Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Millises riigis tahan elada?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
demokraatlikus, valikuid, taaskasutus, tahtel, suhtlemine, õigusriik, ühendriigid, üro, nato, unicef, kahepoolne, loodussõbralikus, pakendite, vabaneda, ideaalsus, püüelda, riigisisene, erkiKodanikuühiskond on sotsiaalse elu valdkond, mis on vabatahtlik, isekorraldav ja autonoomne riigi suhtes. Kodanikuühiskonna tunnuseks on huvirühmad. Huvirühmade kaudu on inimene kaasatud riigi ja ühiskonna juhtimisse, olles osaline otsustusprotsessis ning tagades poliitiliste või äriliste huvide avaliku huviga kooskõlla viimise. Kuidas saab riigi kodanik oma tahet valitsusele teada anda? Et rahvas valib Riigikogu, kes seab ametisse valitsuse, on valitsuski ametis rahva tahtel ning sõltub rahvast. Sellest, millistele erakondadele ja üksikkandidaatidele andsid valijad oma hääled, sõltub suuresti valitsuse koosseis ja tegevusprogramm. Kui valimised ja ametisse nimetamised on möödas, jääb rahvale veelgi võimalusi valitsusele oma tahet kuulutada. Mõistagi saab oma tahet teada anda üksnes aktiivne kodanik, sest olukord nõuab aktiivset tegutsemist, isegi sekkumist. Valimistevahelisel ajal on esmased rahva
!!! Vaadata lisaks Eesti Põhiseadust ning harjutada vanu eksameid (Internetist), eriti essee osa. RIIK Riik – universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium – maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas – riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia – võim on päritav a) Abso
!!! Vaadata lisaks Eesti Põhiseadust ning harjutada vanu eksameid (Internetist), eriti essee osa. RIIK Riik universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia võim on päritav
Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandustegevus ja majanduspoliitika. Riigi roll majanduse kujundamises. Ühishüvede tarbimine. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Sotsiaalne grupp. Tänapäevane sotsiaalne jaotus. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Huvigrupid ja avalik arvamus. Huvide realiseerimine ühiskonnas. Huvide ja arvamuste vaba ning avalik võistlus demokraatlikus ühiskonnas. Sotsiaalsed probleemid. Sotsiaalse lõhe mõju ühiskonna stabiilsusele, sotsiaalsete pingete vältimine. Peamised probleemid ja nende lahendusvõimalused. Heaoluriik, selle kujunemine ja põhimudelid. Infoühiskond. Massikommunikatsiooni rollid tänapäeval, info-ajastu võimalused aktiivsemaks kodanikuosaluseks. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. Ühiskonna arenguvõime. Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum
Nüüdisühiskond o Ühiskonna mõiste Suurte inimhulkade kooselu korrastatud eluviis. o Nüüdisühiskonna kujunemine Ühis- Agaarühiskond Tööstus Post-industriaal Infoühiskond Teadmusühiskond kond ühiskond ühiskond Tunn o 3000a eKr o 18. saj o 20.saj o 1980n o 21. Saj - ... u-sed 18.saj 20. Saj keskpaik-.. dad o Paindlik lõpp keskpaik . o Uue töögraafik o Peamine o Peamine o Teenindu tehnoloogia o Teadussaav tööhõive tööhõive s-sektori kasutusele- u-tuste raken- põllumajan tööstuses osatähtsuse võtt damine majan- duses o Linnastu tõusmine o Inform duses, polii- o Suurpered mi-ne, o Kõrgte
kogum Avalik elu ühiskonna osa kus suhteid reguleerivad õigusnormid ja aktid Eraelu indiviidi isiklik elukorraldus Kommunikatsioon . Kommunikatsioon suhtlemine . Massikommunikatsioon massisuhtlus , on informatsiooni ühiskondlik korraldus mille käigus tehniliste vahenditega levitatakse teavet laiadele rahvahulkadele. Massimeediumiteks on ajalehed,ajakirjad , raadio ning TV. Interaktiivne kommunikatsioon suhtlemine arvuti teel. DEMOKRAATLIK ÜHISKOND MITTEDEMOKRAATLIK ÜHISKOND Ajakirjandus on vaba Ajakirjandust kontrollib võimuparei Infoallikaid on palju Lubatud on 12 infoallikat Teabe eest vastutab väljaandja Teave läbib eeltsensuuri Võimu ja ametnike tegevus on Võimu tegevus on avalikuse eest varjatud avalik,läbipaistev Kasutada tohib teiste riikide Teiste riikide teabekanalite kasutamine on
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kultuur (�
f. teostamatu unistus, väljamõeldud ühiskond (Thomas More) - > utoopia g. ühiskonna valdkond, hõlmab ühiskonnas kehtivaid seadusi -> õigus h. tegevus, mis kutsub inimesi osalemisele avalikus elus-> kodanikuaktiivsus i. ühiskonna valdkond, mille moodustavad tootmine ja kauplemine ->majandus j. riigivalitsemiskunst -> poliitika 5) Tsensuur trükivabaduse piiramine 6) Massikommunikatsioon demokraatlikus ja mittedemokraatlikus ühiskonnas a. Dem-> info liikumine on vaba, erinevate vaadete levitamine võimalik, valitsuse kritiseerimine ka (mitte tomatite loopimine ega vägivald) b. Mittedem-> info liikumine ei ole vaba, erinevate vaadete levitamist takistatakse, valitsust ei lubata kritiseerida (võidakse vangistada või hukata ka rahumeelseid kriitikuid) 7) Mõisted: a. Demograafia - rahvastikuteadus b
ÜHISKOND Nüüdisühiskond Ühiskond Inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Ühiskonna tunnuseks on kultuur. Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda. 1. Avatud ühiskond - sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. 2. Suletud ühiskond - riigi korralduselt totalitaarne: ta taotleb ühetaolisust (terviklikkust), mis oleks täielikult riigile allutatud. Nüüdisühiskonna kujunemine ( industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond ). Industriaalühiskond - ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Praegu on industriaalühiskond ainult vähemarenenud Põhja riikides ja rohkem arenen
ÜHISKOND Nüüdisühiskond Ühiskond Inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Ühiskonna tunnuseks on kultuur. Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda. 1. Avatud ühiskond - sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. 2. Suletud ühiskond - riigi korralduselt totalitaarne: ta taotleb ühetaolisust (terviklikkust), mis oleks täielikult riigile allutatud. Nüüdisühiskonna kujunemine ( industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond ). Industriaalühiskond - ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Praegu on industriaalühiskond ainult vähemarenenud Põhja riikides ja rohkem arenen
Demokraatia vormid. Siirdeühiskond. Antiik-kreekast pärit riigikorraldus. Demakraatia (demos- rahvas; kratos- võim). DEMOKRAATIA VORMID TÄNAPÄEVAL ESINDUSDEMOKRAATIA OSALUSDEMOKRAATIA Kodanikud valivad omale Valijaskonna kollektiivne esindajad, kes kasutavad võiu otsustamine ühiskondlikult olulise rahva heaolule mõeldes ja küsimuse üle. Nt referendum annavad oma tegevustes rahvale aru. Demokraatlikus ühiskonnas on au sees ühiskondliku pluralism ehk arvamuste ja ühenduste paljusus ja võrdsus. Tänapäevase demokraatia peamised tunnused: Vabad ja õiglased valimised Alternatiivsed teabeallikad Konkurents Seaduste ülimlikus Võimude lahusus Vähemustega arvestamine Demokraatia indeks: Valimisprotsess Valitsuse toimimine Poliitiline osalus Poliitiline kultuur
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühisko
kolmandas hääletusvoorus osalenud kandidaatide ja valimiskogu esimeseks hääletusvooruks registreeritud kandidaatide nimed. Valituks osutuv peab saama esimeses voorus 2/3 hääli Riigikogu koosseisust (101) ehk 68 häält. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse samal päeval teine hääletusvoor. Samal päeval peab toimuma ka kohe kolmas valimine. KOALITSIOON- ühendus, liit; mitme partei põhjal demokraatlikus riigis moodustatud valitsus, mis reeglina tegutseb oma valimisprogrammi ehk koalitsioonileppe alusel. / need parteid, kes teevad koostööd ja moodustavad enamuse. On võimul. OPOSITSIOON- vastuseisjad; poliitikas nimetatakse opositsiooniks parteid või parteide ühendust, mis ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega suuresti erinevatel seisukohtadel./ Need parteid, kes on vähemuses ja koalitsiooniga koostööd ei tee. Seadusandlik võim
-riigilt h.-ühiskonnale. o Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused Demokraatia VALITSEMISVORM, MILLE TUNNUSTEKS ON KODANIKKONNA OSALEMINE POLIITIKAS, VÕIMUDE LAHUSUS JA TASAKAALUSTATUS, SEADUSE ÜLIMUSLIKKUS NING INIM- JA KODANIKUÕIGUSTE AUSTAMINE. Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Täieliku liberaalse demokraatia tunnused: · kodanikuvabaduste tunnustamine · õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees · võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · kohtusüsteemi jt kontrollorganite (riigikontroll, keskpank) poliitiline sõltumatus · vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus · vähemuste õiguste arvestamine · tsiviilkontroll relvajõudude üle Nende tunnuste eelduseks on põhiseadus, valitsemisinstitutsioonid, vabad valimised. o Pluralismi olemus ja tähtsus
riigi põhialadest eemale jäävad eraldatud alad e enklaavid). - suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta). - rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise reziimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt. Demokraatlikus riigis austatakse inim- ja kodanikuõiguseid (nt Eesti, Prantsusmaa, USA). b) Diktatuure liigitatakse: Autoritaarsed diktatuurid- isiku (nt diktaator, monarh) või mõne grupi (nt sõjavägi, mõni partei) ebademokraatlik valitsemine. Võimul püsimiseks
jäävad veealad, riigi põhialadest eemale jäävad eraldatud alad e enklaavid). - suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta). - rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise režiimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt. Demokraatlikus riigis austatakse inim- ja kodanikuõiguseid (nt Eesti, Prantsusmaa, USA). b) Diktatuure liigitatakse: Autoritaarsed diktatuurid- isiku (nt diktaator, monarh) või mõne grupi (nt sõjavägi, mõni partei) ebademokraatlik valitsemine. Võimul
edukus sõltub väga suurel määral tema majanduslikust edukusest ehk oskusest teiste ja iseenda majanduslikku käitumist analüüsida ja olukorrale vastavalt käituda. Õige majandamise korral võib ka suhteliselt väikese sissetulekuga toime tulla. Samas võib mõni hea sissetulekuga või juhuslikult rikkaks saanud inimene oma raha väga ruttu läbi lüüa. Me teeme iga päev kümneid kui mitte sadu majanduslikke otsuseid, st valikuid: kas kulutada raha nätsu, kinopileti või raamatu peale, kas otsida suveks mõni tööots või vahtida kodus niisama lakke. Asju, mille vahel valida, on tohutult palju. Mida rikkamad me oleme, seda suuremad on sissetulekud ja valikuvõimalused. Vaene inimene saab valida töölesõiduks bussi ja trammi vahel, rikas peab plaani, kas sõita puhkusereisile laeva või lennukiga. Nii rikka kui vaese vajadused on võimalustest alati suuremad, ressursid, raha ja aeg, alati piiratud.
Moraal on üheaegselt nii era kui ka avalik. Ühiskonnas on kolm klassi: töölised, valvurid-sõdurid ja valitsejad (arhondid). Ka inimene jaotub kolmeks: 1. diafragma ehk toitev osa inimeses; 2. rind ehk täitesaatev ning 3. pea, mis mõtleb. Mõlemale kolmikjaotuse vahel jaotuvad ka vastavad voorused: mõõdukus, julgus, tarkus. Kes? Mis anne looduselt? Inimhinges Mis voorus? Valitsejad teha valikuid ja pea (ratsionaalne), tarkus otsusteid valitsemises mõistus Sõdurid valitseda teiste rind (täidesaatev), julgus kontrolli ja suunamise vaim all Töölised teha tööd diafragma all (toitev), mõõdukus madalamad ihad Tarkus
Sõltuvus asjadest,tunnustustest,teiste inimeste tööjõust asjade saamiseks. Ta on õnnetu, sest ei suuda rahuldada oma pidevalt muutuvaid soove, sõltub võrdlusest teistega, ei tunne iseennast . Ta on valmis teisi hävitama, et saavutada oma eesmärke. Au 1. Aristoteles aust ja eneseväärikusest Aust-"Au on loomutäiuse tasu ja see omistatakse headele inimestele". Aristotelese arvates inimesed on võimelised tegema ratsionaalseid valikuid ja ükski loomupärane inimlik kalduvus ei ole halb, vaid tähtis on see, millistele tegudele see alguse annab ning millises mõõdus seda rakendatakse. Aristotelese loomutäius tähendab oskust valida õiget tegevust. Selle oskuse tagavad õiged , kindlad ja mõõdukad käitumisviisid. Õigete käitumisviiside aluseks on eeldused, et neid on igal juhul tarvis kujundada mõistusliku arutelu ning harjutamise teel.
o vähemuse õigused; o põhiliste inimõiguste tagamine; o vabad ja ausad valimised; o võrdsus seaduste ees; o korrakohane õigusemõistmine; o põhiseadusega piiratud riigivõim; o sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline pluralism; o sallivuse, pragmaatilisuse, koostöö ja kompromissivalmiduse väärtustamine. Täieliku, liberaalse demokraatia tunnused: Demokraatia peamised tunnused: o kodanikuvabadused o vabade valimiste korraldamine; o õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees o enamuse võimu teostamine; o võimuinstitutsioonide lahusus ja o vähemuse õiguste austamine; tasakaalustatus o põhiseadusel rajanev riigivõim; o kohtusüsteemi poliitiline sõltumatus o kontroll võimude tegevuse üle; o pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba o valitsusväliste kodanikualgatuslike
n Teooria pluralistliku orientatsiooniga, samas kalduvus normatiivsusse Kodanikujulgus Kodanik: ® teab oma õigusi ja vabadusi, ® oskab neid kasutada, ® julgeb neid kasutada ® Inglise keeles civic courage Osalusühiskond n Osalemise soodustamisega ühiskonna avatuse suurendamine on kodanikeühiskonna lähtekohaks. Osalusühiskonna toimimise põhimõte on, et kõigil huvitatud osapooltel peab olema vaba juurdepääs, osalemaks demokraatlikus poliitikakujundamis- ja otsustusprotsessis, st võimalus oma elukeskkonda aktiivselt mõjutada. Selle eelduseks on toimivad kanalid kodanike ja rühmade osaluse tagamiseks väljaspool esindusdemokraatia tavalisi mehhanisme, nagu valimised ja rahvahääletused (otsedemokraatia) n Kodanikeühiskond peaks osalusdemokraatlikus ühiskonnas täitma erinevaid rolle tegutsema avalikku võimu tasakaalustava ja kontrolliva jõuna, oma tegevusala ja liikmete
asjadega tegelemist. Itaalia poliitik Machiavelli lahutas poliitikast eetilise ja religioosse komponendi ning tõi poliitilise elu keskpunkti võimu ja riigi. Ilmalik valitseja ja riik eksisteerisid kui üks ja seesama. Alates 20 sajandist on aga poliitika seotus algse mõistega üha enam märgatavam, seoses demokraatia levimisega. Riiklik võim ei tohi domineerida kodanikuühiskonna üle, kuna see toob kaasa pingeid või koguni riigi kokkuvarisemiseni. Tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas käsitletakse poliitikat tegevusena, mis seisneb spetsiifiliste, kogu ühiskonda puudutavate otsuste langetamises ja nende rakendamises ühiskonna ja selle liikmete huvides. Kõrgemaks eesmärgiks peetakse kodanike ja ühiskondlike struktuuride ja institutsioonide soodsaks ning stabiilseks arenguks vajalike tingimuste loomist. Poliitika tuumaks on riik, võim ja selle teostamine. Poliitiline ajalugu on ajalooteaduse haru, mis ajaloomeetodeid rakendades uurib
allutati kohalik omavalitsus riigile ning on tänapäeval formaaljuriidiliselt ka riigist tuletatud. Nüüdisajal seostatakse kohalikku omavalitsust eelkõige avalike teenuste ostmisega. Viimane on küll kohaliku omavalitsuse tähtis, kuid kaugeltki mitte ainuke eesmärk. Demokraatlikus õigusriigis tähendab kohalik omavalitsus elanikele eeskätt võimalust kaasa rääkida oma kodukandi asjade otsustamises ning on sellisena riigi demokraatia alustala. Kohaliku omavalitsuse roll demokraatlikus riigis saab paremini selgeks järgmiste aspektide kaudu. Kohalik omavalitsus toimib riigi otsuste suhtes täiendava legitimeeriva institutsioonina: elanike valitud esinduskogu (volikogu) otsuseid teevad rahvaesindajad riigi tasandil (Riigikogus) vastu võetud seaduste järg, mis on niisiis juba keskvõimu tasandil legitimeeritud. Kohalikku omavalitsust teostatakse eelkõige (kuid mitte ainult) esindusdemokraatia
