Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "MINA KUI SUHTLEJA". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kuulajauhtlemine, rääkija, meiega, partner, kuulamine, edastaja, monotoonne, vestlus, kuulamis, hinnangud, tundja, intellekt, mõjutamine, kolledzotsiaaltöö, osakond, juhendaja, 2016, juttu, loome, lähenemine, aimu, noogutamine, kuulad, edastada, vaheldumisi, osavõtlik, meloodiline, terav, nutune, pinges, minust, kaaslasele, teemadel, olukordiSee aitab paremini mõista, mida isik tahab öelda.Kui nüüd defineerida suhtlemisoskust siis see on aga inimeste oskus üksteisest aru saada ja üksteisega arvestada. See on väga vajalik oskus, sama vajalik kui töö tegemine, arvutamine, lugemine või kirjutamine. Suhtlemisoskustest võib sõltuda sinu edukus tööelus ja eraelus.Näiteks tööandjad väärtustavad erialaste oskustega võrdselt või isegi enam töötajate suhtlemisoskust. Igapäevasuhtlemises moodustab uuringute kohaselt kuulamine 45%, millest 75% jääb tähelepanuta, seda ei mõisteta või unustatakse kiiresti. Kuna inimesed sageli kustutavad, moonutavad ja üldistavad infot automaatselt, võib ka öelda, et ühe kuulujutu tekkeks on vaja vaid kahte inimest ja ühte juttu. Et mitte ainult kuulda, mida teine inimene ütleb, vaid ka kuulata, on hea kasutada aktiivse kuulamise tehnikaid. Huviga kuulamine väljendab soovi mõista, pakkuda abi ja lohutust või
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Väikeettevõtluse õppekava MINA SUHTLEJANA Essee Mõdriku 2015 „Suhtlemine on nagu mustkunstietendus. Hea mustkunstnik suunab publiku vaatama täpselt vajalikku kohta selleks, et samal ajal teha mõni ootamatu ja varjatud liigutus. Suhtlemine on täpselt samasugune etendus, kus öeldud sõnad, näoilmed, liigutused ja teod mõjutavad suhtluspartnereid meile vajalikus suunas. Tõsi, enamus meist ei rakenda neid võtteid teadlikult, rohkem alateadlikult või siis üldse mitte. Kuid nagu iga planeerimisega, saab ka suhtlemise planeerimine aidata kaasa enda valitud märksõnade rõhutamisele“ (Reinsalu, 2013). Meie elu koosneb väga palju suhtlemisest, me suhtleme nii tööl, kodus kui ka vabal ajal sõpradega. Suhtlemine on sotsiaalne tegevus, mille abil me loome kontakte ja suhteid teiste inimestega, rahuldame arvutul hulgal igapä
kuuldule mõtte - nemad teevad lõppotsuse, kuidas kuuldu põhjal tegutseda. Kuulamisoskus on eriti oluline alal, kus vastastikune mittemõistmine võib minna kalliks maksma või kus kliendi või töötaja ärakuulamine võib tõsta kõigi poolte rahulolu. Ehk eriti tähtis on kuulamisoskus klienditeeninduses. Klienditeenindaja peab ära kuulama, mida klient soovib. 3.1 Aktiivse kuulamise vormid Aktiivses kuulamises saame eristada kahte erinevat vormi vaikne ning peegeldav kuulamine. Nende mõlema osatähtsus kuulamises on väga suur. Õige kuulaja teab millises olukorras olla vaikne kuulaja ja millises peegeldav kuulaja. 3.1.1 Vaikne kuulamine Vaiksel kuulajal on vaja oskust tähelepanelikult kõnelejat kuulata teda katkestamata. Selline kuulamine eeldab vaimset ja füüsilist keskendumist ning aitab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Vaikse kuulamisega kaasnevad noogutamine, toetavad lühirepliigid, mis soodustavad suhtluspartneri edasirääkimist
Kadrina Keskkool Kuulamine ja suhtlemine Referaat .... .... Juhendaja õp: ... .... 2011 Kuulamine Sissejuhatus Selleks, et inimesed saaksid üksteist kuulata on vajalik eelkõige kuulda. Inimese kuulmis ja tasakaalu elundiks on kõrvad. Kõrvad koosnevad kolmest osast: Väliskõrv -koosneb omakorda kahest osast: kõrvalestast- mille ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku ja kuulmekäigust mille lõpus on õhuke
1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: · müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri · keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia · suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused · situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: · sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita · seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult · ollakse liiga monoloogiline · eelarvamused kuulajate suhtes · eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. · lähtutakse jäigast ootusmudelist · psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 KUULAMINE Referaat Õppejõud: MÕDRIKU 2013 SISSEJUHATUS......................................................................................................... 2 HUVIGA KUULAMINE JA PSEUDOKUULAMINE...........................................
