TARTU ÜLIKOOL
Ettevõtluse osakond
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-11-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
matin12
Õppematerjali autor
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz AÜSA1 Kristiine Kõiv Mina kui suhtleja Essee Juhendaja: dotsent Tiiu Kamdron Pärnu 2009 Mina kui info edastaja Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Info edastamise ja vastuvõtmise protsessi nimetatakse kommunikatsiooniks, mis loob eeldused suhtlemiseks. Info mitteedastamine ei anna ka võimalusi edasiseks suhtlemiseks.
Milline suhtleja ma olen ? Iga inimene on erinev suhtleja. Mõni inimene ei ole harjunud suhtlema nii,et ta midagi muud ei tee suhtlemise ajal. Ma arvan et olen üsna hea suhtleja. Kõige lihtsam on mul suhelda emakeeles. Arvan,et igapäevases suhtlemises oskan end hästi arusaadavaks teha. Tihti on tulnud ette olukordi, kus kellegagi suheldes pole võimalik temast hästi aru saada või jutt on jäänud kahetimõistetavaks. Antud olukorras ei oska mina enam sellel teemal edasi rääkida, kuna pole infost aru saanud. Ise teistega suheldes ja avastades jutu lõpus vaikusmomendi, saan aru, et teised ei ole mind mõistnud ning üritan oma mõtet paremini ja arusaadavamalt selgitada. Samas on vaikushetked ehk mõttepausid täiesti normaalsed, sest ka teised peavad minu antud infot niiöelda seedima ehk läbi mõtlema. Kui need aga liialt pikaks venivad, küsin kas minu mõttest saadi ikka aru. Kui mulle vastatakse eitavalt, siis proovin
distants ja silmside loomine segajatest vabas keskkonnas. Samuti oskust jälgida ja ümber sõnastada vestluspartneri poolt öeldut. Teistega suheldes peaks vaatama neile ka otsa või vähemalt nende poole. Ilus oleks hoida silmsidet ja noogutada kaasa teise jutule. Teinekord võib ka juhtuda, et rääkija tahab samal ajal midagi ka näidata või tegeleb antud suhtlusmomendil mõne muu asjaga siis sellisel juhul tuleb kas kõnet aeglustada või korra vaikida, et jutt kaotsi ei läheks.Hea suhtleja tunnusteks on see, et suhtleja tunnetab ära, millal on tema kord rääkida, oskab välja näidata huvi teise jutu vastu ning oskab vajadusel esitada partnerile küsimusi, oskab end teise jutuga kohandada ning paneb end erinevas situatsioonis mugavalt tundma, naerab teiste lõbusa jutu peale ning oskab ka pingelistes olukordades nalja teha, lisaks on suheldes pingest vaba ning väljendab end selgelt. Hinnates ennast arvan, et olen hea kuulaja ja suhtleja , kuna suhtlemise põhioskused on mul
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö korralduse osakond MINA KUI SUHTLEJA Analüüs Juhendaja: Pärnu 2016 Mina kui info edastaja ja kuulaja Suhtlemisel on meie elus erakordselt suur roll. Inimesed leiavad endale suhtluse abil kaaslasi, tehakse koostööd suheldes, lähisuhetes on äärmiselt vajalik suhelda, et oleksid ise õnnelik ning su partner samuti. Suhtlemine on inimese eriomane vajadus, mille olemus on inimlike väärtuste vahetamine (Niiberg, 2011, lk 7). Suhtlemine on lihtne ja endastmõistetav
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Kaja Altermann Mõdriku 2013 Suhtlemine on info edastamine ühelt inimeselt teisele ja sellest arusaamine. Suhtlemise eesmärgiks on: panna partner (vastuvõtja) aru saama edastatava teabe sisust. Mõiste
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA14KÕ Eneli Eiert MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Kaja Altermann, MA Mõdriku 2014 Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus tehakse sihipärast koostööd. Hea suhtlemine kujuneb mitme oskuse koostoimest, mida tuleb osata õigel ajal valida. Peale oskuste mõjutavad suhtlemist veel mitmed tegurid näiteks oskus äraöelda, enesekehtestamine ning inimese mina-tasand
SISUKORD SISSEJUHATUS Sageli me küll kuulame, ent tegelikult ei kuule. Sellest võib tekkida väga palju probleeme, kui teineteisest õigesti aru ei saada. Tänapäeval on see suur probleem, et inimesed ei oska teisi kuulata, nad mõtlevad hoopis millelegi muule, sellepärast peaksime me õppima paremini teisi inimesi kuulama. Sageli ongi nii, et me teisi inimesi tegelikult ei kuula ja võib olla teine osapool saab sellest aru ja mõlemale poolele võib jääda hinge pettumus ja süütunne. Mina sooviksin arendada oma kuulamis oskust, sageli ei suuda ma sellele keskenduda. Kuna raamatupidaja töös on ka vajalik suhtlemisoskus ja meeskonnatöö, siis on hea kuulamisoskus tähtis, et kõikidest asjadest õigesti aru saada. Kuulamine on ka väga oluline paljude elukutsete juures, suhete loomises ja väga oluline ka lapsevanemale. . HEA KUULAJA Kuulamise juures on väga tähtis pilkkontakt, inimesele peab silma vaatama, peab keskenduma kuuldu mõistmisele, et inimestest aru saada
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST14 Nelli Mahmutov MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Kaja Altermann, MA Mõdriku 2014 Nelli Mahmutov Eellugu: Ma olen endamisi ja sõprade vahel arutanud, et mis on selle sõna „suhtlemine“definitsioon. Osad tuttavad on kuulnud ja arvanud seni, et ajalooliselt on suhtlemine kahe toru ja nende
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid