vaadelda, millised asjad on laual ja kuidas need seal asetsevad. Siis läheb laps toast välja. Sel ajal muudab õpetaja teiste laste abiga mänguasjade asetust, lisab midagi juurde või võtab ära jm. Laps, kes tuleb tagasi, peab nüüd ära arvama, mis on muutunud. 14. Mida keegi kuuleb Eesmärk. Kinnistada häälikulist taju. Vahendid. Sirm, mitmed esemed, millega saab teha mingisugust heli: kell, haamer, kõristid, pasun. Käik. Õpetaja, kes on sirmi taga, tekitab mainitud esemetega helisid. Lapsed mõistatavad, mida ta teeb. Helid olgu selged ja kontrastsed, et lapsed saaksid neid ära arvata. 4 15. Kuula hoolega Eesmärk. Kuulmistaju arendamine. Käik. Lapsed istuvad ringis. Õpetaja märguandel sulevad nad silmad ja kuulatavad. Õpetaja tekitab sel ajal mingit heli: krabistab paberit, valab vett, kõnnib jne. Õpetaja märguandel avavad lapsed silmad ja ütlevad, mida nad kuulsid. 16. Tunne lilli Eesmärk
Maria Kozlova LÕE-1 Nädala õppekava: 28.09.2009.-02.10.2009.a. (04.okt. on loomakaitsepäev) Nädala teema: Loomad Nädala eesmärgid: laps eristab mitut looma liiki; nimetab igast liigist vähemalt 2 looma; teab kus vastav loom elab; viib kokku looma ja tema häälitsuse; teab et loomadega peab olema ettevaatlik ja neid ei tohi lüüa ega õrritada. Laste vanus: 4-5 a. Ainete maht: kuulamine ja kõnelemine ×3; vaatlemine ja uurimine ×1; lugemine ja kirjutamine ×1; võrdlemine ja arvutamine ×1; kunstiõpetus ×3; liikumisõpetus ×2; muusikaõpetus ×2; Kokku 13. Esmaspäev: koduloomad Teisipäev: maakoduloomad Kolmapäev: metsloomad Neljapäev: loomaaed Reede: kokkuvõte üldteemast Esmaspäev-koduloomad. Kuulamine ja kõnelemine (20 min.) Eesmärgid: Laps oskab tähelepanelikult kuulata. Aktiivselt räägib kaasa teema põhjal. Teab vähemalt kolme kodulooma. Teab mis häält vastav loom teeb. Teab et loomadega tuleb olla ettevaatlik. Istume ringis vaibal. Hakkan esitama last
LOODUSNÄHTUSE D VANARAHVA KÄSITLUSES ÕPIMAPI SISU: 1. Sisukord .................................................................................... 2 2. Sissejuhatus ................................................................................ 3 3. Materjal õpetajale: ......................................................................... 4 3.1. Loodusnähtused........................................................................... 4 3.2. Vanarahva arvamusi ilma kohta......................................................... 9 3.3. Kuude rahvapärased nimetused, tähtpäevad ja ilma ennustamine vanasti......... 12 4. Tegevuskavad: .............................................................................. 18 4.1 .Õppekäik Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumi..................................... 18 4.2
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
VAHENDID: plasteliin, pildimaterjali sügisest, suvest, sügisestest taimedest, lindudest TEGEVUSE KÄIK: ETAPP/AEG LAPSED MÄRKUSE ÕPETAJA TEGEVUSED TEGEVUSED JA KÕNE Sissejuhatus (umbes 3 minutit) Lapsed loetlevad ette kõik aastaajad. Õpetajana juhtida Tere. Täna räägime lindudest ja puudest Öeldakse, et nägid langenud puude lehti. tähelepanu sellele, sügisel! Kas te kõik ikka teate, mis Mainitakse värve (kollane, punane, oranz). mida lapsed ei märka. aastaaeg meil praegu on? Aga mis Minna koos lastega akna juurde ja tõdeda, aastaaeg tuleb enne sügist? Õige, väga et ikka on sügis. Nii palju lehti maas. tubli. Mida te lasteaeda tulles nägite? Küsida, kas väljas soe/külm, mida sügisel Kas keegi langenud puude lehti nägi
Mängu käik: Laps veeratab täringut ja leiab tähetabelist samasuguse tähe. Täiskasvanu võib nimetada tähe nime. Samuti võib olla teise valdkonna tegevuses täring numbritega või loomadega jne. KODU- JA METSLOOMAD Eesmärgid: kinnistada teadmisi kodu- ja metsloomadest, õppida üldistama, suurendada esinemisjulgust Vanus: 3-5 a Vahendid: kaks flanelltahvlit, kodu- ja metsloomade pildid (kass, koer, lehm, lammas, hobune, karu, hunt, rebane, jänes, siil), pilt laudast, pilt metsast Mängukoht: rühmaruum, kuid võib ka looduses looduslike materjalidega mängida Mängu käik: Õpetaja tutvustab lastele mängu vahendeid ja mängureegleid. Õpetaja jutustab: "Aasale on sõbrustama tulnud palju loomi, kõik nad on omavahel sõbrad ja veedavad ühiselt koos pika päeva. Kui saabub õhtu, ootab perenaine oma loomi koju lauta. Loomad aga ei mäleta enam, kus kellegi kodu on." Õpetaja kutsub lapsi appi loomadele õiget teed juhatama.
