Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Millised on Sinu meelest üleilmastumise ehk globaliseerumise kolm positiivseimat külge". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mcdonalds, üleilmastumise, põhjenda, pärsib, maakonda, valdkond, kaubavahetus, tarbijaid, sony, sunni, kodumaalt, lahkuma, mõtteviisi, kultuurile, toitumis, kiirtoitu, rahvustoidud, sisesed, segatud, väikestel, kasutan, minagi, nooremana, hoolinud, kodumaast, radikaalselt, kohtan, ilust, tellida, lennata, ohuksmajandust? Maailma globaliseerumis protsess küll edendab meie majandust aga arvan, et väga suurde ohtu seab see protsess rahvusliku identiteedi säilimise. Milline on transnatsionaalsete suurfirmade mõju ühiskonnale? Globaliseerumine edendab majandust mitmel moel näiteks võib siinkohal tuua kiirenenud inimeste ja kaupade liikumise, tänapäeva oskustöölised saavad omandatud oskuse parimaks rakenduseks lihtsamini minna soodsamasse paika, kas siis mõnda teise riiki või maakonda, kus on just teatud valdkond arenenud. Siinkohal ei saa ka mainimata jätta, et see protsess mingil määral ka pärsib riikide majandust. Üha suuremat hoogu koguvad transnatsionaalsed suurfirmad, kes oma kapitali ja jõuga söövad turult välja rahvuslikud väikeettevõtted. Hea näide on suurfirma McDonald's, tänapäeva inimeste toitumis harjumused on halvenenud ja üha enam eelistavad inimesed süüa kiirtoitu ning seeläbi vajuvad unustuste hõlma
Veel on näiteks toidukultuur Eestis väga mitmekesistunud. Itaaliast on tulnud meile pitsa, Tai, Hiina jms köök on meil väga tuntud. Samas on suutnud veel jääda tähtsale kohale eestlaste rahvustoidud, näiteks verivorst ja hapukapsas. Mina arvan, et hea oleks vastu võtta teiste kultuuri, see toob vaheldust igapäeva ellu ning värskendab mõtteviisi. Selle juures võiks jääda kindlaks siiski ka oma kultuurile. Globaliseerumise suureks plussiks on see, et kaubavahetus on lihtsam ning kiirem. Tooted on väga erinevad ning nende jaoks on ka tarbijaid. Pole probleemi, et mingit teatud toodet kuskil riigis ei müüda. Globaliseerumine on loonud võimaluse ettevõtetel oma tootmist laiendada üle kogu maailma, näiteks McDonalds ja Sony. Ning kui riik on majanduslikult tugev, ei sunni see inimesi oma kodumaalt lahkuma, nad tahavad jääda oma sünnimaale ja oma kultuuri edasi kanda. Üleilmastumisel on plusse ning miinuseid. Plussideks on majanduse tugev areng,
eksklusiivõigus) või agentuuriga, mis on lepingute vahendamise õigus (näiteks kauba müügilepingud). Ühisettevõte on juriidiline isik, kellest kaks või enam osalist moodustavad majandusliku võimaluse ühiselt. Mõlemad pooled annavad omakapitali varade ja / või teenustena. Seejärel jagavad nad ettevõtte tulusid, kulusid ja kontrolli. Ettevõtmine võib olla seotud ainult ühe konkreetse projektiga või jätkuva ärisuhtega. Näiteks Sony Ericssoni ühisettevõte. See on vastuolus strateegilise liiduga; mis ei hõlma osalejate omakapitali osalust ja on palju vähem jäik kokkulepe. Tavaliselt moodustavad pooled ettevõtmise jätkamiseks ja osapoolte vastutuse eest kaitsmiseks korporatsiooni või LLC. Ühisettevõtteid võivad moodustada ka muud organisatsioonid kui ettevõtted. näiteks algatas Kesk-Lääne lastekaitseorganisatsioon ühisettevõtte teiste lastekaitseorganisatsioonidega jne.,
