teemaga eititi kokku puutunud. Annab lisaks keelelisele osavõtule enesekindlust ja võtta osa teadmiste vallas. Teiseks aspektiks tahan võtta seda, et raamat õpetab keelt, kõige esmased vahendid selleks olid siis lastele mõeldud aabitsad või muinasjutud, mis olid esimesed teosed ka mulle, mida hakkasin väike-ealiselt lugema. Keel ise on meile kõigile päris vajalik asi suhtlemiseks, samuti enese väljendamiseks, mis ka ühendab inimesi. Lugedes teoseid olen saanud enesekindlust sõnastuses, et saaks aktiivselt suhelda soravalt nii võõrastega välisriikidest või siis isegi oma rahvusest isikutega. Paljud, nagu minagi, olen ma endale tegelikult elu lihtsamaks teinud sellega, et olen vaadanud audio-visuaalselt filme, nii huvi kui ka kohustusliku kirjanduse tõttu. Kolmanda punkitna võtaks seda , et lugemine viib inimese mõttemaailma. Nagu ka paljudele inimestele üle ilma, meeldib vahest
Mida on mulle andnud kirjanduse lugemine? Kirjanduse lugemine on mulle andnud vahest palju mõtlemisainet, vahest aga olen tundnud, et oleks võinud seda aega paremini sisustada. Enamus raamatuid mis ma loen on aga õnneks toredad, sest ma saan mõelda kaasa mis raamatus toimub ja siis jäävad mõned huvitavad asjad meelde, mis tulevad elus kasuks. Kõige parem raamat mis ma lugenud olen on Anthony Kiedise raamat ,, Scar Tissue''. Selles raamatus oli umbes 600 lehte ja see oli inglise keeles. Anthony Kiedis on minu lemmiku bändi Red Hot Chili Peppersi vokalist ja ta kirjutas raamatus oma elust, kuidas nad sõpradega bändi alustasid ja kuidas nad ennast suurtele lavadele esinesid
aasta esimese kvartali tulemuste järgi olid kõige loetavamad ajalehed Postimees ja Õhtuleht, millele järgnes Maaleht ja ajakirjadest olid loetavaimad ühinenud Kroonika ja Nädal. Postimehel oli lugejaid 19,9%, Õhtulehel 16,1% ning Maalehel 11,8% elanikkonnast, neile järgnesid Eesti Päevaleht, Linnaleht ja Eesti Ekspress ja neil lehtedel oli lugejaid vastavalt 9,4%, 7,8% ning 7,2% elanikkonnast. Ajakirjade Kroonika ja Nädal liitumisel tekkinud ajakirja Kroonika+Nädal luges 8,9% elanikkonnast, sellele järgnesid ajakirjad Kodu ja Aed, MK-Estonija ning Kodutohter ning neil oli lugejaid vastavalt 6,9%, 6,1% ja 5,8% elanikkonnast (Loetuim leht..., 2013). 1.3 Kohustuslik ja vabatahtlikult loetav kirjandus Viimasel ajal on hariduselu pärast muretsejate suust üha sagedamini kuulda, et noored ei taha tänapäeval lugeda, eelkõige ilukirjandust, kuigi inimesed loevad mitmel eesmärgil.
5,0 4,0 3,0 2,0 1,0 0,0 5 8 11 Klass Joonis 2. Keskmine läbi vaadatavate rubriikide arv ajalehelugejate seas Diagrammilt on näha, et vanemad õpilased vaatavad ajalehte lugedes rohkem teemasid läbi kui nooremad. Sooline võrdlus näitab, et poisid loevad rohkemaid rubriike kui tüdrukud (vastavad keskmised on 6,3 ja 5,9. Vanuseline erinevus sobib kokku küsimusega ajalehelugemisele kuluva aja kohta, sest kauem lugedes jõuab ka rohkem rubriike läbi vaadata. Samas, kuigi tüdrukud loevad ajalehte kauem, vaatavad poisid läbi rohkem erinevaid rubriike, mis näitab nende laiemaid huvisid.
