ensüümide kofaktorina on vajalik sidekoe normaalseks arenguks ja funktsioneerimiseks ning haavade paranemiseks. On oluline mitmetes hüdroksüülimistes: nt. neuromediaatorite, karnitiini, sapphapete ja steroidide sünteesis. On keskne vesilahustuv antioksüdant veres ja rakkudes: osaleb vitamiin E algvormi taastamises, kaitseb vitamiini A, riboflaviini, foolhapet, tiamiini, pantoteenhapet ja hemoglobiini oksüdatsiooni eest ning pärsib nitroosamiinide teket seedekulglas. Vabade radikaalide püüdmisel tekib L-askorbaadist L-askorbüülradikaal, mis konverteeritakse dehüdroaskorbiiniks, mis omakorda võib GSH toimel redutseeruda tagasi L-askorbaadiks. Osaleb ka ravimite biotransformatsioonis, mõjutades tsütokroom P450 mõnede isovormide
kapillaaride, hammaste, sidemete ja luude normaalseks funktsioneerimiseks. Kollageeni ja elastiini sünteesi ensüümide kofaktorina on vajalik sidekoe normaalseks arenguks ja funktsioneerimiseks ning haavade paranemiseks. On oluline mitmetes hüdroksüülimistes: nt. neuromediaatorite, karnitiini, sapphapete ja steroidide sünteesis. On keskne vesilahustuv antioksüdant veres ja rakkudes: osaleb vitamiin E algvormi taastamises, kaitseb vitamiini A, riboflaviini, foolhapet, tiamiini, pantoteenhapet ja hemoglobiini oksüdatsiooni eest ning pärsib nitroosamiinide teket seedekulglas. Vabade radikaalide püüdmisel tekib L-askorbaadist L-askorbüülradikaal, mis konverteeritakse dehüdroaskorbiiniks, mis omakorda võib GSH toimel redutseeruda tagasi L-askorbaadiks. Osaleb ka ravimite biotransformatsioonis, mõjutades tsütokroom P450 mõnede
kudede koosseisu, tal on oluline roll kudede ainevahetuses: ta kindlustab vere-soonte seinte normaalse läbilaskvuse, aidates toitainetel läbida rakuseinu, on akti-veerijaks vere hüübimissüsteemis, madaldab vererõhku ja vere kolesterooli taset, on vajalik neerude normaalseks funktsioneerimiseks, normaliseerib kesknärvi-süsteemi ja lihaste ärrituvust, kuulub raku fermentide koosseisu, tasandab südame rütmi, vähendab unetust. Kaltsiumi imendumist soodustavad laktoos ja vitamiin D. Imendumist halvendavad kiudaineterikas toit, lipiidide ainevahetuse häired, keedu- sool, tsitruselised, sahharoos, äädikas ja toidu suur foolhappesisaldus. Kaltsiumi defitsiidi korral võivad ilmneda: käte ja jalgade spasmid ja krambid, luude pehme- nemine ja hõrenemine (osteoporoos), luude haprus, hammaste lagunemine, depres- sioon. Suured kaltsiumikogused võivad viia tasakaalust välja mineraalainete oma- vahelise soovitava suhte organismis. Kõige hinnalisemateks, s
kahjustused (maks, neerud), paistetus, lõhn, valu, veritsus, kleepuvus, naha õhenemine jms). · VB kiirgusel on inimesele mitmeid positiivseid efekte: * parandab immuunsüsteemi * stimuliseerib naha loomulikke protsesse, * on stressi alandava toimega, * parandab vereringet, * soodustab melaniini, serotoniini ehk hea tuju hormooni ja feromooni vabanemist, * tõstab kehas loomuliku D3-vitamiini tootlikkust, mis parandab inimese tervislikku üldseisundit. D3 vitamiin on vajalik inimese luustiku normaalseks arenguks ja osteoporoosi progressi aeglustamiseks. · UVB valgus on steriliseeriva toimega, mis tapab naha pinnalt nahaparasiite ja seeninfektsioone. UVA kiired vähendavad UVB positiivset toimet. · UVB NEGATIIVSED MÕJUD Rootsis korraldatud vaatluse tulemusel saadi kinnitust, et 20 aasta jooksul UVB valgusravi saanud patsientidel ei täheldatud naha kortsumist või melanoomi haigestumise
