Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Millistest IKT vahendite kasutamisest uurimuses osalenud inimesed räägivad? Koodipuu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
intervjuu, juta, whatsapp, windows, nuti, internet, mobiil, tahvel, kottiata, niimoodi, jama, kuule, ausalt, telekas, paberite, minnes, läheme, meilidatmine, uudiste, kasutamisel, eksole, telia, tahad, koodipuu, osutab, tükk, igavene, kusjuures, eelistan, nutitelefon, terves, suguvõsas, võtnud, ekraan, prillid, mobiiltelefon, indrekul, ostetiAnalüüsi ülesanne Marion Demus Millistest raskustest IKT vahendite kasutamisel räägivad uurimuses osalenud inimesed? Esmalt tooksin välja mured keerulise süsteemi ees, mida mainiti nii Jüri ja Mari kui ka Mati ja Juta intervjuude transkriptsioonides. Mari lausus, et temale jääb keeruliseks arvutis erinevate lehekülgede sirvimine, sest on raskusi nn „akende” sulgemisega ning samuti ei oska ta puhastada history’t (ajalugu): „Mulle meeldib ikka, et kui ma lehe võtan, siis mulle tõsiselt meeldib rohkem, kui ma mööda arvutit jooksen, siis ta läheb mul nii, tuleb see sama asi ette, siis ma ei saa jamada, siis ma tean, et Jüri on mulle näidanud ära, kuidas ma siis saan puhastada mingi history
Tallinna Kivimäe PõhiKool BMX Loovtöö 8.klass Koostajad: Joosep Pootsmaa ja Märten Mürk Juhendajad: Margus Pillau ja Maarika Laiv 2012/2013 Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Ajalugu 5. Bmx'ist lähemalt 6. Bmxi põhiliigid 7. Intervjuu Eesti tippratturiga 8. Intervjuu 9. Intervjuu 10. Intervjuu 11. Intervjuu 12. Biograafia 13. Kokkuvõte 14. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Me valisime selle teema, kuna BMX on olnud meie elus pikki aastaid ja me tahame seda ala tutvustada ka teistele inimestele. Meie eesmärk on seda ala tutvustada kogukonnale ja üleüldiselt alast lähemalt rääkida. 3. Ajalugu BMX'i sünnikohaks peetakse Ameerika Ühendriikides olevat New
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MAJANDUSTEDUSKOND Ettevõtluse alused Ettevõtja intervjuu Nimi Õppejõud: Juhan Teder Tallinn, 2013 Sisukord Sisejuhatus Ma olen valinud veebistuudio Maatriks, et läbi viia intervjuu juhatuse esimehe Kenno Kirspuuga. Miks ma valisin selle firma? Aasta tagasi minu ühe väga hea sõbra soovitusel kasutasin nende teenindused ja mulle meeldis kuidas nad töötavad ja suhtlevad klieentidega. Maatriks see on veebistuudio, mis kombineerib oma töödes loovaid disainilahendusi koos innovaatilise tehnoloogiaga, pidades silmas kasutusmugavust. Nad käivad teed, mida tuleb nendel ise ehitada ning püüavad teha nii, et ka kõik teised saavad seda mõnuga kasutada
4.5 ÕNNETUST SAADETI LIKVIDEERIMA PALJU INIMESI (SH KA EESTIST) KUI PALJU INIMESI LIKVIDEERIMISES OSALES?............................................................................................................................... 12 4.6 KAS SINU TUTVUSRINGKONNAS VÕI SUGULASTE HULGAS ON INIMESI, KES OSALESID KATASTROOFI TAGAJÄRGEDE LIKVIDEERIMISES?................................................................................................12 5.1 INTERVJUU: KALJU JÕGISUU..........................................................................................15 5.2 INTERVJUU: KALJU SÜLT................................................................................................ 15 5.3 INTERVJUU: GEORG KONKSI.........................................................................................16 2 SISSEJUHATUS Ma valisin enda uurimistöö teemaks Tšernobõli, sest see huvitab mind. Enne uurimistöö
peab ta kodulinnast põgenema. Jäädes tänavapoisiks, näeb ta taas elu julma külge, kuid tänu uuele sõbrale Sasale, ei tundu see nii jube. Viimases hädas peab siiski Mikk pöörduma oma õe poole, kelle ühikaelu samuti kõige lillelisem pole. Koos üritavad nad jõuda lahendusele, kuid lõpus traagilise pöörde ning soovides olla Kuldkalake, kes inimeste soove ja kõige kättesaamatuimaid unistusi täidab, leiab Mikk oma lõpu. Intervjuu Diana Leesaluga: 2.Millal ,,Mängult on päriselt" Teie mõtetes sündis? Millest saite raamatu loomiseks inspiratsiooni? Kui palju on selles raamatus Teid ennast - mitte Teie mõtteid, vaid Te enese elu? Inspiratsiooni sain elust enesest. Sellest, mida ma enda ümber nägin, mida kuulsin, mida lugesin. Siin raamatus ei ole midagi, mida ei ole päriselt juhtunud või mis ei oleks võimalik. Minu enese elu on siin loos isegi hirmuäratavalt palju. Mitte otseselt
