Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "MINA JA JUHI ABI ÜHINGU EETIKAKOODEKS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
juhiabi, klient, organisatsioon, eetikakoodeks, arva, jääma, majas, korrektne, kolleegid, rääkimata, rakenduskõrgkool, majandusarvestuse, õppetool, valter, mõdriku, kõigepealt, edukam, silmis, juhinduda, väitega, usaldusväärne, kolleegide, varuks, ootamatult, öeldud, millistel, eelarvamused, teistega, asjatult, pingetaluvus, iseloomuomadusiLÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA13KÕ MILLISTE ISIKUOMADUSTEGA INIMENE EI SOBI JUHIABI TÖÖD TEGEMA Essee Õppejõud: Anne Reinsoo Mõdriku 2014 Alustades tööd juhiabina peaks kõigepealt ennast kurssi viima selle tööga kaasas käivate käitumisreeglitega ja isikuomadustega, mida sellel tööl on vaja. On ju juhiabi üks organisatsiooni visiitkaardist, mis esimeste seas silma paistab. Mida professionaalsem on
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA13KÕ Lea Valter MILLISTE ISIKUOMADUSTEGA INIMENE EI SOBI JUHIABI TÖÖD TEGEMA Essee Õppejõud: Anne Reinsoo Mõdriku 2014 Alustades tööd juhiabina peaks kõigepealt ennast kurssi viima selle tööga kaasas käivate käitumisreeglitega ja isikuomadustega, mida sellel tööl on vaja. On ju juhiabi üks organisatsiooni visiitkaardist, mis esimeste seas silma paistab. Mida professionaalsem on
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA14KÕ Maria Emma Rist MINA JA JUHIABI EETIKAKOODEKS Essee Õppejõud: Kersti Riivits Mõdriku 2014 Igal töökohal on ettenähtud omad normid, reeglid ning eeskirjad. Seepärast oodatakse töötajatel käitumist vastavalt neile. Ükskõik millises valdkonnas tööd tehakse, peaks jääma alati ausaks, viisakaks ning käituma eetiliselt. Juhiabidele on koostatud eetikakoodeks, mille sisu nad peaksid teadma ja oskama seda järgida.
Juhiabi eetikakoodeks aitab organisatsioonil lahendada asjaajamise ja suhtlemisega seotud probleeme ning kindlustab organisatsiooni edukuse. Eetikakoodeks annab kätte juhised eetiliseks käitumiseks. Eetikakoodeks peaks olema igas ettevõttes. Seaduste täitmine ja eetika on kõige aluseks. Kui tegutseda ning teha tööd antud eetikakoodeksi põhjal, siis see näitab minu meelest just minu korrektsust, elementaarsete käitumisnormide tundmist. Sõna juhiabi juba annabki vihje sellest, milles seisneb juhiabitöö! Ehk siis ülesandeks on juhi abistamine! Milline väga hea juhiabi olema peaks, see on kõik kirjas juhiabi eetikakoodeksis. Mina, kui firma juhiabi, pean olema viisakas, sõbralik, korrektne, sest esmamulje firmast jätan mina. Jah, juhiabi/sekretäri ametikoht on esinduslik, mistõttu välimus on oluline. Olen asutuse visiitkaardiks. Pean olema valmis inimestega suhtlema, olema meeldiv, vastutulelik
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sekretäritöö. Etikett JA14KÕ Eneli Eiert MINA JA JUHIABI EETIKAKOODEKS Essee Õppejõud: Kersti Riivits, MA Mõdriku 2014 Koodeksi järgimine on Eesti Juhi Abi Ühingu liikmetele kohustuslik ning soovitav ka kõigile sekretäridele/juhiabidele, kes ühingusse ei kuulu. Sellest lausest saab järeldada, et iga Eesti Juhi Abi Ühingu liikme kohus on teada eetikakoodeksi sisu ning seda otseloomulikult järgida,
.......................................................................................................................... 6 5.KOOSOLEUTE KORRALDAMINE......................................................................................7 6.AMETLIK TASAND.............................................................................................................. 8 7.TÖÖSUHTE ARENG..............................................................................................................9 8. JUHIABI ROLL VÕI SUHE................................................................................................11 9. TÖÖKOHTUMISTE TOIMUMISE EESMÄRK.................................................................12 10. TELEFONIKÕNED............................................................................................................13 11. SEKRETÄRI SUHE JUHIGA............................................................................................14 12. HEA SEKRETÄRI ISIKSUS......
