Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Milliseid muutusi inimese elus/suhtes/rollides toob kaasa lapse sünd?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kasvata, elud, perre, variante, rollides, kumba, sündimist, planeerimine, jõus, asjaolud, endeid, loobuma, meelelahutus, veetma, kodule, paljudele, mispärast, tunnevad, vangis, julgen, lahkuvad, vabamad, rasedus, mõlemalt, ülim, erinevas, võtmes, sooviksin, erandeid, kasvatamisel, vahepealLÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MARTTI PALOHEIMO „LAPSEPÕLVE MÕJUD“ Referaat Õppejõud: MÕDRIKU 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................. 3 1.TÕDE JA OLETUSED.................................................................................. 4 2.PSÜHHIAATRIA INIMESEKÄSITLUS.............................................................6 3.KODUKAHJUSTUSE SÜND..........................................................................7 4.EMOTSIOONIDE TÄHTSUS.........................................................................8 5.ELUVALED................................................................................................. 9 6.KODUSED OLUD.....................................
8. Aidata vanemaid kasvatamises. Pere argipäev ja suhteprobleemid (11) lk 181 küsimused: 1. Milliseid oma kasvuperekonna tegevusi ja kombeid sooviksite jätkata enda loodud peres? 1. Sünnipäevapidustused, jõulukingid, lastele päkapidud jõulude eel, ühised väljasõidud, ühised tegevused 2. Mis on eduka peremajanduse aluseks? 2. Väljaminekute kaardistamine, määratleda hetkeolukord, eesmärkide seadmine, tulude fikseerimine, planeerimine. 3. Selgitage, mis on suhetes hüved ja kulud? 3. Hüved: abikaasalt emotsionaalse, psühholoogilise, materiaalse toe saamine, soojuse, stabiilsuse, armastuse, imetluse, hoolitsuse ja muu positiivse kogemine. Kulud: isiku pingutused käituda abikaasa jaoks sobivalt, truudusetus abielus, abikaasapoolne hoolimatus, loobumised, vaba aja puudumine. 4. Milliseid suhteid kahjustavaid käitumisviise olete tuttavate juures täheldanud?
Kuressaare Gümnaasium ENESHINNANGU KUJUNEMINE LAPSEEAST TÄISKASVANUEANI Uurimistöö Koostaja: Riine Tiirik Klass: 10B Juhendaja: Kaja Puck Kuressaare 2009 Sissejuhatus Enesehinnang on ettekujutus iseendast, mina-pilt, enesekindlus, endaga toimetulek, enese aktsepteerimine, sotsiaalsetes suhetes toimetulek, eneseväärikus, endast lugupidamine-need on vaid mõned enesehinnangut peegeldavad omadused. Enesehinnang tekkib ja muutub läbi elu, kuid selle põhiväärtused pannakse paika lapseeas. Kuigi erinevad elusündmused ja kogemused võivad seda muuta ja kohandada, on esimesed hinnangud enesele äärmiselt tugevad. Lapse enese identiteet areneb läbi kuuluvuse tunde, võimu-ja kontrollitaju, oskuste ja moraalsete arusaamade. Seda kujundab ka tagasiside tema jaoks olulistelt inimestelt- perelt, sõpradelt, õpetajatelt,
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Õpetajakoolituse osakond ISA ROLL LAPSE KASVATAMISEL Koostaja: Nadezda Stefan Lektor: Tea Välk MA Rakvere 2015 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................2 1.TRADITSIOONILISE KASVATUSE MUUTUS..............................................4 2.ISA ROLL PEREKONNAS...............................................................................6 2.1.Isa ja ema rolli iseärasus..............................................................................7 3.ISAROLLI MUUTUMINE PEALE LAHUTUST............................................8 4.ISADUSE OLEMUS........................................................................................10 5.ERINEVAD „ISA-TÜÜBID“...........................................................................12 KOKKUVÕTE.........