Ajakirjanik, reporter:Riho Kirsipuu pansionile ja Reporter:Martin Väinsalu endale on Reporter: Karl-Johann Reitalu jätnud? Lähemalt tuleb juttu ka pansioni Tänases lehes: elanikest:Vautrin Uskumatult ist, Poiret`ist, huvitav preili intervjuu enne Michonneau`st, Isa Gorioti preili Victorine` surmatundi Tailleferist ja üliõpilasest Bianchonist. Miks on nad just proua Vaqueri pansioni valinud?
TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Sotsiolingvistiline uurimistöö JÜRI MUTTIKA IDIOLEKT SAATE „RINGVAADE“ NÄITEL Mirell Põlma Tartu 2014 SISUKORD 1.KEELEJUHT. MATERJAL............................................................................................4 1.1. Jüri Muttika taust....................................................................................................4 1.2. Analüüsitavad saated ja vestlusteemad...................................................................5 2.TEOREETILINE TAUST...............................................................................................7 2.1. Analüüsitavad keelejooned...............................
valdkonnas; -inimeste soovitustel. Kulude struktuur Tulud - Erinevad töövahendid; Kliendid maksavad makseid vastavalt lepingule; - Telefoni arved; - Kütus; - Tööriietus. Intervjuu ettevõtjaga Intervjuu tegemiseks meie valisime ühe FIE, kes tegeleb väga harva tegevusega Eestis. Võibolla vähe rahvast teab, et Eestis on olemas nn kaamerad värvimiseks ehk need on ruumid, kus saab autot üle värvida. Sellises kaameras on kindel temperatuur ja niiskus, lisaks ka vastav ventilatsioon, et tööd saaks kvaliteetselt teha. Firma omanik, keda meie valisime tegeleb sellega, et varustab ja pakkub igasuguseid materjale ettevõttetele, mis tegelevad autode värvimisega. 1
Uuritavate ühtseks tunnuseks on see, et neil esineb liikumispuue ja nad liiguvad ringi ratastooliga. Magistritöö empiirilises osas plaanisin algselt läbi viia ankeetküsitlust kasutades mugavusvalimit. Kuid otsides sihtrühma koostöös Liikumispuudega Kojaga, selgus, et sobivaid kandidaate on vähe. Ratastoolis liikuvaid inimesi, kes veedaks oma vaba aega rannas ujumas käies, on raske leida. Seega pidin otsustama intervjuude kasuks. Septembris 2013 viisin läbi ettevalmistava intervjuu ratastoolis liikuva inimese hooldajaga, et saaks täpsustada uurimuse küsimusi. Selle kohta koostasin transkriptsiooni. Järgmisena toimus novembris paarisintervjuu kahe Liikumispuudega Koja spetsialistiga, mõlemad on ratastoolis liiklejad, kellele näitasin Stroomi ranna fototabeleid ja palusin neil anda oma arvamus, kas ratastoolis on võimalik kasutada pakutavaid avalikke teenuseid ja kas on tagatud pääs supluseks. Intervjuu kohta koostasin transkriptsiooni.
................................................................................... 4 LUULE..................................................................................................................................... 5 TEOSED JA LUULETUSED......................................................................................................... 7 LUULE ANALÜÜS................................................................................................................... 10 INTERVJUU............................................................................................................................ 13 KOKKUVÕTE......................................................................................................................... 15 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................... 16 KASUTATUD INTERNETIALLIKAD.............................................................................