Kõige üldisemalt sõltub rahvusvaheline julgeolek kolme liiki faktoritest: • põhjalikest ning olulistest muutustest mõnes suurriigis; • suhetest suuriikide (või riikide blokkide) vahel; • tehnoloogilistest avastustest sõjatööstuses (nt tuumapomm, kosmoserelvad). Maailmas on küll ligi kakssada riiki, kuid enamasti ei mõjuta nendes toimuv üleilmset julgeolekut. Riigipööre Filipiinidel või aastakümneid vältav kodusõda Kongos põhjustab ebastabiilsust riigis endas ning pärsib selle arengut, kuid rahvusvahelises ulatuses on nende mõju nullilähedane. Hoopis teistsuguse tähendusega on suurriikides toimuv. Uus USA president võib muuta riikide suhtlemistava või teiste riikide relvastuskulusid. Näiteks seostatakse president John F. Kennedy nimega pingelõdvendust ning USA ja Nõukogude Liidu suhete tuntavat paranemist 1960. aastate alguses. Analoogiliselt oli Mihhail Gorbatšovi poolt algatatud uuendustel Nõukogude Liidu Kommunistlikus Parteis globaalne mõju, mis
Kordamisküsimused eksamiks Allpool on kordamisküsimused, mis teil tuleb materjalide põhjal endale selgeks teha. Eksamil ei küsi ma ainult definitsioone, vaid te peate oskama tuua seoseid erinevate teemade vahel, nt kuidas mõjutab religioon majanduses erinevate astmete tootmist (primaarset, sekundaarsed, kolmanda astme tootmist) ning näiteid peate osakama tuua praktiliselt iga küsimuse juurde ka siis, kui ma pole seda eraldi välja kirjutanud. Definitsioone ei pea sõna-sõnalt pähe õppima, vaid peate oskama oma sõnadega selgitada vastavat teemat. Kui definitsioon on peas, siis võite julgelt ka seda kasutada. Kui mõni küsimus on selline, et üldse vastust ei leia, siis tuleb õppejõule kirjutada. Head õppimist! 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia uurib inimesi teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs a
Kui me siin tegime udmurdi luule antoloogia, siis võis tajuda, kuidas see neile meeldis. Hehee, mind tehti isegi Udmurdi teeneliseks kultuuritegelaseks, mis on natuke absurdne. Nõukogude ajal ma teeneliseks õnneks ei saanud. Eesti puhul häirib mind üks asi kui sõidan maailma, läheb mul muidugi inglise keelt vaja. Aga et ka kodus pean igalt ärisildilt lugema idiootlikult valesti kirjutatud inglise keelt, see ajab tõesti marru. Meid ei sunni keegi, aga me teeme seda kõike vabatahtlikult ja see on mage. -- Keda oma ametivendadest kõige kõrgemalt väärtustate? -- Eriti mingeid pingeridu teha ei tohiks, see pole õige. Aga eesti kirjanikest paneksin ma kõige kõrgemale kohale Karl Ristikivi. Tema luule, nii väikeses mahus kui seda on, ja muidugi proosa on ikka kõige kõrgem klass. Edasi tuleb Gailit, kõik need klassikud: Luts, Vilde, Under... Mulle isiklikult meeldib küll Alver rohkem, maitse asi