SISSEJUHATUS Oktoober võib juba kõledat ja vihmast palet näidata, kuid vapramad sügislilled sellest ei hooli. Tuntumatest taimedest on vihmale, õhuniiskusele ja öisele jahedusele vastupidavad kaunis kukehari, paljud sügisel õitsevad astrid, kuldvitsad, päevakübarad ja mitmed suvelilled. Suvelilledest on sügisel kaua õierohked suuterad, tiiviklilled, laiuv salvei, karvane päevakübar, hall salvei, kosmos, päevalill, lutiklill, mungalill jt. Sügislilled pakuvad silmailu lumeni! Lasteaialaps võiks ära tunda lille erinevad osad juur, vars, leht ja õis. Minu arvates võiks laps sügislilledest tunda ära astrid, gladioolid, saialilled, lõvilõua ja krüsanteemi. Oma õpimapis toongi põhjalikumalt välja need 5 lilleliiki, nende tähtsamad tunnused ja omadused. Veel toon ainevaldkonniti välja erinevaid tegevusi ja mõtteid sügislillede õpetamiseks lastele. 1. SÜGISLILLED 1.1 Aster
“ = „Ma tahaksin seda autot enda kätte saada!“. Beebid ei „jutusta“ mitte niisama. Koogamine, lalin ja ka kisamine arendavad lapse kõneartikulatsiooniaparaati ja on ettevalmistuseks häälikute ja sõnade hääldamisele. Nad justkui kaardistavad häälikuid oma suus ehk katsetavad ja jätavad meelde, mida tuleb suuga teha, et erinevaid häälikuid ja häälikukombinatsioone esile kutsuda. Nad mängivad oma suuga ning kuulavad suure põnevusega tekitatud helisid. Kui lapsel on sageli lutt suus, siis ei saa ta sellist vajalikku harjutamist piisavalt palju teha. Beebid õpivad ka meie katkematut juttu sõnadeks ja häälikuteks lahutama, sest see aitab neil hakata sõnu õppima. Erinevaid keeli rääkivad inimesed kuulevad häälikuid erinevalt. Väikesed beebid eristavad iga keele häälikuid ning kõikide kultuuride imikud lalisevad algul ühtemoodi. Mõni kuu enne
· Esmalt laula tavalise häälega. · Nüüd muuda häält ja õhuta last sind matkima. Katseta erinevaid hääletoone: - kõrge hääletoon, - madal hääletoon, - mahe hääletoon, - ninahääl (hoia laulmise ajal nina kinni). Mäng aitab lapsel tutvuda erinevate kõnemudelitega HIPP-HOPP! · Arenda lapse keeleoskust lugedes järgmist salmi ja tehes nõutud liigutusi: "Hipp-hopp! Hipp-hopp! (Hüppa nagu jänes.) Hipp-hopp! Stopp! (Jää seisma.) Olen päevast väsind ma, (haiguta) lähen heidan magama." (Viska ennast pikali.) · Kui oled hüplemise lõpetanud, küsi lapselt, miks jänku ära väsis. · Vihja põnevatele asjadele, mida jänes võis hüpeldes näha. · Rääkige paikadest, kuhu jänes võis sattuda - aed, tänav, mets jne. · Paku lapsele sõnu ja sa üllatud, kui ruttu mõtleb ta välja oma salmi. ÜKS VÄGA ARMAS LAPS
