Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Minapilt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
minapilt, enesehinnang, väärtuslik, tahtejõu, lõikus, neiu, lühiajaliselt, kommentaarid, kaaslast, arvamusi, iseennast, selliseks, oman, ebakindlus, minus, karjäär, minnes, enesehinnanguga, teismelise, öelnud, hinnangud, identiteet, kuulad, arendamiseks, tegelen, hobid, kujutluspildid, minust, hoian, sündides, psycho, kõrvalekalle, õnnelikkuoskuseid ja suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline- emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Suhete mõningad funktsioonid inimese elus: · Seos identiteedi kujunemisega (tagasiside teistelt "Oled tore inimene")
suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline-emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Suhete mõningad funktsioonid inimese elus: · Seos identiteedi kujunemisega (tagasiside teistelt "Oled tore inimene")
Enesehinnang võib olla madal, paras ja kõrge. Madala enesehinnanguga inimesed võivad olla aravõitu ega julge saavutada ja küsida seda, mida nad tahaksid. Paraja enesehinnanguga inimesed on sõbralikud, tahavad saavutada, taluvad kriitikat hästi. Kõrge enesehinnanguga inimesed on kõrgete nõudmistega, sageli rahulolematud ja enesekesksed. Haavatavust põhjustavatest teguritest Mingisuguse enesehinnangu, minapildi "muretseb" enesele inimühiskonnas iga indiviid. Missuguseks inimese enesehinnang ja minapilt kujunevad - seda tingivad juba inimliku mitmekesisusega seotud tegurid, eelkõige isiksusesse ja sotsiaalsetesse suhetesse puutuvad. Isiksuseomadused ja (antud inimese) sotsiaalsed suhted seletavad ära ka selle, miks mõned inimesed ei lase end heidutada pidevatest ebaõnnestumistest, vaid lähevad ikka edasi, ning miks teised langevad üsna kergesti depressiooni ja mitmesugustesse psühhosomaatilistesse haigustesse (s.t
Ei oleks kommunikatsiooni ilma iseenda eripärade, elukogemuste, soovide, eesmärkide, kujunenud väärtuste ja omaksvõetud normideta. On olemas ka situatsioonilised tegurid ehk siis sellised tegurid, mis ei esine tavapärastes olukordades, nad on ajutised, kuid teatud olukordades võivad siiski ette tulla. Nendeks võivad olla näiteks eesmärgid konkreetses olukorras või parasjagu kehtivad reeglid. Ka need võivad interaktsiooni mõjutada. Julgen arvata, et minapilt, on interaktsiooni tähtsaim alus. Inimest on teatud mõttes küll vorpinud keskkond ning kõrvalolevad indiviidid, kuid see on ikkagi teinud kellegist kellegi. Mulle tundub, et minakonseptsiooni hinnanguline komponent, enesehinnang, on äärmiselt oluline tegur. Läbi enesehinnangu loon ma enda ümber keskkonna ning suhtlusringkonna, keda arvan väärivat. Läbi selle teguri ma tõlgendan asju. Läbi minapildi loon ma ootused enda ja teiste käitumise suhtes
MK sotsiaalne funktsioon – teiste ja enda ootused käitumise suhtes; aluseks interaktsioonidele. Minapilt määrab ootused teiste käitumiste suhtes. Enda positsioneerimine, nt. teatud hääletooni,sõnavara jne kasutamisega; võõras hakkab väga familiaarselt suhtlema. Minapildi erinev defineerimine – üks arvab endast midagi, mille kohta on teisel erinev arvamus, mis avaldub mingil moel ning selle tulemusena tekib ebakõla. Suhete muutumine – inimese minapilt muutub mingite sündmuste pärast (nt. kolimine teise linna) ning selle tulemusena on inimene hakanud ennast teistmoodi määratlema. Suhtlemisoskused: ● Võimaldavad suhelda, luua ja hoida suhteid ● Õpitav oskus ● Suhtlemises on eesmärgid „kõige neurootilisus“ – olukorrad tunduvad ohtlikumad kui nad tihedamini tegelikult on. Sotsiaalne kompetentsus ja infotöötlus.