Siin on vähe kooli, kus võib eesti keelt ära õppida, poodides ja teistes kohtades räägitakse vene keeles ning see keerustab paljude õpilaste ja üliõpilaste keele õppimist, elu. Kuna ma olen üliõpilane, mind huvitavad kõik teemad, mis on seotud haridusega ja keele õppimisega. Need on põhjused, miks ma valisin just need tekstid. Valisin 2 teksti ajalehest "Põhjarannik", millest üks on intervjuu, aga teine on uudis. See on nende esimene vahe. Need meediatekstid on: · (1.) Piirilinnas aitab keelt propageerida ungarlane (intervjuu) siin küsitleti üht ungarlast, kelle nimi on Szilard Tibor Toth, ta räägib oma riigist, rahvast, keelest ning kuna ta on eesti keele õpetaja, räägib ta ka sellest, mida ta arvab eesti keele õppimisest Ida-Virumaal. · (2.) Hirm: Narva eestlased pakivad koolide ühendmisel kohvrid (uudis) siin räägitakse sellest,
jutule Cannes'i sellega, et ma olen ja lubas saada tõeliseks filmifestivalil. Koos astunud üles paljudes näitlejaks. persoonilooga näidendites, filmide ja Tüdruk sattus näitleja muudes teletükkides. avaldame ka ametisse oma ema abiga. Väga rõõmus olen oma intervjuu. Ta tegi emaga ümber laste üle ja arvan, et see MGM'i ringe, et mõni on kõik, mida õnneks Elizabeth Rosemond rezissöör teda kogemata vajan!" H. R. Taylor sündis 27. märkaks. Elizabethi veebruaril 1932 aastal esimeseks Londonis, kuid Teise filmikogemuseks oli Maailmasõja alguses Gloria Twine'i roll
üh epaljudest endale kirjanikunimeks. Connors oli mu esimeste avaldatud luuletuste all ajalehes Kati klass - st meie klassi ajaleht 6 Mis te arvate, kas on õigem öelda võru keel või murre? Ja kuidas te suhtute murde kirjapildi uuendamisesse, kui toodi sisse võõrtähed q,y jne? Kes seda kõneleb, selle jaoks on keel, kes ei kõnele, selle jaoks murre. Ma arvan, et niimoodi võivad küll kaks lähenemisviisi üksteise kõrval eksisteerida. Ma ei tea, kas küsija on näinud ka päris uue kirjaviisi juurutamise algaega, siis oli asi ikka päris jube. Mina pooldan ainult q-d mingil määral, sest see näitab ilusti ära mitmuse lõpu. Ülakoma, mida siiamaani on vist kasutatud, ei näita nii ilusti. Ehk seetõttu, et oleme juba q-ga harjunud. Kas see mida te teete praegu (luule, huumor) ongi teie elu "nokia" või soovite midagi suuremat elus korda saata?
.......................................................................................5 1.2. Eetiline juhtimine........................................................................................................6 2. Probleem , eesmärk ja ülesanded........................................................................................8 2.1. Metoodika....................................................................................................................9 2.2 Intervjuu.....................................................................................................................10 2.3 Intervjuu baaridamiga ja kokkaga..............................................................................12 2.4. Tulemuste analüüs ja järeldused................................................................................14 Kokkuvõtte.......................................................................................................................