Ehmusin ära ja es saa enam neid kokku korjata." Jumal vastas: ,,Korja nüüd kogu oma eluaeg neid kokku." Sestsaadik korjabki toonekurg neid toiduks. Eestis on valge-toonekurg pesitsenud alates 1841. a. Pärast seda on ta oma leviala pidevalt laiendanud põhja ja lääne suunas. Valge-toonekurg on pika kaela, punase noka ja punaste pikkade jalgadega suur lind tiiva siruulatus 185...215 cm. Noorlinnu nokk on must. Valge-toonekurg ei häälitse (tema laulukõris puuduvad helisid tekitavad lihased), vaid üksnes klõbistab pesa juures nokka. Pesitseb sageli korstnal, kus suured linnud on hiiglaslikul oksahunnikul kaugele näha. Toi- tub luhtadel, niitudel ja siseveekogude ääres putukatest, närilistest ja väikestest kaladest. Kogunevad parvedesse, et oma pikkadel laiadel tiibadel Aafrikasse rännata. Rahvapärimusi kurest: 1. Kes kurepesa ära lõhub, munad ehk pojad häävitab, siis kurg võtvat tuletuki ja viivat
rattad tal on valgest vasest, rattarummud kõvast kasest. Rattad aina vuravad, kivikillud kargavad. Sõida, hobu, sõida, hopp! Üle nurme kopp-kopp-kopp! Nurmes naerid hiigelsuured, põllul petersellijuured! Lähme linna saia tooma, Petserisse piima jooma! Linnuke Linnukene oksa pääl, piiksub, vaene, kurvalt sääl. Lumi katab maad. Kust sa süüa saad? Tuleb väike Jukuke, kaenlas leivakakuke. Nüüd saad süüa sa, ole mureta! Vaike jänes Väike jänes -- küll on kena -- pehme, siidine ja hall, meil on vana jänkuema, neli väikest poega tal. Jänes rõõmustab ja hüppab, aias kapsalehti sööb, niidul lustiliselt lippab, koplis kukerpalli lööb. Minu hani Minu valge hani täna plehku pani. Hani sulpsas vette, ma ei saanud kätte. Minul paha tuju. Hani, tule koju! Muidu tuleb kotkas, oled tema nokas. Hani tuli koju, minul rõõmus tuju. Vana sokk (Vene lastelaulu järgi)
Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, meie koputasime. LAURA: Rola
Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. N�
õpitulemusi. Andes lapsele märku, et sa kuulad teda ning et kuuldu sulle meeldib, arendad tema keeleoskust ja toetad eneseusaldust. LINDISTATUD HÄÄLED · Lindista lapse lalinat või kasuta imikutele mõeldud muusikaga plaate või kassette. · Mängi lindistatu talle ette ja jälgi lapse reaktsioone. · Kas laps satub kuuldust elevusse? Kas ta püüab lindihäälele vastata? · Kui lapsele meeldib lindistatud helisid kuulata, katseta ka teiste häälte, näiteks loodushäältega. UURINGUTE ANDMETEL suudavad imikud juba neli päeva pärast sündi eristada üht keelt teisest ning oskavad üsna peagi eristada olulisi sõnu . 16 Stimuleeriv ümbrus tagab tulevikus hea keeleoskuse. SIPUTAMINE · Kinnita värvilisi esemeid lapse pahkluu külge ning jälgi, kuidas ta rõõmuga siputab.
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Lizett Käst TERVISLIKE ELUVIISIDE KUJUNDAMINE LASTELAULUDE KAUDU tervisemapp Juhendaja: Vilja Vendelin-Reigo Tartu 2013 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 NÄDALAPLAAN JA PÄEVAPLAANID ................................................................................ 5 NÄDALAPLAAN ........................................................................