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
Hoopis vastupidiselt käituvad aga hundid. Nad on karjakesi koos koguaeg. Neil on peres täpselt kõik planeeritud, kuidas iga pere liige peab käituma. Emasloom on alati karja juht, vanurid tõrjutakse perest välja, noored lahkuvad perest kui on saanud 3 aastaselt jne. Pereplaneering on pere loomine. Seda mõistet ei saa täpselt sõnadesse panna, kuid me kõik puutume sellega kokku enda eluajal. Me kõik elame kuskil peres, oleme kuskile perre sündinud ja tuleb aeg mil teeme seda ka ise. Igaüks püüab oma elu planeerida nii hästi kui võimalik, kõigil on kuhu pürgida. Mitmed ka saavutavad selle, millest on unistanud, kuid paljudele on unistuste poole pürgimine üle jõu käiv ja nad loobuvad sootuks. Loomulikult ei tule kellegi elu täpselt nii, nagu ta sellest on mõelnud, kuid põhiline on see, et ei annaks alla ning püüdleks paremuse poole.
Diabeedihaigete laste sotsiaalsest arengust Maie Oppar AÜ eriped II [email protected] Sissejuhatus Diabeet ehk suhkruhaigus on krooniline ainevahetushaigus. Diabeeti on kahte tüüpi. Lastel esineb peamiselt esimest tüüpi diabeeti. Kuna I-tüüpi diabeeti põdeva inimese keha insuliini ei tooda, peab insuliini organismi süstima. I-tüüpi diabeeti ei ole tänase päeva teadmiste kohaselt võimalik välja ravida, küll aga on võimalik diabeediga elada, seda hästi kompenseerides. Diabeeti põdevad lapsed saavad elada täisväärtuslikku elu ja teha kõike, mis neid huvitab, täpselt samamoodi nagu nende eakaaslasedki käia lasteaias, koolis, huviringides, sportida. Seda vaid selle erinevusega, et diabeetikul peab söögi kom
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja Külli Kelder ÕPIMAPP Tallinn 2011 J. I. Clarke; C. Dawson; D. Bredehoft ,,Millal saab küllalt?" On olemas kolme liiki järelandlikkust: · Mõistest liiga palju ja küllalt mittearusaamine · Ülehoolitsemine oVanemad hoolitsevad üle tehes liiga palju, hellitades ning pöörates neile üleliia tähelepanu. Sellega panevad vanemad lapse mõtlema ainult iseendale ning ei lase lapsel õppida vajalikke tegevusi · Leebe kasvatus oVanematel puuduvad reeglid või nad ei nõua olemasolevate reeglite täitmist. Liigne järelandlikkus on üheks lapse hooletussejätmise vormiks. See ei lase lapsel täita oma arenguülesandeid ega õppida elus toimetulekuks vajalikke oskusi. See võib hilisemas elus põhjustada palju probleeme, näiteks kui osata teha asj
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Mari-Liis Mölder ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG Referaat Juhendaja: Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ÕPPENÕUSTAMISKESKUS.............................................................................................4 2.KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG...................................................................6 3.NÕUSTAMISE VAJALIKKUS..........................................................................................8 4.KODU, PERE JA KOOLI ÜHINE ROLL......................................
1. LAPSE SÜND Ema on see, kes annab lapsele elu, turvatunde, soojuse, rahu ja õrnuse. Just emaks olemine ongi eluandev jõud, mis on ühtmoodi nii loov, tervendav ja lubab lapsel end aktsepteerida sellisena nagu ta on. Ema teab, et kunagi ei ole võimalik üht inimest teisega võrrelda, sest me kõik oleme erinevad. Lapsele on vaja nii ema kui isa. Kuid paraku on see nii, et paljud vanemad, kes oma vanemarolli üle järele mõtlevad, tunnevad end tihti saamatuna just sellises olukorras, kui perre on sündinud puudega laps. Tihti nõutakse endalt liiga palju ja seetõttu on raske olevikus elada. Kuid selle väikse lapse jaoks on siiski olulisem, et vanemad ei tunneks ennast lausa süükoorma alla maetuna, vaid üritaks endast anda parimat. Selleks, et rahulolu säilitada peres, tuleb kindlasti kohtumõistmisest loobuda. Kurbus on sügav, kuid kurbuse all on peidus rõõm, mis on veel sügavam. Nii kahju kui see ka pole, siis elu mängib meile vahel vägagi valusaid vingerpusse.