toetus (väljendub nt julgustamises, usaldamises), informatiivset toetus nt. nõuandmine , arvamuste toetamine, uskumuste-hoiakute kinnitamine, tunnustamine, kaaslaseks olemine kui sotsiaalne abi läbi positiivsete interaktsioonide (nt. naermine, huvitavad vestlused) ja stressi vähendavate tegevuste koos harrastamine (Orford, 1992). · Seos mina-pildi kujunemisega Minapilt teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut. Minapilt mõjutab suhteid ja suhtlemist ning suhted omakorda vormivad minapilti. Arusaam iseendast on seotud kontaktide loomise ja suhete kestmisega. Enesehinnang minakontseptsiooni hinnanguline komponent. Enesehinnang kujundab suhteid nt. läbi avatuse, emotsioonide (interaktsioonide taust), tüüpilise tõlgendusstiili. Minapildi sotsiaalne funktsioon teiste ja enda ootused enda käitumise suhtes loovad võimaluse interaktsioonideks. Nt. "Ma ei saa seda talle andestada, sest ma ei ole inimene,
ENESEHINNANG Enesehinnang, nii nagu paljud muudki nähtused nt. armastus, häbi- ja süütunne, moraalsus ja muud, on seotud inimühiskonnas elamisega. Nii ei tule Robinson Crusoel ainsama inimolevusena üksikul saarel kindlasti mitte pähegi tõsiselt mõtiskleda iseenese olemuse, väärtuste, vajalikkuse ning vigade üle. Tal ei ole seda vaja, sest pole kaasinimesi, suhtluspartnereid, kelle pärast ja kellega võrreldes kujundada enesehinnangut. Hinnang aga
toimida, sh. otsustada ning vastutada nii isiklikus kui ka ühiskondlikus elusfääris. Ta on võimeline ja valmis sotsiaalseks interaktsiooniks, säilitades sealjuures sõltumatuse ning iseseisva mõtlemisvõime. Enesehinnang - kujuneb kogu elu vältel, võrreldes pidevalt oma tegelikku tegevust ja käitumist vastavate ideaalidega. Kaasaegses komplitseeritud ühiskonnas tagab inimese väärika toimetuleku eelkõige tema adekvaatne ning positiivne enesehinnang, mis väljendab austavat suhtumist iseendasse. Arenenud enesehinnang on tähtis aktiivsuse moraalne stiimul, mis juhib indiviidi käitumist ja kindlustab seose ümbritseva keskkonnaga. Enesehinnangust sõltub olulisel määral inimese valmidus omaks võtta enda elu juhtiva subjekti positsioon. Enesejuhitavus - teadlikkus oma ressurssidest ja suutlikkus neid reguleerida. Viimast peetakse tänapäeva muutusterohkes maailmas üheks peamiseks elukvaliteeti määravaks teguriks
võrreldes kujundada enesehinnangut. Hinnang aga iseenesest eeldab teatud võrdlusmaterjali olemasolu, sest hinnang antakse enamasti millegi-kellegi suhtes. Tõsi, Robinson võib vägagi murelikuks muutuda, kui tema jahipidamised järjekindlalt äparduvad nõnda et nälg muutub reaalseks ohuks. Läbikukkunud jahiretkede tõttu võib tal lõpuks enesest kujuneda ka arvamus kui kehvast kütist, aga see hinnang on midagi muud kui enesehinnang, millest räägitakse sotsiaalses kontekstis. Enesehinnang, nii nagu seda valdavalt mõistetakse, on eelkõige sotsiaalse olemusega - tegu on enesele hinnangu andmisega, mis sisuliselt seisneb enese võrdlemises teiste inimestega. Haavatavust põhjustavatest teguritest Mingisuguse enesehinnangu, minapildi "muretseb" enesele inimühiskonnas iga indiviid. Missuguseks inimese enesehinnang ja minapilt kujunevad - seda tingivad juba inimliku mitmekesisusega seotud tegurid, eelkõige isiksusesse ja sotsiaalsetesse suhetesse puutuvad.