Söö hammastega! Lao lagedale! Mokk maha! Võta aru pähe! Ole nüüd ikka! Korista oma kondid! Võtke jalad kõhu alt välja! Ära haugu hambaid lahti! Ära soni selge ilmaga! Ära tee pulli! Iga roju oma koju! 4 · Küsimuse vormis vihjed, irooniad, pilked, naljatused, norimisvormelid mitmesuguste situatsioonide puhul Kas haige ka olid, kui lolliks läksid? (st. sa oled loll, räägid rumalusi vms.); Kas kellaga siga ~ krapiga emist ~ ... nägid? (irooniline vihje sellele, kes töötajast jõudu soovimata möödub); Kas kobised sa ise või kobiseb su nahk (või liigutab tuul su papist lõugu)? (norimisvormel); Kas sa klaassepa poeg oled ~ läbi paistad? (kes valge ees seisab); Kas sa selle suuga sööd ka? (ropendajale); Kas silgud otsas? (nohisejale); Kas tahad kivi tõsta või rinda pista? (norimisvormel); Kas tere jäi taha tulema? (sellele, kes ei teretanud); Kes sind teretas, et sa oma mütsi kergitasid? ~ Kes sulle putru pakkus
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu
KALLIS, MA OLEN ÕNNELIK LIIS LUKK Eesti Teatri Agentuuri 2015. aasta näidendivõistlusel äramärgitud 1 TEGELASED: ANN FELIX KAREEN TIM SAARA MEES 2 ESIMENE Varahommik. Felix seisab elutoa akna all. Toas on hämar ja teda pole õieti näha. Kuulda on köögist kostev gaasiboileri surin ja Felixi kiirenenud hingamine. Korraga hüppab ta diivani peale ja teeskleb magamist. Välisust püütakse avada, kuid see ebaõnnestub korduvalt. Lõpuks uks avaneb. Siseneb Ann. Luksudes. Ta püüab luksumist kinni hoida, aga see ajab teda hoopis naerma. Ann on leidnud üles lüliti. Valgus süttib. Felix ärkab. Ann püüab saapaid jalast võtta ja kukub pikali. FELIX Sa oled joonud? ANN (endiselt luksudes) Mina? Ei. FELIX Ära valeta. ANN No sai mõni kokteil joodud. Mis siis? FELIX Varem sa ei joonud. ANN Siis olid lapsed. FELIX
Loodus valmistub kevade vastuvõtuks. Maapind lõhnab samblast, kulust ja mädanenud lehtedest. Põõsastes on kuulda juba hõbekellukeste helinat, pidevat ja sädelevat. Kollakas kevadrüüs talvikesed laulavad rõõmuviise. Päikesekiirte soojus avab kõikjal kevadmuusika. Nagu sädelev smaragdroheline vaip on varakevadine orasepõld. Suures kõrguses, päikese rõõmuküllastes kiirtes, supleb helisevalt põldlõoke. Kõrgelt on näha, kuidas jänes lippab võsastikku, kuidas künnivaresed lendavad parvedena põllule, sulama hakanud põllumullast ussikesi otsima, kuidas kuldnokad askeldavad oma pesakasti juures. Kevade tunnuseks on kõikjal puhkev rohelus. Okaspuud on haljad aasta ringi. Nendele kevad nii tormilisi värvimuutusi kui lehtpuudele kaasa ei too. Järelikult tuleb kevade esindajat otsida lehtpuude seas. Milline lehtpuu on esimesena ettejuhtuv? Nii õues kui metsas on selleks kask
(uba); Mis on lai ja lapergune? (lääts); teraviljade tsükkel: Kes on siidisärgiline? (rukis); Kes on pikapüksiline? (oder); Kellel moorimütsikene? (kaeral); puude tsükkel: Kellel pikad põllepaelad? (pajul); Kellel kardane kasukas? (kasel); Kellel seljas kuldakuube? (kuusel); Kellel seljas leinasärki? (lepal); loomade tsükkel: Kes on haaviku emanda? (jänes ~ rebane); Kes on kuusiku kuningas? (orav ~ hunt ~ karu); Kes on nõmme neitsikene? (uss ~ jänes ~ rebane ~ orav); Kes on kõrve karjapoissi? (karu); mesilase-küsimus: Kesse kõnnib kõrta mööda, / astub aia äärta mööda, / piirab pilliroogu mööda? Kus ja millal mõistatati? Mõistatuste seosest uskumuste ja kommetega Arhiiviteated lasevad arvata, et 19. saj. lõpul ja 20. sajandil oli mõistatamisel Eestis valdavalt ajaviiteline, meelelahutuslik funktsioon. Mõistatatud, nagu ka jutte räägitud, on kõige sagedamini
tohiks minna. Lisa nüüd valik tagasi ja tee soovitud muudatused. Aga veel kord - pilte ei tohiks teha suuremaks kui nad on! 27 Kadreerimine Vaatame nüüd neid situatsioone, kus meil on vaja pildilt mingi osa ära kaotada, teatud osa välja lõigata või pilt otseks ajada. Üheks võimaluseks on kasutada kärpimise tööriista Crop Tool . Vali tööriist ja lohista hiirega ümber soovitud koha ristkülik. Tekkinud kärpimise akna äärtest kinni haarates saame muuta selle suurust ning akna seest haarates, saame muuta selle asukohta. 28 Kui oled rahul oma saavutusega, siis vajuta tööriista seadete paneelil olevat nuppu Accept (või Enter klahvi klaviatuurilt). Kasutame sama tööriista ja laseme pilti keerata. Kliki Crop Tool tööriistale ja vali seadete ribalt Straighten.
