Raamat minu elus Kirjandus on olnud juba sünnist võimsaim põhiallikas, mis on inimesi ühendanud ja lahku ajanud, levitanud nii sõnumeid vihast, armastusest ning teavitanud probleemidest.Vaadates ajalugu on enam jaolt raamatud, mis aitavad meil astuda kaks sammu hariduse teel, neid on tohutult palju erinevaid ning neil kõigil on oma kindel otstarve. Teoste kirjanikud ise on loonud neid nii massidele kui ka individuaalidele, aga kas raamatud on mänginud olulist rolli ka minu elus? Usun, et nende roll on minu elu tegelikult päris palju mõjutanud. Kõige esimene asi, mida tahan vaadelda on see, et nad on väga palju silmaringi suurendanud. Sõna ,,palju" all mõtlen, et nad sisaldavad päris palju infot võrreldes filmidega, mis on meil tänapäeva alternatiiv, leidub ainult raamatutes tähtsamaid punkte. Teoste lugemisega saame teada ajaloolisi sündmusi, religiooni, filosoofiat, kõike seda millega saame luua
ja ta kirjutas raamatus oma elust, kuidas nad sõpradega bändi alustasid ja kuidas nad ennast suurtele lavadele esinesid. Sealt raamatust sain ma palju enesekindlust ja tahet tegeleda asjadega mis mulle meeldib ning mitte alla anda kui kohe välja ei tule, sest seal raamatus kirjutas autor, kui pätt ta lapsena ning noorena oli ja mis kõiki halbu asju ta tegi ning kuidas temast nüüdseks on saanud eeskujulikuks, korralikuks ja viisakaks inimeseks Raamatud annavad ka oskust suhelda. Esiteks saad sa raamatutest palju uut sõnavara ja teiseks on raamatutes kindlasi palju teemasid mida kasutada suhtlemisel. Näiteks kui sa oled arg suhtleja ja ei tea millest rääkida siis lugedes noorteraamatuid jääb sealt kindlasti mõni teema mida arutada kõrva taha ja nii saadki paremaks suhtlejaks. Mina arvan, et tänapäeval ei loeta enam nii palju
.........................................................................................................9 3.1. Ajalehtede lugemus ja tellimine..................................................................................9 3.2. Ajakirjade lugemus ja tellimine.................................................................................12 3.3. Kohustuslik kirjandus................................................................................................13 3.4. Raamatud ja üldine lugemine....................................................................................19 Kokkuvõte............................................................................................................................26 Summary..............................................................................................................................28 Kasutatud kirjandus...................................................................................................
ja 11. klassi vahel toimuv tohutu muutus poiste suhtumises on väga kummaline ja nõuaks eraldi uurimust, sest selle nähtuse täpsemate tagamaade uurimine ei mahu enam käesoleva töö raamesse. 2.4.2. Küsimus 7. Kohustusliku kirjanduse lugemisharjumused Parim lähenemine sellele, kui suure osa kohustusliku kirjanduse raamatutest õpilastest läbi loevad, oli jagada küsimuse 7 vastusevariandid kolme rühma. Esimese või teise märkinud õpilased loevad kõik raamatud läbi, kolmanda variandi enda jaoks sobivaimaks leidnud päris kõiki ei loe ning neljanda, viienda või kuuenda variandi valinud jätavad olulise osa raamatutest lugemata. Et vaid mõned üksikud 5. ja 8. klassi õpilased ei märkinud 7. küsimuses kas esimest või teist vastusevarianti, siis on joonisel 9 kujutatud ainult 11. klassi tulemused. 100% 90% 80% 70% 60% 4.-6.
otsinguid ning mugavam ka teenindajatele. Märkasin ka, et mõlemad uuritavad objektid liiguvad toodete mitmekesistamise poole, lisaks raamatutele pakutakse vihikuid pliiatseid ja muud kooliks vajalikku. Kuna ma Rahva Raamatust esialgu ei ostnud raamatut mille järgi huvi oli siis suubusin majandusliku lektüüri riiuli poole. Raamatute paigutus riiulitel oli üsna loogiline kuid samas ka veidi segane just selle valdkonna raamatu koha pealt mida mina otsisin. Pärast riiuli põhjalikku uurimist liikusin edasi õppematerjali riiuli juurde, lootes sealt leida mida otsin, kuid ei olnud õnne mul ka seal. Seadsin sammud kassa poole, et küsida otsitava raamatu kohta infot ja seal tekkis järgmine ebamugav situatsioon, nimelt oli ühel teenindajal külas seal isiklikud tuttavad, iseenesest see mind ei häirinud kuid ebamugavust tekitas see, et nad seisid täpselt kassa ees ning ma ei saanud pöörduda teise teenindaja poole nõu küsimiseks
.........................................................................12 2.1 Loomingutee algus.............................................................................................12 2.2 Loomingu lühitutvustus......................................................................................13 2.2.1 Lasteraamatud loodusest.............................................................................13 2.2.2 Harri Jõgisalu ja Lembit Tihkani kahasse kirjutatud raamatud:.................15 2.2.3 Raamatud Kihnu loodusest ja kultuurist:....................................................16 2.2.4 Koduloolised raamatud................................................................................17 2.2.5 Mälestusteraamatud.....................................................................................18 3. ARVUSTUSED........................................................................................................20 3
probleemid on sarnased ja ei paku enam eriti kaasamõtlemishuvi. Liiga palju on kujutatud meie ühiskonna lõhestumust ja teosest teosesse kordub sama hala. Annan endale aru, et see paneb küll mõtlema, aga tüütab samal ajal, seepärast mõjub ergastavalt klassikaline kirjandus, see ei unune ja puudutab, paneb mõtlema. 8 Mina kui noor lugeja arvan, et tänapäeval on raamatud paljuski nagu uks iseendasse, mille vahelt sisse vaatamata ei saa õigesti aru maailmas toimuvast, iseendast rääkimata. Meenub 2.01.2009 Eesti Televisioonis nähtud Vahur Kersna saade ,,Helenduvad olendid", kus intervjueeritav, näitlejast laulutekstide autor, praegu Vilsandi saarevaht Jaan Tätte põhjendas, miks ta üksildasel Vilsandi saarel telerit vaadata ei taha ja sellele tegevusele pigem lugemist eelistab. Tema arvates tõmbavad sisutühjale
hunt julm. Iseloomulik moraal/ elutarkus valmis alguses või lõpus eraldi välja tooduna. Nt: J. Tamm, M. Raud. õhtujutt ehk unejutt- traditsioonilises vormis lugu, mis esitatakse lapsele enne magaminekut rituaali osana ning selle eesmärk on toetada lapse keelelist ja sotsiaalset arengut. On rahustav, lühike ja toetab arengut. Eesti aimekirjanduse areng ja teemad 20. sajandi II poolel ja 21. sajandi alguses Murrang toimus 1960- ndatel aastatel, kui ilmusid Beekmani, Puki, Kiige jt. Raamatud paberi valmistamisest, lugemishügieenist, aia- ja põllutaimedest. Kümnendi tähelepanuväärsemaid teoseid oli M. Mägeri ,,Linnud rahva keeles ja meeles”. 1970- 80-ndad aastatel mitmekesistus laste tarbeks kirjutatud aimekirjanduse sisu. Rohkelt käsitleti loodusteemat (Rein Saluri ,,Mudilaste loomaraamat”, Fred Jüssi,,Rebasetund”). Ilmusid tervishoidu, geneetikat ja seksuaalkasvatust käsitlevad teosed (M. Johanson ,,Kuidas ma maailma tulin”
Kõik kommentaarid