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused Konspekt 1.Sissejuhatus Üldinimlikus plaanis aitab see aine kasvatada inimesel tolerantsi. Näitab kui avar on maailm, milline on kultuuriline kirevus, kuidas maailmas kõik erinevad rahvad koos elavad ja kuidas me võiksime seda mõista. Need distsipliinid tegelevad inimese uurimisega, neid huvitab milline on inimene kultuurilise subjektina. Mõista inimest kui sellist, inimest ühiskonnas, erinevas kultuuri keskkonnas. Põhiidee on et kõik inimesed, kultuurid ja tegevused on võrdsed, need ei ole ühesugused, vaid võrdsed. Kultuur. Põhiküsimus on, mis on põhiline termin, mis on selle mõte? Keskne mõiste mõlemas distsipliinis on KULTUUR. Üldiselt mõeldakse kultuurist millestki, mille on loonud inimesed, kes on üle keskmise andekad (muusika, kunst jne). Lisaks selle järgi suudab seda mõista ja tõlgendada samuti vähemus. Sel juhul on kultuur ainult ming
hõimus poiss peab tegema oraalseksi, teises anaal, kolmandas määrivad vanemad mehed sperma noormehe keha peale laiali. Kõik kolm hõimu nägid teisi hõime pervertidena ja halvana ja rituaali mõttetuna. Ainult enda maailmakord on õige, ja teine on kultuuriliselt vähem adekvaatne, ja vähem arenenud. Barbar: mitte-kreeklased kasutavad keelt. nende keel arusaamatu põrin kreeklastele. Kultuurikontaktid koloniaalvallutuste kaudu: Vanas maailmas oli ulatuslik kaubavahetus, mille läbi rahvad kokku puutusid, kuid see ei sundinud neid koos elama. Massiline kokkupuude hakkas peale kui euroopa tsivilisatsioon muutus piisavalt võimsaks, et suutis suuri kauguseid ületada. Koloniaalvallutuste kaudu tekkis olukord, kus koos elasid rahvad, kes said maailmast täiesti erinevalt aru. Kui hinnata kultuure kognitiivse adekvaatsuse järgi, siis ei saa rääkida kultuuri arengust, sest erinevates keskkondades on olulised teistsugused kultuurilised nähtused. Nt Amazonase
muutusid turu reguleerituks. Kuid kapitalistliku moodsa tootmise juurest tuleb siiski tähele panna olulist muutust: individualism. 3 Gild, õukond, kirik asendus individualismiga. See aitab küll kaasa tarbimisühiskonna tekkimisele, kuna kontroll tarbimise eest, mis muidu allus kollektiivile, sai nende eestkoste alt vabaks. Me kontseptualiseerime ennast ja meid - indiviidi - kontseptualiseeritakse mitmel puhul kui tarbijaid. Tarbimine on peagu kõik muu, mida me teeme kui me ei tööta. Nende kahe asja vahel meie elu läänelikus ühiskonnas toimibki: vaba aeg on tarbimisaeg, vaba aja veetmine on üha enam seotud tarbimisega. Me organiseerime oma elu töö ja tarbimise vahel: ärkame üles, tarbime hommikusööki, siis tarbime ühistransporti või bensiini ja linnavalitsuse lahket teeteenust, tööl me tarbime väga vähe - vahest elektrit, ja rohkem
muude küsimuste kohta. Riik sekkub majandusse, et pehmendada turutõrkeid, koguda makse ja jaotada neist saadava tulu abil rikkust ringi. KODANIKUÜHISKOND Ehk tsiviilühiskond avaliku elu valdkond, mis eristub avalikust sekrotist ning erasektorist, kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. Vaadata üle avalik ja erasektor, lk 34-37 lug küs lk 37 1. Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL), Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ), Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL), 2. Civicus püüab tugevndada kodaniku tegevust ja kodanikuühiskonda üle terve maailma.
