Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Millega tegelevad 8. klassi õpilased arvutis olles - uurimus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kaheksanda, hüpotees, uurimustulemused, skype, rate, orkut, sõjamängud, ankeet, paljudele, laadida, kino, filmide, kalssi, nalja, leidsime, seljavalu................................................................. Error: Reference source not found KOKKUVÕTE.......................................................................................6 2 SISSEJUHATUS Meie töö hüpoteesiks on see, et noored veedavad liiga palju aega internetis olemisele. Viimasel ajal on veel eriti kõneainet pakkuvad vabaaja veetmis võimalus rate.ee-s istumine või siis niisama msn-is lobisemine. Kuid me tahaksime teada kas on ka noori, kes sisustavad oam vabaaega sellega, et käivad trennides, hobiringides kui ka laulukooris. 3 KUIDAS SISUSTAVAD NOORED OMA VABA AEGA ? Millega sisustavad 8 klassi õpilased oma aega? Arvuti neelab enamus noorte ajast ning võib viia ühiskonnast võõrandumiseni
Kuressaare Gümnaasium ARVUTI KASUTAMINE ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Koostaja: Risto Paiste Klass: 10A Juhendaja: Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1.Arvuti.................................................................................................................................................5 1.1 Arvuti ajalugu............................................................................................................................5 1.2 Personaalarvuti...........................................................................................................................5 1.2.1 Pihuarvuti........................................................................
VASTSELIINA GÜMNAASIUM ARVUTIMÄNGUDE POPULAARSUS VASTSELIINA GÜMNAASIUMI PÕHIKOOLI ÕPILASTE NÄITEL Uurimistöö Koostaja: Kristjan Nedo 11. klass Juhendaja: Külli Lendsaar Vastseliina 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval on noored hakanud üha enam mängima arvutimänge. Kui 10 aastat tagasi saadi väljas kokku, et tagaajamist mängida, siis nüüd kutsutakse sõpru Internetti, et koos mängida saaks. Kuna olen ka ise päris pikka aega arvutimänge mänginud, otsustasin valida uurimistöö teemaks ,,Arvutimängude populaarsus Vastseliina Gümnaasiumi põhikooli õpilaste näitel". Uurimistöö eesmärgiks on anda ülevaade, kas Vastseliina Gümnaasiumi põhikooli õpilased mängivad arvutimänge, milliseid mänge mängita
LAPSE ARENG JA ARVUTI Referaat Tallinn 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................3 1. Lapsed ja arvuti......................................................................................5 2. Laps-vanem-arvuti...................................................................................8 3. Hariduse kvaliteet.................................................................................11 Kokkuvõte.............................................................................................12 Kasutatud allikad.....................................................................................14 3 SISSEJUHATUS Lapse arengule on väga olulised vanemate naeratus, puudutused, hääl. Kõneleda võiks lapsega nagu täiskasvanutega vesteldes, mitte mingi luta-pluta. Kuidas muidu laps õigesti kõnelema õpib? Oluline on hä
loevad vabamalt ning nende meelest on normaalne lihtsalt raamatu sisukokkuvõtete lugemine. Eesti õpilased loevad naudingu eesmärgil suhteliselt vähe, 44% õpilastest loeb ainult siis, kui peab, kuigi 52% õpilastest loeb selleks, et saada vajalikku infot (PISA 2010). Rebase (2012) tööst selgus, et lugemishuvi langeb vanuse kasvades märgatavalt. Reeglina arvasid õpilased, et kohustuslik kirjandus on igav, sest koolis pakutud kirjanduslik valik ei paku paljudele õpilastele huvi. Neiude seas aga tõuseb vanuse kasvades nende hulk, kelle arvates on kohustuslik kirjandus huvitav. Nooremad õpilased ei saa kohustusliku kirjanduse vajalikkusest hästi aru, kuid vanemad õpilased on veendunud, et see on siiski vajalik. Raamatute lugemise kohta tõdeti, et vabatahtlikult loetakse neid üsna vähe ja neiud olid agaramad lugejad kui poisid (Pungas, 2008). Seda kinnitab ka Anu Ratasepa (2006) tehtud magistritöö, et neiud loevad rohkem raamatuid. Ratasepa