ja nende ehituse oluline heterogeensus on peamised põhjused, miks vitamiinide klassifikatsiooni aluseks on nende lahustuvus. Vitamiinid jaotuvad seejuures kaheks - rasvlahustuvad ja vesilahustuvad. Vitamiinide kohta peaks teadma: · vitamiinid on eluks hädavajalikud; · -vitamiinide kestev defitsiit on organismile kahjulik ja koguni ohtlik · -vitamiinid ei oma energeetilist väärtust, st nad pole energiapillid; · -vitamiinid ei asenda teisi toitained; · -üks vitamiin ei asenda teist; · -vitamiinid pole rakkude ehituskomponendid; · -vitamiinide kestvad megadoosid on lõppkokkuvõttes kindlasti kahjulikud; · -vitamiinide kasutamine vajab korrektset ja meditsiinilist lähenemist, mistõttu vitamiinide meelevaldne tarbimine pole kindlasti põhjendatud ega edukas. Põhireegel: terve ning tasakaalustatud ja kvaliteetset segatoitu tarbiv tervisliku eluviisiga inimene ei vaja reeglina täiendavaid
väliskeskkonna mõjule. Rasvade osana saadakse kolesterooli - kui organism kolesterooli ei saa, siis annab aju kolesterooli maksale, närviimpulsside ülekanne on häiritud ning see võib soodustada depressiooni kujunemist. 1.4.Vesi Vesi moodustab universaalse lahustina organismi sisekeskkonna põhiosa. Vesi moodustab kehamassist ligikaudu 60%. Vedeliku tasakaalu regulatsioon toimub osmootselt aktiivsete elektrolüütide (naatriumi, kaaliumi ja kloriidide) koostöös. Kui kehavedelikus on soolade liigne kontsentratsioon, on füsioloogiliseks regulatsioonimehhanismiks janutunne, samas vähendatakse vee väljaviimist neerude kaudu. Ööpäevase veevajaduse saab välja arvestada sõltuvalt inimese keskmisest energiavajadusest, mis on seotud kehalise aktiivsuse tasemega. Laste, eriti aga imikute veevajadus on tunduvalt suurem täiskasvanute omast. Kui
Mõnd üksikut vitamiini on inimese organism ka ise võimeline sünteesima, kuid siiski vaid piiratud koguses. Mineraale vajab inimene vaid väikestes kogustes ja mineraalid peavad olema tasakaalus. Mineraalainetevaegus põhjustab paljusid haigusi, seega on ka need eluks väga vajalikud. Uurisin, millistest toiduainetest me saame eluks vajalikke mineraale ja vitamiine. Küüntele vajalikud mineraalid on magneesium, fosfor, raud, vask, jood, tsink, kaltsium, räni, väävel. Küüntele vajalikud vitamiinid on A, D, Q, F, E, K, B1, B2, B4, PP, B6, B8, B10, B12, B13, B15, BT, H, U, P. 2 MINERAALID: Magneesium: magneesiumi esineb rohkesti värsketes aedviljades, eriti nende rohelistes osades, aga ka piimas, õuntes, kalalihas, lihas, idandites, sojaubades, teraviljasaadustes, õlirikastes seemnetes, sibulas, pähklites, peedis jne. Fosfor: Fosfori allikad on mandlid, kuivatatud oad, herned, läätsed, nisu ja niisuidud, juust ja värske
toidukraami. Mitmetel põhjustel pole mineraalainete saamine tavaviisil igakord siiski piisav ning nii tuleb vahel kasutada lisaks ka vastavaid preparaate. Suvalisi soovitusi järgida ei tohi. Kestev meelevaldne mineraalainete tarbimine on ohtlik, sest enamasti on nende vajaliku ja ohutu päevakoguse vahe üsna õbluke. Kaltsium K Kaltsium on kõige tähtsam mineraalaine inimese organismis, sest kaltsiumist sõltub luude tugevus, aga ka hammaste, küünte ning juuste tervis. Kaltsium moodustab inimese kehakaalust kuni 2%, seega on näiteks 70 kilo kaaluva inimese kehas umbes 1,4 kg kaltsiumi, millest ligi 99% paikneb luudes, ülejäänud kaltsium on hammastes (ligi 7 g), pehmetes kudedes ning mujal. Inimese luumass suureneb pidevalt kuni 30. eluaastani toidust saadava kaltsiumi abil. Seejärel hakkab kaltsiumisisaldus luudes järk-järgult vähenema. Kui luumassi suurenemise perioodil,
