24. emakeeleolümpiaad ,,Toimiv emakeel ja tekstimaailm" TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................
.......................................................... 19 2.3.3. Küsimus 5.1. Populaarseimad ajakirjad ...................................................................... 20 2.4. Kohustuslik kirjandus ......................................................................................................... 22 2.4.1. Küsimus 6. Sisukokkuvõtete levik .............................................................................. 22 2.4.2. Küsimus 7. Kohustusliku kirjanduse lugemisharjumused........................................... 23 2.4.3. Küsimus 8. Probleemid kohustusliku kirjanduse saadavusega ................................... 24 2.4.4. Küsimus 9. Kohustusliku kirjanduse huvitavaks pidamine......................................... 24 2.4.5. Küsimus 10. Meeldinud kohustuslike raamatute nimetamine..................................... 26 2.4.6. Küsimused 11 ja 12. Kohustusliku kirjanduse vajalikkus..............................
perioodile iseloomulike omaduste tõttu. Eesti lastekirjandus on taasiseseisvumisajal läbi teinud suure arengu ajast, mil eesti lastekirjandusele juba "hauamonumenti paigaldati", oleme jõudnud aega, kus lastele avaldatakse aina rohkem raamatuid. Trükitakse üha rohkem ja loetakse üha vähem. Lastekirjanikud peavad arvestama väga paljude mitte otseselt kirjanduslike faktoritega, mis mõjutavad oluliselt nende loomingu vastuvõttu. Mida peab autor tegema ja millega arvestama, et tema loodud teos jõuaks sihtgrupini? Selles töös annan ülevaate nendest tingimustest, millega eesti lastekirjanik peab muutuvas maailmas läbilöömiseks arvestama. Konkreetseks vaatlusobjektiks on lastekirjanik Heiki Vilep, kes on viie aastaga saavutanud kindla koha eesti lastekirjanduses. Töö põhieesmärgiks ongi näidata tundmatu tulija n-ö läbilöögimehhanismi ja analüüsida tema loomingut. Otsin
LASTEKIRJANDUS. SHHI.02.025. EKSAMIKÜSIMUSED. Definitsioonid aimekirjandus- populaarteaduslik kirjandus e teabekirjandus. Kirjandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavatusi ning probleeme. alltekst- kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. Allteksti mõistab vaid asjasse pühendunud lugeja. Ka lastekirjandus sisaldab allteksti, mida tänane lugeja enamasti selgituseta ei mõista. autoriraamat- raamat, mille teksti ja illustratsioonid on loonud üks ja sama isik. Levinuim mudel on kunstnikust kirjanikuks (Edgar Valter, Piret Raud). ballaad- Dramaatiliste elementidega lüroeepiline luuletus, mida on sageli ette kantud lauludes. Kujutatakse ebatavalisi, traagilisi või heroilisi sündmusi, ainet leitakse ajaloost (müütidest, muistenditest, legendidest).
Väike eesti kirjanduslugu Eesti kirjanduslugu a.kull kulli pilk j.talvet tõrjumatu äär r.veidemann olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu" Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud järjekindlaks vägivalla vastu võitlejaks. Tema protest dogmatismi, ametkondlikkuse, bürokraatia, kõige inimvääritu suhtes avaldus juba 60. aastatel, tuues kaasa valitsusringkondade poliitilisi ja ideoloogilisi süüdistusi.
puudust Rüüsmaa õuest, jõest ja loomadest. Muule lisaks oli ta esimesel linna-aastal järjest haige. Tekkis mingi umbusk linna suhtes, millest ta polegi päriselt vabanenud. 1.2.1 Kooliaeg 1930. aasta sügisel läks Harri vanaema saatel Tallinna Veerenni tänava (V) algkooli esimesse klassi. Kuna tähed olid maal gooti tähestikuga aabitsast selgeks tehtud, tuli need koolis uue õpiku järgi ümber õppida. Kevadeks oli lugemine omandatud. Kooliaastate jooksul tuli Harril palju kolida: Rüüsmaalt Tallinna Veerenni tänavale, sealt Herne tänavale ning edasi Tondile. Teisest klassist saadeti ta koos vennaga Rüüsmaale tädi juurde elama ning Harri jätkas kooliteed Paadrema algkoolis. Neljandasse klassi läks Harri Taebla kooli. Vanaema sai Taebla mõisa karjatalitajaks ja tuli sinna kolida. 6
Kristiina-raamat on kirjutatud ajal, kui praegused emad-isad olid alles lapsed. Siis polnud Eesti iseseisev riik ja paljud asjad olid teistmoodi kui praegu. Aga lapsed olid ikka lapsed ja emad-isad armastasid neid samamoodi nagu praegused! Ning kuigi kodudes polnud tollal veel arvuteid ja mobiiltelefonist ei osatud isegi unistada, polnud laste elu ometi igav… Väga humoorikas lugemine tollal ja praegugi, kuigi üht-teist on vahepeal muutunud ning ise natuke vanemaks saadud.Minu lemmikuks on “ Võtmelugu”. See rääkis koerast nimega Lontrus, kes pistis plehku Kristiina võtmega. Kirju liblika suvi Illustreerinud Asta Vender Raamat räägib tublist ja hakkajast 10-ne aastasest tüdrukust, kelle nimi on Tiina.Ta käis Karila koolis ja tema ema kasvatas teda üksi. Tiina lapsepõlv
Paljude toonase keskvõimule alternatiivsete liikumiste alguspunktiks oli nn fosforiidikampaania. Kogu nõukogude majandust hoiti üleval maavarade kaudu, eelkõige Siberi nafta. Keskvõimu hakkab aga huvitama läänepool asuvad territooriumid ja tahetakse rajada fosforiidikaevandusi siia. See aga tähendanuks, et järele jääb vaid ahermaa. Seda eestlased teadvustasid ja tekibki vastukampaania, mis saab üldrahvalikuks probleemiks, mida arutatakse massimeediakanalites, mille vastu protestivad üliõpilased Tartus. Selline kampaania on vägagi suute muutuste alguspunktiks. Rahvuslikud ideed hakkavad taas oluliseks ja tähtsaks muutuma justnimelt seoses maaga. See oli päästikuks, mis vallandab ka teisi sündmusi. 80ndate lõpupoole luuakse nii poliitilised kui ühiskondlikud liikumised või grupid, nt MRP- AEG grupp, muinsuskaitseseltsid, esimene Eesti poliitiline erakond pärast iseseisvuse kaotust. 1988
Kõik kommentaarid