MINA JA JUHIABI EETIKAKOODEKS Essee Õppejõud: 2009 Mina ja juhiabi eetikakoodeks Meil kõigil on mingi roll selles elus, tavaliselt oleme mitmes rollis korraga näiteks ema-, abikaasa või töötaja rollis, kuid erinevates suhetes on erinevad käitumisnormid. Tööl olles ei saa käituda nii nagu kodus olles ja oma lähedastega suheldes. Olen seisukohal, et igas organisatsioonis peaks olema eetikakoodeks. Eetikakoodeks loob töökeskkonna kus kõigil on meeldiv ning töötajad ja külastajad tunnevad, et neist hoolitakse.
etiketist) Loengumaterjal Tallinn 2013 1 Ametkondlik käitumine, kutse-eetika ja etikett ........................................................................................... 4 Kutse-eetika .............................................................................................................................................. 4 Sekretäritöö eetikakoodeks ........................................................................................................................... 5 Nõuded juhile: ............................................................................................................................................. 7 Visiitkaardid ja nende kasutamine .............................................................................................................. 7 Lihtkaart ..........................................
mõistva suhtumise kujundamine teiste rahvaste tavadesse, nende ühiskonna ja kultuuri eripäradesse. (Lewis, 2003, lk 24) Kuna Eesti ettevõtted on hakanud ja hakkavad tõenäoliselt ka edaspidi järjest rohkem koostööd tegema välismaal asutavate ettevõtetega, siis on töötajatel vaja tundma õppida erinevaid kultuure, kuidas ületada kultuuribarjääre ja kuidas erinevast kultuurist inimestega peaks suhtlema. Ka juhiabi, tase 6 kutsestandardis kutset läbivates kompetentsides on selgelt öeldud, et juhiabi rakendab klienditeeninduse põhimõtteid sise-, välis-, erivajaduste ja erinevate kultuuritaustaga klientidega suhtlemisel. (Kutsestandard, juhiabi tase 6, 2012) Eesti on siiski väike riik ja kui ettevõte on väga ambitsioonikas ja tahab laieneda, siis ei jää muud üle kui tuleb hakata globaliseeruma. Kui ettevõte tahab edukalt
.....6 2.5Tööaja planeerimine ja kalendri kasutamine......................................................................6 2.6Üldised kokkulepped..........................................................................................................7 2.7Töökoha keskkond.............................................................................................................7 3EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS TEHNIKUTÖÖS.................................................9 4JUHIABI EETIKAKOODEKS...............................................................................................10 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................11 2 SISSEJUHATUS Sekretäritöö praktika läbisin Eesti Energia Tehnoloogiatööstuse tütarettevõttes Hoolduskeskus AS, mis asub Jõhvi vallas.
.......................................................................................................6 Moraalifilosoofia.........................................................................................................................8 Väljavõte Toomas Pauli artiklist ''Kümnest käsust''............................................................... 10 Moldova president: ärge valige Harry Potterit!........................................................................ 11 Sekretäri eetikakoodeks............................................................................................................ 13 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................14 2 Eetika ajalugu ja selle mõiste · Eetika kui filosoofia valdkonna eristas esimesena Aristoteles.
