Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Milline suhtleja ma olen ?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
teistega, olukordi, rääkimine, edastada, infost, üritan, niiöelda, teemadest, edastamise, küsimusi, harjunud, suhtlema, igapäevases, pikaks, proovin, arvavad, minule, arusaadavuse, teatakse, poliitikast, teaks, erinevast, kaotavad, sõnalõpud, tempos, rahulikult, tekstile, juttu, kuulujutt, isemoodi, tehtavaid, satun, huvitab, harida, sellistestTARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz AÜSA1 Kristiine Kõiv Mina kui suhtleja Essee Juhendaja: dotsent Tiiu Kamdron Pärnu 2009 Mina kui info edastaja Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Info edastamise ja vastuvõtmise protsessi nimetatakse kommunikatsiooniks, mis loob eeldused suhtlemiseks. Info mitteedastamine ei anna ka võimalusi edasiseks suhtlemiseks. Ma arvan, et olen üsna hea info edastaja. Kõige lihtsam on minul infot edastada emakeeles. Igapäevases suhtlemises oskan end hästi arusaadavaks teha. Tihti on tulnud ette olukordi, kus kellegagi suheldes pole võimalik temast hästi aru saada või jutt on jäänud kahetimõistetavaks
Ilus oleks hoida silmsidet ja noogutada kaasa teise jutule. Teinekord võib ka juhtuda, et rääkija tahab samal ajal midagi ka näidata või tegeleb antud suhtlusmomendil mõne muu asjaga siis sellisel juhul tuleb kas kõnet aeglustada või korra vaikida, et jutt kaotsi ei läheks.Hea suhtleja tunnusteks on see, et suhtleja tunnetab ära, millal on tema kord rääkida, oskab välja näidata huvi teise jutu vastu ning oskab vajadusel esitada partnerile küsimusi, oskab end teise jutuga kohandada ning paneb end erinevas situatsioonis mugavalt tundma, naerab teiste lõbusa jutu peale ning oskab ka pingelistes olukordades nalja teha, lisaks on suheldes pingest vaba ning väljendab end selgelt. Hinnates ennast arvan, et olen hea kuulaja ja suhtleja , kuna suhtlemise põhioskused on mul olemas.Oskan luua kontakti teise inimesega, kuulan ja mõistan teise inimese juttu, väljendan
Selline olukord võib tuua kaasa halva situatsiooni suhtluses, mis võib lõppeda ka tüliga. Väga tähtis on suhtlemises eneseväljendus oskus, mida parem see on, seda kergem on suhelda teiste inimestega. Oluline on, et inimesed saaksid üksteise mõtetest aru ning et midagi ei jääks segaseks jutus. Kui mulle tundub, et teisele võis midagi arusaamatuks jääda, siis ma alati küsin üle, et kas mu jutt oli arusaadav. Valesti arusaades üritan alati selgitada paremini. Iga inimene peaks rääkima selgelt ja piisavalt kõva häälega. Samuti on tähtis ka inimese hääletoon, kuna sellest võib väga hästi aru saada, mis tujus inimene on. Kindlasti tuleks olla ka kursis teemaga, millest räägitakse, kuna kui teine inimene ei tea asjast midagi ning hakkab küsimusi esitama, siis hätta jäämine vastamises võib näidata, et ka rääkija ei tea täpselt antud teema kohta midagi. Kui mina olen seltskonnas, kus räägitakse
vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Suhtlemise abil saan ma ennast väljendada, teostada, oma emotsioone välja elada, sõpru leida ja informatsiooni omandada ning vahendada. Selleks, et olla hea suhtleja ei pea minu arvates tegelikult üldse palju rääkima. Kui kellegi kohta öeldakse ,,hea suhtleja ,, siis selle all mõeldakse inimest, kes suudab vabalt igas seltskonnas ja olukorras rääkida. Suhtlemine on minu jaoks palju enamat kui rääkimine. Minu definitsioon ,,heale suhtlejale´´ oleks veidi teistsugune. Hea suhtleja on inimene, kes suudab teise inimesega suhestuda ehk Sa tunned, et see inimene mõistab sind ja saab Sinust aru. Tuleb ette olukordi, kui olen sattunud kokku inimesega, kes ainult lobiseb ja lobiseb ning enamasti ainult endast. Teise inimese lugusid võib olla huvitav kuulata, aga tegelikult ei ütleks, et see inimene on hea suhtleja. Minu jaoks asub hea suhtlemise võti hoopis aktiivses kuulamises