MADONNA Ilmselt tean. NIKOLAI Tõde on see, mis nüüd kohe hakkab juhtuma. MEES Ma tahan valimistest midagi teada. NIKOLAI Ma esitangi teile nüüd kandidaadi. Teie kandidaadi, kes peaks vastu pidama ka kõige keerulisemates tingimustes. Ei tea, kas tast on asja. Seltsimees Lumi, palun esitage oma programm. Lumi lükkab tüdruku lauale, viskab seeliku üles ja torkab porgandi tagumikku. Tüdruk minestab. Isa jookseb kirvega lavale ja Nikolai laseb ta maha Ta ründas mind, kõik nägid, jah. See oli enesekaitse. Vabandust, ma ei tahtnud nii. See oli provokatsioon. See väike värdjas tahtis mind tappa. Vabandust, tõesti vabandan. Tööõnnetus, seltsimehed. Oli tore mees, aga väike ja vihane koletis. LUMI Vat see oli tõeline näidend. Mitte nagu need haledad Liivi jutustused. Mõjus, jah. Milvi… Kas nägid…? Vaata, kui sa nägid, siis soovitan sul tunnistuste andmisel meelde jätta, et su tütar
Sisukord 1) Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2) Üliõpilase Curriculum vitae (tööalane) ...................................................................................4 3) Iseseisev kontrolltöö.................................................................................................................6 4) Kahe järjestikuse tunnikava koos didaktilise materjaliga......................................................12 5) Kuulamis- ja kõnelemisoskuse kohta õppematerjal...............................................................25 6) Lugemis- ja kirjutamisoskuse kohta õppematerjal.......................................... ......................31 7) Mängu juhend ja läbiviimise kirjeldus....................................................................................37 8) Ühe artikli vaba refereering.............................................................
Polnud rebane aga surnud ühtegi, oli teine kavalust täis ja teeskles. Avas nüüd silmad ja näris kalakotid katki, pildus kalad maha. Hüppas ka ise maha ja tassis kalad metsa alla ja hakkas sööma. Karu juhtus mööda minema ja tundis kala lõhna. Pärib siis rebase käest, et kus kohast teine need kalad sai... 6.Miks hobune alati sööb.- Kord sõid hobune ja härg karjamaal rohtu. Arutasid seal isekeski, et on tüdinud sellest pidevast närimisest ja aega puhkuseks napib. Kui korraga nägid mööda teerada meest kõndimas, raske kott turjal mis surub mehe selja lausa kõveraks.Jõudnud taadike lähemale, hakkas hobust paluma, et too viiks ta üle oja. Temal jalad töntsid ja viimaks upub ära ka veel. Hobusel oli küll hea süda, aga nägi eemal rohututikest ja arvas, et ei tema viia saa, sest vaja varsti tööle hakata ja nüüd peab enne seda hoolega sööma. „Kui upud on kahju küll, aga parata pole midagi. Igaüks peab ikka enda eest väljas olema“, lausus hobune.