Tuleks hoolitseda ka selle eest, et laps tunneks end mugavalt ja turvaliselt oma uues kodus. Minu arvamus on see, et lapsele tuleks öelda varakult, et on lapsentatud. Kindlasti peaks ta tõde teada saama oma vanemate käest, mitte kolmandatelt isikutelt. Seda on küll raske tunnistada, et tegu pole enda lapsega, aga seda tuleb teha. Mida varem, seda parem. Hea võimalus oleks rääkida siis, kui vaadata koos pilte, mis on tehtud siis, kui laps tuli perre, ja rääkida lugu ära nii, nagu see oli. Mida väiksem laps, seda loomulikumalt ta seda võtab. Muidugi, iga üleelamine, mis juhtub lapsega sünnihetkest alates, jätab jälje. Ning nende silumisega tuleb vanematel tulevikus vaeva näha. Kuid eks igas peres tuleb laste kasvatamisel rasksusi ette. Lapsele peaks jääma alles tema identiteet, võimalus suhelda oma sugulastega oma õdede- vendadega.Esiteks on elementaarne teada seda, kes on su esivanemad, millega nad tegelesid, kust
KEILA KOOL LASTE JA VANEMATE SUHTED Uurimustöö informaatikas Autor: Kristel Hunt, 10a klass Juhendaja: Ahti Noor, Keila Kooli õpetaja Keila 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1.LAPSE ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID.............................................................4 1.1. Kodu ja perekonna osa lapse elus........................................................................4 1.2. Keskkond, kui arengutegur................................................................................. 4 1.3. Lapse mina-areng ............................................................................................... 5 1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus.................................... 5 2. LASTE SUHTED VANEMATEGA.....................
ENESEANALÜÜS (vorm T1) TAOTLEJA Ees- ja perekonnanimi Isikukood Vajadusel suurendage lahtreid ja lisage lehekülgi, Kompetentsuse analüüs (Kirjutage millised teadmised teil on antud kompetensus küsimustes, tooge välja oluline ja/või kirjeldage olukordi, milles omandatud teadmisi võib vaja minna. Analüüsige, miks antud kompetents on lapsehoidja töös vajalik) B.2.1 Lapse Avades oma perelastehoiu, viisin kõigepealt ennast kurssi meie riigis kasvukeskkonna kehtivate seadustega, mida tuleb täita. Selleks lugesin väga korralikult läbi toetamine Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele, mis on vastuvõetud 12.03.2007 nr 28. Määrus kehtestatakse «Rahvatervise seaduse» § 8 lõike 2 punkti 81 alusel ja kooskõlas «Sotsiaalhoolekande seaduse» § 128 lõikega 3. Selleks, et lapsed kasvaksid turvalises ja arendavas keskkonnas, on meil
Samal isikul võib erinevates allsüsteemides olla erinev võimutase, erinev roll. Rollid perekonnas peavad olema komplementaarsed, vastastikused : - poeg peaks käituma nii, et isa saaks käituda isarolli kohaselt (ja vastupidi) - abikaasa peaks käituma nii, et teine abikaasa saaks käituda partnerina - isa peaks käituma nii, et ema võiks täita emarolli (ja vastupidi). Allsüsteemi olemuse määrab selle liikmeks oleku iseloom : - kes osaleb allsüsteemis ja mis rollides on osalised - kes kuulub allsüsteemi ja kes jääb sellest välja. 13.PEATÜKK MEHE JA NAISE ROLLI KUJUNEMINE. Abiellumine toob inimeste ellu mitu uut rolli, millega ta pole varem kokku puutunud - naise ja mehe rolli, minia ja väimehe rolli jne. R o l l i m u d e l tähendab, et igal inimesel on oma uue rolli sisust teatud ettekujutus. Sellise rollimudeli saab inimene kaasa kodust, õppides vanemate pealt, kogedes kasva- tust ja olles ühtlasi vastava kultuuri mõjuväljas.