- Endiste sõprade ja kolleegidega, kui isik on tõusnud kõrgemale (võimu)positsioonile - Sõprade ja lähedaste kolleegidega - Vanemate inimestega B - Suhtlemisel tundlike inimestega (hakkab nutma, füüsiline rünnak) - Keerulises olukorras oleva inimesega (nt praktikant, õpilane) Kehtestamise tüübid Basic /....../ - inimene väljendab enda seisukohta kaitstes enda õigusi, uskumusi, tundeid, arvamusi. "Vabanda, ma ei ole nõus selle väitega, et ..... Ma arvan teisiti." Empaatiline ollakse tundlik teise isiku suhtes. "Ma tean, et see arvamus on sulle oluline, kuid ma leian, et ..." Eskaleeruv samm-sammult "kasvav/tugevnev"* kehtestamine "Ei, ma ei soovi osta.", "Ma juba ütlesin, et ma ei soovi osta", "Ma olen juba mitu korda ... . " Konfronteeruv juhul, kui kokkuleppest ei peeta kinni (viidatakse kokkuleppele)
Enesehinnang, nii nagu paljud muudki nähtused nt. armastus, häbi- ja süütunne, moraalsus ja muud, on seotud inimühiskonnas elamisega. Hinnang aga iseenesest eeldab teatud võrdlusmaterjali olemasolu, sest see antakse enamasti millegi-kellegi suhtes. Enesehinnang, nii nagu seda valdavalt mõistetakse, on eelkõige sotsiaalse olemusega - tegu on enesele hinnangu andmisega, mis sisuliselt seisneb enese võrdlemises teiste inimestega. Mingisuguse enesehinnangu, minapildi "muretseb" enesele inimühiskonnas iga indiviid. Missuguseks inimese enesehinnang ja minapilt kujunevad - seda tingivad juba inimliku mitmekesisusega seotud tegurid, eelkõige isiksusesse ja sotsiaalsetesse suhetesse puutuvad.
Katserühma peal testitakse hüpoteesi ning kontrollrühmas kasutatakse platseebot, et kinnitada hüpoteesi. Eksperiment selgitab välja põhjuslikke seoseid (correlations). 2. Korrelatsiooni uuringud: selgitab välja seoseid muutujate vahel. Positiivne korrelatsioon – tunnused muutuvad samas suunas. Negatiivne korrelatsioon – tunnused muutuvad eri suundadesse. Meetodid – testid, küsimustikud, intervjuud jne. 3. Küsitlus: uuritakse inimeste arvamusi, hoiakuid jne ehk kogutakse infot. 4. Vaatlusuuringud loomulikus keskkonnas. 5. Juhtumiuuring (case study): uuring ühe indiviidi/juhtumi põhjal. Subjektiivsus, ei saa laiendada üldisele populatsioonile. BIOPSÜHHOLOOGIA. Geenid avalduvad, kuid selleks on loodud sobiv keskkond. Tegurid, mis mõjutavad geenide avaldumist võivad olla nii sisemised kui ka välised. Genotüüp – organismi geenide täiskomplekt. Fenotüüp – organismi nähtavad tunnused.