7 2. Konflikt organisatsioonis Me teame, et konfliktide vältimine ei ole üheski organisatsioonis võimalik. Küll aga on organisatsiooniti erinev konfliktide mõju nii organisatsiooni kliimale ja töötulemustele. Mida oskuslikumad on töötajad konfliktidega toimetulekul, seda tõenäolisem on et, organisatsioon konfliktidest kokkuvõttes pigem võidab-vastuolud töötajate või organisatsiooni allüksuste vahel viitavad sageli probleemidele, mille lahendamine võib kogu organisatsiooni töö oluliselt tulemuslikumaks muuta.Seega võib teoreetilises analüüsis konfliktid ehk edasiviivateks ning destruktiivseteks ehk lammutavateks. Muudatuste sisseviimise alustamiseks sobib kõige paremini optimaalne konflikti tase. Sellisel
11. Juhtimisulatus. Juhtimisulatuseks nim. Ühe ülemuse alluvuses olevate nende inimeste arv, kes talle otseselt peavad aru andma. Optimaalseks alluvate arvuks loetakse 3-7 inimest. Juhtimisulatust mõjutavad järgmised asjaolud: organisatsioonisisesed protseduurid; alluvate kopetentsus-mida kopetentsemad on alluvad, mida rohkem infot neil on otsustamiseks, seda suurem saab olla alluvate arv; eesmärkide standardsus-kui eesmärgid on kõigile teada ja organisatsioon sõltub väliskeskkonnast vähe, võib juhil olla rohkem alluvaid; töö iseloom- mida komplitseeritum ja teadmisi nõudvam on protsess, seda väiksem saab olla juhtimiseolatus; ekspertide olemasolu- mida rohkem on eksperte, seda suurem saab olla juhtimisulatus, kuna juht ei pea pöörama tähelepanu kitsalt erialastele küsimustele. Eristatakse pikka ja lamedat struktuuri ning kitsast ja laia juhtimisulatust. Mida laiem on
3) sisemiste ressursside kasutamisega saavutatav mastaabiökonoomika. Näiteks vajadus ühendada tehnoloogiline ekspertiis paindlikkusega klientuuri soovide suhtes viib maatriksstruktuuri tekkimiseni. Mitmete erinevate spetsialistide ühistöö rakendamine kliendi vajaduste rahuldamiseks viib samuti maatriksi kasutamisele. TUGEVUSED: · koordineerituse kõrge aste · organisatsioonisisene tööturg · ebastabiilses ja muutlikus keskkonnas kohanemisvõime · keskmise suurusega organisatsioon, kus rohkem kui kaks toodet · kompleksselt arendatav nii funktsionaalselt kui ka toodete/turgudega seotud ülesanded NÕRKUSED : · kahene alluvus · raske ennustada karjääri · nõuab erilist organisatsiooni-kultuuri ja oskuslikku juhti · kulukas ja aeganõudev · konflikt funktsionaalsuse ja toodete/turgude vahel · ülesanded ebaselged ja palju bürokraatiat 10. Meeskondlik struktuur Meeskondlikul struktuuril on samad eelised, mis maatriks struktuuril, kuid kulud on
on institutsionaalne võim isikuvõimu asemel. Institutsionaalne võim on vajadus mõjutada teiste käitumist selliselt, et see on hea kogu organisatsioonile. Isikuvõimuga töötaja pigem kaotab teiste töötajate usaldust ja austust ning võib olla organisatsiooni ebaedukas liider. Motivatsiooni tõukejõudude tundmine võimaldab juhil mõista iga töötaja töössesuhtumist. See võimaldab valida iga inimese jaoks sobivaima inimese.´ Kui vaadata lähemalt, mis on organisatsioon ja kuidas see töötab, siis võib leida sellest sadu ja tuhandeid tööülesandeid. Ülesanded on koondunud töökohtadesse. Töö kujundamine on ülesannete koondamine töökohtadesse. Töötsooni laiendamine. Kui töö on kitsalt spetsialiseeritud, näiteks tootmisliinil, on töötajate motiveerimine tõeline väljakutse. Üks võimalusi spetsialiseerimisest tulenevate puuduste kõrvaldamiseks on töötsooni horisontaalne laiendamine tööulatuse suurendamise kaudu.
tooge välja olulisem loetust).Tulemuskriteerium: kriteerium st tunnus, kas oleme saavutanud või ei; kui jah, siis mil määral.Indikaator st mõõtmisvahend, millele tekib näit.Indikaatori kriteeriumid = tulemusnäit.Kriteeriumiindikaatorid on kõige olulisemad asjad eesmärkide seadmisel. 16.Meeskonnatöö probleemid ja ohud.Juhi rollid meeskonna erinevatel arenguastmetel.Kuidas toimub nõupidamiste ettevalmistamine juhi ja juhiabi koostöös? Näited, analüüs, mõtteid loetud kirjanduse kohta(nimeta allikad ja tooge välja olulisem loetust). Hoolimata sellest, et meeskonnatööd rakendades võidakse mitmes suhtes saada väga häid tulemusi, on kasulik teadlik olla ka mõnedest tüüpilistest probleemidest, mida üksikisikute koondamine meeskonnaks kaasa toob. Probleemi vältimine. Ebaküps ideede hindamine. Halb eestvedamine. Riskantsed otsused. Grupimõtlemine Puudused :meeskonnaliikmetel on erinevad