mõne haiguse puhul. Loomsed valgud on väärtuslikumad kui taimsed. Organismid omastavad toitained ümbritsevast keskkonnast. Toitumisvajadusest annab organism märku näljatundega. Toitainete vaegusest annab organism märku erinevate sümptomitega: väsimus, keskendumisraskused, hingeldamine, infektsioonid jne. Eristatakse kolme tüüpi toitaineid: · Sünteesielemendid, valgud ja mõned mineraalained (kaltsium, magneesium ja fosfor), tagavad rakkude kasvu ja paljunemise ning organismi normaalse arengu. o Kaltsium Üleminekuaastatel vajab keha piisavas koguses kaltsiumi. Kaltsium aitab ennetada luude hõrenemist. Kaltsiumi leidub piimas, juustus, jogurtis ja lehtköögiviljades. Kui vähegi võimalik, kasutage madala rasvasisaldusega piimatooteid, et mitte asjatult suurendada toidu rasvasisaldust. "Kaltsiumivarastena" toimivad meie kehas alkohol,
lipoproteiinideks (VLDL) ja need lähevad maksast uuesti verre. Neid võidakse ka suunata kudedesse, rasvkoesse. Lipiidide vajadus toiduga on u 25-30% ööpäevasest kaloraazist. 1g lipiide annab energiat 9kcal. Lipiidide saamisel on oluline ka, et toidus oleks teatud hulk taimseid lipiide. Taimseid peaks päevas 10-15 grammi saama(nt päevas 1 supilusikatäis taimset õli). 5. Mineraalainete ja vee ainevahetus. Organismi ööpäevane veebilanss. Erinevate mineraalainete ( kaltsium, kaalium, raud, jood, floor, räni jt.) funktsioonid organismis ja nende saamisallikad. Kaltsiumi on vaja: struktuursete funktsioonide täitmiseks, kuuludes organismi luukoe, hammaste ja teiste kudede koosseisu, kudede ainevahetuses. Kaltsium kindlustab veresoonte seinte normaalse läbilaskvuse aidates toitainetel läbida rakuseinu, lihaste normaalse töö tagamiseks, vere hüübimissüsteemi aktiveerimiseks, vererõhu ja vere kolesterooli taseme alandamiseks, osaleb vere osmootse rõhu
* 600 g hautatud maksas, * 10 l piimas. Biofunktsioonid • Soodustab kaltsiumi imendumist seedetraktist ja fosfori imendumine, mis on vajalik luude ja hammaste moodustumiseks • Lastele normaalseks kasvuks, sest selleta luud ja hambad ei lubjastu õigesti • Normaalse südametegevuse ja verehüübimise saavutamiseks • Soodustab raua (Fe) ainevahetust • Stabiilse närvisüsteemi ja vererõhu säilitamiseks. • D-vitamiin on kõige „mürgisem” vitamiin. Tema kahjulik toime avaldub juba kümnekordsel soovitatava koguse ületamisel. • Toiduga sellist suurt kogust saada on praktiliselt võimatu, küll aga võib seda saada toidulisandi nt kalamaksaõli liigsel tarvitamisel. • Vanusega väheneb naha võime toota D- vitamiini ja tumedanahalistel inimestel on selle sünteesivõime väiksem. Vaegus Liig lastel – rahhiit ohtlik eelkõige lastele