Võrrelge parlamendi komisjonide tähtsust rääkivates ja töötavates parlamentides - Töötavas parlamendis käib töö põhiliselt komisjonides (seal vaadatakse kõigepealt eelnõud läbi, siis läheb saali alles), rääkivas parlamendis vastupidi (eelnõud arutatakse kõigepealt läbi saalis, siis lähevad komisjonidesse). Ehk siis komisjonide roll on töötavates parlamentides väga suur, aga rääkivates vähetähtis. Kas eesti on rääkiv või töötav parlament, põhjenda Eestis on pigev töötav parlament, kuna komisjonide roll parlamendi igapäevatöös on päris suur. Eelnõud arutatakse ennem komisjonides läbi ja alles siis saalis hääletatakse, parlament ise koostab oma tööplaani ja saaliski istutakse töötavale parlamendile iseloomulikult foorumikujuliselt. Mida kujutavad endast parlamendi komisjonid - - liigid: 1) alalised (Eestis 10 - keskkonna, kultuuri, maaelu, majanduse, põhiseaduse, rahanduse, riigikaitse, sotsiaal, välis, õigus, EL)
Kirjandi valdkonnad 1. Eesti ja eestlased 2. Eetika, moraal, religioon 3. Haridus 4. Inimene ja inimsuhted 5. Inimene ja ühiskond. Sotsiaalpoliitika, majandus, ajalugu jm 6. Keskkond ja loodushoid 7. Kultuur: keel, kirjandus, kujutav kunst, muusika, arhitektuur, teadus jm 8. Meedia 9. Rahvusvahelised suhted: ajalugu ja tänapäev 10. Sport, harrastused, vaba aeg Kohustuslik kirjandus: 10. klassi kirjandus: Mehis Heinsaar novellikogumik "Ebatavaline ja ähvardav loodus" Kristiina Ehini luulekogu Jaan Tätte "Meeletu" Arvo Valton "Mustamäe armastus", "8 jaapanlannat" Jaan Kross "4 monoloogi Püha Jüri asjus" Peer Vallak "Maanaine" Juhan Liiv "Vari" Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa Oscar Wilde "Dorian Grey portree" Sophokles "Kuningas Oidipus" Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja timuka tütar" Shakespeare "Hamlet" Goethe "Faust" I osa 11. klassi kirjandus: Karl Ristikiv
Selles mõõtmises arvasid töötajad, et nende käest hakatakse rohkem nõudma, kui nad nüüd rohkem pingutavad. Mayo pani VEEL tähele, et sotsiaalne kk võib tugevalt olla seotud töötaja sooritusega. Ma võin olla tugevalt mõjutatud sellest, mida kolleegid minust arvavad. Töötaja sooritust ei saa ära osta ainult raha eest, käitumise motivaator võib olla ka grupinormid/surve. - 1940-1950: personalijuhtimine kui iseseisev valdkond. Hakati uurima ka juhtimisstiile. Üks tõukejõud selles suunas oli sõjaline juhtimine. Personali testimisel kasutati ilmasõdade ajal võimekuse mõõtmiseks teste Army Alfa (tavaline) ja Army Beeta (kirjaoskamatutele). Nende põhjal paigutati inimesed töölõikudele. Inseneripsühholoogia areng: sõjatehnika areng. II MS ajal arenes kiirelt lennundus. Uuriti, kuidas inimene tuleb toime lennuki juhtimisega.
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alu
KULTUURITEOORIA liikumine kolmes suunas friedrich nietzsche 18441900 karl marx sigmund freud friedrich nietzsche siin me teeme vahet varase ja hilise nietzsche vahel on põhjust neid eraldada varane nietzsche on seotud kahe keskse mõistega, ja need on seotud kahe antiikkreeka jumalaga, kelle ümber need mõisted on paigutatud apollo ja dionysos tekst, milles ta seda tegi, on eesti keeles olemas «tragöödia ... vaimust» nietzsche oli 27 kui see tekst ilmus epp annuse raamat «20. sajandi mõttevoolud» apollo oli kreekas korra hoidmise jumal, valguse ja riigipiiride jumal, seaduse looja ja korrastaja, korrastav alge. dionysos on täpselt vastupidine, ekstaasi, joobumuse, viljakuse, tumeduse sümbol. need peegeldavad ka romantismi ja valgustuse suhet : apollooniline printsiip ja dionüüsiline printsiip nietzsche jaoks on need kaks printsiipi tasakaaluliselt olulised inimese arengus apollooniline üldises plaanis tähendab kõigi analüütiliste eristuste alust kogu asjade ko