sotsiaalseid kohustusi. Inimesega suheldes on oluline inimesele lähenemine ehk kuidas alustada suhtlust, naeratus annab palju juurde. Käesurumine annab aimu enesekindlusest, noogutamine näitab partnerile, kui palju sa teda kuulad. Olemas on palju zeste mida tuleks kasutada igapäevaset ja kõigil. Kahjuks me ei tee seda. Inimestega suheldes tuleb kasutada ühist keelt, väljenduda arusaadavalt ja hõlbustada vastastikust mõistmist. Ei tohiks liiga palju tarbetut infot edastada ega väljendada end segaselt ja keerukalt. Inimesed väljendavad end tihtipeale laialivalguvalt, segaselt erinevatel põhjustel. Näiteks ärevas olukorras võivad sõnad segi minna. Vältida tuleks ühel ajal rääkimist, tuleks võtta rääkija ja kuulaja positsioon vaheldumisi. Hea on suhelda dialoogilisuse põhimõttel. See tähendab seda et osapooled täiendavad üksteist vajadusel. Suhtlemisel on olulises kohal hääl. See on meie põhiline suhtlusvahend. Ilus ja kõlav hääl on
samas ka lõdvestume suheldes ja tunneme elust mõnu. Suhtlemine toimub lisaks rääkimisele ka žestide, miimika ja kehakeele abil. Väidetavalt edastatakse isegi 50- 93% informatsiooni ilma sõnadeta. „Selleks, et olla hea suhtleja ei pea tegelikult üldse palju rääkima. Kui kellegi kohta öeldakse „hea suhtleja”, siis selle all mõeldakse inimest, kes suudab vabalt igas olukorras ja seltskonnas rääkida. Samas, on suhtlemine palju enamat kui rääkimine. Minu definitsioon „heale suhtlejale” oleks veidi teistsugune. Hea suhtleja on inimene, kes suudab teise inimesega suhestuda ehk Sa tunned, et see inimene mõistab sind ja saab Sinust aru. Tegelikult on hea suhtleja hea kuulaja“ (Nurm). Valdavalt saavad pisikestest probleemidest suured konfliktid just sellest, et ei kuulata ja ei arvestata üksteise tunnete, vajaduste ja arvamusega. Kuulamine on väga tähtis, kuid aeg-ajalt raske. Seda oskust peab õppima terve elu.
Angel Lootus TAK17 1. Defineeri – mis on suhtlemine? Suhtlemine on kommunikatsioon kahe inimese vahel, Suhtlemisprotsess algab partneritajust ja see omakorda sümpaatiast. Samas ei saa me tihti valida oma suhtluspartnerit sümpaatia alusel, vaid peame suhtlema ka nende inimestega, kes jätavad meid ükskõikseks või tunduvad ebasümpaatsed. 2. Mis sõltub suhtlemisoskusest (peale selle, et me inimestega hästi läbi saame)? Oskus informatsiooni edastada ja vastuvõta ehk kuidas me suudame teisele inimesele edasi anda olulist informatsiooni ja samuti kuidas suudame ise informatsioonist aru saada ja seda vastu võtta. Kuidas tajume suhtlemisel partnerit ja oskus suhtluspartnerit mõjutada. 3. Nimeta suhtlemise komponendid (n-ö osad). Ümberlülitumine - Ümberlülitumisel iseendaga suhtlemiselt partnerile, muudetakse tulevane suhtlemispartner situatsiooni tähtsaimaks komponendiks. Algab partneri ja
MINA KUI SUHTLEJA Juba eelmise sajandi lõpus huvitas psühholooge, mida inimene iseenda kohta mõtleb - milline on tema mina. Tänapäevases isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogias on kõige enam levinud käsitlus minast kui teatud uskumuste süsteemist, mis inimesel enda kohta on. Need uskumused puudutavad peamiselt enese omadusi (nt. "olen optimistlik"), rolle (nt. õpilane, sõber) ja väärtusi (nt. "mulle on tähtis iseseisvus"), samuti hinnangut iseendale (nt. edukas õpilane, hea sõber). Sellised uskumused mõjutavad iseenda ja teiste kohta saadava info tõlgendamist ja mäletamist, inimese käitumist ja emotsioone. Arvan, et iga inimene on kordumatu ja erinev, kuigi neid on võimalik jaotada erinevatesse gruppidesse suhtlemistasandite ja karakteri põhitunnuste järgi. Viimati lahendatud testide järgi oli minu kui suhtleja tüübiks ,,meeskonnamängijaks". Meeskonnamängijad on abivalmid ja lojaalsed isikud, kes on tundlikud teise vajaduste suhtes. Nende peale võib loota, kui