Nad on liitensüümide ehituslik-funktsionaalsete osadena hädavajalikud ensüümkatalüüsis ja seetõttu eriti vajalikud organismi normaalses elutegevuses. Toidu vitamiinisisaldus oleneb ka selle valmistamise viisist. Näiteks vähendavad toidu vitamiinide sisaldust nii toidu keetmine kui ka soojendamine. Suitsetamine, alkohol ja kohv omakorda vähendavad vitamiinide omastamist. Seetõttu vajavad suitsetajad päevas näiteks 1,5 korda rohkem C-vitamiini kui mittesuitsetajad. A vitamiin vajalik silmadele ja naharakkude arengule. A vitamiini põhilisteks allikateks on maks, värske porgand, punane porgand, punane paprika, või ja muna. D vitamiin on vajalik kaltsiumi ainevahetuse ja seega ka luude tugevuse tagamiseks, mis kiirel kasvuperioodil on eriti oluline. Sellepärast ongi lapse ja nooruki organismi D- vitamiini vajadus palju suurem kui täiskasvanul. D- vitamiini on palju tavatoitudes. Selle põhilisteks allikateks on munad, piim, maks ja või. Eriti palju on D-
Sellegipoolest pole naistepuna oma müstilist võlu kaotanud. Germaanlased hindasid naistepuna kui maagilist taime ja pidasid teda päikesejõu sümboliks. Õitsev naistepuna kaunistas sageli altareid. Naistepunaõli leevendab ja ravib verevalumeid, põrutusi, lihaserebendeid, muljumishaavu, nihestusi. Vaigistab kiirelt valu. Takistab verevalumite laienemist. 3. Keemilised Taastumisvahendid MAGNEESIUM: Magneesiumi tähtsus: · kuulub luude koostisesse, roll kaltsiumi ning vitamiin C ainevahetuses, · mõjutab süsivesikute ainevahetust, on aminohapete aktiveerijaks, · on vajalik südamelihaste tööks ja vereringe reguleerimiseks, · omab võtmerolli vähemalt 300 põhilises ensümaatilises reaktsioonis, aitab aktiveerida valgu sünteesil osalevaid ensüüme. Toitaine defitsiidil võivad ilmneda: · närvilisus, muutused käitumises, häireid lihastes, · arütmia, kõrge vererõhk, neerukivid, halveneb toidu omastatavus.
Mõlemaid peab organism saama iga päev. Toiduga ei ole vitamiinide ületarbimise ohtu, küll aga vitamiinipreparaatidega liialdamisel. Inimene vajab toiduga üle 20 mineraalaine. Mineraalained jagunevad makro- ja mikroelementideks. Mineraalainete vajadus kaetakse segatoidu puhul meie tingimuste enam-vähem. Taimetoitlastel võib tekkida puudujääke kaltsiumi , raua ja tsingi osas. - Kaltsiumi leidub palju piimatoodetes, munades, suure karedusega joogivees. Kaltsium ja fosfor on eriti vajalikud luude ja hammaste normaalseks ainevahetuseks. - Magneesium on vajalik südamelihaste tööks, vereringe reguleerimiseks. - Kaalium koos naatriumiga reguleerib osmootset rõhku ja happe- leelise tasakaalu, on vajalik ka südamelihase ning närvisüsteemi tööks. Vaegus kahjustab südamelihaseid, põhjustab vererõhu langust, soolte peristaltika nõrgenemist. Naatrium on keedusoola koostises. Piisad kui tarbida päevas 2-3 g
elutegevuse toimel sünteesitavad vitamiinid ja kunstlikud preparaadid. Vitamiinipreparaatidesse peaks suhtuma kui ravimitesse, sest nii nagu puudus, võib ka liigne tarbimine osutuda ohtlikuks. Omal käel vitamiinipreparaate valides tasub eelistada multivitamiine, kus kõike vajalikku on tasakaalustatud vahekorras. Üksikuid vitamiine süües võime kergelt organismi vitamiinide omastamise tasakaalust välja ajada. Küüntele vajalikud vitamiinid ja mineraalained on kaltsium, raud, räni, väävel, tsink, jood, vitamiinid: A-, B-, C-, D- ja E. KÜÜNTELE VAJALIKUD MINERAALID KALTSIUM Kaltsium on organismi ülesehitusmaterjal, ta on juba koguse poolest kehale kõige tähtsam mineraal. Kaltsium reguleerib vere hüübimist, tõrjub põletikke, leevendab allergilisi reaktsioone, mõjutab närvide ja musklite tegevust. Aktiviseerib ka ainevahetusprotsesse. Mineraalvesi on ideaalne vahend organismi varustamiseks kaltsiumiga.