MINA KUI SUHTLEJA Suhtlemine on inimestevaheline infoprotsess, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Suhtlemise abil saan ma ennast väljendada, teostada, oma emotsioone välja elada, sõpru leida ja informatsiooni omandada ning vahendada. Selleks, et olla hea suhtleja ei pea minu arvates tegelikult üldse palju rääkima. Kui kellegi kohta öeldakse ,,hea suhtleja ,, siis selle all mõeldakse inimest, kes suudab vabalt igas seltskonnas ja olukorras rääkida. Suhtlemine on minu jaoks palju enamat kui rääkimine. Minu definitsioon ,,heale suhtlejale´´ oleks veidi teistsugune. Hea suhtleja on inimene, kes suudab teise inimesega suhestuda ehk Sa tunned, et see inimene mõistab sind ja saab Sinust aru. Tuleb ette olukordi, kui olen sattunud kokku inimesega, kes ainult lobiseb ja lobiseb ning enamasti ainult endast. Teise inimese lugusid võib olla huvitav kuulata, aga tegelikult ei ütleks, et see inimene on hea suhtleja. Min
1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult ollakse liiga monoloogiline eelarvamused kuulajate suhtes eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. lähtutakse jäigast ootusmudelist psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes
hingab ning neid inimesi, kellega ta retke läbi viib ehk armastama seda tööd, mida ta teeb. KONSPEKT Kuulamine ja enesekehtestamine Hea giid oskab kuulata ehk häälestada ennast teisele. Kuulamine ja enesekehtestamine on teineteist täiendavad suhtlemise osad. Ärakuulamine on eelkõige vastaspoolele pakutav tunnustus ja mõistmine. Kui kuulad teist, siis peegelda oma tundeid tagasi ja sõnasta jutu põhisisu rääkija jaoks ümber enda sõnadega. Nii saad olla veendunud, et said asjadest õigesti aru. Kuulates tuleb rääkijale tagasi peegeldada ka tema kehakeelt ning tundeid väljendavad sõnu ning ühtlasi üritada mõista, mis tunne oleks olla abivajaja asemel. Hea peegeldamise tulemusel rääkija kinnitab kuulajale, et sai jutust õigesti aru! Kuulamistõkked Kuulamistõkked on tavaline osa igapäevasest vestlusest, kuid eesmärk on abipalujat mõista ning anda talle nõu. Vead, mida sageli tehakse on:
et ta tekitab emotsionaalset distantsi. Rahustamist (успокоение) kasutavad sageli inimesed, kes tahavad olla abivalmid, kuid ei soovi kanda sellega kaasnevat emotsionaalset taaka. Kui te soovite oma suhtlemist parandada, on näpuga teistele näitamine viletsaks stardipakuks. Halvast harjumusest vabanemiseks on palju kergem asendada see heaga, kui püüda sellest lahti saada vaid tahtejõu abiga. 3 Kuulamine - see on midagi enamat kui lihtsalt kuulmine «Üks sõber, inimene kes tõeliselt mõistev, kes vaevub meid kuulama, kui me oma probleeme arutame, võib muuta tervet me maailmavaadet» (Dr. E. Mayo). - Kuulmine - sõna, mis kirjeldab füsioloogilisisensoorseid protsesse, mille abil kõrvade vahenduselsaadakse auditiivseid aistinguid ja antakse need edasi ajju. - Kuulamine - sõna, mis kirjeldab psühholoogilise protseduuri, mis hõlmab sensoorse
Allikas Kodeerimine Sõnum Dekodeerimine Vastuvõtja (rääkija) +Müra (publik) Reageering ehk tagasiside + Müra Joonis 1. Suhtlemisprotsess 8 Sõnumi muutmatul kujul vastuvõtjani jõudmiseks ei piisa ainult ühe poole (rääkija) pingutustest. Väga oluline osa suhtlemisprotsessi õnnestumisel on just nimel sõnumi vastuvõtjal. Tihtipeale arvatakse, et kuulamine toimub mehhaaniliselt, kuid unustatakse, et tegelikult nõuab ideaalne kuulamine väga suurt loovust ja oskusi sellel alal (Osborn 1992: 47). 9 2. SUHTLUST TAKISTAVAD TEGURID Teabeedastus võib oma lihtsale põhiskeemike vaatamata otsustada ületamatult raskeks ülesandeks üksnes seetõttu retsipient ei häälestu teate vastuvõtjale. Sellest tingituna edastatakse iga päev triljoneid bitte teavet, mis iialgi ei jõua adressaadini.