t. objekt. Objekt võib olla vabade tubade olemasolu hotellis, köögiviljatoidud menüüs, firma juhile helistanud inimene, tegevus, mida on vaja teha, mingi ese või asi jne. Objekt kodeeritakse teateks kas sõnade, mittesõnalise suhtlemise vahendite, piltide, erinevate keele sõnade vms. abil. Mida ja kuidas kodeerimisel kasutatakse, sõltub kommunikaatori (infoandja) kogemustest - kas ja kuidas ta on üldse varem suhelnud, kuivõrd õigesti ta on partnerit tajunud, et edastada arusaadav info. On ju iseenesestmõistetav, et 4 aastasele eestlasele ja täiskasvanud prantslasele menüüd/toodet vms tutvustades teeme seda erinevalt. Joon. 11. Informatsiooni moodustumise ja levi põhiskeem Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 32 Kommunikatsioon
3.2.1 Tulemuste arvutused 3.2.2 Tulemused 3.3 Ettepanekud Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad Lisa 1. Suhtlemisoskuse küsimustik Lisa 2. Suhtlemist häirivate tegurite küsimustik 4 SISSEJUHATUS Suhtlusoskus on elu tähtsamaid oskusi, see annab elule värvi. Kui kellegi kohta öeldakse hea suhtleja, siis selle all mõeldakse inimest, kes suudab vabalt igas olukorras ja seltskonnas rääkida. Samas, on suhtlemine palju enamat kui rääkimine. Hea suhtleja on inimene, kes suudab teise inimesega suhestuda ehk Sa tunned, et see inimene mõistab sind ja saab Sinust aru (Mckay 2007: 9-10). Suhtlemisel tulevad ka mängu kommunikatsioonibarjäärid, suhtlustõkked. Kommunikatsioonibarjäärideks nimetatakse kõike seda, mis ei võimalda informatsioonil adekvaatselt kohale jõuda ja mis takistab teist inimest mõistmast ja aru saamast. Kommunikatsioonibarjääriks võib olla ka isiksus ise
. Tuleb jälgida, et suhtlemine liiga aktiivne ei oleks, see Ajatäidete (small talk) puhul sobib kõnelda võib muutuda tüütuks kliendile. kõigest heast ja ilusast- hobidest, kultuurist, ilmast. Hoiduma peaks eraelu ja Teeninduses on oluline roll töökorraldusel, mis terviseprobleeme puudutavatest teemadest, aga ka poliitikast, religioonist, seksist, rahast, võimaldab inimestel seda tööd tehes taastuda, välja ja maitseeelistustest. Ettevaatlik tasub olla ka puhata. Omal kohal on vabad päevad ja vahelduvad Väga anekdootidega. Lubatud halb on teenindaja on mittesuhtlemine
Partneri mõistmine- igas suhtes on kindlasti teineteisest möödarääkimisi ning valesti mõistmist. Mehed ja naised on minu meelest nii loodud, et 100%-ne teineteise mõistmine on välistatud. Sul peab olema anne end asetada partneri asemele ning näha antud probleemi läbi tema silmade. Mina suhtlemisel proovin olla alati edukas suhtleja, kus ma edastan sõnumi, mis koosneb sisust, teabest sõnumiedastajast ja mõjust, mis väljendab eesmärki. Ning soovin olla veenev ja edastada tõesust. Püüan vältida probleeme sõnumitega, mis on ebatõesed aga veenvad. Ehe elunäide kinnisvaramaakleritest, kes jutuga teevad ,,suure linna" aga tegudega-ei midagi. Minu puhul on pigem sõnum tõene ja miinus ebaveenvuses. Et suhtlemises olla edukam veelgi oma oskuste ja vilumuste koostoimel, tuleb näidata ka kehtestamist, kus väljendada selgelt oma soove ja vajadusi. Konfliktses olukorras tuleb mõista konflikti olemust ja ka vajadusel tunnistada oma süüd
1. HEA SUHTLEJA Selleks, et olla hea suhtleja ei pea tegelikult üldse palju rääkima. Kui kellegi kohta öeldakse ,,hea suhtleja", siis selle all mõeldakse inimest, kes suudab vabalt igas olukorras ja seltskonnas rääkida. Samas, on suhtlemine palju enamat kui rääkimine. Õigem definitsioon ,,heale suhtlejale" oleks veidi teistsugune. Hea suhtleja on inimene, kes suudab teise inimesega suhestuda ehk Sa tunned, et see inimene mõistab sind ja saab Sinust aru. Kas Sinul on olnud olukordi, kus Sa oled kokku sattunud mõne inimesega, kes ainult lobises ning enamasti ainult endast? Kui huvitav Sul oli tema juttu kuulata ja kui väga Sa tundsid ennast suhestumas selle inimesega? Teise inimese lugusid võib olla huvitav kuulata aga Sa tegelikult ei ütleks, et see inimene on hea suhtleja. Hea suhtlemise võti asub hoopis aktiivses kuulamises. Iga inimese jaoks on kõige tähtsamaks inimeseks tema ise ja kui sa tema vastu siirast huvi tunned, oled võitnud rohkem kui andnud.