Paide Ühisgümnaasium Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus Koostaja: Reimu Saaremaa, 11B klass Juhendaja: Maarika Männil, õpetaja Paide, 2009 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Füüsilise aktiivsuse tähtsus noortele..........................................................................4 1.1 Füüsilise aktiivsuse vajalikkus............................................................................4 1.1.1 Kehalise treeningu mõju organismile.........................................................5 2. Liikumisaktiivsuse vähenemise põhjused noorukieas................................................7 3. Sportimise võimalused Paides...................................................................................9 4. Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsu
kohta. Uurimistöös läbitöötatud allikate põhjal võib väita, et noorte toitumine on aastate jooksul muutunud ning toidule, mida süüakse ei pöörata erilist tähelepanu või lihtsalt ei 3 osata seda teha. Uurimistöös käsitleti ka toitumishäireid, teada saamaks, kas mitteteadlik dieedipidamine võib kahjustada noore inimese tervist. Tööle püstitati hüpotees: Haljala Gümnaasiumi 10. klassi õpilased toituvad teadlikumalt, kui Rakvere Reaalgümnaasiumi 10.t klassi õpilased, kuna maapiirkonnas tegeletakse rohkem mahepõllundusega ning puuduvad rohked võimalused rämpstoidu söömiseks. Koostatud ankeetküsimusele vastas kokku 41 õpilast. 4 1. VARASEMAD UURIMISED Toitumine ning toitumisharjumused on teema, mis vajab pidevalt uurimist. Eelkõige
suunatud Tallinna 32. Keskkooli 7. 9. klassi õpilastele. Küsitluse koostasime internetis, kasutades selleks Google'i rakendust Google vormid. Me alustasime küsimuste koostamisega 13. oktoobril. Küsitluse saime valmis 3. novembriks ning saatsime õpilastele 27. novembril. Vastuseid ootasime 19. detsembriks. Meie küsitluses oli 14 küsimust, millele vastas kokku 45 inimest. Seitsmendast klassist vastas küsimustikule 23 õpilast, nende järel kaheksanda klassi õpilased 12 vastusega ja üheksanda klassi õpilased 10 vastusega (vt Joonis 1). Enamus küsitlusele vastajad olid tüdrukud, kes moodustasid 76% kõikidest vastanutest. Poisid moodustasid vastanutest 24%. Sellest saab järeldada, et tüdrukud on aktiivsemad vastajad kui poisid. Joonis 1 Vastajate arv klassiti 2.1 Kas kooli kehalisest kasvatusest piisab? Küsimusele, kas kooli kehalisest kasvatusest piisab, vastas 25 õpilast 45-st, et neile piisab.
järjekord läheb järgmise rakenduse kätte Opsüsteem juhib operatiivmälu ühiskasutust mitme rakenduse vahel Opsüsteem juhib sisendeid ja väljundeid arvuti andmevahetusel välisseadmetega (kõvakettad, printerid jne) Opsüsteem saadab sõnumeid igale rakendusele või interaktiivsele kasutajale (või süsteemioperaatorile) operatsiooni oleku kohta ja vigade kohta, mis võivad olla tekkinud. Opsüsteem võib alla laadida pakktööteid (batch job) , näit. printimist, ja sel viisil tööst vabastada neid alustanud rakendusi Paralleeltöötlust teostavates arvutites võib opsüsteem juhtida programmi jaotamist selliselt, et see kasutaks korraga enam kui üht protsessorit 1.2.1.5 Kättesaadavust parandavad funktsioonid (hõlbustusfunktsioonid): kõnetuvas- tustarkvara, ekraanilugeja, ekraaniluup, ekraaniklaviatuur. 1.3 Võrgud 1.3.1 Võrgutüübid 1.3.1.1 Kohtvõrk (LAN), raadiokohtvõrk (WLAN), kaugvõrk (WAN).