Seda tsooni kasutatakse kliendi ja teenindaja vaheliseks suhtlemiseks, samuti ametiasjade ajamiseks. Selles tsoonis ei tunne inimesed end ei üksildasena ega suhtlemiseks kohustatud olevana. 3) respektitsoon 120-200 cm. Räägime endast kõrgemate inimestega, nt. ülemused, õpetajad. 4) publikutsoon üle 200 cm kasutatakse avalikel esinemistel. Kui me rikume tsooni reegleid ja siseneme valesse piirkonda, siis vestluspartner sulgub ja tunneb ennast ebamugavalt, sama juhtub meiega, kui meie tsooni sisenetakse. Alateadvusliku kehakeele sõnumid Silmside Miimika Kehaliigutused Kehaasendid Zestid Distantsid Teadvuslikud kehakeele sõnumid Soeng Riietus Ehted Tätoveeringud Kehahoid Kõnnak Lõhn PARAKEEL Hääl annab 38% üldmuljest. Parima tulemuse saame rääkides selgelt, madalama häälega.
Peale materjali selgeks saamist (otsi seoseid, siis jääb meelde) on sul võimalus oma teadmisi proovile panna kontrolltöö abil. Sisukord Põhimõisted Mida ootab klient teenindajalt? Suhtlemine Suhtlemine kui oskus Suhtlemine kui hoiak Suhtlemise etapid ja müügimudel Kontakt Kuidas me üksteist suhtlemisel tajume ehk esma(jne.)mulje tähtsusest Kliendi vajaduste välja selgitamine Aktiivne kuulamine Selge eneseväljendus 1 Erinevate suhtlemisvahendite mõju suhtele Teenindaja võimalikud käitumisstiilid Teenindus mis see on? Hea teenindaja Teenindaja kõnekasutus Kliendi tüübid Sumomaadlejast klient või väljakutse Erilised kliendid
TALLINNA TEENINDUSKOOL REFERAAT KUULAMINE - OLULINE OSA SUHTLEMISPROTSESSIS Kristina Manilkina TO11MK TALLINN 2010 SISUKORD 2 Lk. SISUKORD.................................................................. 2 SISSEJUHATUS.............................................