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakaond Meery-Heleen Pikkor SR118 KUI MINA OLEKSIN JUHT ESSEE-REFERAAT Juhendaja:Laine Simson 2012 KUI MINA OLEKSIN JUHT Mina kui juht? Hetkel ei kujta ma ennast ette juhina. Olen alles noor ja omandan edaspidiseks eluks vajalikke teadmisi. Juht peab olema julge, hea suhtleja, tundma arvutiprogramme, juhatama koosolekuid, korraldmama meeskonnatööd, omab motiveerimisoskust ja peab tundma ümbritsevat keskkonda. Minu isiklikult puudub julgus esineda. Aga iga juht peab oskama esineda oma meeskonna ees. Kes on juht? Juht on inimene kes juhib mingit teatud organisatsiooni. Juht peab olema enese suhtes organiseeritud ja töötajate suhtes aus. Organiseeritud tähendab seda, et ta ei hüppa pidevalt ühelt jalalt teisele, ei tekita segadust, juhib mõtestatult. Juht täidab mitmeid erinevid rolle, millest üks on organisatsiooni ühendaja roll. Juht peab juhtima. Hea juht on inime
Kui mina oleksin juht Kuna ma ise ei ole varem juhtimise valdkonnaga kokku puutunud siis oli minu üllatus suur, et välja on mõeldud niipalju erinevaid strateegiaid, kuidas ühte firmat/meeskonda/kollektiivi edukalt juhtida. Minu unistuseks pole kunagi olnud saada juhiks, kuid nagu vanasõna ütleb "ära iial, ütle iial!". Ja juba peaksingi ma hakkama endale vastu vaidlema, sest mida rohkem ma seda valdkonda uurinud olen seda enam see mulle huvi pakkuma on hakanud. Sõna "juht" on väga tähtis sõna ja tundub väga kõrge ametikohana ja kindlasti on see ihaldusväärne ametikoht kõigile. Kõik me tahame elus juhtida. Kuid kahjuks kõik inimesed ei sobi juhiks. Me kõik oleme erinevad ja on olemas inimtüüpe, kes sobivad töötama erialal, kus nad täidavad käske mitte ei käsi ise. Mulle meeldiks töötada alal, kus mina ei käsiks kedagi. Hea on teha tööd, kus su vastutus ei ole nii suur ja sul on kindlad ülesanded, mida pead tegema. Minu
Seda võiks nimetada sotsiaaltöö peale kulutatud riigi raha kulutamise efektiivsuseks. Ühiskond kui terviklik organsim vajab tugevat sotsiaaltööd. Sest Eesti ühiskond on väike ja abi võivad vajada erinevatel eluperioodidel paljud erinevad elanikerühmad, ka sellised, kes muidu on väga hästi toimetulevad. Seda võiks nimetada sotsiaaltöö sotsiaalse sidususe aspektiks. Kuna kõikvõimalikke nüansse pole võimalik seadustesse kirja panna, siis on eetikakoodeks sätestanud, et lähtuda tuleb nõrgema osapoole huvidest. Tegelikkuses paneb see sotsiaaltöötajale suure vastutuse ja kui see on seotud sotsiaaltöö halva mainega ja madala töötasuga, siis on sotsiaaltöö valdkond tervikuna raskustes. Raske on nii töötajatel kui abivajajatel. Raske on ühiskonnal. Vältima peab olukorda, kus head spetsialistid (kõrge kvalifikatsiooniga ja pikaajalise praktikaga) lahkuvad sotsiaaltöö valdkonnast eelmainitud
Teenindav sektor moodustab Eesti majandusest 63%, tuues ettevõtetele viimastel aastatel sisse sadu miljardeid kroone. Teenindusvaldkonnas teenib Eesti oma igapäevast leiba enam kui 200 000 inimest (Äripäev 2005:9). Hea teenindus koosneb mitmest asjaolust. Näiteks on oluline teeninduses hea suhtlus kliendiga. Samuti on väga oluline suhelda kliendiga oskuslikult. Hea klienditeenindaja peab kliendi panema tundma teretulnud inimesena, ta peab saatma kliendile pilguga kinnituse, et klient on alati teretulnud. Teenindaja peab pakkuma toodet või teenust professionaalselt ja õigeaegselt. Klient ei soovi, et tema aega kuritarvitataks. Ta eeldab, et teda teenindatakse võimalikult kiiresti ja tõhusalt, ta usub, et teenindaja teab ja tunneb tooteid, mida müüb, ning oskab kliendi võimalikke probleeme lahendada. Siseklient peab pakkuma kliendile turvatunnet ja mugavust, näiteks kui klient peab enda andmeid jagama siis teenindaja saab näidata, kui tänulik firma on usalduse eest.