See on muutus täiuslikuma, parema, väljakujunenuma suunas ning võib olla nii füüsiline kui ka vaimne. 29. Kuidas mõjutab inimese arengut keskkond? Keskkond mõjutab seda, kuidas ja mil määral pärilik informatsioon avaldub. Keskkonna all mõeldakse näiteks perekonnas valitsevat õhustikku, võimalusi erinevateks kogemusteks, ümbritsevate inimeste mõju nende tegevuse, hoiakute ja väärtuste kaudu, kultuuri, mis soosib või pärsib mõne omaduse avaldumist ja samuti füüsilist keskkonda, näiteks vaba liikumise ruumi, vahendeid mingi omaduse arendamiseks, keskkonna saastatust jm. 30. Milline sünnieelse arengu etapp on kõige olulisem ja miks? Kõige olulisemad on esimesed 8 nädalat, siis moodustuvad kehaorganid ja algab ka närvisüsteemi areng. 31. Kuidas mõjutab arengukeskkond närvisüsteemi arengut? Mida rikkalikum on arengukeskkond, seda rohkem seoseid tekib ning seda intelligentsem laps areneb. 32
Ajaloolise taustaga erimeelsus SP-e vahel. Külm põhineb pingutust nõudval reflektiivsel mõtlemisel, enne ei toimu käitumist kui inimene ei ole kaalunud kõiki tagajärgi, siis võtab vastu ostuse ja tegutseb. Hot inimene teeb minimaalset kognitiivset pingutust, käitumine on impulsiivne ja tahtmatult aktiveeritud emotsioonide, harjumuste või bioloogiliste jõudue poolt. Tihti toimub allpool teadvusele ligipääsetavayt tsooni. SP on valdkond inimesele, kelles on julgust võtta vastu väljakutseid ja ka ise muutuda. Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 3. Sotsiaalne mina, 27.02.2018 Inimesed on oma minaga palju seotud. Mõtleme sellele, kes me oleme. Kohati oleme õnnelikud enda üle, kohati kurvastame enda üle. Mõtleme ka sellele, kuidas me teistele välja paistame. Spotlight efekt kaldume nägema ennast nagu me oleks laval tähelepanu keskpunktis
F. de Saussure Ühikute omavaheline seos keelesüsteemis 2 tüüpi suhted süsteemi liikmete vahel -- süntagmaatilised ja assotsiatiivsed. Kumbki tüüp tekitab oma väärtuste rea. Süntagmaatilised -- lineaarsed assotsiatiivsed -- tähekujulised ¤ Viimased võivad tekkida akustiliste kujundite või tähistatavate sarnasuse põhjal Sünkroonia on ainuke tõeline reaalsus rääkija jaoks. Lingvisti jaoks diakrooniast olulisem. Valdkond - üldgrammatika. Diakroonia olemus väljendub nihkes tähistaja ja tähistatava vahelises suhtes. Diakroonia on seotud süsteemi elementidega, mitte süsteemiga tervikuna, kuid mõjutab tervet süsteemi. Hodge, Robert & Gunther Kress (1988). Social Semiotics. Cambridge: Polity Kasutades Saussure´i skeeme ehitavad sotsiosemiootika võrgustiku.Nende semiootika käsitleb 1) kultuuri, ühiskonda ja poliitikat 2) Keelest erinevaid märgisüsteeme
I LOENG Vt õpingukaardilt kohustuslikku kirjandust! Eksamil võib konspekti kasutada SISSEJUHATUS: · Läänekultuuri mudelid · Popkultuur kui elamismudel · Töölisklassiga, lihtrahvaga käitumine 20.sajandil, massikultuur · Popkultuuriga on midagi valesti (inimestega käitutakse kuidagi valesti), sp temast räägitakse, probleem on vaja midagi muuta · Distants, millelt analüüsitakse massikultuuri POPKULTUUR e massikultuur Hägune mõiste 6 põhilist selgitavat argumenti: 1. Paljude inimeste kultuur, kultuur massidele Kvantitatiivne mõõdupuu Enamiku inimese kultuurprobleemid, poliitilised probleemid Inimesed ei saa ennast enam kuuldavaks teha Seda on vaja kontrollida, et ei mõjutaks kogu ühiskonda Vastuhakud 2. Popkultuur on vastandatud kõrgkultuurile Ülejääk kõrgkultuurist 1 Kõrgkultuur naudingu edasilükkamine, ei ole vahetu ega füüsiline. Tõelise kunsti juures peabki olema k