Tervislik toitumine ja toitumishäired Eesti inimeste seas 1. Tervislik toitumine ja toitumisvajadused 1.1. Toitumissoovitused 1.2. Makrotoitained 1.3. Toiduainete grupid 2. Tervisliku toitumise olukord Eestis 3. Toitumishäired 3.1. Anoreksia 3.2. Buliimia 3.3. Ortoreksia 3.4. Ülesöömine 4. Tuntumad dieedid 5. Toitumishäired ja psüühika 6. Toitumishäired eluviisina ehk pro-ana liikumised 1. Tervislik toitumine ja toitumisvajadused 1.1.Toitumissoovitused Toitumine on inimorganismi hädavajalik osa, milleta inimesed ei peaks vastu. Igapäevasest toidust on kalorid need, mida me vajame, et saada piisavalt energiat funktsioneerimiseks. Üle
· allikad: kalamaksaõli, veisemaks, seamaks, kanamaks, toores porgand, või Vitamiin D ehk kaltsiferool · rasvlahustuv · võimalik ise sünteesida ja ka toidust saada · tähtsus: sugu- ja kilpnäärmete töö, hammaste ja luude tugevus (Ca ja P ainevahetus), kesknärvisüsteemi korrashoid, vastupanu külmetushaigustele, vähkkasvaja ennetamine · defitsiidist enim ohustatud imikud ja väikelapsed, kroonilise alkoholismi korral · kõige "mürgisem" vitamiin. võib põhjustada veresoonte lupjumist, seedehäireid, Ca ladestumist makku, liigestesse, südamesse ja neerudesse. liigtarbimine toiduba on peaaegu võimatu, selleks on tarvis preparaate (nt kalamaksaõli) · soovitus keskmiselt 7,5-10 g · allikad: rasvane kala, kalamaksaõli, munad Vitamiin E ehk tokoferool · rasvlahustuv · tähtsus: antioksüdant, vähendab südamehaigusi, kaitseb veresooni, kaitse UV kiirguse
See tähendab, et rasvad ei tule kõrge intensiivsusega pingutustel (anaeroobne töö) energiaallikana üldse kõne alla. Aeroobsel tööl suudavad lihased rasvhappeid efektiivselt oksüdeerida üksnes koos süsivesikutega. Kui viimaste piiratud varud lõpevad, langeb märgatavalt lihaste võime rasvhapetes kätketud energiat kasutada. 6 2 MINERAALAINED JALGPALLIS Põhilisteks mineraalaineteks sportlastel ning ka jalgpalluritel on kaltsium, magneesium, kaalium ning raud. Lihaste töö põhineb kaltsiumi ja magneesiumi pumbal. Ca ja Mg annavad luudele, sidemetele ja kõõlustele tugevuse. Ca ja Mg vajadus on sportlastel suurem kui tavainimestel. 2.1 KALTSIUM Kaltsium moodustab keha massist umbes 2% ja 40% keha mineraalainete massist. Keskmise täiskasvanud mehe luustikus on kaltsiumi pisut üle 1 kg, naistel vähem. Inimese luumass suureneb pidevalt kuni 30. eluaastani toidust saadava kaltsiumi abil. Seejärel hakkab
Kooli nimi nimi VITAMIINID Referaat Juhendaja: Koht ja aasta SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 RASVLAHUSTUVAD VITAMIINID........................................................................4 1.1 Vitamiin A............................................................................................................4 1.2 Vitamiin D............................................................................................................5 1.3 Vitamiin E.............................................................................................................6 1.4 Vitamiin K............................................................................................................8