teeninduskultuuri arendamine. Sealhulgas märgata kõike, mis on seotud teenindusega valitud ettevõtetes, selle häid ja halbu külgi. Uurimustöö on jaotatud kaheks peatükiks, esimeses peatükis kirjeldan oma külastusi ja kontakte valitud organisatsioonidega, püüan võimalikult arusaadavalt anda edasi oma tähelepanekuid ja kogemusi. Töö teine pool koosneb teeninduskultuuri analüüsist kus ma kombineerin oma külaskäikude kogemused ja teadmised mis olen omandanud kursuse materjale lugedes ja töödeldes. Kokkuvõttes mainin paari lausega mida kasulikku omandasin ning õppisin antud kursusest ja uurimustööst. Uuringu objektideks valisin kaks sama teenust pakkuvat organisatsiooni kuna eeldan, et sellisel moel on kõige parem tuua esile ettevõtete sarnasused ja erisused klienditeeninduse valdkonnas ning anda võimalikult objektiivne hinnang teeninduskultuurile. Mõlemate objektide külastused on realiseerunud kolme külastuse,
saadud kogemustest midagi õppida ei taha. Jutustus on keskkonna tasakaalu rikkumise tagajärgedest, maastike omapära ja ilu hävitamisest majanduslikel kaalutlustel, loomade hukkumisest inimese hoolimatuse või rumaluse tõttu. *,,Suutäis soolast'' - Kirjastus ,,Eesti Raamat'' Tallinn 1974, toimetaja Helle Michelson. Raamat keskmisele koolieale, mis sisaldab kooli-, matka- ning laagrilugusid ning on seotud loodushoiu küsimustega. Kirjutamisel olid kirjanikul abiks ülestähendused Märjamaa keskkooli matkapäevikutest. *,,Kärp'' - Kirjastus ,,Eesti Raamat'' 1981, toimetaja Helle Michelson. Tegu on tõsiuurimusliku looga ühe kärbiperekonna elust ja saatusest, kes on oma pesa sisse seadnud inimestega ühe katuse alla, nimelt kirjaniku maamajja Paatsalus 1976.-1978. aastal. Loomakestel on sellega seoses nii vedanud kui ka mitte. Algul on pererahva suhtumine neisse
1.1. Teksti ülesehitus Pealkiri - see on reklaam. Selle põhjal teeb lugeja otsuse, kas lugeda või mitte. Sageli võib olla paljulubava pealkirja taga täielik tühjus. Pealkirjal on täita mitu ülesannet. Pealkiri võib osutada sellele, mida kasulikku, uut või olulist lugeja tekstist leiab; informeerida lugejat teksti teemast, põhiideest, probleemist, tegelastest; äratada tähelepanu, uudishimu, huvi. Pikemate tekstide kirjutamisel kasutatakse ala-ja vahepealkirju. Need vajavad tähelepanu nagu teksti pealkirigi, sest nad muudavad lugemise lihtsamaks ning aitavad iga osa tuuma ära tunda ja meelde jätta. Sissejuhatus - sellega algab tekst. See puudub vaid harvadel juhtudel. Sissejuhatuse ülesanded: annab lugejale vastuse, miks ta võib/ peab seda teksti lugema, aktiviseerib lugejat, loob eeldused, et ta saaks seostada vana ja uut infot. Lõik - igasuguse teksti ehitusplokk. Sisulõik on ühe mõtte terviklik esitus
tööline, siis võiks seda lausa uskumagi jääda. Palju toredaid lugusid, näiteks see kuidas hunt läks linna sinililli müüma, kuidas kaka ja võilill koos hakkasid elama ja kuidas Madliga kooli tuli kaasa vanaema. Eripära: Tavapärased ümbritsevas keskkonnas leiduvad esemetele ja isikutele on antud justkui oma elu ning nad nagu tõepoolest elakski. See on küll sobilik ka üsna väikestele, kuid minu arvates sobiks ka suurematele- ka minul oli väga põnev ja naljakas seda lugeda, lood olid tõesti väga- väga fantaasiarikkad ja tekib küsimus, kes võiks üldse tulla selliste asjade peale. Märkimata ei saa jätta ka suurepäraseid Heiki Ernitsa illustratsioone. „Lotte reis Lõunamaale“Väike linnupoeg Pipo jääb maha Lõunamaale lendavast linnuparvest ja kukub alla Lottele sülla. Koeratüdruk Lotte, tema isa Oskar ja vana rännukoer Klaus otsustavad viia Pipo Lõunamaale.Nad aitasid ürgjäneseid, kes nutsid, kuna tahtsid süüa