Teenindussuhtlemine kliendikesksus Kosmoseuuringute alguspäevad.. Canaveraly neemel asuv NASA keskus. President Kennedy oli seal parasjagu kohtumas paljude kuulsate teadlaste ja uurijatega. Ta kohtus inimestega, kelle ülim eesmärk oli vallutada kosmos ning jalutada kuu pinnal. Ta kohtus raamatupidajate ja administraatoritega, kes olid andnud suure panuse projekti õnnestumisse. Seega oli kohtunud paljude sihikindlate, uhkete ja oma eesmärki uskuvate meeste ja naistega. Kui ta jalutas mööda koridori tagasi limusiini juurde, põrkas ta kokku küürutava hallipaise mehega, kellel oli ämber ühes ja mopp teises käes. Küsimus tundus üpriski ülearune, aga president küsis siiski: ,,Ja mida teie siin neemel teete?" Selga sirutades vaatas koristaja presidendile otsa ning vastas, hääles uhkus ja väärikus: ,,Härra, ma teen
*halb ei ole laps vaid tema tegu *kõige tähtsam kõlbeline õpetus, mis on sobilik igale eale „Ära tee kellelegi paha.“ *Ainult kõndimise, kompamise käimise, lugemis ja mõistmise teel õpib inimene ulatusi hindama Kasvatus kuni 15.eluaastani *kätte on jõudnud tööaeg/õppimisaeg/uurimisaeg *ärata lapses huvi teaduste vastu *õpeta lapsele loogilist mõtlemist, tasakaalukust, toimetulekut, lahenduste leidmist *las laps valib oma hobi/huviala ise – ära sunni ja suuna teda Kasvatus naitumiseni *õpeta oma lapsele empaatiavõimet *õpeta kõiki inimesi armastama *head tehes saadakse ise heaks *õppige kogemustest Sofie ehk naine – tal on: *hea kujutlusvõime *lihtne ja peen maitse *ei vali omale juhuslikke ehteid *armastab seda, mis talle sobib *ta on huvitav ja võluv *teeb käsitööd *tunneb kõik majapidamistöid *hea moraaliga *armastab voorust *tahab meeldida ühele korralikule mehele *on viisakas ja tähelepanelik
1 loeng Geograafia jagunemine- suurjaotus inim-ja loodusgeograafia, tihti eraldi kartograafia ja geoinformaatika. Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus. Ohuks on see, et kultuurigeo valgub laiali kuna proovib hõlmata kõikke, kuna kõik on ju kultuur. Soomes ja rootsis tähistab kultuurigeo just inimgeograafiat. Seosed teiste teadusharudega-1) ajalugu-suur osa kultuurigeost p�
· Kontrollitavus ja usaldatavus 8 Sotsioloogia kui teaduse ajaloost Probleemid ainevaldkonna määratlemisega. Selleks, et nimetada sotsioloogiat teaduseks, peab teadma sotsioloogia ainet ja objekti, mida ta uurib. Pitirim Sorokin (1889-1968) vajalik määratleda iseseisva distsipliini tunnused: Teha kindlaks uuritavate nähtuste piirkond Näidata, et uuritav valdkond on oluline ja seda ei uuri ükski teine teadus Selgitada sotsioloogia suhe teiste teadustega, eriti sotsiaalset reaalsust uurivate teadustega Sotsioloogia kui teaduse ajaloost Teadus peab uurima konkreetset esemelist objekti, mille uurimisega ei tegele ükski teine teadus. Kui tingimus pole täidetud, saab olla lihtsalt mingi teise teaduse haru. Tänapäeval: teaduse iseseisvus ei sõltu objektist, vaid vaatenurgast, millega teadus objektile läheneb