Ühesõnaga kui suheldakse näost näkku, nähakse teise inimese reaktsioone, mida aga kirjas ei näe. Seega suhtlemine on igasugu informatsiooni vahendamine ja seda mitte ainult sõnade abil. Järgnevalt analüüsin end, et milline suhtleja ma olen kuulajana, konfliktide lahendajana, lohutajana ja muid aspekte, mida tundides olime läbinud. 1. Mina hea kuulajana Ma arvan, et ma olen nagu öeldakse „aktiivne kuulaja“ ja seda juba lapsest saati. Ma teen vahet oma tunnetel ja rääkija tunnetel. Mis on aga minus nii erilist on see, et ma ei samasta neid tundeid kunagi. Ma panen end küll teise olukorda, kuid oma tundeid seejuures välja ei näita. Ma peegeldan juba lapsest saati tundeid teisele inimesele tagasi, samal ajal öeldes, et teine tunneks end turvaliselt „ma mõistan sind“, „ma saan aru“, „Ole rahulik, ma aitan sind, lahendame koos olukorra“, „sa ju tead, ma alati aitan“ jne. Tavaliselt ma teist mure kurtjat
Mina kui suhtleja Analüüs Pärnu 2012 Sisukord Mina kui suhtleja...............................................................................................................1 Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1.Mina kui info edastaja....................................................................................................4 2. Mina kui teiste mõjutaja................................................................................................5 3. Mina kui inimeste tundja...............................................................................................6 2 Sissejuhatus
................... 63 Zesti tähendus sõltuvalt kultuurikeskkonnast ehk regionaalsed iseärasused . ................................................................................. 81 Soolised iseärasused ..................................................................... 87 Auditiivsed vahendid ..................................................................... 87 Verbaalne suhtlemine ...................................................................... 89 Kuulamine ....................................................................................... 99 Erinevad käitumisviisid suhtlemises ...................................................104 Enesekehtestav käitumine...............................................................111 Konflikt ..............................................................................................117 Konfliktis käitumise strateegiad ......................................................124
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz AÜSA1 Kristiine Kõiv Mina kui suhtleja Essee Juhendaja: dotsent Tiiu Kamdron Pärnu 2009 Mina kui info edastaja Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Info edastamise ja vastuvõtmise protsessi nimetatakse kommunikatsiooniks, mis loob eeldused suhtlemiseks. Info mitteedastamine ei anna ka võimalusi edasiseks suhtlemiseks. Ma arvan, et olen üsna hea info edastaja. Kõige lihtsam on minul infot edastada emakeeles. Igapäevases suhtlemises oskan end hästi arusaadavaks teha
kes kõik tunnevad konkreetset isikut (Miell, Dallos, 1996) Põhilised sotsiaalsed võrgustikud: · Olulised teised (significant others) · Isikud, kellega on vahetussuhted (materiaalne v sümboolne) · Rühm, kellega suheldakse igapäevaselt Suhete tüüpe · Kestvuse alusel: lühi- ja pikaajalised · Läheduse alusel: lähedussuhted (nt sõprus, romantilised suhted) · Tegevuste alusel mida koos tehakse (nt. abielu) Põhimõisteid suhtlemisprotsessi analüüsimiseks Teabe edastaja Teabe vastuvõtja Teade Kanal Sümbolid Kontekst Tagasiside Müra (psühholoogiline, eksternaalne füüsiline, füsioloogiline (Panici, Thomas- Maddox, 2000) Suhtlemisoskused · Võimaldavad suhelda, luua, hoida suhteid · Õpitavad oskused - oskuse vajalikkuse teadvustamine (motivatsioon) - oskuse olemuse mõistmine (teadmised) - praktiseerimine (kordamine) - tagasisidega arvestamine (analüüsioskus)
Suhtlemisoskused Matthew McKay, Martha Davis, Patrick Fanning Põhioskused Kuulamine Kõige hullem on see, et need, kes teisi ei kuula, ei saa tavaliselt aru, mis lahti on. Kuulamine on ühtaegu enese sidumine ja kompliment. Ärakuulamise kavatsused: 1) Mõista kedagi. 2) Nautida kellegi seltskonda. 3) Saada midagi teha. 4) Pakkuda abi või lohutust. Vajadused, mida psudokuulamine rahuldab: 1) Jätate inimestes mulje, et olete nende jutust huvitatud; nii hakate neile meeldima. 2) Olete valvel, märkamaks ohtu saada tõrjutud.