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Hotellimajandus HM11 Oksana Bazakova MINU PÕHIMÕTTED TEENINDUSE JUHTIMISEL Essee Õppejõud: Toomas Undusk Tallinn 2014 MINU PÕHIMÕTTED TEENINDUSE JUHTIMISEL Tänapäeval ei kahtle enam keegi selles, et kvaliteetne teenindus võimaldab ettevõtetel erineda oma konkurentidest ning kasvatada klientide lojaalsus. Teenindusega seoses on kasutusel mitmeid märksõnu nagu teenus, teenindus, teenindamine.Teenindus kui teenindusprotsess kujutab endast eesmärgipärast planeeritud tegevust, mille tulemuseks on kvaliteetne teenindus. Seega, on teenindusjuhtimise eesmärgiks tagada ettevõttes selline teenindusprotsess, mis võimaldab pakkuda kliendi o
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä10 KÕ Maarja Malva JUHTIMISPRAKTIKA AS ARU GRUPIS Praktikaaruanne Juhendaja: Virve Transtok Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Aru Grupp AS on alates 1993 aastast tegutsev 100% Eesti kapitalil põhinev puidutöötlemisettevõte. Omanikeks on Juhan Viise ja Andres Lindam. Ettevõte paikneb Lääne-Virumaal, Kadrina vallas, Hulja külas. Kuni 2008 aasta sügiseni töötas ettevõttes kuni 175 töötajat aga majanduslangusega kaasnevalt on hetkel töökohti 146. Ettevõte tegeleb peamiselt akende, uste, treppide ja majade tootmisega teistele ettevõtetele ja ka üksikisikutele. Ettevõttel on kaks Aru Joinery all töötavat välisriigi esindust, üks asub Iirima
....................5 Liider olla tähendab õppida....................................................................................5 III osa- Rännaku juhtimine.........................................................................................6 Visiooni maagia......................................................................................................6 Mida kliendid tegelikult ostavad?.......................................................................... 6 Klient on ülemus: efektiivne partnerlus ülemusega...............................................7 Keskenduge oma klientide jaoks parimatele tulemustele.......................................7 Väärtust lisavate strateegiate loomine....................................................................8 IV osa- Takistuste eemaldamine suurepäraste tulemuste saavutamise teelt..............8 Süsteemid ja struktuurid määravad asja.............................................................
Põhjus on lihtne- Mitchellid ,,kallistavad" oma kliente. Kallistamine on klienditeeninduse liik, mis näib petlikult lihtne, aga on äärmiselt edukas, ja mis rajaneb põhimõttel, et iga tehingu keskmes on teatav suhe. Jack Mitchelli ärifilosoofia põhinebki ,,kallistamisel" see tähendab isiklikke suhteid, näiteks seda, et klienditeenindaja teab iga kliendi nime ja tema eelistusi, või seda, et klientidele pakutakse tasuta kohvi ja suupisteid. Kui keegi on teie klient, siis on ta alatiseks ka teie sõber- selline on kallistamise lihtne filosoofia. 2. Näited Kallistamise kultuur tähendab seda, et klienti puudutatakse, teda kuulatakse ja temast hoolitakse, temaga saadakse nii lähedaseks, et klient muutub tähtsamaks kui miski muu. Aja jooksul areneb kallistamise kultuuris salongi ja kliendi vahel ainulaadne isiklik ja ametialane suhe- see on lojaalsus, mis põhineb usaldusel, mis täidab kliendi ootused, mis klientidele meeldib ja mis neile sobib.