*Riituste sisu on see et sotsiaalne staatus muutub. Riituste mõte on täiskasvanu staatuse kiire omandamine. Feministlik- riitus puudutab seda kus tal on kohane teistsugune seksuaal käitumine ja roll. Maskuliine- on sama lugu . Noormehed eelkõige seksuaal käitumise mustri omaks võtmine. Kas neid riituseid on läänekultuuris? Mis näitavad sulle seda, et sa oled nüüd suur, leerid, autojuhtumise õigus, hääletamiseõigus, abikaasa võtmise õigus. (Eriti tüdrukutel esimene seksuaal valdkond, see on märk, mis tähistab verstaposti, et ollakse suur ja naine.) Piirperiood lapse- ja täiskasvanuea vahel (Psühholoogiline) 1Vanuse terminites- piirjooned paindlikud 2Noorukiiga + „tekkiv täiskasvanuiga“ (emerging adolescence) 18-25.a kaks trendi 2. Subjektiivsetes terminites Indiviidiga seotud Enese vastutuse aktsepteerimine Iseseisvate otsuste tegemine
1 POLIITILISEST MAAILMAST ARUSAAMINE James N. Danziger Selle asja tegemisel olid abiks Nele, Käsper, Rait, Risto, Raigo, Triin, Reet, Gert, Raimo Kristiina, Andre, Marius, Ene ja mina ise ka. ESIMENE OSA POLIITILISE MAAILMA TUNDMISEST 1. PEATÜKK Poliitika ja teadmised POLIITIKA Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitika kohta on välja öeldud järgmised definitsioonid: Poliitika on võimu teostamine/kasutamine Poliitika on väärtuste avalik jaotamine Poliitika on konfliktide lahendamine Poliitika on võistlus indiviidide ja gruppide seas oma huvide teostumiseks. Poliitika on selle määramine, kes saab mida, millal ja kuidas Kõik need definitsioonid kannavad ühist mõtet, et poliitika tegeleb võimu, huvide ja väärtustega, ehk siis asjadega millel on avalikku tähtsust. Ala, millega poliitika tegeleb on riigiti �
Populaarkultuuri teooriad. Loeng 1 2 kohustuslikku raamatut: ,,20 sajandi mõtttevoolud" Kursuse lõpp oktoober, siis eksam!!! (saab ka jaanuaris) Konspekt!! Lääne kultuuri uurime (ameerika) Popkultuur kuidas inimesed kultuuriga koos elavad. NT: Probleemid: töölisklass 20 saj. alguses · Alati on popkultuuris olnud midagi valesti; seda on vaja koguaeg parandada. (ühiskonas on midagi valest, või läheb veel hullemaks) · Suur hulk uuritavast materjalist on tulnud muredest. A. Olulised punktid, mis aitavad määrata teema valdkonda: · Popkultuur nagu mõiste- 1. Popkultuur on kultuur, mida armastavad paljud. See on massidele.Tähtis on enamusekultuuri kontrollida ja disiplineerida, et see ei tungiks piiridest välja ega hakkaks mõjutama absoluutselt kõiki. Popkul
19. Inglise multikultuursus ja Prantsuse assimilatsioon Euroopas on immigrante püütud integreerida mitmeti. Kaks äärmust on järgmised: Inglise multikultuursus. Brittide ellusuhtumise aluseks on põhimõte “ela ise ja lase teistel elada”, lisaks üldiselt aktsepteeritud seaduskuulekus oma riigi suhtes. Sellest johtuvalt on hilisasukate rahvusrühmadel lastud elada “omas kultuuris”, niikaua kui nad järgivad Briti seadusi. Kui vaadata minevikku, siis inglased ei sekkunud ka oma koloniaalvalduste kohalikku kultuuri pea üldse, välja arvatud mõnede kommete keelamine (näiteks lesepõletamine Indias). Prantsuse assimilatsioon. Prantsusmaal peavad kõik muutuma prantslasteks, sõltumata päritolust ja taustast. Ideeliselt lähtub see vabaduse, võrdsuse ja vendluse loosungist. Prantsusmaal on keelatud isegi statistika elanikkonna etnilise päritolu kohta. Kui vaadata minevikku, siis prantslased tahtsid oma kolooniates luua kohaliku eliidi k
Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keeleteadus ... Psühholoogia