3.4.2 D-vitamiin.............................................................................................. 7 1.3.4.3 C-vitamiin.............................................................................................. 8 1.3.5 Mineraalained.............................................................................................. 8 1.3.5.1 Raud...................................................................................................... 8 1.3.5.2 Kaltsium................................................................................................ 8 1.3.5.3 Magneesium.......................................................................................... 8 1.3.6 Teised ained................................................................................................ 9 1.3.6.1 Sool....................................................................................................... 9 1.3.6
soojendamist. Mineraalained on meie organismile olulised luustiku, kehavedelike ja ensüümide koostises ning aitavad edastada närviimpulsse. Inimese organismis on tuvastatud üle 70 keemilise elemendi. Kindlaks on määratud neist üle 20 bioelemendi vajadus. Nende elementide piisava koguse tagamiseks on väga oluline toituda mitmekesiselt. Organismis leiduvad mineraalained võib tinglikult jagada kahte gruppi: · Makroelementide sisaldus kehas on üle 0,01%. Nendeks on fosfor (P), kaltsium (Ca), naatrium (Na), kaalium (K), magneesium (Mg), väävel (S), kloor (Cl) · Mikroelementide sisaldus on alla 0,01%, mõnel isegi 0,00001. Osade mikroelementide vajadus meie organismile on kindlaks tehtud, näiteks raud (Fe), tsink (Zn), vask (Cu), mangaan (Mn), jood (I), seleen (Se), molübdeen (Mo), fluor (F), kroom (Cr), koobalt (Co), räni (Si), vanaadium (V), boor (B), nikkel (Ni), arseen (As), tina (Sn) ja germaanium (Ge).
hammaste tervise tagamiseks, ·tsentraalse närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks, ·B12-vitamiini ja magneesiumi täielikuks imendumiseks, ·soolhappe tootmiseks, ·linoleenhappe tegevuse toetamiseks organismis ja maksa rasvumise vähendamiseks, ·aitamaks saavutada tasakaalu naatriumi ja kaaliumi vahel, mis omakorda reguleerivad organismi vedelikutasakaalu ja parandavad närvi- ja lihassüsteemi normaalset funktsioneerimist. Niatsiin ·rasvade ja süsivesikute 1320 mg * 50 g nisukliides, ainevahetuseks ning valkude * 85 g maapähkites, sünteesiks, * 110 g kuumtöödeldud veise
vitamiinid, mineraalained, mikroelemendid. Mikrotoitained ehk minoorsed toitained on vajalikud inimorganismi bioaktiivsete ainete koostises ja talitluses. Nad on biokeemilisi reaktsioone katalüüsivate ensüümide koosseisus, samuti võivad nad kuuluda teatud hormoonide koosseisu. Mikrotoitainetel on loomulikult ka ensüümideväliseid toimeid: näiteks geenide aktivaatorina toimiv retinool või vabade radikaalide kõrvaldajatena töötavad vitamiin E ja beeta-karoteen. Mikrotoitainete kestev ala- või ületarbimine osutub samuti kahjulikuks. Mikrotoitainete puhul on määravaks nende sisaldus organismis. Ühelt poolt puuduvad meis piisavad mikrotoitainete varud, et edukalt üle elada pikaajaline defitsiit. Liialdamine mikrotoitainetega viib aga varem või hiljem häireteni organismi elutalitluses, sest bioaktiivsete ühendite koostisosadena mõjutab nende liig organismi regulatoorseid protsesse.