Minu tugevad ja nõrgad küljed suhtlemises Öeldakse, et suhtlemine on inimeseks olemise alus. See, kuidas me teiste inimestega ümber käime, määrab me elus kõik. Usun, et suhtlemisoskusi on võimalik elu jooksul õppida, kuid palju on ka lihtsalt kaasa sündinud. Arvan nii, sest kuigi minu suhtlemisoskus on aastatega palju muutunud, on tuum siiski samaks jäänud. Mäletan nii selgesti oma lapsepõlve, kui olin arg, vaikne, endassetõmbunud, eriti midagi ei rääkinud, küsimusi esitada ei julgenud. Ka minu vanemad on olnud ja on praegugi väga tagasihoidlikud. Samas on minu tagasihoidlikkuse taga alati varjus olnud sõbralik inimene – isegi tahaplaanile hoides oli mul palju sõpru. Pärast põhikooli lõpetamist asusin õppima suures linnas. Olin vanematest eemal ja muutusin enesekindlamaks. Ma ei oleks suutnud muutuda, kui suhtlemisind poleks kuskil minus juba olemas olnud. Nüüd oli lihtsalt selle aeg pinnale kerkida. Hakkasin rohkem oma arvamust
Mina ise võin end pidada avatud inimeseks, leian kiiresti teiste inimestega kontakti. Pole probleemi alustada vestlust mõne võõra inimesega, ning olen isegi teinud tööd, kus on olnudki tööülesandeks võõraste inimestega suhtlemine ning neile toodete müümine, see amet andis mulle väga palju julgust juurde. Kuid on teemasi mida ma räägin vaid väga lähedastele inimestele. Vahepeal unustan end lobisema ja räägin liiga palju, isegi teemadest, mida võiks enda teada jätta. Kipun inimesi liialt ruttu usaldama, mis ei ole eriti hea, sest nii võib tekkida probleeme, kui inimene, keda olen usaldanud, kasutab seda ära ning räägib edasi. Kuid kui räägin, siis isiklikke asju ikka ausalt. Suhtlemisstiil sõltub väga palju olukorrast, kasvatusest ning inimesega, kellega sul on kontakt. Kui olen omavanuste seltskonnas käitun ma suhteliselt ennastkehtestavalt, vanemate seltskonnas alistuvalt
Näiteks, millistes situatsioonides ja milliste reeglite või printsiipide kohaselt on selline suund lubatud või aktsepteeritav (Krips 2003) 2.4 Kehtestav käitumine Kehtestava käitumisega inimene: Toetub faktidele On teadlik oma ja teise tunnetest Oskab esitada oma soove selgelt ja lugupidamisega (http://www.ego-koolitus.ee/artiklid_stress.html) Kehtestav käitumine on toimimisviis, kus teistega arvestatakse, loobumata seejuures oma huvidest, õigustest ja vajadustest. Selle teeb võimalikuks ennast austav mõteviis ja maailmapilt, kus väärtustatakse ka teisi inimesi. On üsna tõenäoline, et inimene, kes armastab iseennast ja hoolib teistest, ei vaja eriti kehtestamistehnikate – alast koolitust, sest tema käitumine on niigi kehtestav. Enne kehtestamisele asumist võiks mõelda eesmärgi ehk selle, miks ja milleks tahetakse ennast kehtestada. Kas see eesmärk on üldse saavutatav
Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Suhtlemine jaguneb kaheks liigiks: 1) vahetu suhtlemine, mille käigus üks inimene annab teavet teis(t)ele inimes(t)ele ja 2) kaudne suhtlemine massi-teabevahendite - raadio, televisiooni ja ajakirjanduse - kaudu. Lisaks on olemas veel vahendatud suhtlemine, kus kasutatakse mitmesuguseid tehnilisi abivahendeid, nagu telefon, raadio, aga ka kolmandaid isikuid, nagu näiteks tõlki, advokaati. Samas on suhtlemine palju rohkemat, kui ainult rääkimine. Mihkel Nurm on öelnud, et hea suhtlemise võti asub tegelikult aktiivses kuulamises. Suhtlemise mõistekaart www.sindi6.webs.com Kuulamine Kuulamine on kompleksoskus teate vastuvõtmine, hindamine, interpreteerimine ja vastamine. Kuulamine on segu kuulmisest ja keskendusmisest püüd mõista ja teisest aru saada. Kuulamise võib jagada kaheks. Aktiivseks ja passiivseks kuulamiseks. Aktiivne kuulamine jaguneb omakorda kolmeks osaks:
informatsiooni vahendamine. Teised samal ajal väidavad, et suhtlemise alus on lihtsalt informatsiooni vahendamine mingis seltskonnas, või kahe kuni kolme inimese vahel olev suhtlus või mingi asjakohase teema arutlus. Mida aga ise asjast tean varasemaltki, on hoopiski muud. Jah, suhtlemine on informatsiooni vahetus, kuid mitte ainult. Suhtlemise kestel edastatakse teisele kuulajale mõtteid, ettepanekuid, arvamusi, päringuid e küsimusi ja palju muudki. Suhtlemisel on palju viise, näiteks kõne, kiri, viipekeel, kehakeel, morses. Kõige kvaliteetsemaks suhtlusviisiks pean ma aga vestlust, mis toimub näost näkku, mis edastab informatsiooni rohkem, kui ükski teine suhtlusviis. Ühesõnaga kui suheldakse näost näkku, nähakse teise inimese reaktsioone, mida aga kirjas ei näe. Seega suhtlemine on igasugu informatsiooni vahendamine ja seda mitte ainult sõnade abil.
· Kuulamise ajal ei tohiks tegeleda enese probleemidega unelemine või ühte punkti vaatamine on märk sellest, et kuulaja ei tahagi asjasse süüvida. Küsimustele vastamine muutub nõnda monotoonseks ja tuleb justkui muuseas. · Teema vahetus tekitab mulje, et abivajaja on keegi mõttetu tüüp, kelle olukord ei oma mingisugust tähtsust ega süvenemist. Õige ja empaatiline kuulaja peegeldab kuuldut tagasi ning küsib küsimusi. Ta tunneb oma südames teise inimese muret. Sageli on meil olnud sarnaseid olukordi, kuid TÄPSELT SARNAST situatsiooni ei ole kunagi kellelgi, alati on igas loos teatavad nüansid ja varjundid. Seetõttu ei tasu ka kohe rutakalt hakata lahendust pakkuma. Lahenduse otsija peaks jõudma lahenduseni ise. Sina võid olla ainult suunaja. Mõnikord ei olegi ühte ja õiget lahendust olemas. Sel juhul tuleb valida kahest halvast parim
tõekspidamistest. Mina tunnen tihti, et kuulun nende inimeste hulka, kes lausa upub lisakohustustesse. Tihti öeldakse mulle, et rahune maha inimene, sa ei suuda kõiki maailma asju korras hoida! Ja nii ongi. Esmalt tuleb iseendaga hästi läbi saada ning osata endale õigel ajal ei või jah öelda (Niiberg & Urva, 2009). Meid ei vii edasi eitav kõnepruuk, virisemine ega hädaldamine. Selle asemel sea latt endale sobivale kõrgusele ning ära võrdle end teistega. Kõigil meil on sääraseid tuttavaid, kelle kaela võib alati mingi kohustuse veeretada. Kes ei teaks kripeldavat tunnet, kui midagi jäi ütlemata või tegemata - oleks pidanud, aga ei julgenud. Kõik tahavad, et neid respekteeritaks; kõik tahavad teha seda, mida nad tegelikult soovivad. Ent kõigil see ei õnnestu. Miks? Mina arvan, et siin tulebki mängu inimese nõrkus, ta ei suuda, võibolla ka ei oska enda sisse vaadata, ei taba hetke n-ö pidurit tõmmata.