Sul tuleb ilmutada empaatiat, näidates, et sa saad aru vestluspartneri sõnade taga olevatest tunnetest. Seeläbi demonstreerid sa oma oskust asetada ennast teise inimese olukorda ning vaadata olukorrale tema silmade läbi. TAGASIPEEGELDAMIST VÕIB VÄLJENDADA SELLISTE LAUSETEGA NAGU: “Mulle tundub, et sa oled rahul…” “Oleksin vihane, kui mulle midagi sellist juhtuks…” “Ma võin ette kujutada, kui raske on olnud…” Ära sunni vestluspartnerit rääkima sulle midagi liiga isiklikku. Sageli väljendavad inimesed oma tundeid ka “ridade vahelt”. Teise inimese tunnete tagasipeegeldamine muudab suhtlemi- se sageli vabamaks ja tõhustab seda. Ära unusta kehakeele jälgimist, kui tood kommunikatsiooniprotsessi emotsionaalse dimen- siooni. Sinu vestluspartner väljendab oma tundeid kehakeele kaudu ja see võib olla väga kasulik infoallikas. c) Palve sõnum põhjalikumalt läbi töötada
Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud erinev saatus mis on mõjutanud nende iseloo
· kuna inimloomus on universaalne, lahendavad kõik kultuurid sisuliselt neidsamu ülesandeid ja seega toimivad samadel põhimõtetel ¨ kõiki kultuure võib uurida põhimõtteliselt samade meetoditega ja neis kehtivad samad reeglid Kultuurirelativism: · iga kultuur genereerib oma mehhanismid maailma mõtestamiseks ja struktureerimiseks, mis ei ole omavahel tingimata ühilduvad ¨ iga kultuur nõuab mõistmiseks meetodite kohaldamist oma eripärale ja oma reeglite leidmist Maailmakultuur · üleilmastumise mõju kultuurile · loobumine "suurtest narratiividest" · "keskuse" tähenduse vähenemine · loobumine kategoorilisest "meie-nende" vastandamisest, enese tajumine 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 13 mitmekihilises kultuurikoosluses Nt Montreal ja Birmingham. (Üks kultuuriuuringute rajajaid Stuart Hall töötas pikka aega Birminghami Ülikoolis ja oli pikka aega sealse Kaasaegsete Kultuuriuuringute Keskuse (Centre for Contemporary Cultural Studies) (suleti
Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid Autor: Søren Kristensen, PhD Õpiränne on: Teadmiste ja oskuste omandamine välismaiste õpingute kaudu, mille kaudu suurendada enda karjäärivõimalusi ning isiklikku arengut läbi silmaringi laienemise ning multikultuurilise aspekti. Üldiselt saab õpirände mõju jagada kolme rühma: Kognitiivse loomuga teadmised, oskused ja pädevused on tihti otseselt nähtavad ning seega mõõdetavad. Nende hulka kuuluvad võõrkeele- ja kutseoskused. Saab korraldada katseid või neid oskuseid hinnata, võrrelda tulemusi tunnustatud skaalal või koolitusprogrammide õppekavadega. Mitmel juhul on võimalik neid tulemusi arvestada formaalse õppe osana. Keerulisemate õpiväljundite, nagu kultuuridevaheline teadlikkus, isiklik areng, loovus jt, hindamine on palju keerulisem. Selliste õpiväljundite määratlused on ebamäärased ning mõõtmisviisid hõlmavad keerulisi katseid ja/või mitme
uusi, mida varem ei kasutatud. Kadunud on moraalse maiguga sõnad ja asemele tulnud sotsiaalse maiguga sõnad. Mõned näited (Mitchell 1988): "out" words: duty, evil, bad, wicked, scholar, naughty, studiosus, clever, subject, method, punishment, standards, dul; "in" words: anti-social, uncooperative, open-ended, creative, integrated, participation, meaningful, awareness, relationship, involvement, treatment, on-going, undereachieving. Sõnad kaovad siis, kui kaob valdkond, mille kohta need sõnad käivad. Võtame näiteks kaks vastandlikku sõna - häbematus ja armastusväärsus. Michael Winterhoff kirjutab, et kui varasemal ajal oli formuleering "häbematu laps" üsna levinud, siis tänapäeval seda peaaegu ei kohtagi. Põhjus ei ole mitte selles, et laste häbematus on kadunud, vaid selles, et laste negatiivset käitumist tõlgendatakse üha sagedamini positiivselt ja asendatakse teiste mõistetega
annaabi.ee 