ORGANISATSIOONI KÄITUMINE Suhtlemine ja suhtlemisstiilid. Mina,kui suhtleja... Organisatsioonis saab esile tõsta kaks suhtlemisviisi. Ametlik ja mitteametlik suhtlemine. Mina isiklikult eelistan suhelda horisontaalsel viisil,vastavalt minu ametikohale kohaste ning samal joonel olevate kaaskolleegidega. Ametliku suhtlemise üks alaliike on ka vertikaalne suhtlemine,mida ma võimalikult palju pigem väldin. Minu kogemuste põhjal on see tekitanud pigem pingeid, millest räägin kokkuvõtvalt konfliktide alapunktis. Suhtlemine on väga vajalik organisatsioonile kuna selle kaudu kordineeritakse kogu tegevust. Väga tähtis on partnelussuhe organisatsioonis,mis tähendab kahepoolset võrdsust. Samuti on tavaelus väga tähtis oma teist poolt näha ning tähele panna. Seda suhet tahan iseloomustada järgmiste tunnuste kaudu ning seetõttu katsun need lahtikirjutada läbi oma nägemuse: Kumbki pool pole tähtsam-
Toimingud, meelelahtused, rituaalid ja mängud. Kolm esimest 1 tasand korraga kasutusel, hetkeks ehk kaks, viimasel juhul alati kaks tasandit. Toiminud - lihtsad rööpsed teineteist täiendavate repliikide seeriad, mis on suundatud elusitutasioonide tulemuslikule juhtimisele. Täiskasvanutasandil suhtlemine. Rituaalid rööpsete pöörumiste seeriad, mida juhib vanem, kes on need vastu võtnud. Täidavad neid kaks täiskasvanut, kes teavad, kuidas seda teha. Püütakse vastata partner pakutud tasandil. Meelelahutused rööpsete pöördumiste seeriad, tavaliselt ühekordsed. Sotsioloogilise aluspõhjaga teemad, mis sobivad mingitele sotsiaalsetele gruppidele (naised, mehed, vanad, noored). Mängud varjatud pöördumiste seeria, mis kulgeb hästimääratletud tulemusele, kusjuures suure tõenäosusega üks pool prognoosib paremini, trikiga varustatud pöördumisteseeria, millega üks tõmbab teise lõksu.
. 5 2.1 ESMAMULJE TÖÖVESTLUSEL........................................................................................................5 2.2 ESMAMULJE SELTSKONNAS...........................................................................................................7 3 HINGEELU KUI SUHTLEMISE SISU...................................................................................... 9 4 ENESEAVAMINE KUI EDUKA SUHTLEMISE ALGUS....................................................... 10 5 KUULAMINE KUI OLULINE SUHTLUSOSKUS................................................................. 12 5.1 KUULAMINE TÖÖL.......................................................................................................................12 5.2 KUULAMINE KODUS.....................................................................................................................13 6 ENESEVÄLJENDUS KUI OLULINE SUHTLUSOSKUS...................................................... 15
Ümberlülitumine - Ümberlülitumisel iseendaga suhtlemiselt partnerile, muudetakse tulevane suhtlemispartner situatsiooni tähtsaimaks komponendiks. Algab partneri ja situatsiooni hindamine. Katkestatakse, lõpetatakse või surutakse tagaplaanile eelnenud tegevus, sisekõne iseendaga. Kontakti loomine - Psühholoogilise kontakti loomine peab andma partnerile sisemise veendumuse, et partner on astunud suhtlemisakti. Kontakt luuakse enamasti mittesõnaliste suhtlemisvahenditega (pilgu suund, pea asend, distantsi vähenemine, liigutuste kooskõla jms.), aga ka sõnaliselt (“Tervist”, “Tere päevast”, “Hei” jne). Kontakti loomise käigus määratleb kumbki partneritest situatsiooni, valib MINA-tasandi ja rolli. Põhiteate vahetamine - Põhiteate vahetamine, mis enamasti toimub sõnalises vormis, on