Katsest võiks järeldada, et abikooli laste nägemistaju on poole võrra aeglasem. Kas taju on arendatav? Lisakatse 3kl lastega: tavakooli lastel 100% äratundmine, abikooli lastel 27%. taju on arendatav küll (mitte küll tajuprotsesside kiirus ehk vaid tagasiside mälust on kiirem eseme äratundmisel) Sellest tulenevalt: abikooli lapsed vajavad rohkem aega uue omandamiseks. Nudelmani katse: aknast välja vaatamine, "pildid" palju asju korraga nägemisväljas. VAA lapsed nägid oluliselt vähem asju väljas taju kitsus. 5 Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) Üks probleem, mis nendel lastel on tuvastatud, on seotud taju diferentseeritusega
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68
Katsest võiks järeldada, et abikooli laste nägemistaju on poole võrra aeglasem. Kas taju on arendatav? Lisakatse 3kl lastega: tavakooli lastel 100% äratundmine, abikooli lastel 27% → Taju on arendatav küll (mitte küll tajuprotsesside kiirus ehk vaid tagasiside mälust on kiirem eseme äratundmisel). Sellest tulenevalt: abikooli lapsed vajavad rohkem aega uue omandamiseks. Nudelmani katse: aknast välja vaatamine, "pildid" palju asju korraga nägemisväljas. VAA lapsed nägid oluliselt vähem asju väljas → taju kitsus. Üks probleem, mis nendel lastel on tuvastatud, on seotud taju diferentseeritusega. Taju diferentseeritus on taju eristamisvõime, ehk võime märgata erinevusi seal, kus need erinevused olemas on. Uuringutest on välja tulnud, et kerge VAA laste taju iseloomustab vähesem diferentseeritus kui tavaarenguga lastel. Ehk sisuliselt on neil raskem märgata erinevusi seal, kus need erinevused teistele tavaarenguga lastele märgatavad on.
HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süsteemid on muutuvad. Kõrgem
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
Kasvatustöö-ja probleemid Mida tähendab kasvatus? Kasvatus tähendab eesmärgistatud, väljaspoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Millal on inimene kasvatatav? Siis kui inimene pole iseseisvust saavutanud, pole iseseisvaks toimetulekuks elus valmis. Kasvatusiga lõpeb täiskasvanuikka jõudmisega ehk kasvatus toimub lapse- ja noorukieas. Sissejuhatus: põhimõisted 26.september 2011 Kristi Kõiv: ,,Mida teha siis, kui sinu laps..." Abnormal - anormaalne, ,,mitte" normaalne. Normist kõrvalekaldumine olenemata vanusest, sotsiaalsest rollist või arengulisest perspektiivist. Teisisõnu kohanematu käitumine. Acting out behavior - kitsam termin, mis on üks probleemse käitumise liike. See on teatud liiki vaenulik käitumine ehk tahtlik agressiivne käitumine, mille all on veel ühtliiki probleeme. Märgist
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................
lihtsalt/automaatselt/ei mõtle. Kaasamine erivjadustga õpilastel ei ole Karlepi järgi väga hea asi, sest need õpilased vajadvad rohkem tähelepanu suunamisy, aga sageli õpetajale ei ole vajalikku aega ja tähelepanu , et temaga tegeleda piisavalt, mis ta vajab. Lapse arengupotesniaal ei arene siis nii palju välja, kui võiks , kui lapsele pühendada rohkem aega/tähelepanu/individuaalsust. Psühholivgvistiku tegeleb ka veel kultuurimõjust kõnest arusaajale. Nt nägid mereääres kena neiut, ta oli palja peaga. Aga kui araablasele oleks seda öeldud, siis tema jaoks poleks see normaalne olnud. Nt egiptuses naised veed kleitidega, rätikutega, aga meil oleks see ebanormaalne. Nt mõne jaoks on ,,kukkumine" üks protsess, teise jaoks on see ainult kukkumine, et maandumine/seismine on teine asi juba. (,,Haldur Õim"- uuri kes too veel on Milleks mida tehakse? oLi mingi korraldus ja siis poiss jooksis kuuri juurde. Et isa palus
Raamat Nullpunkt -17. Johannes elab Lasnamäel. Ta on 17. Johannes Tamm asub õppima kümnenda klassi keskel Tallinna Rootsi Gümnaasiumisse. Enne käis ta Roosta Gümnaasiumis. Johannese elu oli oma kahe venna ja kahe õega, ema ja isaga väga rahulik ja turvaline, kuni ema haigestus skisofreeniasse. Peale seda hakkasid J hinded koolis langema ja kõik läks allamäge. Kooli vahetusest loodab J saada elumuutust ja motivatsiooni, et elu taas rööpasse saada. Kuigi võetud ülesanne ei tundu juba esimsel koolipäeval kerge, sest tegemist on eliitkooliga, kuhu saab mitmepäevaste katsete tulemusena, tema aga on lihtsalt 20 min direktoriga rääkinu- isegi tunnistust ei esitanud- ütles, et neljad viied, aga tegelikult oli matem kolm. Kartust tekitab veel praktiliselt olematu vene keele oskus ja siinses rootsi keele tunnis ainult rootsi keeles rääkimine. Uus klass on suur-36 õpilast ja varesematel parematel kooliaastate
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