õudus ja "sakiline" huumor (mitte vaimukas, naljakas värk The Rage's on väga kaugel vaimukusest), mida leidub selles loos, olid ainult minu nooruspõlve väljamõeldised, et päästa mu elu ja mõistus. Mis tegi mu nii hulluks sellel ajal? Ma ei tea. Ustav Lugeja, ja see on tõsi. Mu pea tundis, et ta oli justkui plahvatuse piiril, aga ma olen unustanud miks. Kõik, mis ma võin öelda selle osa kokkuvõtteks on, et kui kusagil on keegi, kes seda siin lugedes tunneb vajadust haarata püstol ja Charlie Decke'i järele teha, rahunegu maha, võtku parem pliiats. Või labidas. Või mistahes neetud ese. Vägivaldsus on nagu luuderohi, mida rohkem kratsid, seda rohkem ta levib. Teised raamatud selles kogumikus on kirjutatud enam vähem samas meeleolus nagu The Rage, aga mitte päris Bachmani stiilis (sest Bachman polnud veel väljagi mõeldud) kuid Bachmani mõttelaadis: raev ja meeleheide. Ben Richards, kuivetu tegelane The Running Man'is, põrkab
Tartus on sündinud etnofuturism ja idapoolsetes soomeugri maades päriselt tuule tiibadesse saanud. Ja Võru Instituudi noored, kes alustasid Tartus, on tihedamalt kui teised kirjanikud seotud olnud soomeugri temaatikaga ja soomeugri noorte kirjanikega. Nii et praegu on soomeugri vaimses liikumises Tartul ikkagi jätkuvalt olulisem koht kui Tallinnal. Mis on teie enda loomingust kui jätta tõlked siinkohal leheruumi nappusel kõrvale äsja ilmunud ja kohe ilmumas ning mis on kirjutamisel? Äsja ilmus väga ilusas kujunduses muinasjuttromaan «Ülemiste vanake» ja praegu on kirjastuses uus novellikogu «Saksofon». Juba pikka aega kirjutan ajaloolist romaani Eesti ja Novgorodi suhetest. Arvo Valton · Sündinud 14. detsembril 1935 Märjamaal. · Lõpetanud keskkooli Susumanis Magadani oblastis Venemaal, kuhu ta oli koos perega küüditatud, Tallinna Polütehnilise Instituudi 1959 mäeinsenerina ja üleliidulise kinoinstituudi Moskvas 1967 filmidramaturgina.
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................
Sellist lugu lugema hakates juba lapsel tekib huvi, et mis nad küll teha võivad või, mis sündmused juhtuda võivad. See tekitab aga minu arvates suure huvi ja see on väga hea omadus kirjutada lasteraamatuid. Loos Kakand ja kakand sattus põllukakand keldrisse ja kust ta oli väga kurb, kuid ta leidis endale sealt endale armastuse ja talle hakkas seal kohe meeldima. Ta kasutab ka enda kirjutistes piisavas koguses huumorit kus saavad isegi vanemad inimesed lugedes kõhutäie naerda. Näites raamatus ,,Siim, Sirli ja saladuse" üks koer ütleb, ,,Mul pole üldse kodus muid vanu asju kui mu vanaema" siis ütles üks isadest ,,Ma sokutan ta ära Aafrikasse. Las kantseldab seal ahve ja liidab nende sabasid, pärdikutele ei tee see midagi, nad saavad puu otsa põgeneda, kui rehkendamine juba liiale läheb." Ning hobune ütles ,,Vaata, missugune ma olen! Suur ja nelja jalaga! Ei minul sobi taevasse tõusta! Pai võlur, võlu mulle parem martsipani!"