ÜHISKONNAÕPETUSE RIIGIEKSAMI AINESISU NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine Ühiskonna mudel Asustus Majanduse eripära Küttide ühiskond Ajutine Jaht Nomaadide ühiskond Ajutine Karjakasvatus Agraarühiskond Püsiv, hajali, linnad kui Kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond Püsiv, suurlinnad Maastootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond Püsiv, metropolid, tööjõu vaba Teenused, oskused liikumine Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tun
Moraal on üheaegselt nii era kui ka avalik. Ühiskonnas on kolm klassi: töölised, valvurid-sõdurid ja valitsejad (arhondid). Ka inimene jaotub kolmeks: 1. diafragma ehk toitev osa inimeses; 2. rind ehk täitesaatev ning 3. pea, mis mõtleb. Mõlemale kolmikjaotuse vahel jaotuvad ka vastavad voorused: mõõdukus, julgus, tarkus. Kes? Mis anne looduselt? Inimhinges Mis voorus? Valitsejad teha valikuid ja pea (ratsionaalne), tarkus otsusteid valitsemises mõistus Sõdurid valitseda teiste rind (täidesaatev), julgus kontrolli ja suunamise vaim all 9 Töölised teha tööd diafragma all (toitev), mõõdukus
valitseti kindlate seaduste alusel. Piiratud valitsejavõim valitseja võim olenes tema isikuomadustest. Tema kõrval seisid nõuandvad ülikud või ,,parimad" ehk aristokraatia. Oikos (majapidamine) kui üliku võimu baas. Konfliktid oikose ja kogukonna huvide vahel. Ülikute võitlus au ja kuulsuse pärast Ülikute sotsiaalne roll · Riiginõukogu liikmed · Sõda · Kohtumõistmine · Välissuhtlus ehk diplomaatia; teiste polistega suhtlemine Võistlus prestiizi pärast ,,...olla alati parim ning paista silma teiste ees." (Ilias) Üliku au ülikud taotlevad ,,pooljumala", staatust, olla inimestest kõrgemal, saab hankida teenetega kogukonna heaks. "Miks see on nii, et sina ja mina oleme austatud teiste ees, nautides kõrgemat staatust, parimaid palu ning ääreni täidetud veinipeekreid... Kõik inimesed vaatavad meile nagu oleksime me surematud... Ja meile on antud suur ja viljakas maatükk, puuvilja-aed...
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid tur
Platon : häälestumine kosmilise korra järgi, kirgede allutamine Aristoteles : loomutäiusele püüdlemine, saavutatav polises. Augustinus : reflektiivne pööre, ülim hüve tuleneb jumalast, aga jumal pole inimeseväline ning inimene peab enese vaatluse kaudu jõudma hüveni Varauusaja vaade : Humanism: eneseväärikus, harilik elu (ei olnud vaja mingit kindlat tüüpi elu, igapäevane sobis), teha häid valikuid. Romantism: sisemise loomuse väljendamine on vajalik, esteetiline maailmapilt Tatlori ,,Autentsuse eetika" Varem: sihid väljaspool püüdlejat Nüüd: eneseteostus Objektivism -> subjektivism Uusaeg: rõhk inimese õiguste sfääril, tähelepanu normidel ja seadustel (need mis õigusi kaitsevad) Kesked mõisted: õigused (rights), huvid(interests) ,,voorus"(antiik)-jäi tahaplaanile, sisu muutus, tähendus kitsenes: seaduste täitmine ANTIIKAEG
· karismaatiline põhineb juhi erakordsel võimel või ideede erakordsusel, korraldust täidetakse, sest usutakse ja usaldatakse juhti. 4. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused (lk.17-22) Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Miinimumnõue vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Täieliku, liberaalse demokraatia tunnused: - kodanikuvabadused - õigusriik ja võrdsus seaduste ees - võimude lahusus ja tasakaalustatus - kohtu sõltumatus 3 - pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus - vähemuste õigustega arvestamine - tsiviilkontroll relvajõudude üle Eeldab põhiseaduslikku valitsemist. Alles siis kui kogu rahvas, k.a. poliitiline eliit ja ametnikkond neid põhimõtteid tunnustavad, võib rääkida demokraatliku ühiskonna juurdumisest 5