Berryman, Wallace Stevens, William Carlos Williams), hollandi (Cees Nooteboom, Hans van de Waarsenburg, Arjen Duinker, Diana Ozon), soome (Caj Westerberg, Tomi Kontio, Jouni Tossavainen, Tapani Kinnunen, Saila Susiluoto), rootsi (Claes Andersson), saksa (Michael Augustin) ja hispaania keelest (Pablo Neruda). Aastal 2001 asutas koos Kalju Kruusaga tõlkeluulele keskendunud internetiajakirja "Ninniku" Intervjuu Hasso Krulliga Olete seni avaldanud 12 raamatut. Kui ilmuks inimene, kes teie kirjutatust midagi lugenud pole, millest soovitaksite tal alustada? Mida peate oma «esindusteoseks»? Ma arvan, et ta võiks kõigepealt lugeda «Meetrit ja Demeetrit». See pole küll mingisugune autoportree, minu isikut on seal vähe tunda. Pigem on ta kokku pandud nagu tänapäeva dzäss nagu koosseis, kus üks mängija on Põhja-Aafrikast, teine Indiast, kolmas Lõuna- Ameerikast
.................................................... RESÜMEE......................................................................................................................................... KOKKUVÕTE................................................................................................................................... Kasutatud Kirjandus........................................................................................................................... LISAD Lisa 1 Intervjuu..................................................................................................................... Lisa 2 Pildid.................................................................................................................................... SISSEJUHATUS Paljud Eesti noored ja ka vanemad mehed ning naised on läinud välismissioonile Afganistani. Olles huvitatud nende valikute põhjustest ja ka üldiselt välismissioonide vajadustest, valisin oma
talukohti, vaid kolhoos hakkas hoopis neid tasapisi taastama ja inimestele kodudeks välja jagama ja nende juurde teid tegema. Pidevalt rõhutas ta mõtet, et kuni küla elab, elab Eesti ka. Ta oli kurb kui 20 aastat tagasi kolhoosikord kiirelt lagunes ja uut süsteemi veel ei olnud. Ta mõistis väga hästi, et vana kolhoosikord kestma ei jää, kuid nägi kogu protsessis ,,vanasse kaevu sülitamist enne kui uus on valmis". 14. septembril 1996 oli raadios (ERR) eetris Toivo Maki intervjuu temaga, kus ta sellest kõigest räägib. Uno Antonil oli 2 poega ja tütar, ühe poja poolt 3 lapselast ja tütre pool 2 lapselast. Uno Antoni teenetemärgid. Erakogu 2. Abikaasa, lapsed ja lapselapsed Uno Antonist 2.1. Abikaasa Maie Anton Olime abielus pea 42 aastat (augustis 2012 oleks saanud 42). Abiellusime EPA koolis ( pragune Eesti Maaülikool ) õppimise ajal 1970. aastal, tööle suunati meid Vambola kolhoosi.
teoreetiliste alustega. Uurimistöö on jagatud kahe suurema peatüki vahel, mis omakorda jagunevad alapeatükkideks. Esimene peatükk käsitleb genealoogia mõistet, annab ülevaate selle ajaloost ja arengust ning tutvustab lühidalt ka tänapäeval levinud digitaalseid võimalusi sugupuu koostamisel. Teine peatükk keskendub juba konkreetselt minu emapoolsele sugupuule, millest suurem töö ongi sugupuu kokkupanemine digitaalsel teel seitsme põlvkonna raames, lisatud on aga ka intervjuu teel saadud andmeid suguvõsa liikmete kohta. Genealoogiaalane materjal on leitud peamiselt Voldemar Vitkini ja Aadu Musta suguvõsauurimist puudutavatest teostest ning kasutatud on ka mitmeid veebipõhiseid materjale. Oma sugupuu uurimisel sain põhilise info oma vanavanaemalt Virve Kännult, kes on praegu 83-aastane ning omab seetõttu vast kõige paremat ülevaadet meie sugupuust. Uurimismeetodina ongi kasutatud
.............................................................................................7 1.4 Näituse "Eesti Pressifoto 2011" arvustus..................................................................................8 2. UURIMUSLIK OSA.....................................................................................................................9 2.1 Aasta Pressifoto 2011 konkursi võidutööde analüüs...............................................................9 2.2 Intervjuu pressifotograaf Andres Puttinguga............................................................................11 3. KÜSITLUSE TULEMUSED.......................................................................................................14 KOKKUVÕTE SUMMARY ALLIKMATERJALID LISA 1. Küsitluse ankeet LISA 2. Intervjuu algkuju LISA 3. Pildid SISSEJUHATUS Igas ajakirjas ning ajalehes on oma osa pressifotodel, mis mängivad suurt rolli ajakirjandusliku info edastamisel
...........................................................17 6. loeng......................................................................................................................................18 Andmekogumismeetodid: osalusvaatlus...............................................................................18 7. loeng......................................................................................................................................22 Andmekogumismeetodid: intervjuu......................................................................................22 8. loeng helisalvestuse transkribeerimine.............................................................................. 25 9. loeng kvalitatiivsete andmete analüüs................................................................................26 Uurimustulemuste kvaliteedi hindamine ja esitamine.............................................................. 27 1. loeng - sissejuhatus
Intervjuude käigus esitasin lisaks kaheteistkümnele plaanitud küsimusele ka isikupõhiseid küsimusi, et saada tollastest sündmustest ning intervjueeritavast parem ülevaade, mistõttu oli tegelik esitatud küsimuste arv lõppkokkuvõttes 30-40 küsimuse ringis. Suulise pärimuse salvestamisel tuleb paraku teatavasti arvestada sellega seonduva problemaatikaga, näiteks valesti mäletamise, faktivigade ning sündmuste moonutamisega, lisaks tuleb intervjuu läbiviijal arvestada ka intervjuu orgaanilise iseloomuga, mis tähendab, et võib tekkida kõrvalepõikeid teemadele, mille üleskerkimisega oli enne intervjuu läbiviimist võimatu ette arvestada. Intervjueeritavate vastused küsimustele said üles märgitud teadliku valikuna just kirjalikult käsitsi, et luua intervjueeritavatele vabam ning vähem formaalne õhkkond: näiteks mainisid mõned intervjueeritavad enne intervjuud, et eelistaksid intervjuu mitte salvestamist
.......................................................... 5 1.1 Sekundaarandmete analüüs.......................................................................................... 5 1.2 Küsitlus ........................................................................................................................ 5 1.3 Vaatlus ......................................................................................................................... 5 1.4 Intervjuu....................................................................................................................... 6 1.5 Tekstianalüüs ............................................................................................................... 6 2 Materjal ja metoodika ......................................................................................................... 7 2.1 Sekundaarantmete analüüs ........................................................