· mida sa tunned teise inimese suhtes - kui sa oled uue olukorra ja kursusekaaslastega juba kohanenud, ei keskendu sa enam nii väga oma tunnetele, vaid pöörad tähelepanu sellele, mida sa tunned teise suhtes. Sa hindad teisi selle põhjal, mida nad sulle vastavad, ütlevad ja teevad. · mida teine inimene sinu suhtes tunneb - jätta endast hea mulje tähendab häälestada keegi enda suhtes positiivselt. Suhtlemise käigus võid tähele panna, kas sinu partner naeratab ja pöörab sulle tähelepanu, naerab sinu naljade peale ja sinust huvitatud. Samas võid sellele ka hiljem mõelda ja püüda hinnata, mis mulje sa talle jätsid. · Kuidas teine inimene ennast tunneb - tavaliselt peitub just selles positiivse esmamulje saladus. Sageli mõtlevad inimesed enda mitte teise tunnetele kuna viimane nõuab rohkem teadlikku mõtlemist ja tähelepanu. Seega kui suudad nihutada fookuse omaenda tunnetelt teise enesetunde tõstmisele, jätad
kanalist rohkem infot kui tahaksid.;(193.40.33.19/doc/OKmka03Anne.doc) 1.2 Suhtlemisevahendid Teadete edastamiseks kasutatakse verbaalseid ja mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid. Me ei teadvusta tavaliselt neid suhtlemisel, kuid tegelikult on mitteverbaalsetel suhtlemisvahenditel väga oluline osa sõnumi edastamise protsessis. Suhtlemisel on oluline jälgida verbaalsete ja mitteverbaalsete suhtlemisvahendite koosmõju. Sealt võib saada teavet, kas partner on meiega nõus, millist rolli ta suhtlemises tahab endale võtta. 1.2.1 Verbaalsed suhtlemisvahendid Need on helilised märgid, mille abil vahendatakse teavet. Kõne võimaldab edasi anda suhtumist ja tundeid. Oluline on silmas pidada, et kõne on paljuski situatiivne. Suhtlemisele avaldab mõju olukord, milles suhtluspartnerid asuvad. Suhtlemise varjundid Kommunikatsioon Organisatsioonis
Võivad olla tehnilised(nt füüsilised mingi heli, mis takistab teist inimest kuulmast(vaas kukub) või füsioloogilised(hea/halb kuulmine või nägemine, mis takistab sõnumeid vastu võtmast)), psühholoogilised mürad, st tähelepanu koondamine millelegi muule ning sõnumite mittemärkamine, või semantilised(maailma tõlgendamise erinevused). 7. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulmine on inimese võime tajuda kõrvade abil helisid, st kõrvade abil info vastuvõtmine. Kuulamine on aga kombinatsioon tähelepanust(inimesel on valikuline tähelepanu, st ta ei pööra kõigile helidele tähelepanu, ja kindel tähelepanu nivoo), kuulmisest, arusaamisest(sõnumitele kindla tähenduse omistamine, sageli sõltub isikust ja tema maailmavaatest) ja meeldejätmisest. Kuulamine on enamasti tahtlik ja inimese poolt kontrollitav tegevus. 8. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasiside on reaktsioon vastuvõetud sõnumitele
Varje Taavet TÖ13MK ÜLESANNE 1: Suhtlemisoskused müügisuhtlemises ja klienditeeninduses 1. Kuna 10-s esitatud küsimusest tuli mul ainult üks (miinus). Tehes Kui vigu on kuni 4, siis: Minu jaoks on klient alati esikohal, vahel isegi firma kahjuks! Ma näen kliendis isiksust, mitte indiviidi. Ma teenindan rõõmsameelselt, soovides pälvida kliendi täielikku rahulolu. Suhtlemskunsti õppimine aitab mul saavutada tasakaalu kliendi rahulolu ja firma reaalse teeninduse vahel. Seega on mul palju arenemisvõimalusi. (järeldus:õpikust H.Tooman, A.Mae(1999)Inimeselt inimesele) Siinkohal pean ära tooma, et tavaliselt käitun kliendiga nii nagu ma tahan, et minuga käitutakse. Olen emotsionaalne ja võtan kõike liiga isiklikult. Nagu oleneks minust teiste heaolu(mingil määral olenebki). Kindlasti on mul oma osa elus ja ma usun, et minu rõõmsameelsus on olnud paljudele abiks, kui nad on mingil põhjusel kurvad. Teine kord käitun endalegi ootamatult ja võõralt, nagu oleks keegi
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 ENESEKEHTESTAMINE Referaat Juhendaja: Kaja Altermann Mõdriku 2011 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................3 1.Enesekehtestamine ..................................................................................................................4 Kasutatud kirjandus ................................................................................