Täiskasvanu teeb info töötlemisel adekvaatseid otsuseid, ta analüüsib ümbritsevat ja ennustab oma tegevuse tagajärgi. Kui juhindute üksnes tunnetest ja hetketuju ajel, on sisemine laps saanud võidu. Lapsvanema tasandi võidu korral tulevad esile põhjendamatu rangus ja eelarvamused. Normaalsel täiskasvanu tasandil suhtleja teab lapse vajadusi ja on teadlik lapsevanema käskudest keeldudest. Ta suhtleb ja teeb otsuseid iseseisvalt, tema jutt on otsekohene ja sirgjooneline, ta kirjeldab olukordi, esitab küsimusi, kaalub võimalikke variante, vaeb tundmatut ja tuntut, õiget ja valet, veendumuste asemel on arvamused. Suhtlusstiililt kasutab kindlat suhtlusstiili. LAPSEVANEM See on suur hulk reegleid, moraalinõudeid ja veendumusi, mis on pärit nende vanematelt. Need reeglid on mõnes mõttes kasulikud. Kui aga need reeglid hakkavad teid segama suhtlemisel ja omaelu elamisel, siis tuleks need reeglid üle vaadata. Sellest positsioonilt suheldes kasutate sõnu lõpeta, ära tee, alati
vaba aega kuuldu üle järele mõtlemiseks, sellest aru saamiseks ja meelde jätmiseks. 13. Püüab vältida eelarvamusi, et ei toimuks sõnumi moondumist. 14. Viib ennast käsitletava teemaga kurssi juba eelnevalt. On hea erialaste terminite ja võõrsõnade tundja. 15. On alati avatud ning arvab, et alati räägitakse midagi, mida ta ei tea. Ei arva kunagi, et on kõige targem 16. Kuulamise ajal ei mõtle kõrvalistele asjadele. Kontsentreerub kuulamisele, mitte sellele, kuidas esitada küsimusi. 16 märki halvast kuulajast . Et saada paremaks kuulajaks, tuleb meeles pidada erinevusi hea ja halva kuulaja vahel. HALB KUULAJA 1. Peale esimeste lausete kuulamist arvab, et kogu jutt tuleb ebahuvitav. 2. Peab efektiivse suhtlemise eest vastutavaks vaid rääkijat. 3. Kuulab passiivselt. 4. Leiab tihti puudusi ja nõrkusi esineja isiku või esituse juures. Unustab, et kõik esinejad
Tõhusa eneseväljenduse reeglid Sõnum peab olema otsekohene Esimene nõue: mitte eeldada, et inimesed teavad, mida tuntakse, tahetakse või vajatakse. Otsekohene suhtlemine välistab oletused. Samuti on ohtlik kolmanda osapoole kaudu suhelda, sest sõnum võib olla moonutatud või ei taheta seda lihtsalt kuulata. Sõnum tuleb edastada kohe Kui ollakse haavunud, vihane või on tekkinud vajadus midagi muuta võib vestluse edasilükkamine vaid negatiivseid tundeid süvendada ning sellest saab krooniline ärritaja. Hakatakse end väljendama edaspidi passiivsel-agressiivsel moel (vihjed, kaudne negatiivne käitumine), mille põhjused pole mõistetavad. Kohesel suhtlemisel on kaks positiivset poolt, kohene suhtlemine Sõnum peab olema selge Selge sõnum on mõtete, tunnete, vajaduste, tähelepanekute täielik ja täpne peegeldus
Tähelepanelikul kuulamisel avardab enamik jutuajamisi meie silmaringi Me saame üht-teist teada endale võõrast valdkonnast Me võime esialgu tarbetu teabe panna mällu tallele sobiva rakenduse aega ootama Me võime midagi tarka ja kavalat ilma pikemata oma töös või elus kasutusele võtta. 7. Mõtesta kuuldu sisu, kuid väldi ennatlike järelduste tegemist. 8. Kontrolli oletusi, esita võimaluse korral täpsustavaid küsimusi, et ei tekiks segadust lahkel toonil antud katteta lubaduste, ebamääraste mõistaandmiste, hämarate vihjete jne pärast. HEA KUULAJA MEELESPEA 1. Püüa mõista mitte ainult räägitu sisu, vaid ka kõneleja tundeid. 2. Suhtu kõnelejasse eelarvamusteta. See loob suhtlemiseks soodsa avameelse õhkkonna, mis aitab rääkijal enda täpsemalt väljendada. 3. Selgita välja oma kuulamisharjumused, oma tugevad ja nõrgad küljed kuulajana. 4