Avab kaustad, milles on sinu poolt salvestatud muusikafailid. · My Computer Avab juurdepääsu arvuti kettaseadmetele. · My Network Places Avab juurdepääsu arvutivõrgus paiknevatele kaustadele. · Control Panel Võimaldab muuta arvuti tööparameetreid. · Run Selle korraldusega võid avada dokumente ja veebilehti ning käivitada programme. Dialoogiaknasse tuleb tippida dokumendi otsimistee. · Help and Support Avab ingliskeelse abiinfosüsteemi (spikri). Võimaldab Internetist alla laadida operatsioonisüsteemi muudatusi ja draiverite uusimaid versioone. · Turn Off Computer Võimaldab töö turvaliselt lõpetada, teha uue alglaadimise või arvuti ooteseisundisse (Stand By) jätta (kõvaketas ja monitor lülitatakse välja, mälus olevad andmed säilivad). · Log Off Võimaldab avanevast dialoogiaknast seansi lõpetada (Log Off) ja arvuti tööle jätta, et seda saaks kasutada keegi teine, või avada olemasolevatele lisaks uue seansi (Switch User). Kõik
AS Datel tootejuht) Promethean uuendab tarkvara versioone üsna tihti, tulles välja uute töönuppudega ja programmi parandustega. Uuenduste tõmbamiseks tuleb programmi menüüst valida ,,Help" ja selle alt ,,Check for updates". Hetkel on uusim ActivInspire versioon 1.6, mida kasutati ka töö tegemise ajal. Selleks, et saada ActivInspire tarkvarast ja digitahvlist maksimaalne kasu, pakutakse programmi poolt automaatselt uuendusi ja on võimalus otsustada, kas need uuendused alla laadida. Kuna ActivInspire programmist aru saamine nõuab inglise keele oskust, kuid osad õpetajad valdavad teisi keeli, siis tõlkisin töönuppude nimetused eesti keelde ja paigutasin nad koos piltide ja ingliskeelsete nimetustega tabelisse (Tabel 1). Tabel 1. Tarkvara töönuppude nimetused Pilt Töönupu nimi inglise keeles Töönupu nimi eesti keeles Separator Eraldaja Pen Options Pliiatsi valikud
Et töö ei valguks laiali, tuleb arutleda ka selle üle, mida töö ei käsitle, mis töö mahust välja jääb. See aitab õppijal hiljem teema piirides püsida. Kava koostamine. Kui huvipakkuv teema on leitud, selle tarvis vajaliku materjali olemasolus veendutud ning materjaliga tutvutud, tuleb koostada uurimuse kava õpetaja ja 55 õpilase koostöös sõnastatakse töö eesmärk ja hüpotees, lepitakse kokku, missugustest osadest peaks töö koosnema ja kui mahukad need osad peaksid olema, mõtestatakse lahti töö kirjutamise etapid ning kooskõlastatakse nende järjekord. Uurimuse koostajale on toeks, kui lepitakse kokku täpne ajakava ning konsultatsioonide intervallid. Kohane on nädalaplaanide kasutamine. Liiga pikad intervallid kohtumiste vahel vähendavad õpilase innukust ning huvi. Töö õnnestumiseks on õpetajal mõistlik igal kohtumisel koos õpilasega
6. peatükk keskendub trotslikule käitumisele ja õpilastele, kel ilmnevad emotsionaalsed ja tekstideks trükkis. käitumisraskused. Töötatakse välja õpetajate ja õpilaste toetamise ülekooliline raamistik, mille rõhuasetus on hariduslikul toetusmudelil lastele, kel on sümptomaatilised või diagnoositud Viimaks lähevad mu tänud mu paljudele kolleegidele, kes oma klassiruumides minu kui men- käitumishäired. torõpetajaga vastu pidasid ja kelle lood moodustavad selles raamatus interaktiivsed näited õpetamisest, käitumisest ja käitumise juhtimisest. 7
Anketeerimine valiti uurimismeetodiks sellepärast, et see võimaldas respondentidel vastata anonüümselt ja tegelikkust moonutamata ning oli autori poolt eelistatud seetõttu, et võimaldas kiiresti koguda suurema hulga andmeid uurimistöö problemaatika kohta. Käesoleva ankeedi (Lisa 1) küsimused on koostatud autori poolt. Ankeedis on erinevad küsimused etteantud vastusevariantidega. Enamikul küsimustest on ka vabavastuse andmise variant ja on võimalik väljendada oma arvamust. Ankeet koosneb 25 küsimusest ja on jaotatud kaheks mõtteliseks blokiks. Esimese bloki küsimused olid vastamiseks kõikidele respondentidele ja andsid andmeid koolinoorte üldteadmistest kanepi kui uimasti kohta. Samuti ennetustöö toimimisest ja mõjust koolinoortele. Esimese bloki viimase küsimuse jaatava vastuse korral jätkasid teise bloki küsimustele vastamist need õpilased, kes on kanepit proovinud. Teise bloki küsimuste vastused andsid andmed koolinoorte kanepitarbimise kohta.