a. miss Chamberlain. Tempo on elav. Aleksander Bakunin valitseb mõõduka despotismi vaimus, aga perekondlik atmosfäär on valdavalt demokraatlik. ALEKSANDER: Kui jutt juba sinnamaale läks, siis Ljubov, ütle midagi parunile inglise keeles. LJUBOV: Mida sa tahad, et ma ütleksin, papa? ALEKSANDER: Kõik mu tütred on õppinud viit keelt nimetage mind liberaaliks, kui soovite. Ma lugesin noore mehena Rousseau'd, olin Bastille' vallutamise juures, mitte et ma isiklikult oleksin vallutanud, aga ma mäletan, et see tekitas mus väga segaseid tundeid, mis näitab kui liberaalne ma üheksateistkümneselt olin. Ja naistele hariduse andmine jah, just nimelt! mitte lihtsalt klaveritunnid ja vene keele grammatika pour les
Kirjutab kujusid ja tähenimetusi. jäljendada malli tähti, või numbreid ( kritseldamine) meenutavaid kujundeid ning nende ridu. Osaliselt Laps õpib mõningaid Laps kasutab Laps tunneb ära alfabeetiline etapp tähe-hääliku vastavusi, kirjutamisel ainult mõningaid sõnu mälu enamasti sõnade algus- mõningaid tähti, järgi, enamasti algustähe või lõpuhäälikuid, mis enamasti konsonante. abil. Ta kirjutab sõnu, võivad viia sõnade kasutades sõnade algus- äratundmiseni. ja lõputähti ning
Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser
muud üle kui pakkuda Piibelehele oma tütart selleks, et see kesklinna krunt pere sisse jääks. Mõeldud tehtud. Ning kõik läheb täpselt nende plaani järgi. Vestman pakub Piibelehele oma tütart. Ning Piibeleht on loomulikult sellega nõus. Vestman tunneb väga suurt uhkust oma uue väimehe üle, oh kui ta vaid teaks, et tegelikult Piibeleht ei kavatsegi kunagi tema firmas tööle hakata vaid plaanib ennast täielikult kirjutamisele pühendada. Raamat on põnev ja naljakas, kuna kaks peategelast on kogemata oma ametid vahetanud. Üleöö saab Sanderist kirjanik ning Piibelehest ärimees, kuigi tegelikult käivad need ametid teineteisele hoopis vastupidi, kuid salaplaanide ning omavahelise koostöö tõttu ei tea teised sellest midagi. Autor on üritanud kritiseerida uhkust ja auahnust ning seda, et mõne mehe jaoks on raha kõik, kuid samas teise jaoks on kõige tähtsam hoopis armastus, mis on ka
Töö eesmärgiks on uurida kooliprobleemide tekkepõhjusi ja nende lahendusviise ning tutvuda eesti noorte autoritega. Uurimismaterjaliks said üheksa noorsooromaani: Helga Nõu ,,Tõmba uttu!", Reeli Reinausi ,,Must vares", Margus Karu ,,Nullpunkt", Kerli Altmarti ,,Makaagid ja majad", Kristel Kriisa ,,Neetud", Ketlin Piirilinna ,,Sefiirist loss", Margit Sarapiku ,,Vaarao leidmine" Kersti Kivirüüdi ,,Okultismiklubi" ja Diana Leesalu ,,Mängult on päriselt". Kõigepealt lugesin raamatud läbi ja tegin märkusi probleemi põhjuste kohta. Töö esimese osa moodustab probleemide käsitlus koos autori lühitutvustusega. Töö teine osa on analüüs. Töö eelviimases osas on analüüsitud, kuidas peategelased on tulnud toime oma muredega ning kas ja kuidas nad need lahenesid. Lõpus on kokkuvõte ja kasutatud allikad. Abimaterjalina on kasutatud interneti otsingumootorit www.google.ee ning autorite enda
Samuti oli ta ,,Pärnu Postimehe" ja hiljem ka ,,Eesti Postimehe" väljaandja. Peale nende oli ta veel lausa I Üldlaulupeo juht. Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost. Emilie Jannsen oli pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel. Tänu vanaemale, isale ja külarahvale õppis Lydia Koidula ladusalt ka eest keelt rääkima. Lydia Koidula oli peres vanim laps. Hiljem sündisid veel talle veel õde Eugenie ja vennad Julius, Leopold, Harry ja Eugen. Lydia Koidula hüüdnimeks oli väiksena Lolla ning tema tehtud märkmed olidki siis Lolla nime all. Lydia hakkas juba varakult tundma huvi Eestimaa ja eestlaste vastu. Ta jälgis ka huviga isa toimetusi kui isa tegi midagi. Ükskord läks noor Lydia Koidula oma isa kirjutuslaua juurde ja küsis: "Isa, pai isa, kellele sa kirjutad?". "Ma kirjutan eesti rahvale, mu laps, neile rõõmuks ja õpetuseks, mine sa ema juurde kanni tegema; palu ,ema annab sulle natuke saia