ühte või teist. SÕPRUS Üks paljudes uuemaist definitsioonidest, mis avab sõpruse olemuse, kõlab niiviisi: ,,Sügav ning püsiv sõprus täiskasvanute vahel tekib tänu eesmärkide ja huvide ühtsusele, kujuneb ühises võitluses eesrindlike eesmärkide ühiskondlike ideaalide eest." Aristoteles arvab et sõber on üks hing kahes kehas. Kõige innukamat sõprust näeme ühevanuste inimeste juures, kes on koos kasvanud. Nõrgem on sõprus sugulussidemete või abielusidemete tõttu, rääkimata juba konventsionaalsetest sõprustest nagu sõprus reisikaaslaste või külalisete vahel. Sõpruse eeltingimusteks on mõnesugune sarnasus sõprade vahel. Mida rohkem on neid sarnasusmomente, seda suurem on sõprus. Igaüks armastab kõige rohkem ennast, ja teisi sel määral, kuivõrd nad temaga sarnanevad. Uurimused on näidanud, et noorte hulgas valitsevas kujutluses sõprusest domineerivad kaks momenti: vastastikuse abistamise ja truuduse nõue vanuse, soo,
...............................................................................5 2.Iseenda teeninduskeele analüüs...............................................................................................6 1.3.Kriitiline hinnang kasutatavale teeninduskeelele.............................................................6 1.4.Ettepanekud iseenda teeninduskeele parandamiseks.......................................................7 SISSEJUHATUS Kliendi heaks teenindamiseks on oluline korrektne teeninduskeel. Teeninduskeel on organisatsiooni teeninduskultuuri kandja, sest klient ei erista teenindajat ja firmat, kus töötatakse. Kliendi arvamus organisatsioonist kujuneb vastavalt saadud kogemusest. Kui klient ei saa ühelt organisatsioonilt oodatud tulemust või koostöö teda ei rahulda, siis pöördub ta konkurendi poole. Seetõttu ongi väga oluline hoida klienti ja ületada tema ootusi. Klientide ootused teenindusettevõtete suhtes on karmid ja kindlad
Essee: "Kui mina oleksin juht" Juhiks saamine oleks nagu nii kättesaamatu, aga samas nii kättesaadav. Kõik juhid ei sünni üleöö, juhiks saadakse pikka mööda palju pingutades, loomulikult on ka n.ö pärandijuhid ja tavaliselt ei ole nemad just mitte õppinud heaks juhiks. Kui firmal on hea juht, siis firma töötab õlitatult. Sõna juht on väga tähtis sõna ja tundub väga kõrge ametikohana ja kindlasti on see ihaldusväärne ametikoht kõigile. Kõik me tahame elus juhtida . Kuid kahjuks kõik inimesed ei sobi juhiks. Me kõik oleme erinevad ja on olemas inimtüüpe, kes sobivad töötama erialal, kus nad täidavad käske mitte ei käsi ise. Kes on üldse juht ? Minu jaoks on juht inimene, kes juhib inimeste gruppi. Juht on inimene, keda on usaldatud ennast juhtima. Lugedes artiklit "Kes on hea juht ?" on väidetud, et igaühest võib saada juht. Autor ise ei ole selle väitega nõus ning mina pean autoriga nõustuma. Hea juht asetab enda ego tahaplaanile ja arvestab te
Utilitaarne lähenemine: Selles lähenemisviisis juhid analüüsivad nende otsuste mõju inimestele, keda need otsused mõjutavad. Selle lähenemisviisi keskmes on meetme asemel tegevus, selle motiiv. Positiivsed ja negatiivsed tulemused kaalutakse ja juhtimismeetmed on õigustatud, kui positiivsed tagajärjed kaaluvad üles negatiivsed mõjud. Reostuse standardid ja reostuse mõju ühiskonnale analüüsimine on juhtimiskeskkonna eetikakoodeks utilitaarse lähenemisviisi alusel. 2. Moraalipõhine lähenemisviis: Selles lähenemisviisis järgivad juhid eetikakoodeksit, mis hoolitseb inimeste põhiliste ja moraalsete õiguste eest; õigus kõnele, õigus elule ja turvalisusele, tunnete väljendamise õigus jne. Ettevõtlusorganisatsioonide kontekstis avalikustavad juhid asjaomaste inimeste heaolu jaoks vajalike aastaaruannete kohta teabe
kogu vajalikku resurssi. See omakorda nõuab, et finantsjuht peab kulutama oluliselt aega oma isikliku tegevuskava koostamiseks. Pühendumise kujundamine tähendab ka teiste töötajate seisukohtade ärakuulamist, ning finatsjuhi poolt arvestamist, mis peavad kajastuma tema enda seisukohtade väljatöötamises. o Tegevjuhtkonna tavade muutmine mida suurem on organisatsioon, on ka töötajate veenmine keerulisem/mahukam. Tegevussuundade selgitamine ei tohi piirduda ainult raamatupidamisosakonna ja rahandusosakonna töötajatega, sest arusaamine visioonist tuleb viia ka teiste üksusteni. See on aega nõudev, sest nõuab regulaarseid kokkusaamisi kõigi tasandite juhtidega. Finantsjuhil peab olema väga hea ära kuulamise ja suhtlemise oskus, sest ainult sellisel juhul avaldavad teised juhid oma seisukohti ja
korraldab Swedbank ka erinevaid koolitusi ja üritusi. Nende jooksul tutvuvad praktikandid erinevate panga osakondade tööülesannetega. 2. Organisatsiooni tegevuse ülevaade 2.1. Organisatsiooni tegevuse eesmärk. Organisatsiooni koht avalikus või erasektoris Swedbank Eesti eesmärgiks on ,,Aidata kaasa sellele, et inimeste ja ettevõtete rahaasjad oleksid pikaajaliselt korras". Swedbank jagab oma kliente kaheks rühmaks: era- ja äriklientideks. Organisatsioon püüab tööd korraldada olles kasulikuks nii tavainimestele, kui ka ettevõttele. Peale selle on Swedbankil kindlad väärtused. Ettevõtte peamiseks väärtuseks on olla lihtne, avatud ja hooliv. See omalt poolt tähendab, et Swedbank töötab pidevalt selleks, et tagada oma klientidele parimat teenindust. Nad teevad keerulisi pangatoiminguid lihtsamaks, olles ausad ja avatud uutele ideedele ja soovides rajada pikaajalisi kliendisuhteid.