Uurimistöö Koostaja: Riine Tiirik Klass: 10B Juhendaja: Kaja Puck Kuressaare 2009 Sissejuhatus Enesehinnang on ettekujutus iseendast, mina-pilt, enesekindlus, endaga toimetulek, enese aktsepteerimine, sotsiaalsetes suhetes toimetulek, eneseväärikus, endast lugupidamine-need on vaid mõned enesehinnangut peegeldavad omadused. Enesehinnang tekkib ja muutub läbi elu, kuid selle põhiväärtused pannakse paika lapseeas. Kuigi erinevad elusündmused ja kogemused võivad seda muuta ja kohandada, on esimesed hinnangud enesele äärmiselt tugevad. Lapse enese identiteet areneb läbi kuuluvuse tunde, võimu-ja kontrollitaju, oskuste ja moraalsete arusaamade. Seda kujundab ka tagasiside tema jaoks olulistelt inimestelt- perelt, sõpradelt, õpetajatelt, rühma- ja klassikaaslastelt
hoiakutest, on indiviidi aktiivse uskumustest ja tegutsemise tingimusteks. väärtushinnangutest "minakäsitus" Isiksusena eksisteerimine tähendab mina olemasolu, mille kaudu teadvustab MINAPILT on aluseks inimene end isiksusena ning tegutsemisele, see kujundab oma elu näitab kuidas indiviid mõtestatuks end kirjeldab ning kuhu soovib jõuda Sotsiaalne identsus (social identity) kujuneb ühiskonna ootustest
PEDAGOOGILINE SUHTLEMINE Loeng 2 (09.02.2012) Indiviidi suhtumine teistesse (maailmapilt) M-mina, T-teised. M+T terve positisioon M +- T Mina olen prints ja sina oled konn M – T+ Mina olen viletsam kui Teie M- T- Kõik on halvasti. Suhtumine tuleneb kodust. Positiivne minapilt ehk M + + märk tuleb armastusest. Kui laps saab aru, et teda armastatakse, siis + märk. Vanemad armastavad sageli oma lapsi, kuid laps ei saa sellest alati aru. Sageli arvatakse, et tubli lapse tagab pahandamine ja karistamine, kuid kasulikum on vähem agressiivsust ja rohkem paid. Valesti mõtlemine. Lapsed mõtlevad sageli valesti, irratsionaalselt. Sageli mehed on oskamatud, ei tule selle peale, et lapsed vajavad ka isalt hellitamist. Miks ei tule last peksta ja nurka panna...
sellised noored agresiivsed teiste suhtes ning tekitavad ebaturvalise keskkonna noortekeskuses. Mõnuainete tarvitamisega kaasneb sõltuvuse tekkimine, õpivõimekuse langus, klassikordamine ja muud probleemid. Ka lapsevanemate alkoholi või narkootikumide tarbimine mõjutab lapse arengut ja tema maailmapildi kujunemist. Sageli kannatavad sellistes peredes kasvavad lapsed majandusliku 8 puudust. Sellega kaasneb tõrjutus koolis ja neil on madal enesehinnang. Sageli puudub neil vanemlik toetus ja nad on hoolitsuseta. Ühelt poolt oodatakse neilt edukaid õpitulemusi, kuid teiselt poolt puudub neil selle jaoks soodne elukeskkond. Mõningad probleemid avalduvad noortel läbi vägivaldse käitumise. Lõhutakse õppevahendeid, aknaid, mööblit. Kiusatakse endast nooremaid ja nõrgemaid, piinatakse koduloomi. Seda võib põhjustada vägivaldne või alandav käitumine tema vastu, mida ta elab välja nõrgemate peal
meie elu keeruline,korratu ja fragmentaarne. Me soovime näida ja olla järjekindlad, et viia oma mõtted ja uskumused kooskõlla sellega, mida me oleme juba teinud või otsustanud. Automaatne järejekindlus toimib otseteena-me ei pea mõtlema, teada saama soovimatuid vastuseid ega tegema raskeid otsuseid. Järjekindluse kolm allikat: Järjekindlus iseloomuomadusena on ühiskonnas kõrgelt hinnatud On igapäevaelus kasulik käitumisviis ja jätab teistele soodsa mulje Väärtuslik otsetee läbi tänapäevase elu keerukuse ning vähendab vajadust sarnastes olukordades kogu infot töödelda-tuleb meenutada varasemat otsust ja reageerida vastavalt sellele. 2 Miks me peame paljudes olukordades soovitavaks isegi paindumatut ja põikpäiset järjekindlust? See on kohastumuslikult kasulik, sest pakub meile automaatse reaktsioonina tänapäeva elu keerukuses otseteed- me ei pea infouputuses