anda partnerile sõnum, et tema jutt on huvitav ja sellest ollakse huvitatud => Teid usaldatakse ka teinekord, peetakse heaks vestluspartneriks ja asjalikuks inimeseks Kuulamine ei tähenda vaikimist vaid vajab aktiivsust, et saavutada kuulamisega üks järgmistest tulemustest: mõista, saada aru nautida kellegi seltskonda saada mingit infot pakkuda abi või lohutust Aktiivne kuulaja kasutab järgmiseid võtteid: pühendub täielikult kuulamisele tajudes, mida partner tunneb ka siis, kui on vihane ja ärritunud sõnastab kuuldu ümber, et saada kõnelejalt tagasiside ja veenduda, et mõistab teemat sama vaatenurga alt, mis kõneleja tahab edastada ei vaidle partneriga ega paranda tema teksti esitab täpsustavaid küsimusi, kuid ei kritiseeri partneri arvamust ja väljendusviisi väldib negatiivseid emotsioone ja eelarvamusi nii oma mõtetes kui ka sõnades julgustab partnerit kõnelema pea noogutuse, julgustava fraasi (jah? Ja siis...), lahtise
c) negatiivne suhtumine teistesse (vaenulikkus, viha). Ta tegi teisele liiga ja ei salli teda pärast seda. 2) oma käitumisest ja tunnetest mõtlemine. Reflektsioon. Eneseanalüüs: miks? See on mõtlemises vigade leidmine (mille tõttu oled liialt agressiivne). SEMINAR VI (19.03.2012) - Heiki Krips 1) kiire lugemine - halb lugemine 2) pause pidada on väga tähtis 3) siis, nüüd, veel Suhtlemispartnerist lähtuv tehnika. Kuulatakse mida teine ütleb 1) endast lähtuv vestlus 2) tähelepanelik kuulamine - Hoiaku loomine kuulamiseks – tähelepanu. - Neutraalse hoiaku loomine kuulamiseks 3) Seda takistab kuulaja kaduvus teha ennatlikke järeldusi ja otsida teisi kuulust. Sallivuse printsiip kuulamisel: „Kui teine räägib sellist, minule vastuvõetamatut juttu, siis on tal ilmselt selleks põhjus“ Võrdsusprintsiip eneseväljendamisel. Kuulaja ei domineeri kuulamise ajal ei verbaalselt ega mitteverbaalselt
Näitelcs juhatas lektor, kellel oli kavas rääkida aja planeerimisest, loengu sisse sellega, et keris lahti kahemeetrise punase lindi, pöördus publiku poole ja küsis, milline on kuulajate keskmine vanus. Kui leiti, et see on 35 aastat, järeldas lektor, et pool kuulajate elust on möödas ning lõikas lindi pooleks. Kuna kolmandik elust kulub magamisele ja teine kolmandik töölkaimisele, jäi lindist järele kõigest 33 cm. Sissejuhatuses peab kuulaja teada saama, miks talle kõne kuulamine võib kasulikuks osutuda. Hea kõne algus * sobib kõneolukorraga; * köidab kuulajate tähelepanu; * sobib kõneleja isikuga; * esitab kõne peamise mõtte, põhiprobleemi. 6 Ebaõnnestumisel võivad olla erinevad põhjused. Sissejuhatus on * igav ja pikaleveninud, * liiga keeruline, * laialivalguv ning juhib kuulajate mõtted teemast kõrvale. Kõneleja hakkab vabandama,
- Organiseeritud ühiskonna loomiseks ja säilitamiseks - Stimulatsiooniks - Tagasisideks - Toetuseks kriisihetkedel - Elumõtte leidmiseks Suhtlemise funktsioonid: - Suhtlemise kaudu arendame ennast. - Suhtlemise kaudu püüame me täita oma sotsiaalseid/psühholoogilisi vajadusi. - Suhtlemise kaudu püüame täita oma eesmärke. - Suhtlemise kaudu hangime informatsiooni. - Suhtlemise kaudu me mõjutame teisi ja oleme mõjutatud teiste poolt. Suhtlemise komponendid: - Osalejad – teate edastaja ja saaja - Kontekst – keskkond, milles suhtlemine aset leiab - Füüsiline kontekst – keskkondlikud tegurid - Sotsiaalne kontekst – suhte olemus - Ajalooline kontekst – eelnevad episoodid - Psühholoogiline kontekst – emotsioonid - Kultuuriline kontekst – uskumused, väärtused, hoiakud, tähendused, sotsiaalsed hierarhiad, religioon, osalejate rollid. - Teade – tähendus ja sümbolid (sõnad, helid, käitumised)
annaabi.ee 