õpetas neil selgeks“R“ tähe.Üks kaksikutest kukkus vette ja Tiina päästis ta ära. Tiina läks Maimetsa kooli, kus ta oli lausa ingel, teised tema taustast Karila koolis midagi ei teadnud...kuniks ta pidi sinna koolidevahelisele võistlusele minema ja Vardo teda terroriseerima hakkas. Raamat on huvitava ülesehitusega: algab tänapäevast, siis suundub minevikku ja uuesti tagasi hetkeolukorda. Minu jaoks oli raamat väga põnev. Mingil määral oli ka minu elu kohati selline... Raamat meenutas teist minu lapserõlve lemmikraamatut Silvia Rannamaa “Kadri“it. 7 Vaesed jõulud, rikkad jõulud Illustreerinud Ülle Meister Jutuke jõuluvanast, kelle nimi oli Ernst Jõul.Ta oli jõulurahava seas tuntud
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
iharate noormeeste sümboolseks kujuks kuri hunt) ja muud MJ iseloomulikud tunnused. Vennad Grimmid töötlesid muinasjutte kirjanduslikult, säilitades nende autentsuse. Nad kogusid, töötasid ümber ja avaldasid üha uutes trükkides rahvajuttudest kui ka teiste kirja pandud teostest tehtud MJ-e. Võrreldes Perrault`ga tundusid nende MJ kohati ebaloogilisemad ja muidugi julmemad (varvaste otsast raiumine, silmade peast välja nokkimine jne). Grimmide muinasjutte lugedes tundub edu saavutamise retsept olevat lihtne. Tarvitseb vaid olla hea ja aus noormees või nobenäpuline neid, ning kõik läheb hästi. Vaese poisi või tüdruku sotsiaalne staatus muutub, tubli teo tasuks saab kangelane armastusväärseima abikaasa. MJ PERRAULT GRIMMID Puna- Kooke ja pütike võid. Tükk kooki ja pudel veini
info hulgastseda kõige tähtsamat leida ja konspekteerida, struktueerida. Ise liigitan ennast suhteliselt sügava õpihoiakugaüliõpilaste hulka. Kohusetunne ja vastutus ei lase mul õppimisse ükskõikselt suhtuda. Tagant piitsutab ka vanasõna „Tänaseid toimetusi ära viska hommse varna“. Seepärast püüan koolitööd ära teha kohe, lootuses, et hiljem jääb ka vaba aega. Tööde suhtes olen alati rahulolematu ja kriitiline. Juba valmis tööd üle lugedes tahaks teha palju korrektuure. Ühel hetkel lihtsalt loobusin sellest, nähes kui palju aega kulub ühe täiusliku töö vamis saamiseks. Ilmselt võtan asja liiga tõsiselt ja kannatan ajaliselt selle all. Küsitlus näitas, et viiendik õpib enam kui 10t. nädalas, teised vähem. Kuulun hetkel selle viiendiku hulka, õpin enamgi sest iga algus on raske ja materjali läbitöötamine võtab aega .
" küsis ta. ,,Kakskümmend rubla, rohkem ei saand." ,,See on vähe, sest teie olete juba peaaegu täis mees." ,,Ristiisa andis ka ja mul omal oli ka natuke," seletas Indrek. ,,Kuipalju?" ,,Viiskümmend." ,,Teil omal viiskümmend, isalt kakskümmend ja kuipalju ristiisalt?" ,,Ei mitte, kõigega ikka kokku viiskümmend," õiendas Indrek. Sõnalausumata sirutas direktor käe ja Indrek ei osanud midagi muud teha, kui otsis taskust rahakoti välja -- väikese ,,vaskraudadega". Direktor luges saadud raha üle ja ütles: ,,Õige, viiskümmend. Rohkem siis ei ole? Rohkem isa ei and?" ,,Ei, rohkem ei ole." ,,Sugugi ei ole?" ,,Ei ole," kinnitas Indrek, kuigi see oli vale, sest nii mõnegi hea rubla oli ta kõrvale pannud, et ise mitte päris ilma jääda. ,,Ma küsin seda teie oma kasu pärast, sest pole hää, kui noorel inimesel on linnas raha. Hää küll, et teie olete juba suur, aga kõik pole nõnda pikad kui teie. Ja raha saab ka pika vastu, raha saab kõigi vastu..