.............................. 13 Lisa 1........................................................................................................................... 14 1. Sissejuhatus Käesolev uurimustöö käsitleb muutusi koolielus läbi kolme Lepa põlvkonna 20. sajandil. Autor püüab välja tuua erinevaid sündmusi nii koolielust kui ka vabast ajast ja käsitletud on ka muud õppetööga seonduvat. Kuna meie peres koolielu kohta palju kirjalikke andmeid pole säilinud, tegi autor intervjuu oma vanaema Meeta Lepaga, isa Aare Lepaga ja pani kirja ka oma senised mälestused koolielust.Uurimustööd kirjutama ajendas soov teada saada oma esivanemate koolielu kuidas viidi läbi tunde, mida tehti vabal ajal ja millised olid õppevahendid ja moeesemed. Tulevikus on ka autori järglastel huvitav lugeda, missuguseid muutusi on läbi aegade koolielus tehtud. Uurimustöö on jagatud nelja ossa. See sisaldab erinevate põlvkondade mälestusi koolielust ja võrdlust
juhuslikult tekkinud protsesside tulemusi Muutujate kontrollimine - reeglina kontrollitakse muutujaid kas eksperimentaalse meetodi abil või „statistiliselt“ cross-case analüüsi alusel suure valimi või populatsiooni baasil Vajadus uurida asju, mida ei saa mõõta Mis juhtub tavaliselt, reaalsetes tingimustes, mitte eksperimendi ajal? Vajadus vaadelda seda, mis juhtub, mitte seda, mida arvavad juhtunust respondendid, kes vastavad struktureeritud küsimustiku või intervjuu ajal Vajadus võimaldada inimestel rääkida nii nagu nad ise seda sooviksid, kasutades oma sõnavara, et mõista nende enda perspektiivi Oht, et kvantifitseerimise käigus kaob keskse kontseptsiooni tähendus Arusaamine, et muutujate analüüsile keskendudes, kvant. uurimuses ignoreerib sotsiaalse tegelikkuse keerulist, juhuslikku ja kontekstist sõltuva iseloomu ja arusaama, et inimesed interpreteerides tegelikkuse, loovad seda, mitte ainult passiivselt vastavad välistele põhjustele
Vanemaks saades tulin tagasi Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi. Tänu uurimistööle sain teada rohkem isa lapsepõlvest, vanaema lapsepõlvest ja minu kaugematest juurtest. Vanaema ja isa eluloost sain teada nendega intervjuusid tehes. Pildimaterjali sain vanaema pildialbumitest. Kui ma seda uurimustööd tegin, siis tekkis ka minu vanaemal oma juurte vastu rohkem huvi ja ta otsustas hakata uurima. Ma arvan, et minu isa ja vanaema on väga tänulikud, et ma seda tööd teen, sest niimoodi säilivad nende mälestused kauem kui nende eluiga. Lisaks sellele saavad ka kunagi tulevikus minu lapsed lugeda oma vanavana vanavanaisadest ja vanavana vanavanaemadest või isegi veel kaugemale. Ma tänan kõiki, kes aitasid mind selle töö valmistamisel: oma vanaema, isa, ema ja loomulikult juhendajat. 4 I peatükk MINU ISAPOOLSE VANAEMA JUURED 1.1. Minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema1
IKT sektorit võrrelda suuremate IKT sektoriga riikide omaga ning samas tuua välja IKT sektori võimalikke tulevikusuundi. Uurimustöö uurimuslik osa koosnes kahest faasist. Kõigepealt korraldati internetiküsitlus IKT ettevõtete seas. Selle küsitluse puhul seadis autor eesmärgiks, et uuringus osaleks üle kümne ettevõtte ja oleks võimalik mingil määral teha üldistusi Eesti IKT sektori personaliküsimustes. Teises faasis intervjueeriti Marius Arrast. Intervjuu viidi läbi vabas vormis, sest autori eesmärk oli intervjueerides koguda maksimaalne hulk informatsiooni, isegi kui see tähendas küsimustest kõrvale kaldumist. Uurimustöö allikatena on kasutatud enamjaolt varasemaid uurimusi IKT sektorist ja Statistikaameti andmebaasi, kuid kasutatud on ka mõningaid tunnustatud majandusalaste väljaannete artikleid. Autorile teadaolevalt ei ole eestikeelses kirjanduses käsitletud IKT