parem (arvab, et on parem), aga tegelikult mitte, teiste mõnitamisega nö kompenseerib oma vigu; - M- T+ - M- T- Positiivne maailmapilt kujuneb armastusest ja hoolivusest perekonnas, et laps saaks aru, et teda armastatakse. Reeglid perekonnas lapse kasvades kokkulepped; võrdsusprintsiip perekonnas, sealhulgas "jagamise printsiip" (empaatia õpetamine/edasi andmine, et teistel on ka tunded ja et nad on erinevad) Negatiivne minapilt tekib siis, kui hinnangud on suunatud lapse isiksusele, mitte teole. Mõtteid saab jagada kaheks: ratsionaalsed (tõesed) ja ekslikud ehk irratsionaalsed (tegelikkusele mittevastavad, valed). Emotsionaalsete raskuste põhjuseks on enamasti inimeste irratsionaalne suhtumine. Ekslike uskumuste teke on seotud baasiliste hoiakutega endasse. Levinud irratsionaalsed uskumused on: - liialdused (alati on nii...); - dihhotoomia (must-valge mõtlemine);
Materiaalne N. Raha laenamine. Tudengitele laenamine n. mööblit. Ideaalne oleks kui inimeses eksisteeriks need kõik kolm omadust. Kuid on hea ka kui nad kõik on erinevad inimesed. Kui tahad head suhet siis pakutakse toetust. Suhete väärtus. · Identiteedi kujunemine · Elu kvaliteet · Vaimne ja füüsiline tervis · Edu, saavutused elus. Tänu kommunikatsioonile kujundame nii teiste kui enda MINA pilti. Pakutav minapilt ei sobi sellega mida ise arvan, sellega võib tekkida negatiivne tundmus. Kui öeldakse, et sa pole hea ja sobiv siis inimene hakkabki nii tundma see viib suhete lahku minekuni. Inimesed tahavad tihti teist mõjutada, kuna neile ei meeldi see mida teine teeb. Inimesed tahavad teist inimest kontrollida. Tihti algul idealiseeritakse teist inimest kui pärast need vaated purunevad kuna inimene on hoopis teistsugune. Hakkab tihti surve avaldamine. Minapiltide eristumine/ erinemine.
Niipea, kui me oleme teinud valiku või võtnud seisukoha, tunneme nii iseenda kui teiste poolt survet käituda järekindlalt, lähtudes sellest otsusest. Inimest, kelle uskumused, sõnad ja teod on vastuolus, peetakse häirituks, kahepalgeliseks, isegi vaimselt haigeks. Kui seisukoht on kord võetud, on inimestel loomulik kalduvus käituda viisil, mis on selle seisukohaga kangekaelselt kooskõlas. Järelkindluse surve all: 1) Seespoolt tuleb surve viia minapilt tegevusega kooskõlla. 2) Väljastpoolt mõjub salakavalam surve - kohandada minapilti vastavalt sellele, kuidas teised meid tajuvad. Ristmisrituaalid: 1) Peksmine. 2) Külma käes viibimine. 3) Janu. 4) Ebameeldiva toitu söömine. 5) Karistused. 6) Surmaähvardused. Kiusamiste kordasaatjad on normaalsed indiviidid, kes on üldiselt stabiilse psüühikaga ja sotsiaalselt aktiivsed, kuid grupina hälbivad sellest ja muutuvad karmiks ühel kindal ajal -
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond ENESEHINNANG referaat Tartu 2017 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1 MIS ON ENESEHINNANG?..................................................................................... 4 2 ENESEHINNANGU KUJUNEMINE............................................................................5 3 POSITIIVNE JA NEGATIIVNE SUHTUMINE ISEENDASSE..........................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 8 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................