kaklejast poja oraatorianded, kui ka minu unistused sellest, et saada abeeks. Ja eks ma isegi kaotasin üsna pea huvi selle viimase unistuse vastu ja mulle hakkasid paistma ideaalid, mis vastasid minu temperamendile enam. Lugenud palju kordi läbi raamatud isa raamatukogust, jäi mu tähelepanu pidama sõjalise sisuga raamatutel, eriti ühel ajaloolisel rahvaväljaandel Prantsuse-Preisi 1870-1871.a. sõjast. Need olid kaks köidet tolleaegsete aastate illustreeritud zurnaalist. Lugesin need köited suure kiindumusega mitu korda järjest läbi. Möödus veidi aega ja nende kangelaslike aastate ajajärk sai minu jaoks 5 kõige kallimaks. Nüüdsest unistasin ma kõige rohkem asjadest, mis olid seotud sõjaga ja sõduri- eluga. Kuid see sai ka muus mõttes minu jaoks eriti suure tähenduse. Esimest korda terendas mulle seni veel ebaselge mõte sellest, milline vahe on nende sakslaste vahel, kes osalesid neis lahinguis ja
Karjast koju vinta-vänta-virrdi, timpa-tampa-tirrdi!" · Ütle "tirrdi!" elavama häälega. Laps õpib seda ootama ning see muudab mängu põnevamaks. UURINGUTE ANDMETEL hõlbustab imiku reielihaste treenimine hiljem roomama ja kõndima õppimist. Kui viia harjutus läb ettevaatlikult, ei tekita see lapsele ebamugavustunnet ja ta naudib seda. VARJUD · Öölambi valguses seintele tekkivad varjud moodustavad huvitavaid kujundeid, mida lapsel on põnev jälgida. · Kui seada liikuv mänguasi (voodikarussell) rippuma nii, et see varje heidaks, aitab see imiku nägemist arendada. · Kui laps saab suuremaks, meisterda ise varje heitvaid kujundeid. UURINGUTE ANDMETEL hakkab nägemisnärv teise elukuu paiku kiiresti arenema. Imiku nägemisvõime stimuleerimine aitab tekitada visuaalseid seoseid. Väikelapsed ärkavad öö jooksul mitu korda üles. On hea, kui neid ümbritsevad tuttavad esemed, mis aitavad uuesti uinuda. TERE!
Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud erinev saatus mis on mõjutanud nende iseloo
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
ise valmis meisterdada. · Valmista klotsid näiteks väikestest koorepakkidest. Kleebi neil otsad kinni ja kata kleeppaberiga. · Õhuta last klotse värvipliiatsite või kleepsudega kaunistama. · Mängige klotside ülestikku ladumise mängu. Kiida last iga kord, kui ta ühe klotsi teise peale asetab. · Mõnikord tunneb laps küll suuremat rõõmu tornide ümberlükkamisest. JUTUAEG Lapsele lugedes pea meeles järgmist. · Lapsele lugemine võib olla katsumus. On oluline meeles pidada, et laps suudab tavaliselt vaikselt istuda vaid kaks kuni neli minutit. · Selles vanuses lastele meeldivad raamatud, kus on pildid lastest, kes söövad, jooksevad, magavad, sest need tegevused on tuttavad ka talle. · Selles vanuses laste hulgas on populaarsed ka raamatud, kus öeldakse "tere" ja "head aega".