Sissejuhatus Uurimustöö teemaks on mul ,,Eestis elav ja töötav välismaalane". Valisin selle teema, sest see tundus huvitav. Ma tahtsin rohkem teada saada identiteedist ja teisest rahvusest inimeste elust Eestis.Informatsiooni hankimiseks kasutasin internetti, ühte raamatut ja tegin ka mõned intervjuud. Küsitluse tulemused Noorukid Enamus noorukitel on ikka kodune keel Eesti keel, sest üks vanematest on eestlane.Nende seas ei ole ka selliseid kes oleks sündinud väljas pool Eestit.Vähestele teeb muret Eesti keeles õppimine.Enamus saavad sellega siiski hakkama.Paljud neist valdavad väga korrektselt Eesti keelt, et on alguses kohe raske aru saada, et tegemist ei ole eestlasega, aga on ka selliseid kes ei valda Eesti keelt peaaegu, et ültse.Paljudel on tekkinud ka probleeme seoses sellega, et ta on teisest rahvusest.Palju on koolikiusamist seoses sellega, aga on ka selliseid juhtumeid kus lihtsalt, niisama annavad eestlased teisest rahvusest inimesele peksa. Täiskasva
Selle meetodi abil on võimalik teada saada suhtumisi erinevatesse probleemidesse, tõekspidamisi, arvamusi, valikuid, huvisid. Küsitlusmeetoditega saab suure hulga töötlusmaterjale lühikese ajaga, eriti anketeerimisega. Küsitluse liik. Kvalitatiivne küsitlus pehme -, suhteliselt vähe formaliseeritud küsitlus, mille eesmärgiks on : - genereerida hüpoteese; - uurida suhteliselt erandlikke olukordi/ objekte; - saada eksperthinnanguid. Kvalitatiivse intervjuu tulemustele ei rakendata tavalisi statistilisi meetodeid ja saadavad tulemused ei ole standardsete meetodite abil üldistatavad. Kvantitatiivne küsitlus , mille korral kasutatakse standardiseeritud küsitlusvormi ankeeti ning tulemused üldistatakse üldkogumile. Sellise küsitluse puhul tuleb jälgida terve rea eelduste täidetust, et tulemused oleksid üldistatavad. Küsitluse vastuste ja tulemuste puuduseks ei ole 100 protsendiline objektiivsus
.................................................................................................... 11 Kasutatud materjalid ............................................................................................................ 13 Lisad .................................................................................................................................... 14 Lisa 1. Aprillis 2010 läbi viidud küsitlus koos osalise kokkuvõttega ................................ 14 Lisa 2. Intervjuu tekstiilikunstnik Ehalill Hallistega ......................................................... 15 Sissejuhatus 21. sajandil võib riietel näha sajanditevanuseid ornamente ja mustreid, mis kunagi omasid inimeste jaoks kindlat tähendust. Eriti palju võib kohata geomeetrilisi ornamente ja neist populaarseim tundub mulle kaheksakand. Kas tänapäeva inimese jaoks omavad rahvamustrid tähendust või on mustreid vaid ilus vaadata? Mina usun, et rahvamustrite kunagine tähendus