Laste enesehinnangu kujunemine Sissejuhatus Antud teema valisin ma sellepärast, et mind huvitavad teemad, mis on seotud laste enesehinnanguga ja selle kujunemisega. Töö eesmärgiks on uurida kuidas enesehinnang mõjutab last; milline on enamus laste enesehinnang; teada saada mis on negatiivse enesehinnangu peamised põhjused; teada saada kuidas parandada lapse enesehinnangut. Töös on püstitatud järgmised hüpoteesid: lapsevanemad ei ole teadlikud laste probleemidest enesehinnanguga; väga palju lapsi on madala enesehinnanguga; lapse enesehinnangut mõjutavad lähedaste inimeste suhtumine nendesse. Enesehinnang Enesehinnang on ettekujutus iseendast - eneseväärikus, enesekindlus, endaga toimetulek, endaga rahulolu, endast lugupidamine ja paljud muud omadused, mis mõjutavad enesehinnangut. See ei ole ainult positiivne arusaam iseendast, pigem peegeldus inimese iseloomust ja enese väärtusest. Enesehinnangu kujunemine algab juba lapsepõlves. Tähtsad on esimesed eluaastad. L
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetaj
Lapse kohanemine lasteaiaga Ave Orgulas Lapsele lastekollektiivis koha leidmine võib mõnikord päris keeruline olla. Lapsevanemana võite rõõmustada, kui see on teil õnnestunud. Ees ootab uus ülesanne - kohanemine uue elukorraldusega. Üks laps kohaneb uue elukorraldusega kiiremini, teine aeglasemini. Lastekollektiiviga harjutamisel saavutate kiirema ja parema koostöö kui lähtute seda tehes lapse vajadustest. Ameerika psühholoog A.Maslow poolt väljatöötatud vajaduste hierarhia põhjal on inimese esimeseks põhivajaduseks füüsiline rahulolu, mis on seotud ellujäämisega. Laps tunneb end hästi kui · tema kõht on piisavalt täis, · tema unevajadus on rahuldatud, · kui ta ei higista ega külmeta, · tema riided ei takista vaba liikumist, · talle on tagatud privaatne ruum (selle puudumise tõttu tunnemegi end ülerahvastatud kohtades ebamugavalt ). Teiste lastega üheskoos söömine, potil käimine ja magama minemine on tegevused, mis vajav
Kordusabielu kord abielus olnud lahutatud või lesestunud inimese abielu. Fiktiivabielu abielu, millesõlmimise aluseks on soov saada ametlikku paberit abielus olemise kohta, tegelikku abielu/kooselu ei planeerita. 1.4.1. Kooseluvormide mitmekesisus Rääkides abielulisest suhtest eri kultuurides, pole õige kujutleda, et see on tingimata paarisuhe, kus abiellunud on üks mees ühe naisega. Minevikus on esinenud ja praegugi kohtab mitmeid variante, mille jaoks on kasutusel ka vastavad terminid. Monogaamia ehk ainuabielu ühe naise ja ühe mehe vaheline abielu (valitsenud Euroopas sajandeid) Bigaamia ehk kaksikabielu ühe mehe samaaegne abielu kahe naisega/ ühe naise samaaegne abielu kahe mehega Polüandria ehk mitmemehepidamine ühe naise samaaegne abielu mitme mehega Polügüünia ehk mitmenaisepidamine ühe mehe samaaegne abielu mitme naisega
Kodu ja keskkonna mõju Perekond on lapse ja nooruki psüühilise arengu tähtsaim keskkond. Perekonna erakordne tähtsus väljendub selles, et inimese võime ennast teostada ja luua olulisi inimsuhteid on alati seotud peresuhete ja perekonnasisese vastastikumõju iseloomu ja vormidega. Arusaamad perekonnast, mis on perekond ja kes sinna kuuluvad, sõltub kultuurist ja ajastust. Funktsioneerivas perekonnas on reeglid ja kokkulepped ja neid järgitakse. Reeglid muutuvad koos laste kasvamise ja vajaduste muutumistega. Vajaduste korral arutatakse reeglite üle. Perekond on arenev süsteem peab lahendama igale arengufaasile tüüpilisi ülesandeid. (Laukkanen, Marttunen, Miettinen & Pietikäinen, 2008, 33-35.) Kindlate reeglite püstitamine ning jälgimine on kasvatuse alus. Kui ei ole reegleid, võib lapsest kujuneda välja inimene, kes arvab, et talle on kõik lubatud ning välja kujuneb üleolev, vastutustundetu ning kohusetundetu inimene. Õpilasena on sellised lapsed kindlasti