Neile esimestele ja raamatu kirjutamiseks). Tänu sulle, Sarah, ka joonistuse eest järelsõnas. kohtumistele, mis aitavad määratleda ja kujundada meie juhirolli, autoriteeti, distsipliini ja Ma tänan kõiki oma kolleege, kelle jutustused ja lood on siin kirjas, ja kõiki õpilasi (kuigi nende suhteid klassiga ning panevad aluse toimivale ühtsustundele. Eriti rõhutatakse õpilastega koos nimed on muudetud), kes oleksid üllatunud lugedes, et nende käitumine on andnud ainet saavutatava „klassi kokkuleppe“ olulisust käitumises ja õppimises. paljudeks selles raamatus kasutatud juhtumikirjeldusteks. 3. peatükis kujundatakse välja käitumisjuhtimise raamistik ning käsitletakse käitumise juhti- Ma tänan kogu SAGE Publicationsi Londoni meeskonda, kes julgustas mind iga selle raamatu mise ja distsiplineerimise võtmeoskusi selles
Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõepärastena nagu härra Anquetili ajaloos ära tunda Louis XIII, Austria keisrikojast pärineva kuninganna Anna, Richelieu, Mazarini
on vampiir ja millised juhtumised on sellega seoses maailma ajaloos olnud. Doonori sõna pealkirjas osutab verele ja selles romaanis on mitmeid verega seonduvaid arutlusi ja kõrvalliine. Küsimus pole siin mingi üksikisiku veres, vaid eestlaste veres kui puhas see veri on jne. See on see sügavam tasand selles loos. Selle teema ümber see romaan keskendubki. Ühe tõlgendusvõimaluse pakkus välja ka Krull, kes luges seda vampiiriromaani kui võimu allegooriat. Võim foucault'likus tähenduses võim tuleb esile inimestevahelistes suhetes, argielus jne. Näiteks võimu umbisikulist olemist märgib kasvõi alguse situatsioon, kus peategelane saab mingi kutse kelleltki, kuid ta ei tea kellelt. Selline käsk kuskilt, kuid käsu autrit ei ole kuskilt aimata. TKK Undil oli kunagi romaan ,,Hüvasti, kollane kass" (1963). Unt kirjutab oma koolipõlves kirjutatud romaani ümber
objektid, mis juhivad meie toimimist. Kui mingit tunnust peetakse väärtuseks, siis tähendab see, et seda võetakse arvesse valikute langetamisel ning enda ja teiste tegevuste kavandamisel (Blackburn, 2002: 488). Arvan, et see tsitaat võtab hästi lühidalt kokku väärtuste põhimõtte. Me kõik omame erinevaid väärtusi mis tulenevad kodust, koolist ja ühiskonnast. Väärtused on erinevad olenevalt east, soost, elukeskkonnast. Loengus osaledes ja soovitatud kirjandust lugedes sai selgeks, kui suurt tähtsust omab kasvatus väärtuste kujunemisel ja kasvamisel. Väärtuste kasvatamine on teadlik ja aeganõudev töö, mille lõpptulemuseks on positiivse maailmapildiga inimene. Samas panigi mõtlema fakt, et palju oleneb sellest kuidas väärtuseid teadlikult arendada ja kasvatada ning kui suur on minu kui õpetaja vastutus laste maailmapildi kujunemisel. Me teeme omi valikuid ja anname hinnanguid automaatselt,
sajandilõpu põnev-õõvastav meeleolu süveneb. Sajandilõpu temaatika tuleb otsesemalt välja "Aastasaja lõpp on öö" meeleolu apokalüptiline. Kassetis ilmub esimene raamat 1965 Pilvede püha 1968 Hääl 1978 Maapäälsed asjad - pöördumine lihtsate asjade poole. Vanaaegsuse märkimine. 1982 Rängast rõõmust - jätkab eelmise raamatu hoiakuid. Rõhutatumalt seotud vastupanukirjanduse meeleoludega. Rahvuslik temaatika. Vastupanumotiiv. Tekib põnev põimik. Mõlemad raaamatud annavad seost Viidinguga. Luigest ei saa Viidingu matkijat, vaid liiguvad paralleelselt. 1985 Seitsmes rahukevad - Proosa katsetused. Sünteesib erinevaid asju. Lugu II ms järgsest ajast. Lugu lapsest, kes kasvab maal, pole lastekirjandus! Ositi autobiograafiline. Romaanilikud tunnused ja rõhutatud ilukirjanduslikkus. Arusaadav, et kui laps ja jube aeg, siis kuidagi läbi lapse ajajärk peegeldub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