võib tekkida asendamatute rasvhapete defitsiit. Asendamatute rasvhapete hulk ei tohiks langeda alla 3% toiduenergiast. Rasedatel peaksid asendamatud rasvhapped katma 4,5% ja rinnaga toitvatel emadel 6% toiduenergiast. Trans-rasvhapetest ei ole soovitatav saada üle 2% toiduenergiast. Neid on palju margariinides, mistõttu nendega ei maksa liialdada. Loomsed toidurasvad sisaldavad rohkesti kolesterooli. Kolesterool on rakumembraanide koostisosa ning vajalik paljude nn. steroidhormoonide, ka vitamiin D3 -hormooni ehk kaltsitriooli sünteesiks. Organismis endas toimub kolesterooli süntees maksas (80%), nahas (5%) ja ka teistes kudedes. Kolesteroolisisalduse pikaajaline langus toidus suurendab negatiivse tagasiside printsiibil tema sünteesi. Pikaajaline kolesteroolirikka toidu söömine võib põhjustada selle ladestumist veresoonte seintele. Päevane toidu kolesteroolisisaldus ei tohiks ületada 300 mg. 2.3. Soovitused süsivesikute tarbimiseks
Rasvade vähesuse korral võib muutuda probleemseks nõutava koguse asendamatute rasvhapete ning rasvlahustuvate vitamiinide saamine, võib langeda organismi vastupanuvõime väliskeskkonna mõjule. Immuunsus nõrgeneb ning organism on vastuvõtlik külmetushaigustele. Mineraalide ainevahetus: Kaltsiumi ainevahetus muutub, tõuseb luude käive ja uuesti moodustamine. Ema vere kaltsiumi sisaldus langeb nii loote suurenenud vajaduste kui rasedusest tingitud normaalse lahjendusefekti tõttu. D vitamiin suurendab hormoonide tootmist, mis muudab teise trimestri lõpus kaltsiumi imendumise sooles kahekordseks, mis katab nii loote vajaduse kui kaitseb ema luustikku. Rauapuudusaneemia – on kõige tavalisem ja laialtlevinud toitumishäire kogu maailmas. Eesti sünniregistri andmetel oli 26,6%-l 2010 a sünnitanud naistest raseduse ajal aneemia. Rauapuudusaneemia on olukord, kus organismis napib rauda, et moodustada piisavas hulgas piisava suuruse ja rauasisaldusega punaseid vereliblesid
Vitamiinid ja vajalikkus A vitamiin Soovitav kogus mehele 0,9g, naisele 0,7g. Maksimaalne kogus 3g. Vaegus kanapimedus, kahvatu ja kuiv nahk. Ületoos maksakahjustused, kuiv nahk, juuste väljalangemine, loote kahjustused (teratogeenid), pikaajalise ületoosi korral osteoporoos. Leidub 100g kohta kalamaksaõli(30mg), maguskartul e bataat (0,71mg), veisemaks (keedu,prae)(7,74mg), või (0,68mg),
Hea meetod selgitamaks välja, kas vajad tõesti mingit vitamiini- või mineraalaine lisa, on vaadata üle oma toidusedel. VITAMIINID A-VITAMIIN Hädavajalik kasvuks ja koevigastuste parandamiseks. Oluline silmade, naha ja juuste tervisele. Tõrjub baktereid ja alandab põletikke ning osaleb luustiku ehitamises. Saadakse puu- ja aedviljadest, nagu porgandist, tumerohelistest köögiviljadest, kanamunast, piimast, kalast ja maksaõlist. B-multivitamiin, C, D, E ja F vitamiinid nagu ka kaltsium, fosfor ja tsink mineralainetest suurendavad selle imendumist. Alkohol, kohvi, kortisoon, mineraalõlid, aspiriin ja D-vitamiini puudus aga vähendavad imendumist. Üle 1000 mikrogrammi päevas võib täiskasvanud inimesele põhjustada mürgistust. Puuduse sümptomid Kanapimedus, kuiv nahk, ekseem, suurenenud põletikurisk, haistmise ja söögiisu halvenemine. A-vitamiini eelstaadium Beeta-karoteen võib organismis muutuda A-vitamiiniks. Ei põhjusta mürgitusnähte, isegi mitte