suhetele ning loob sooda pinna ka kaaslase tähelepanu virgutamiseks ja selleks, et too omakorda oleks responsiivne (vastuvõtlik, kaasatulev), 10. olukorraga kooskõlas piir lubatu ( nt surve avaldamine) ja ebasoovitava (nt teise katkestamine) vahel on tinglik, olenedes olukorrast, suhetest, kultuurikontekstist, 11. vastutustundlik. Kehtestavalt käitudes arvestatakse oma teguviisi võimalikke tagajärgi. Formaalselt endale lubatav ja õigustatu ei tarvitse teistega arvestamise seisukohalt alati õige olla, 12. loomulik ja asjalik. Kehtestamisel on tähtis olla ehe, asjalik ja konkreetne. Kehtestav sõnum väljendab kõneleja vajadusi, tundeid ja mõtteid vahetult ja selgelt, ilma et kaasinimestele avaldataks survet, neid käsutataks või arvustataks. Mõostagi ei taga säärane toimimisviis edu igas olukorras, ent see loob oma soovide teostamiseks parima mõeldava eelduse. 1.3 Kehtestamise liigid
saada seda, mida nad tahavad. Kiusamine muutub suhtlemisvormiks ning seda hakatakse pidama normaalseks. Pidevalt teisi kiusanud õpilastest kasvavad suure tõenäosusega täiskasvanud, kes mõistetakse süüdi ühiskonnavastastes kuritegudes. Kui nende käitumist ei vaidlustata, jätkavad nad teiste inimestega suheldes vägivaldsete võtete kasutamist. KELLEGA RÄÄKIDA KIUSAMISEST ? Igaüks meist peaks meeles pidama, et kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine- see on enese ja teiste kaitsmine! Suurem osa õpilastest ei räägi oma kiusamisest mitte kellegile. Õpetajate eest varjatakse kiusamist eriti hoolikalt. Õpilased ei soovi oma kiusamisest rääkida enamast just kättemaksuhirmust või tunnevad nad, et neid ei võeta tõsiselt. Tegelikult aitab selline vaikimine just kiusamisele kaasa. Suuremale osale õpilastest kiusamine ei meeldi ja nad tahaksid väga oma kaaslasi aidata
spetsialistiga saab vestelda ka telefoni või interneti vahendusel (e-posti, MSN, Skype jms teel). Vahetut infoteenindust saab noor ette registreerimata. Suheldes noorega personaalselt, on võimalus panna nad kaasa mõtlema; nii jõuab info kõige otsesemalt nooreni. Vahetu suhtlemine kliendiga tagab usaldusväärsema keskkonna koostöö jaoks. Individuaalsel suhtlemisel saab kiiremini/täpsemini välja uurida kliendi vajadusi, et seejärel vastavat karjäärialast infot edastada. Keskusesse saabunud noorega tuleks koheselt kontakt saavutada; kirjalikult saabunud infopäringule peab standardi kohaselt vastama esimesel võimalusel ning mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul. Koostöö erinevate spetsialistidega on väga oluline. Noore küsimustele vastuseid otsides võib selguda, et esmapilgul lakoonilisena tundunud päring osutub hoopis keerukamaks probleemiks, mille lahendamisel tuleb noort suunata edasi teiste spetsialistide poole.
mulje? - mida ma teen, et kiirgan endast just selliseid sõnumeid? - mida võõrad inimesed minu kehakeelest välja võivad lugeda? - kas ma püüan uute tuttavatega kohtudes või uues olukorras viibides naeratada isegi siis, kui tunnen end ebamugavalt? Mõtiskle omaette või aruta kaaslasega Kui sa teed järgmist: võid teisele paista Naeratad ligitõmbav, elujaatav, meeldiv, armastusväärne Kohaned olukorraga ja sarnaned teistega ohutu, mõnus, vastuvõtlik, tolerantne Oled hoolitsetud, stiilne ja oma välimusega rahul terve, enesekindel Tutvustad teisi inimesi huvitunud, seltskondlik, muretu Kutsud aktiivselt teisi enda juurde ohutu, sõbralik, armastusväärne Esitled end ise teistele huvitunud, sõbralik, seltskondlik Lood positiivse meeleolu ja torkad teiste seast silma elujaatav, rõõmsameelne, mõnus kaaslane Alustad vestlust antud hetkest lähtuvalt - s.t. räägid käesolevast olukorrast (nt
Teen seda teadlikult, kuid seda vaid inimeste puhul, kellega olen avatud ja tunnen kindlalt. Enda puhul, ei meeldi mulle absoluutselt, kui mulle ebasümpaatsed inimesed lähenevad ja teen kõik, et neid oma mugavustsoonist välja tõrjuda. d.) Häälevaljus- seltskonnas olem ma enamasti üks neist, kes armastab tähelepanu ja sedasi on ka mu hääl kõvem (nalja on visatud ka, et kas oled traktoristi tütar?), võõras seltskonnas, või ka ametlikumatel juhtudel üritan jääda siiski veidi hääle poolest tahaplaanile. e.) Intonatsioon- võin rõhutada oma öeldud sõnu väga erinevat moodi ning arvan, et olen üpris kirglik sõnadega ja üldiselt hääle tooniga mängija, meeldib ka vaadata inimeste reaktsioone ning arusaamist minu öeldu kohta. f.) Tähelepanu hajutavate signaalide kõrvaldamine keskkonnast- ma tean, et ma suudan vaadata mööda erinevatest häirivatest faktoritest, kuid eelistan seda, et neid ei oleks,