öelda ei EI küsida nõu või paluda abi välja näidata oma positiivseid või negatiivseid tundeid algatada, üleval hoida või lõpetada seltskondlikku vestlust väljenada oma soove, tahtmisi, õigusi, seisukohti jääda eriarvamusele vastanduda teistele inimestele esitada küsimust ,,miks?" pärast mulle esitatud nõudmist tunda end hästi kui mulle on tehtud kompliment Miks inimesed end ei kehtesta? Nõuab liiga palju energiat Ei aktsepteerita enda personaalseid õigusi Madal enesehinnang Aktsepteeritakse vaid teiste inimeste ootusi Kardetakse survet, karistust või eemaletõukamist Kardetakse solvata teist inimest või näida isekad, kurjad vms. Meid kõiki kontrollib see keskkond, kus me elame.... Küsimus on vaid selles, kas me oleme kontrollitavad olukordade, türannide või iseendi poolt. (B.F.Skinner) Kehtestav sõnum koosneb 3-st osast: 1. Käitumise hinnanguvaba kirjeldus kirjelda täpselt käitumist, ebamääraseid sõnu kasutamata
Talle on meeltmööda vaidlused ja võistlused. Üldiselt on ta tasakaalukas, kuid võib käituda agressiivselt. Suudab keskenduda ja töötada ka segavate kõrvalmõjudega. Ta ei suuda süveneda detailidesse ega taluda üksluist ja aeglast tegevust. Iseloom Iseloom on kogum iseloomuomadusi. Iseloom kujuneb elu vältel, suhetes teiste inimestega. Iseloomu omadused on suhteliselt püsivad nende muutmine on pikaajaline. Oma iseloomu kirjeldab inimene läbi minapildi. Minapilt on arusaam iseendast kui isiksusest. Isiksus Isiksus on ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisviisiga indiviid. Need eripärad ilmnevad tema käitumises suhetes teistega ja keskkonnaga. Seega uurib ja kirjeldab isiksusepsühholoogia isiksust ning tema erinevust teiste inimestega võrreldes. Isiksuse määrab ära 50% tema geneetiline pagas ja 50% sotsiaalne keskkond. Harjutus Alljärgnevalt on esitatud rida isiksuse jooni. Koosta nendest kaks loetelu mis iseloomustavad sind järgmiselt
4. Kõrgendatud motivatsioon- (sügavad pettumused) 5. Eneseteadvuse teke, oma identiteet, mina-pildi ja eneseaustuse väljendunud otsing e kes ma olen? Mina-pilt on arusaam oma isiksuse joontest ja võimetest. Kujunemist mõjutavad: - isiklikud kogemused - teistelt saadud hinnang - isiklikud õnnestumised ja ebaõnnestumised - suured mõjutajad on meedia, TV, muusika, sõbrad Eneseaustus on mina-pildist lähtuv enesehinnang. On teismelise jaoks väga oluline. See on vastuse otsimine küsimustele, kas ma olen tark? Pop? Ilus? Hinnatud? Igal minal on 2 aspekti: 1. reaalmina see, kes ma tegelikult olen 2. ideaalmina see, kes ma tahaksin olla ,,Minad" võivad noorukil sattuda suurde vastuollu. Seega on murdeiga vastuolude kujunemise aeg. Ideaalmina Inimese mina-mõistesse kuulub peale selle minakuvandi, mida ta tõeliseks peab, ka ideaalmina
oleksid kannatlikud sinu suhtes. Vili vajab järelküpsemiseks soojust, tihti sellest piisabki. On ka juhtumeid, kus läheb vaja isiklikumat, rohkem läbimõeldud ja suunatud abi, mida annavad psühholoogid. ( Maaleht 03.11.2005 Inge Tael) Kokkuvõtteks Noorukieas kujuneb välja noore maailmapilt ja ,,minapilt". Selle eas ei toimu inimesega enam suuri füüsilisi muutuseid, nagu murdeeas, kuid välja kujunevad noore enesehinnang ning ,,mina". Nooruseale järgneb juba täiskasvanuiga- selleks on noor jõudnud iseseisvuseni, mille poole ta terve noorukiea jooksul oli liikunud. See on varajane täiskasvanu iga. Intiimsus ja solidaarsus on ühed märksõnad, mis seda eluetappi iseloomustavad. Inimesed õpivad sel perioodil väärtustama lisaks iseendale ka ühistööd, sest alustavad uut eluetappi, mis eeldab ühistegevust ja ühist riski. Noor kasvab välja sellest murdeeale loomulikuks loetavast mässumeelsusest
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Nimi 10.a Seksuaalne identiteet Referaat Pirita 2017 Sissejuhatus Seksuaalne identiteet on inimese seksuaalsuse ja seksuaalse suunitlusega seotud minapilt, mis kujuneb suhetes sotsiaalse keskkonnaga.1 Elu jooksul võib su seksuaalsus muutuda mitu korda. Nooruses puutud sa kokku sooidentiteediga kus sa õpid tundma kas sa oled poiss või tüdruk. Kõige tavalisem ja levinum tüüp on tänapäeval heteroseksuaal, mis tähendab, et ta tunneb seksuaalset ja romantilist tõmmet vastassoo vastu. Püüan lugeja panna mõtlema sellest miks ühiskonnas halvustatakse geisi ja lesbisi ning toon välja mis erinevaid liike armastusi saab veel olla.