EKSAMIOSA Õppimise olemus. Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad oll
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste teaduskod Kasvatusteaduste osakond KOOPERATIIVNE PROJEKT KEELEKÜMBLUS KUI KASVATUSFILOSOOFILINE PROBLEEM KOOSTAJAD: JUHENDAJA: ENE-SILVIA SARV TALLINN 2008 Sissejuhatus. Meie grupi poolt valitud teema on väga aktuaalne tänapäeval, sest keelekümbluse programm on praegu viidud paljudes koolides. On huvitav teada, mis see termin, nagu ,,keelekümblus" üldse tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiveeris meid võtta sellise teema? N
muusika mõju muusikateraapias, tutvustatakse eelnevalt tehtud uuringuid muusika mõju kohta ja uuringuid inimeste ravimisel paljude teadlaste poolt. Neljas peatükk räägib uurimistöö metoodikast. Viies osa sisaldab autori poolt läbiviidud küsitluste tulemuste analüüsi ja kuues osa läbiviidud katse tulemuste analüüsi. Uurimistööks koostati küsimustik, millele vastas Orissaare Gümnaasiumi 10. ja 11. klasside 43 õpilast. Uurimistöös püstitati hüpotees: muusikal on suur tähtsus inimese meeleolu kujundamisel. Uurimistöö hüpotees tõestati, sest õpilaste vastustest võis välja lugeda, et muusika mõjutab nende meeleseisundit. Kõik vastajad kinnitasid üksmeelselt väidet, et muusikal on suur tähtsus meeleolu kujundamisel. Hüpoteesi kinnitas ka katse tulemused. Katses esitati õpilastele 8 erineva stiiliga muusikapala, kõik palad tõid katsealustes esile mingisuguseid tundeid või meeleolumuutusi.
Aadressisiini ülesandeks on mälupesade (mäluaadresside) valimine (adresseerimine). Näiteks mikroprotsessori 8086 maksimaalne aadressiruum ulatub 1 megabaidini- täpsemalt 1 048 576 baidini. Selleks vajatakse 20 aadressiliini (220=1 048 576). Seega võib 8086-arvutil otse adresseerida kuni 1024 KB põhimälu. Osa sellest aadressruumist (384 KB) on eraldatud süsteemi vajadustele (peamiselt ekraanimälule) ja nii jääb järele “maagiline” 640 KB piir, mis on tuntud paljudele arvutikasutajatele. “Ehtsal” 80486-l (täpsemalt 80486DX-l) on nii sisemine kui ka välimine aadressisiin 32- bitine ja nii võib otse adresseerida kuni 4 GB (gigabaiti). Alates 80286-st võeti kasutusele mitmeid uuendusi, näiteks võimalus häirimatult korraga töötada mitme programmiga samas aadressiruumis. Seda tööviisi nimetatakse kaitstud tööviisiks (protected mode). Siiski on viimasel ajal välja töötatud palju sellist tarkvara (näiteks 32- või koguni 64-bitiseks
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetaj
ülekandevõimsust (Iseasi 2002). 7. Uuring õpilaste mobiiltelefonide kasutamise kohta 2006. aasta veebruaris 1 Parem ülevaate, teada saamaks, kui palju teatakse mobiilide kahjulikkusest, viisin läbi uuringu 15- 17. a. Õpilaste seas. Töös küsitlesin19.tüdrukut ja 13.poissi, kokku 33 õpilast 10.b klassist. Viisin läbi uuringu 2006 aasta alguses. Ankeet sisaldas kaheksat küsimust mobiilide kohta: 1)Vanus 2) Kas teil on mobiil? 3) Mitmes mobiil teil see on? 4) Kui palju see maksis? 5) Kas te arvate, et mobiil on tervisele kasulik, kahjulik? Miks? 6) Kus kannate mobiili? 7) Kus on mobiil öösel? 8) Mis firma mobiil teil on? Tüdrukud olid vanuses 15-17. · Kõikidel neist on olemas mobiilitelefonid. · Natuke vähem, kui pooltel on see kolmas telefon, veerandil on see teine telefon. Mõnel oli
Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmise
juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süsteemid on muutuvad. Kõrgemate psüühiliste protsesside lokalisatsioon sõltub nii isiku üldisest arengust kui ka mingi oskuse omandamise etapist. Teiseks tuleb arvestada, et üks ja sama ajukeskus juhib samalaadseid operatsioone paljudes tegevustes
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata.
Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9 ................................................................................................................................................. 9 SISSEJUHATUS.......
sure välja ja kestab igavesti. Rahvas peab lugemist väärtuslikuks. See tahtmine näitab iseseisvust, võimet ise otsustada, olla enesekindel. 24 J. Sarasvuo, Sisemine sangar. - Kooruke 1. Tallinn: Sulemees, 2002, lk 48. 25 U. Eslas, Teada saad seda, mida küsid. - Postimees, 09.09.2006. 21 Noor põlvkond ütleb, et me tunneme uhkust selle üle, et oleme e-riik, et meil on Skype ja Tiigrihüpe, et meil on kiiresti arenev majandus, meil on väga maitsev toit ja ilus loodus.26 Tänu neile oleme avatud teist keelt kõnelevatele inimestele, kes peavad Eestit oma koduks ja teistelegi huvilistele. Me peame kaitsma oma kultuuri. Kultuur on kui tekst. Iga teksti, aga siis ka kultuuri unikaalsus seisneb selles, et ta on üheaegselt avatud ja suletud, piiramata ja piiratud, realiseeritud ja lõpetamata - sõnaga, tekst on pidevas liikumises ja arengus.27
mise keskkonnas. Sternberg tõstab esile nn terve mõistuse või elutarkuse, mis toetub vaiketeadmistele, s.o teadmistele, mida meile ei ole keegi õpe- Intelligentsus ja erivõimed 23 tanud, mida pole sõnastatud ja mis on seotud teadmisega, kuidas midagi teha, ning millest on kasu praktiliste eesmärkide realiseerimisel. Sternbergi praktilise intelligentsuse kontseptsioon toetub paljudele uuringutele, mis kinnitavad, et akadeemiliste ülesannete lahendamisel mõõdetud intelli- gentsus ei tarvitse avalduda tegeliku elu probleemide lahendamises. Ühena paljude näidete seas toob ta katse, milles uuriti Brasiilia väga napi haridu- sega või üldse ilma hariduseta tänavalapsi, kes elatise hankimiseks tänaval kauplesid. Uurijad leidsid, et lapsed lahendasid kauplemisel ette tulevaid sisulisi matemaatikaülesandeid märksa paremini kui samu ülesandeid
Kuna kompilaatorid võivad üksteisest pisut erineda, siis on soovitav kasutada samu kompilaatoreid, mida on kasutatud kursuse koostamisel (vastasel juhul võib tunduda, et õppematerjalides pakutav näidisprogramm tegelikult ei töötagi). Kõik Pascali programmid on kirjutatud FreePascalis, mistõttu neile, kes otsustavad ülesannete lahendamiseks Pascalit kasutada, soovitan kasutada just seda. FreePascali puhul on tegemist vabavaraga, mistõttu võite ta muretult alla laadida. Kaasa saate ka keskkonna, kus on suhteliselt mugav Pascali programme kirjutada, kuid kuna tegemist on vabavaraga ja keskkond ise on alles arendusjärgus, siis pole ta päris töökindel. Kõik C programmid on kirjutatud Dev-C++'s, mistõttu neile, kes otsustavad ülesannete lahendamiseks kasutada keelt C, soovitan kasutada just Dev-C++. Ka selle programmi puhul on tegemist vabavaraga ning ka tema kasutajaliides pole 100% töökindel, kuid vähemalt minul pole ei Dev-C++, ega ka FreePascali
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................