Tallinna Ülikool Psühholoogia Teismelised Referaat Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus Lapse sünd on igale vanemale kui ime. Lapse olemasolu annab vanemale võimaluse hoida, kaitsta, armastada ning hellitada teda igal võimalikul viisil. Ka lapse jaoks on pere ja kodu esmatähtsad. Kuniks jõuab kätte kurjakuulutav aeg lapse elus, mil teda hakkab huvituma ümbritsev maailm ning iseseisvumine. Laps hakkab proovima, katsetama ning riskima, kuidas eluga toime tulla. See tähendab, et alguse saab karm, aga õiglane teekond lapse sirgumisest täiskasvanuks. Murdeea ehk puberteediga saab alguse lapse tugev bioperiood, mille käigus toimuvad temas paljud muutused. Muutuma hakkab nii lapse füüsiline välimus kui ka hingeelu. Sel perioodil kujunevad välja sootunnused ning lapsed saavad suguküpseks. See tähendab, et poisist hakkab sirguma mees ning tüdrukust saab naine. Kuid välimuse muutuse
KUIDAS SEADA LASTELE PIIRE Referaat Tallinn 2009 SISUKORD 1.1 Kes saab piire seada.......................................................................................................... 4 2. Piiridest ja vastastikusest austusest......................................................................................... 7 2.1 Lapsed tahavad piire......................................................................................................... 7 '2.2 Piiride puudumine............................................................................................................8 3. Laps ja lapsevanemad............................................................................................................. 9 3.1 Distsiplineerimine ............................................................................................................ 9 3.2 Lastevanemate kolm rühma............................................................................
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1. KODU JA PEREKOND KASVUKESKKONNANA....................................................... 3 1.1. Kodu kolm mõõdet......................................................................................................5 1.2. Mitu põlvkonda koos...................................................................................................6 1.3. Kodu mängunurgana................................................................................................... 7 1.4. Mänguasjad ja mängunurk.......................................................................................... 8 1.5. Kodu keelekeskkonnana..............................................................................................8 1.6. Avatud suhted perekonnas...........................................................................................9 2.
Haapsalu Kutsehariduskeskus Inimese elukaar Referaat Koostaja: Marju Neemrand Juhendaja: Reet Saareväli 10. detsember 2009. a. Inimkond on kõigest mõnisadatuhat aastat vana. Juba aegade algusest peale toimub suur eluring. Kõik siin maailmas on omavahel seotud ja iga inimese sünd või surm muudab midagi. Inimese eluteekond saab alguse kui mehe ja naise vahel tekib keemia, tekib mingisugune seletamatult tugev tunne, mida meie nimetame armastuseks. Kui see tugev tunne on mõlema poolne ja inimesed tahavad, et nende armastus ka vilja kannaks, siis nad eostavad lapse. Siit saab alguse uus elu, kes 9 kuud naise üsas areneb, keda oodatakse ning kelle sünd muudab esialgu kardinaalselt vähemalt kahe inimese elu. Peale täieliku arengut toimub sünd. Ühe indiviidi elutee algab. Ta vanemad valivad talle nime, mida ta kannab oma elu lõpuni. Algab imiku esimene eluetapp. Esimese