Vallutus + missioon. Napoleoni ,,heatahtlik impeerium". Tsiviliseeriv missioon. Prantsuse rahvas kui 1. kõigi rahvaste seas ning eeskujuks teistele. Euroopa taasühendamise idee, kava luua Euroopa ühtne pere, ühtsete seaduste, printsiipide, tunnete ja huvidega. VABADUS, VÕRDSUS, VENDLUS 1) Uus-Rooma vabariikliku vabadusekäsitluse Rooma algupära Vabadus vastandatuna orjusele. Vaba inimene ,,elab vabalt", ta ei ole kellegi teise meelevallas. Ori peremehe meelevallas, tegutseb peremehe tahtel ja heaks. Kuigi peremees ei pruugi orja palju käskida- 8 keelata, on tal õigus tema ellu iga hetk sekkuda. See muudab orjad orjameelseks neil puuduvad oma initsiatiiv, pikaajalised eesmärgid ning lõpuks ka väärikus. Rooma ajaloolaste kirjeldused: - Vabariigis on kodanikud vooruslikud (patrioodid)
Et riigivõim oleks erinevate huvide ja arvamuste suhtes erapooletu, peavad olema täidetud järgmised tingimused: 1.vaba ajakirjandus ei tohi koonduda ühe jõu kätte. 2.võitlus monopolidega mis tahes majandusharus. 3.ühingute ja ühenduste avalikustamine ning nende kohta alalise kontrolli sisseseadmine (nt erakonnaseadus).4. lobitöö kontroll 5. ametnikkonna sõltumatus ja asjatundlikkus. b) Demokraatia liigid, tunnused, levik, näited. Osalus- rahvaga suhtlemine ehk arvamust oodatakse küigilt huvitatud isikuilt Esindus- sai alguse 18.saj, Rooma Vabariik oli esimene, kes selle kasutusele võttis, rahvas teostab võimu enda valitud esindaja kaudu ehk toimuvad valimised (Eesti, Rootsi, Suurbritannia) Elitaar- põhitegijad ja otsustajad on poliitikud ja tippametnikud ehk võim koondub samade inimeste kätte ning rahvaosalus poliitikas on tagasihoidlik Otsene ehk vahetu ehk klassikaline demokraatia- rahvas ise otsustab avaliku elu küsimuste
FÖDERATSIOON Liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused st suur otsustamisõigus, liitriigi keskvõim vastutab ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest. Nt. USA, Venemaa, Saksamaa KONFÖDERATSIOON Riikide liit ühiste tavaliselt välis-, kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Liikmesriikidel on säilinud suveräänsus, eelnev tavaliselt föderatsiooni moodustamisele. EL Võimu iseloom DEMOKRAATIA Liberaalne riik. Demokraatlik õigusriik, kus on kõrgema võimu kandjaks rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt ning austades inim-ja kodanikuvabadusi. Eesti , Prantsusmaa itaalia suurbritannia. DIKTATUUR: Autoritaarne isiku või institutsiooni ebademokraatlik valitsemine. Sageli on see ajutise iseloomuga. Piirangud lähtuvad diktatuuri püsimise vajadusest. Valgevene, Venemaa, Hiina Totalitaarne- isiku või institutsiooni hirmuvalitsus
Küsimused, mis aitavad ajakirjanikul jälgida oma objektiivsust: Tasakaalustatud kõikide loo aspektide ja inimeste suhtes? Keda lugu haavab? Kellele toob kasu? Kas olen kasutanud erinevaid allikaid? Kui palju on mu enda eelarvamusi sees? Tõelähedus? Objektiivsus tekkis 19.sajandil, kui taheti müüa oma uudist paljudele erimeelsetele lehtedele, tuli müüa fakti ilma kommentaarita. Kelle vaatenurgast kirjutatud? 12. Ajakirjandusvabadus ja kommunikatsioonivabadus. Arenenud demokraatlikus ühiskonnas on vaba ajakirjandus mõjuvõimas märk. Harva pööratakse tähelepanu sellele,et skandinaavlase, ameeriklase, inglase, leedulase ja eestlase jaoks on ajakirjandusvabadus vägagi erineva tähendusega. Põhiprintsiipi(iga inimese õigust oma mõtteid vabalt väljendada kehtivate seaduste piirides) tunnustavad kõik demokraatlikud riigid. Tsensuuri keelustamine on nn negatiivne vabandus. Positiivne vabadus on õigus midagi teha, õigus mingisugusele hüvele.
annaabi.ee 