kellelegi head tehes tekitavad veelgi rohkem uhkustunnet. Ettevõttega heade asjade või sündmuste toimumisel tuleb tagada, et kõik töökaaslased oleksid sellest teadlikud. Juhi rolliks on auväärsete tegude hoidmine, jagamine ja kallistuste levitamine. Kui olete midagi suurt korda saatnud, andke sellest ka kõigile teistele teada, et nad saaksid rõõmustada koos sinuga. Need on asjad, mille üle saab vaid uhkust tunda. Eriti olulised on siirastest tegudest olevad uudised, sest kolleegid tunnevad uhkust ausas töökeskkonnas töötamise üle. Millegi tähistamine on rõõmustav moodus uhkustundele aluse panemiseks, mida võiks teha kellegi tunnustamiseks milleski panuse andmise eest. See võib olla kas kellegi lisapingutuse eest, kellegi abiellumise puhul või erahuvide heakskiitmise eest. Sellised väikesed tähistamised on rõõmuküllased. See on tõeliselt suur asi, kui tähistatakse ettevõtte ja inimeste saavutusi pidevalt ning parimaks mooduseks on selleks ovatsioonid.
· Tööjaotus · Komunikatsioon - keel · Koos suudetakse suuri asju. 1+1> 2 · Inimesed on erinevad ja iga inimimene on millegis hea · Töö inimestega (administratiivne delegeerimine)/ töö ülesandega Selleks, et spetsialiseerumise kaudu võimeid suurendada ja optimaalselt tegtusedes aega säästa, koonduvad inimesed organisatsioonidesse. Organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Edukas organisatsioon lähtub klientide vajadustest ja püüab saavutada toodete kõrget kvaliteeti, madalat omahinda ja toodete õigeagset tarbijani jõudmist. Et tarbija vajadusi pidevalt rahuldada suuta, peab organisatsioon · Olema suunatud pidevale arengule (märksõnad loovus, uuendused ja muudatused) · Jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aksepteerib.
Mina töötasin klienditeenindajana toitlustusasutuses 4 aastat ja aasta oli siis 2006, kui ma seda tööd alustasin. Nende aastatega puutusin ma kokku väga erinevat tüüpi klientidega, kes tegid teenindamise lõbusaks kui ka põrguks. Minu jaoks oli oluline jätta endast kui teenindajast hea esmamulje, et kliendil oleks alati meeldiv tulla tagasi meie asutusse. Veel pean tähtsaks hea teeninduse juures seda, kui näitame üles hoolitsust ja austust iga kliendi vastu, olgu see klient kas optimist või pessimist. Üks tähtsamaid omadusi teenindajana töötades on pühendumus, minul lõpuks see puudus ning otsustasin ka selle töö lõpetada. Töötades teenindajana püüdsin käituda klientidega nii nagu soovin ma, et käitutakse minuga mõnes asutuses, kus olen kliendi rollis. Minu iseloomu ei saa kergeks pidada. Minu hea tuju võib kergesti muutuda halvaks, mis ei ole hea töö juures, kus sa pead päevotsa suhtlema. Aastatega olen selle kallal
annaabi.ee 
