Teadus varauusajal Kaisa Laur Tallinna Kunstigümnaasium 11T Teadus varauusajal Teadust varauusajal võib kutsuda ka uue maailmasüsteemi otsinguks. Kriitilise mõtlemise arengut soodustasid humanism, renessanss ja reformatsioon ning nendega seotud küsimused, vaidlused ja võitlused. Need ajendasid teadust tõukele avastama midagi uut. Suur mõju oli maateadvusele. Kogemustele põhinedes oli selgeks tehtud, et Maa on kerakujuline. Antiikajast saadik arvati, et universumi keskpunktiks on Maa, mille ümber tiirlevad Kuu, Päike ja tähed ning selle süsteemi tõenäolisust kinnitasid ka 2.sajandil Ptolemaiose keerulised geomeetrilised konstruktsioonid ja tabelid planeetide liikumise kohta
Brasiilia avastamine ja ameerika nime saamine, esimene ümbermaailma reis, maadeavastuste jätkumine, Suurte maadeavastuste tulemused. 27. Ameerika põlisrahvad: Indiaanlaste päritolu, Asteegid, maajade linnriigid, Lõuna ameerika kõrgkultuurid, Inkade riik, Konkidastooride tulek, Eurooplaste tuleku hukutav mõju 28. Humanism ja renessanss: Uus kultuur, humanism kirjanduses, leonardo bruni, Leonardo valla, Rotterdami Erasmus, Johannes Reuchlin, Ulrich von hutten, Machiavelli ja campanella 29.Renessansskunst: arhitektuur, maalikunst, leonardo da vinci, Raffael, Michelangelo, Tizian, Skultuuris 30
Kanada, Island). 15. S tuntakse ka Ameerikat ja Aafrikat, Põhjamaid. Arstiteaduses toimus taandareng- kirik keelas laipade lahkamise (ülikoolides lahati ikka, linnavaesed). Kuni 15.s ei tuntud arstlike tekste, tugineti taime teadustele. 16.s Leonardo da Vinci anatoomia joonistused. 16.s saksa arst Vesalius I teaduslik anatoomia õpik. 16.s inglise arst Harvey- vereringe avastamine. 15.s jõudsid Eur araabia ja kreeka arstide teosed. 4. Renessanss. Milles seisnes? Miks, kus, millal algas? Millised muutused toimusid inimeste mõttemaailmas, kunstis ja arhitektuuris? Leonado da Vinci, Michelangelo kuulsaimad teosed. Püha Peetruse katedraal 1500-1600. Jumala asemel tähelepanukeskpunktis inimene nind otsiti eeskujusid antiikajast. Miks: senine areng oli end ammendanud, hirm katoliikliku kiriku ees vähenendu (paavstluse allakäik, vaenutsevad paavstid), uus kreeka/araabia keelsed tekstid käibele (Hippokrates, Platon),
Tartu Kivilinna Gümnaasium Euroopa 16.--19.sajand referaat Tartu 2008 Sisukord · Sisukord................................................................................................ ...........................2 · Sissejuhatus.......................................................................................... ................................3 Prantsusmaa ......................................................................................................................................... 4 Saksamaa ............................................................................................................................................. 6 Palgasõjavägi........................................................................................................................................ 8 Alaline armee.........................................
võõra võimu alla. Hiliskeskajaks XIV. XV. Hiliskeskajal hakkasid paljud keskajale iseloomulikud nähtused ( feodaalkord, rüütlikultuur , paavstivõim ) pikkamööda alla käima. Euroopat tabasid mitmed seninägematud nuhtlused : suured näljahädad, korduvad katkuepideemiad, talupoegade ülestõusud. Seevastu linnad kasvasid üha suurema hooga. Eriti kiiresti hakkas ühiskond arenema varauusajal XVI. Sajandil. Seiklushimulised mehed purjetasid Euroopast maailmameredele rikkusi otsima. Avastati meretee ümber Aafrika Indiasse ja jõuti ka eurooplaste jaoks tundmatule mandrile Ameerikasse. Ameerika põlisrahvad langesid eurooplaste halastamatu riisumise ohvriteks. Ameerikast veeti Euroopasse tohutuid varandusi. Euroopas eneses oli vana feodaalkord aga juba järk-järgult murenema hakanud. Paljud talupojad olid ennast feodaalide võimu alt vabaks ostnud
Eksootilised rahvad (vabad, iseseivad ja sõjakad), mustlased, mägilased. Palju esineb groteski (liialdatakse välimuse puhul, palju on puuetega inimesi). Kangelane on üksik. Looduse poetiseerimine (eksootika). Palju on niinimetatud juhuslikke kokkusattumisi. Sümbolite tähtsus Žanripiiride segunemine 8. Iseloomustage võrdlevalt renessansi ja baroki kunsti. Renessanss: antiikaegse kultuuri taassünd, loomulikkus, tõepärasus, detailsus, selgus. Vt küsimus 14 Barokk: liikuvus, rahutus, kirg, paatos, dramaatilisus, teatraalsus, efektsus, pingelisus, hoogsus. Poolsambad, pilastrid, fassaadil palju kaunistusi, lainelised jooned. Muutused hoonete põhiplaanides. Voluudid. Taas tuli käibele basiilika. Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skupltuurkaunistuste ning
Tartu Kivilinna Gümnaasium Euroopa 16.-19.sajand Referaat Koostaja: Toomas Kaarna 10b Juhendaja: Piia Jullinen Tartu 2008 Sisukord Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal.......................................................................................................... 3 Prantsusmaa ......................................................................................................................................... 3 Saksamaa ............................................................................................................................................. 4 Sõjandus 16.-18. sajandil.............................................................................................................................. 6 Palgasõjavägi...............................................................
