Milline suhtleja ma olen ? (0)

Milline suhtleja ma olen ?
Iga inimene on erinev suhtleja. Mõni inimene ei ole harjunud suhtlema nii,et ta midagi muud ei tee suhtlemise ajal.
Ma arvan et olen üsna hea suhtleja. Kõige lihtsam on mul suhelda emakeeles. Arvan,et igapäevases suhtlemises oskan end hästi arusaadavaks teha.  Tihti on tulnud ette olukordi , kus kellegagi suheldes pole võimalik temast hästi aru saada või jutt on jäänud kahetimõistetavaks. Antud olukorras ei oska mina enam sellel teemal edasi rääkida, kuna pole infost aru saanud. Ise teistega suheldes ja avastades jutu lõpus vaikusmomendi, saan aru, et teised ei ole mind mõistnud ning üritan oma mõtet paremini ja arusaadavamalt selgitada. Samas on vaikushetked ehk mõttepausid täiesti normaalsed, sest ka teised peavad minu antud infot niiöelda „seedima“ ehk läbi mõtlema. Kui need aga liialt pikaks venivad, küsin kas minu mõttest saadi ikka aru. Kui mulle vastatakse eitavalt, siis proovin end paremini mõistetavaks teha. 
Juhtub ka olukordi, kus vastatakse jaatavalt, kuigi mõte jäi ikkagi segaseks. Mõned inimesed arvavad , et kui nad ei saa mingist infost täpselt aru, siis ei peeta neid teistega võrreldes arengutasemelt samaväärseks. Minule on see täielikult vastumeelne, kuna iga inimese arusaadavuse ja huvide tase on erinev. Huvi pakkuvatest teemadest teatakse tunduvalt rohkem ja see määrab ka iga isiku täpse info edasikandmise. Mõni huvitub spordist, teine jällegi muusikast ja kolmas võib-olla poliitikast . Nii on ka nende isikute huvid erinevad. Endale huvipakkuvate asjadega tegeletakse rohkem, nende kohta loetakse ja suheldakse sama valdkonna isikutega. Info edastamise mõte ongi selles, et igaüks teaks natukenegi erinevast valdkonnast, nii on lihtsam teemades kaasa rääkida ja ehk hakkab mõni asi isegi rohkem huvitama, millele on hiljem ka võimalik spetsialiseeruda.
Suhtlemises on väga oluline enese väljendamine. Selle alla kuuluvad kindlasti ka aeglaselt ja selgelt rääkimine. See aitab paremini mõista, mida isik öelda tahab .Mina üritan rääkida kõva ja selge häälega ning hääldada sõnu korrektselt. Paljud inimesed kaotavad ära sõnalõpud või kasutavad kõnekeeles lühendeid.  Rahulikus tempos rääkimine on hea, kuna inimene saab rahulikult mõelda oma järgnevatele sõnadele või tekstile . Olukorras, kus üritatakse põnevat infot kiiresti edastada muutub jutt segaseks, kuna kõneleja ei suuda oma mõteteses juttu korrektselt paika panna. Sellest võib tekkida ka niiöelda kuulujutt, kuna inimesed ei saa kõigest täpselt aru ja räägivad seda isemoodi teistele edasi. Õige tempoga rääkimine aitab vältida suhtlemises tehtavaid vigu. 
Info edastamisel on kõige tähtsam see, et oleks teada, millest rääkida. Peab olema piisavalt pädev antud teemas, et kindlat informatsiooni ja ka oma mõtet edastada. Kui ma teistega suheldes satun teemasse, milles ma kaasa rääkida ei oska, siis ma seda ka ei tee. Kui see mind aga huvitab , siis küsin pigem küsimusi, et end selles valdkonnad natuke harida ja ehk järgmisel korral kaasa rääkida. Samas sellistest teemadest, milles ei olda pädevad ei tohiks ka eemale hoida, kuna enese harimine igas teemas võib alati kasuks tulla. Sellepärast ei pea ma neid inimesi rumalaks, kes mõnes teemas küsivad täiesti absurdseid küsimusi. Palju parem on neile õigeid asju selgitada ja sellel teemal informeerida.
Teistega suheldes peaks vaatama neile ka otsa või vähemalt nende poole. Paljud nii ei tee,mina aga teen seda. Tihti tuleb ette olukordi, kus rääkija tahab samal ajal midagi näidata või tegeleb antud suhtlusmomendil mõne muu asjaga (nt. otsib kotist mõnda asja, mille kohta ta räägib) ning selle tulemusena jääb tema jutt arusaamatuks. Tuttavatega suheldes neile otsa vaadata ei ole minu puhul probleem, kuid avalikul esinemisel on arvatavasti peale minu ka paljudele teistele raske võõrastele infot edastada neile otsa vaadates. Mõni inimene ei harju sellega kunagi ja saab vaid läbi suurte raskuste sellise suhtlemisega hakkama.
Üldiselt ma arvan,et olen hea suhtleja. Mulle pole vähemalt öeldud eriti ,et minu jutust ei saadud midagi aru või muud sellist.