Lase lapsel selgitada oma käitumise põhjuseid, kuid ära unusta, et laps võib olla segaduses ja ei pruugi osata oma käitumist selgitada. (Lasteombudsman, 2014) 17 4. Mõtle läbi, kas su lapsel on piisavalt võimalusi oma saavutus- ja tunnustusvajaduse rahuldamiseks (hobid, sporditrennid jms). Kiusamine võib olla seotud sellega, et lapsel on tähelepanu- ja tunnustusvajadus või madal enesehinnang. Aita oma lapsel leida hobi või õppeaine, milles ta on tugev. Tunnusta last olukordades, kus ta on käitunud hästi ainult negatiivse tagasiside kaudu ei õpi laps positiivselt käituma. Samas anna talle selgelt teada, kui tema käitumine on lubamatu, sh kellegi kiusamine. (Lasteombudsman, 2014) 5. Võta esimesel võimalusel ühendust õpetajaga ja/või kooli esindajaga. Räägi oma tähelepanekutest ja küsi, milline on nende soovitus sellises olukorras tegutsemiseks.
KAAGEVERE GÜMNAASIUM 7. klass Tõnu Tõukemõnu ENESEHINNANG JA KÄITUMINE Referaat Juhendaja H.Gaza Sektor Kaagevere 2009 SISUKORD Sisukord 2 Sissejuhatus 3 1. Enesehinnang ja käitumine 3-6 1.1. Enesehinnang 3-4 1.2. Käitumine 4-6 2. Enesehinnangu kujunemine 6-7 2.1. Peretüüp ja enesehinnang 6-7 3. Uuringud enesehinnangust 7-8 Kokkuvõte 9 Lisa 9 Kasutatud materjalid 10 2 SISSEJUHATUS Otsustasin kirjutada referaadi sellest, mis on enesehinnang ja kuidas see mõjutab käitumist. Esimene peatükk räägib üldiselt, mis on enesehinnang ja mis käitumine. Teine peatükk sellest, kuidas
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi õppetool Chaty Uibopuu TT-11 Enesehinnang. Hoiakud Referaat õppeaines ,,Suhtlemispsühholoogia" Juhendaja õpetaja Viibeke Turba Väimela 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Tuntud Ameerika psühholoog ja filosoof William James on öelnud: ,, Enesehinnang on üldine enesetunne, mida igaüks meist endaga kaasas kannab ja mis ei sõltu objektiivsetest põhjustest, mis meis rahulolu või rahulolematust võivad mõjutada." Enesehinnang on hinnang meist endist, mis on kujunenud kas lapsena või siis on see muutunud täiskasvanu eas. On olemas kolme sorti hinnanguid endast: madal, kõrge, ülikõrge. Seoses enesehinnanguga, kujunevad välja ka meie hoiakud. Referaadis räägin lahti mis on enesehinnang, milline on madala, kõrge ja ülikõrge
Tõhusa eneseväljenduse reeglid Sõnum peab olema otsekohene Esimene nõue: mitte eeldada, et inimesed teavad, mida tuntakse, tahetakse või vajatakse. Otsekohene suhtlemine välistab oletused. Samuti on ohtlik kolmanda osapoole kaudu suhelda, sest sõnum võib olla moonutatud või ei taheta seda lihtsalt kuulata. Sõnum tuleb edastada kohe Kui ollakse haavunud, vihane või on tekkinud vajadus midagi muuta võib vestluse edasilükkamine vaid negatiivseid tundeid süvendada ning sellest saab krooniline ärritaja. Hakatakse end väljendama edaspidi passiivsel-agressiivsel moel (vihjed, kaudne negatiivne käitumine), mille põhjused pole mõistetavad. Kohesel suhtlemisel on kaks positiivset poolt, kohene suhtlemine Sõnum peab olema selge Selge sõnum on mõtete, tunnete, vajaduste, tähelepanekute täielik ja täpne peegeldus. Selget sõnumit saab edastada siis, kui ollakse oma tunnetest teadlik. Seda, mida nähakse ja kuuldakse, on lihtene oma tunnetega segi ajada. Mõned näpunäited:
emotsioonid, mis esile kerkivad on ohe ning lauseühend: ,,Jumal aidaku meid!". Kuid vanemad peaksid arvestama, et sellise muutuse oleme me teinud kõik läbi ning see on meie elu üks lahutamatu osa. Käesolev referaat räägibki peamiselt teismelise psüühilisest arengust täiskasvanuks. Käsitletud on teismelise peamisi psühholoogilisi muutusi ning probleeme nagu pere ja kodu, tingimusteta armastus, suhted ja sõbrad, enesehinnang, iseseisvumine ja identiteedi otsimine ning tunnete mõistmine. Teismeliste peamised psühholoogilised muutused ja probleemid, millega vanemad peavad tegelema Oma igapäevaelus puutume me tihti kokku noortega, kelle käitumist on sageli raske mõista. Me ei saa aru noore inimese reaktsioone ning oleme pahased nende kasvatamatuse pärast. Murdeealise identiteedi kujunemine on seotud paljude erinevate probleemidega.
hinnata ega ette arvata inimeste käitumist). C. R. Rogersi teooria põhikonseptsioon (Dagmar Pescitelli, An Analysis of Carl Rogers' Theory of Personality) (Combs, Arthur W. ja Snygg, Donald (1949), Individual Behavior: A New Frame of Reference for Psychology. New York, Harper & Brothers.) (Artikkel: Snygg and Combs' on "Phenomenal Field" Theory) Tema teooria põhines nendel väidetel: Tallinn 2011 · Mina, minapilt, minastruktuur mina on 'mina' või 'mind' tajude ja omaduste korrastatud mõisteline kogumik. · Aktualiseerimiskalduvus - organismi kui terviku kaasasündinud kalduvus arendada oma potentsiaali nii, et see teenib organismi säilimist ja edenemist. · Ängistus - fenomenoloogiliselt kogetuna on ängistus ebamugavuse (rahutuse) või pinge tunne, mille põhjus on teadmata. · Teadvelolek, sümboliseerimine, teadvus - need terminid osutavad kogemuse teatud osa
- interpersonaalsete konfliktidega toimetulek Suhtlemise tasandid Self, diaad, grupp Suhete (inimese?) olemus: Self - Hierarhiline teadmiste struktuur, mis sisaldab arvamust iseendast, teistest, suhetest. - Sisaldab teadlikkust ja representatsioone endast – teadvus. Interaktsioon suhe Mõisted: - Self – teadlikkus enesest, hüpoteetiline konstrukt - Selfi skeemid – mälestused ja uskumused enesest - Mina-kontseptsioon (self-concept, self-image) – kuidas mõtleme endast - Enesehinnang (self-esteem) - Enese-teadlikkus (self-awareness) – võime reflekteerida oma käitumist, mõtteid, tundeid - Enese-monitooring (self-monitoring) – enese jälgimine - Sotsiaalsed rollid – teatud interaktsioonide kogum teatud olukorras Näiteid selfi käsitlustest: - C. Rogers: self kui sisemine aktiivne alge isiksuses, mis suunab hirme, vajadusi, motiive. See on isiksuse terviklikkust kontrolliv alge. - Self kui sündmuste sisetunnistaja, mina ise (introspektsioon) isiksus (ego)
annaabi.ee 