programmi „Gaia Haridus”. Materjal koosneb 4-st osast: 1) Jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse tegevused Gaia Hariduse 4 aspekti järgi (ökoloogiline, majanduslik, sotsiaalne, maailmavaateline); 2) meisterdamistegevused ja katsed 3) täiendavad jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse toetamise võimalused 4) näidis-õppekäikude kavad. Et saada metoodilisele materjalile praktiseerivate õpetajate hinnangut, viidi läbi empiiriline uurimus II - elektrooniline struktureeritud intervjuu 7 eesti õpetajaga. Uurimus viidi läbi 2012. aasta aprillis. Õpetajad hindasid materjali vastavust riiklikule õppekavale ning vanusegrupile hästi ning tõid välja parandusettepanekud paari tegevuse täiendamiseks. Kõik õpetajad olid valmis materjali ka ise rakendama. Võtmesõnad: jätkusuutlik eluviis, kogukond, ökoloogia, sotsiaalsed oskused, keskkond, loodussõbralikkus, ökokülad Keywords: sustainable lifestyle, community, ecology, social skills, environment, environmental
1958 aastal lõpetas Jüssi Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia erialal. Ta on töötanud Emmastes õpetajana ja kuulunud ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumisse, kus tema ametiks oli looduskaitseinspektor. Töötanud Eesti raadios. Ta on salvestanud looduse hääli, nii helimaastikke kui ka paljude Eesti lindude, konnade jt. hääli, publitseerinud albumeid ja loodusteemalisi jutustusi, samuti mõtisklusi loodusest. Raamat „Mister Fred” sisaldab Urmas Oti viimase intervjuu 7. septembril 2008. aastal, mil ta küsitles legendaarset looduseuurijat ja -fotograafi Fred Jüssit. Raamatu teine pool avaldab ka valiku Fred Jüssi esseedest, artiklitest, märkmetest ja fotodest. „Mister Fred”, see on mõtterännak läbi paljude aastate. Kaks suurt meistrit räägivad omavahel avameelselt sellest, millest kumbki on seni kas vaikinud või kõnelenud vähe. Mis on see, mis annab elule väärtuse? Kes või mis aitab inimest ka rasketel aegadel?
Kindlasti peab silmas pidama ka teema aktuaalsust. 8. Kas alljärgnevaid teemasid saaks gümnaasiumi õpilasuurimuses uurida? Mida tuleks muuta ja täpsustada? `'Õpilaste lugemisharjumused'' - ok teema, saab uurida iga kell ja `'areneda''; `'Sõjad maailma ajaloos'' - teema tuleks muuta kas nt õpilaste teadlikkus sõdadest ja nende toimumiskohtadest maailma ajaloos. Sõdu ennast uurimistöös `'uurida'' niimoodi pole võimalik. Pole sobiv teema originaalkujul. `'Eesti majandus'' - võiks uurida kindlalt mingit suunda, nt. millist laadi majandus võib Eestit tulevikus oodata? muidu Eesti majandust üldiselt on väga raske uurida, suur teema ja tekib küsimus, mida täpselt uuritakse? `'Skaleerivate ja absoluutsete antonüümide esinemine ja rakendamine teaduslikes tekstides'' - sobib, uuritakse reaalselt mingi teguri esinemist tekstis. 9
Piisava konkreetsuse astmega Vastatav Hästi formuleeritud Uurimisküsimus sisaldagu ÜHTE küsimust korraga Uurimisküsimused... Ei tohi olla faktiküsimused Ei tohi olla liialt kitsad ja tehnilised Ei tohi olla "kas" küsimused Ei tohi olla normatiivne Ei tohi olla puudutada tulevikusündmusi ja ennustada Ei tohi olla kallutatud Ei tohi olla puhtalt kirjeldavad Uurimisküsimus ei ole küsitlusankeedi või intervjuu küsimus vaid alati laiem Põhilised ja alauurimisküsimused Uurimistööl on enamasti üks (või ka kaks) põhilist uurimisküsimust ja seda lahti võttes ja konkretiseerides tuuakse ära alauurimisküsimused, Alauurimisküsimused näitavad uuritava teema erinevaid tahke ja aitavad paremini nii uurijal kui töö hindajal mõista, mida siis täpsemalt uuritakse. Veel nõudeid alauurimisküsimustele:
annaabi.ee 