Paljud riigid on küll võtnud vastu seadusi, et pidurdada pornograafia levikud, kuid siiamaani on need olnud ebaefektiivsed. Kõigil meil on omad huvid. Kes huvitub poliitikast, kes autodest, kes mingist spordialast. Ja, et leida omale mõttekaaslasi ja ka oma arvamusi jagada, selleks on jällegi internet suurepärane vahend. Võid leida sealt kõiksuguseid foorumeid erinevate teemadega, samas võid lisada ka oma teemasid ja teha oma foorumeid. Teistega arutamine avardab palju rohkem silmaringi ja samas on ka palju toredam koos mõttekaaslastega mingeid teemasid arutada. Oma arvamust saab avaldada ka kõiksuguste artiklite ja uudiste kohta. Nii on palju huvitavam ju uudiseid lugeda, kui saad näha ka teiste lugejate kommentaare. Samas on siin miinuseks anonüümsus. Kui sa tead, et keegi sind ära ei tunne, siis ei ole sul ka mingit hirmutunnet ja pahatihti ajatakse kas väga
Üsna oluline hulk infot jõuab meieni ka teiste käitumist jälgides. Albert Mehrbian'i järgi oleks jaotus selline: · 7% verbaalne (sõnaline); · 38% vokaalne (hääle valjus, toon, rütm); · 55% kehakeel, põhiliselt näoilme. Üldiselt kasutavad inimesed üheaegselt nii verbaalseid kui ka mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid. 1.3 Mitteverbaalne ehk mittesõnaline suhtlemine Kas see nii täpselt on, ei julge kinnitada ega vastu vaielda, aga kindlasti on olukordi, kus me saame kehakeelt jälgides rohkem infot (ehk ka tõesemat infot) kui sõnadest. Seda eriti juhtudel kui need omavahel ei ühildu. Mittesõnaline ehk verbaalne käitumine koosneb mitmetest komponentidest: · Isikuruum; · Näoväljendused; · Silmside; · Vokaalsed vihjed; · Kehakeel. 1.3 Verbaalne ehk sõnaline suhtlemine Verbaalne sisaldab: · Loomulik keel - kõne kiirus ja rütm, pausid ja nende asukohad kõnes. Kõige tähtsam osa sõnade tähenduses.
Suhtlemine on igapäevase elu lahutamatu osa. Kui sa pole just erak ega tööta ametipostil, mis eeldab tundidepikkust üksi töötamist ning ei sisalda rääkimist, kirjutamist, lugemist või kuulamist, moodustab suhtlemine suurema 3 osa sinu elust, nii oma ajakulult kui ka tähtsuselt. Isegi siis, kui sa oled täiesti üksi, suhtled sa teatud määral iseendaga ning mingil viisil ka teistega. Seni, kuni su mõistus on elav, saadab ta välja sõnumeid teistele inimestele ning võtab neid ka vastu kõigelt elavalt ja mitteelavalt sinu ümber. Suhtlemine on koostoime, vastastikune mõju(s)tamine. Kui sõnumit ei ole vastu võtmas mitte kedagi või sõnum ei avalda mingit mõju, ei ole suhtlemist tegelikult toimunud. /9/ Enimlevinenud suhtlemine toimub rääkimise ning kuulamise teel. Samuti kasutatakse äritegevuses ka väga palju kirjalikku suhtlust. Kuid suulise
- Füüsiline kontekst – keskkondlikud tegurid - Sotsiaalne kontekst – suhte olemus - Ajalooline kontekst – eelnevad episoodid - Psühholoogiline kontekst – emotsioonid - Kultuuriline kontekst – uskumused, väärtused, hoiakud, tähendused, sotsiaalsed hierarhiad, religioon, osalejate rollid. - Teade – tähendus ja sümbolid (sõnad, helid, käitumised) - Kodeerimine ja dekodeerimine – väljendamine ja tõlgendamine - Kanal – teate edastamise vahend - Müra (eksternaalne, internaalne, semantiline) - Tagasiside Teate komponendid - Kognitiivne (taju, mälu, mõtlemine jne) - Afektiivne (emotsioonid) - Käitumuslik - Verbaalne - Keel (sümboliline, reeglitel põhinev, tähendus on inimestes mitte sõnades) - Mitteverbaalne - Märkide tähendus vastuoluline Suhtlemise printsiibid - Suhtlemine on eesmärgipärane - Teadvustatud ja mitte-teadvustatud eesmärgid - Suhtlemisprotsess on pidev - Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine
annaabi.ee 