taimetoidu täienduseks. Juurde võiks pakkuda kala ja mõõdukalt liha. Hästi sobib ka juust ja muna. Valgurikas on hapukoorega kartulisalat, kuhu lisatud muna ja juustu. Piim ja piimatooted sobivad mitmete ainevahetuse eripärade puhul. Lausa dieettoidu komponentidena soovitatakse neid mao- ja maksahaigetele. Kui on kalduvus neerukivide tekkeks, on piimatooted väärtusliku loomse valgu allikaks. *MINERAALAINED Mineraalainetest on piimas kaltsiumi, fosforit, kaaliumi, naatriumi, kloori, magneesiumi. Kaltsium on vajalik luustikule, hammastele, lihastele, närvisüsteemile, südamele ja üldse kõigile rakkudele. Kui organism ei saa kaltsiumi küllaldaselt, võivad tekkida krambid lihastes, lastel võib kaltsiumipuudus tekitada luustiku väärarenguid ning luustiku kasv võib pidurduda, samuti esinevad luumurrud. Vaevusteks on ka liigesevalud, aeglane pulss, hambakaaries. Luude hõrenemine võib ohustada last
Rohket loomse valgu tarbimist seostatakse südamehaiguste, kõrge vererõhu, vähi, neeruhaiguste, osteoporoosi ja neerukivide kõrgenenud riskiga, taimetoit aga vähendab nende haiguste riski. Vähiriski suurendavad eriti just küpsetamisel, grillimisel ja söestumisel muundunud valgud, samuti mittetäielikult seeditud valkudest soolebakterite poolt tekitatud toksilised ühendid. Liiga suure valgusisaldusega toit soodustab kaltsiumi väljaviimist kehast uriiniga, samas soodustab liigne kaltsium neerudes neerukivide teket, neerud saavad liigse koormuse. SÜSIVESIKUD JA SUHKUR Paljude haiguste ja enneaegse vananemise tekkes on süüdlaseks rafineeritud suhkur. Valgest suhkrust on eemaldatud kõik vitamiinid, mineraalained ja vajalikud toitained. Soovitame tarbida rafineerimata toorsuhkrut, vahtrasiirupit, mett, steviat jt. tervislikumaid suhkruid. Eelistage hankida süsivesikuid puu- ja juurviljadest, sest need sisaldavad ka kiudaineid ja teisi vajalikke toitaineid.
Rasvlahustuvad: Vitamiinid Mõju Tulenevad probleemid Vitamiin A Biofunktsioon: A-vitamiini täielik A-vitamiinil ja selle vormidel on puudumine (ka bioaktiivsuse Retinoolitaoliselt mõjuvate ainete geneeriline steroidhormoonilaadne biotoime. minetanuna) toidus või nimetus, ka bioaktiivsete,biomikromolekulide A-vitamiinist (geneeriline nimetus) kestev defitsiit võib rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin
K, Na, S, Cl jt., mikroele menudest aga Cu, B2-vitamiin 1,3...2,6 Jahu, tangud, leib 0,1-0,5 Zn, Fe, Co, Mn, F, J jt. Liha ja subproduktid 0,1-0,16 Kaltsiumi- ja fosforisoolad on luude Lehmapiim 0,19 koostises peamised anorgaanilised. Peale Kohupiim, juust 0,3-0,4 selle mõjutab kaltsium närvide ja lihaste Pagari ja õllepärm 2-4 erutatavust, on vajalik verehüübimisel, osaleb PP-vitamiin 14...28 Leib 0,45 organismi immuunsuse kujunemisel, Jahu tangud, makaronid 1-4,2 aktiveerib mõningaid ensüüme jne. Lihas- ja Liha ja subproduktid 2-4,5 närvirakkudes leiduv fosfor võtab osa nende
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