Andmeturve Meelis Roos Kursiivis tekst on Meelis Roosi loengukommentaaride põhjal lisatud. Kollasega märgitud osa kohta on Meelis Roos öelnud, et seda on ta tavaliselt eksamil küsinud. Kava · Turvaeesmärgid, ohud, riskianalüüs, turvapoliitika, turbestrateegiad, turvatasemed, turvastandardid · Mitmekasutajasüsteemide turve, DAC & MAC, usaldatavad süsteemid · Autentimismeetodid, paroolid, NIS(+), Kerberos, NT domeenid, LDAP kataloogid, Active Directory, single signon · PKI (avaliku võtme infrastruktuuride) idee, rakendamine autentimisel ja signeerimisel, hierarhiad · Ohud võrgus, tulemüürid, krüpto rakendamine · Rünnakute avastamine: IDS (Intrusion Detection System), logimine; taasteplaanid; turvaprobleemide PR · Viirused, ussid, trooja hobused, tagauksed, ... · Privaatsus ja anonüümsus Internetis · Pöördkodeerimine, seadused, kopeerimiskaitsed, ... Kirjandus · Infosüsteemide turve 1: turvarisk. Vello Hanson, Märt Laur, Monika Oit, Kristjan Alliksoo. Cy
Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus Tervis: On positiivne mõiste, mis asetab rõhu nii isiklikele kui ka sotsiaalsetele võimalustele, samuti füüsilistele võimetele. Seetõttu ei ole tervis mitte ainult tervishoiuprobleem, vaid aitab tervisilike eluviiside kaudu jõuda heaoluni. Rahvastiku statistika 2014 Oodatav eluiga sünnihetkel Mehed: 72,32 aastat Naised 81,54 aastat Elussünnid 13 572 Enneaegsed lapsed 872 Surmad 15 467 Haigeid vastsündinuid 1000 elussünni 243,7 kohta Kaasasündinud väärarendid, 45,3 deformatsioonid 1000 elussünni kohta Esmashaigusjuhud vanuses 1-4 aastat 255 950 Esmashaigusjuhud vanuses 5-9 aastat 186 058 Vigastuste esmasjuhud välispõhjustest 41 696 tulenevalt vanuses 0-14 aastat
liikumiskultuuri üks osa. Kôrgeltarenenud riikides on see spordi komponent kadunud vôi omandanud hoopis teise tähenduse (showbisnis). Käsitledes spordiorganisaatorite ette kerkivaid probleeme ja ülesandeid ühiskonnafaktorite môju seisukohalt inimeste sporditegeluse suhtes on vajalik arvestada limiteerivate faktoritega (spordiehitised jne.) ning vôimalikult paljudele ühiskonna liikmetele kättesaadavate vôimalustega. Teisest küljest môjutavd keskkonnafaktorid seda, kuidas leida alternatiivseid spordiga tegelemise vôimalusi, mida spordiorganisatsioonid ja klubid vôiksid pakkuda erinevate huvidega inimestele. Inimeste spordiga telemist môjutavad järmised üldtunnustatud faktorid : * Perekond. Kôige otsustavam tegur, mis môjutab meie spordiharrastusi, on perekond.
kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele mõeldud DreamSpark programmiga (http://www.dreamspark.com), mille kaudu saab alla laadida tehnilist tarkvara täiesti tasuta. Microsofti eesmärk selliste õppematerjalide koostamisel on lihtne: tahame tuua kokku uusimat tehnoloogiat tundva põlvkonna, kes ületaks meie partnerite senised ootused ja tõstaks programmeerimise lati tasemele, kuhu me ise ulatunud pole. Sellesama materjali põhjal on edukalt testinud oma teadmisi Eesti kõige paremad arvutiõpetajad, sh ka Sinu kooli õpetaja! Tulevased maailma parimad koodimeistrid, edu teile! Rain Laane
25. emakeeleolümpiaad ,,Meedia keel" UUDISTE GEOGRAAFIA Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 11.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 1. Uudis................................................................................................................................................. 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................... 6 1.3. Uudisväärtused.........
annaabi.ee 