Mõned vanemad selgitavad suuremale lapsele, et tema on nüüd nii suur, et peab hakkama abiks olema väiksema eest hoolitsemisel. Sellises olukorras on kadeduse tekkimine tavaline ja sellepärast on ka oluline, et beebi tulles saaks ka vanem laps tähelepanu. Suurem õde või vend ei tohiks tunda, et tal on väärtus ainult siis, kui ta ise endaga hakkama saab. Lapse jaoks hakkavad suurt rolli mängima teised sugulased nagu vanaemad ja vanaisad siis, kui perre tuleb väiksem õde või vend. Karjuv beebi nõuab palju vanemate tähelepanu ning ka vanematel on raske tegeleda mõlema lapsega. Beebi aga on täiesti abitu ilma täiskasvanuteta, seega tema vajdused tuleb rahuldada ning teda pannakse tähele eelisjärjekorras. Kogu perekonna jaoks oleks suur pluss see, kui läheduses oleks mõni teine sugulane, kes tegeleks samal ajal suurema lapsega. Kasu oleks ka sellest, kui keegi saaks imetamise vahepeal beebit
Koolieeliku maailm on väga võike, seetõttu on iga inimene ja iga asi selles väga tähtis. Kui selles maailmas tehakse suuremaid muudatusi (kolimine, lapsehoiu korraldus) või kaob üks vanem, võib väike laps kogeda neid samme väga heitlikena ning selle tulemusena ärevaks muutuda. Mõned lahkuminekud muudavad kohe lapse elu kõiki aspekte, kuid isegi siis, kui aset leiab vaid paar muudatust, peame oma silmad lahti hoidma emotsionaalsete tagajärgede suhtes, mida lapsed võivad üle elada. Lapsi nende tunnete eest kaitsta ei ole võimalik- isegi, kui seda saaksime, ei tuleks meil seda teha. Elu tõusudest ja mõõnadest üle saamine on viis , kuidas õpime elu endaga toime tulema. Senikaua, kui toetame lapsi ja anname neile teada, et nende tunded, ükskõik, mida nad ka ei kogeks, on normaalsed, saavad nad asjast üle ja tulevad olukorrast välja tugevamate ja kogenenumatena. SOS- Lapsed ei pane oma tundeid sõnadesse- nad väljendavad neid oma teguses. Igas käitumisviisis on
Evat või siis nautis ta seda, kuidas Eva tundis end veel rohkem süüdi, sest pidi valetama enda mehele ja elama sellega, et isegi peale sellist käitumist enda pojaga ei andnud too teda välja. Teisel korral näeme juba muutust neis mõlemas nimelt olukorda, kui Kevin jääb haigeks. See on üks nendest haruldastest momentidest, kus saab näha Eva armastust enda poja vastu ning seda, kuidas Kevin vajab seda armastust. Hiljem sünnib perre ka teine laps ning selle lapse puhul võime näha tõelist emaarmastust. Tütrele pannakse nimeks Celia ning enda tütresse suhtub Eva hoopis teisiti. Celia on vastupidiselt Kevinile elurõõmus ning armastav. Suhted Kevini ning Celia vahel ei ole kuigi soojad ning see seisnes Kevini ükskõikses enda õe suhtes. Väike Celia jumaldab enda vanemat venda ning püüab talle meele järele olla. Minu arvates oli Kevin armukade enda õe peale, sest see laps oli perre väga oodatud
Arengupsühholoogia 04.02. Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega. Püütakse näha arengu kujunemist läbi mõtestamise. Peab olema loogiline süsteem, mis peab põhinema reaalsusele. Meetodid on need instrumendid, mida me kasutame teooria paika panemiseks (kvalitatiivne/kvantitatiinve). Kui meetod ei sobi, siis pole mõtet edasi tegutseda (nt: koolis tehakse õpetajate ees kooli hindamist ja tulemuseks on, et kool on väga hea = tulemus võib olla väär). Tööstusrevolutsioonist alates võib rääkida arengupsühholoogia tähtsuse kasvust. Paljud uuringud on sellised, kus ennustatakse inimeste käitumist. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud: meditsiin, filosoofia, pedagoogika, ajalugu. Arengubioloogia (põhineb evolutsiooniteoorial) – tuumaks on kolm põhiprobleemi: 1 Eristumine ehk differentseerumine – toimub areng; muutub kuju, suurus (nt rakk) 2
). enese ja teiste eest kui Sotsiaalpsühholoogiline areng hõlmab endas kas suhtlemise ja eneseteenindamist kui igapäeva eluga toime tulemist ja suhtlemisoskusi. koostöö suutlikkus (sh teistega arvestamine, enese eest seismine jne). 12 Arengu mõjurid ehk arengufaktorid Inimese arengut mõjutavad mitmed erinevad asjaolud. Inimesed sünnivad koos teatud tunnuste ja kogemustega. Mõned tunnused on enam mõjuvamad. Osa tunnuseid on individuaalsed, osad aga omased tervele grupile (vanus, põlvkond, kultuur vms.) Inimese iseloom ja elulaadi valik mõjutavad tema arengut. Arengufaktoreid võib jagada bioloogilisteks ja sotsiaalseteks, sisemisteks ja välisteks, normatiivseteks ja mittenormatiivseteks jne.
kursus „Perekonnaõpetu s“ Arma Eensalu 2011 Õppekirjandus „Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile.” Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Hindamine Kursuse (35 ainetundi) jooksul kogub õpilane kolm arvestuslikku hinnet: 1) referaat või essee, 2) õpimapp ehk portfoolio 3) kontrolltöö. PS. jooksvad hinded: tunnikontrollid, ettekanded suuline vastamine. Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnas
Inimeseõpetuse kursus ,,Perekonnaõpetus" 2011 Õppekirjandus ,,Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile." Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas. Perekond ja/või leibkond Perekond on abielul või veresugulusel põhinev grupp, mille liikmeid seo
sõltlase analüüs Kerti juhtum. Kert on lihtne ja tore Kesk-Eestis elav mees. Kuid ka kõva viinamees. Küsitlesin Kerti, sest tahtsin aru saada, miks saab ühest mehest alkoholilemb. Usun, et põhjuseks, miks mees jooma hakkab, on sageli just suhted naistega. «Eks see jooma hakkamine käib oma rada pidi,» vestab Kert, hõõrudes sõrmenukkidega silmi, millest kiirgab selgesti välja väsimust, kurnatust. «Alguses tekib mõte, et võtaks mõned õlled. Ja siis, kui mõned õlled hakkavad maitsema, tuleb ikka üks viin, siis teine viin ja... ei saa enne pidama, kui pudelipõhi paistab. Stress hakkab tekkima ja pinged üle pea kasvama. Eks see viin ole nagu narkootikum, ma arvan. Pole küll narkootikumi proovinud, aga ka viin tekitab sõltuvuse. Kui pikemat aega pole võtnud, tekibki sees tunne, et peaks stresse maandama. Näiteks kui aeg-ajalt tarbida õlut või muid kergeid alkohoolseid jooke stabiilselt päevast päeva, siis kange alkoho
planeerida. Ei suudeta hoida lähisuhteid. Lähedane suhe ammendub kiiresti ning otsitakse uusi tutvusi, vahetatakse elukaaslaseid, satutakse sõltuvusaineid tarvitama. Täiskasvanu eas võib olla välja kujunenud isiksusehäire ehk psühhopaatia. Lisaks võivad tulla ka teised psüühikahäired, millest sagedasemad on masendus ja suurenenud ärevus. KUIDAS RAVIDA HÜPERAKTIIVSUST ? Kindlat ravi pole olemas. Kuid pakutakse mitmeid variante kuidas hüperaktiivsusega toime tulla. 1. DIEET Võimalikuks vormiks oleks dieet. Kuna arvatakse, et hüperaktiivsust võib vallandada teatud toidulisandid. 2. RAVIMID Ravimite kasutamisele tuleks mõelda siis kui laps on diagnoosipanekul halvas seisus. Osaliselt soorituspiirangutega, vaimse arengu mahajäämus, laps on rahutu või ilmneb tema käitumises vägivaldsust või negativismi. Psühhostimulaatorid põhjustavad ajuvahetuse aktivatsiooni ja normaliseerumise. Need teevad lapse
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
annaabi.ee 