Neid hakati ka kutsuma hiljemalt viikingkiteks,kes hiljem tegid rüüsteretki mitemetesse riikidesse. Aadlike kasvatus: Aadlikud saadeti juba varajases lapseeas kodunt ära. Nendejaoks oli see järsk üleminek teise maailma-nad eraldati kodust kui ka oma lähedastest, nüüdsest puutusid nad kokku teiste rüütlitega, kelle jaoks olid nad algselt kannupoisid. Rüütlid kasvatasid tulevasi aadlikke. Umbes 20 aastaselt löödi nad pidulikult rüütliteks. LÄÄN=MÕIS=FEOOD *Humanism ja renessanss Kujunemise põhjused, koht; mõisted; levik Euroopasse ja tähtsus; Erasmus Rotterdamist Renessanss ning humanism levis üle kogu Euroopa (renaissance taassünd). Inimesed hakkasid üksteist ja üksteise võimeid rohkem tähtsustama, kirik kaotas üha enam võimu inimeste üle. Humanism tähendab inimlikust.Renessanss tähendab taassündi. Taasavastati antiikaja suursugusus. Antiikkultuuri ei püütud kopeerida vaid püüti luua midagi võrdväärset sellele
· Alates 10-11. sajand tuli kasutusele uus ühiskonnaliikmete jaotus. Siis loodi 3 seisust. 1) oratores - vaimulikud 2) bellatores - aadlikud 3) laboratores talupojad · Kaks esimest seisust olid priviligeeritud ehk eesõigustatud ( ei pidanud makse maksma ja nende käes oli kohtumõistmisõigus ) · Inimeste positsiooni ühiskonnas määras ära tema sünnipäritolu, liikumine seisuste vahel oli väga väike. · Igal seisusel oli oma elulaad, oma haridus, oma kasvatus. · Ka väliselt oli võimalik kindlaks teha, millisesse seisusesse inimene kuulub ( riietus ) · Vaimuliku seisusesse ei olnud võimalik sündida, vaimulike seisus täiendas end ainukesena teiste seisuste arvelt. · Kui tekkisid linnad, siis linnaelanikud loeti ka kolmandasse seisusesse kuuluvateks. · Rüütellikus kehtis ainult teises seisuses. Alamate vastu ei pidanud rüütellik olema ÜLIKOOL
Isis oli Osirise õde ja abikaasa, kes teda aitas. Egiptuse religioonis olid olulisel kohal pühad loomad: Skarabeus ehk sõnniku kuulikest veeretav mardikas. Apis oli must-valge lauguga härg. Surmajärgsus Usuti, et inimene jätkab oma elu ka üärast surma juhul, kui tema surnukeha säilib. Selleks, et muumiat kaitsta, suleti ta kivis sarkofaagi, mille ümber paigutati anumad siseelunditega. Kui surnukeha peaks hävima, paigutati hauakambrisse tema asendajaks kujud. 2.3. Kiri, haridus, teadus ja kirjandus Kiri ja haridus Kiri kujunes 4nda ja 3nda aastatuhande vahetusel e.Kr. Hieroglüüfid tähistasid mõnda mõistet või kaashäälikut. Hieroglüüfe oli umbes 1000. Nende hulka kuulusid ka seletavad märgid, mis näitasid kas tegemist on mõistete või häälikutega. Igapäevasel asjaajamisel oli käibel lihtsustatud kiri. Õpiti templite juures asuvates koolides preestrite range järelvalve all. Teadus Ei püütudki lahendada teaduslikke probleeme
haavanduda. Hea, kui jäetakse paigale. Tervete seisundi neli tegurit: natuuri tasakaal, toiduvalik, keha puhastamine, õige rühi säilitamine, hingamine, riietus, füüsilise-psüühilise seisundi tasakaal. Oluline uni paremal küljel hea. Kirjeldas tervise ja haiguse erinevaid etappe. Seisundi 5 faasi: täielik tervis, tervise vähenemine, osaline tervis, eeldused haiguseks, haigus. Renessanss Helge, värviline, usk inimesse. Taassünd Antiik Kreeka tõekspidamised. Inimene looduse kroon. Tekkis humanism. 15.saj maadeavastused, tehnika areng. Moes eksperimentaal teadused. Huvi teaduse vastu. Euroopasse uued ravimtaimed kakao, punapipar. Suured püüdlused meditsiini arengus, viidi sisse praktiline külg. Põhja-Itaalias Paadovas, Hollandis head koolid. Keskpunktis inimene. Hakati uuesti uurima kehaehitust. Leonardo da Vinci lahingutel, joonistas lihaseid tegevuses
Taoline mõtteviis hakkas muutuma alles 18. sajandil. Oma osa etendas selles Põhja-Euroopa kiirem areng. Valgustusajastust alates hakati Euroopas eristama Läänt ja Ida: kui Läänes nähti Euroopa tsivilisatsiooni hälli, siis Ida- Euroopat peeti väiksema asustustiheduse, madalama linnastumise, liiklemisolude kehvuse ja väiksema maakasutuse intensiivsuse tõttu Lääne-Euroopast nii majanduslikult kui sotsiaalselt vähemarenenumaks. Juba varauusajal hakati kõnelema ühistest euroopalikest väärtustest ning kutsuti Euroopa rahvaid ühinema nende väärtuste kaitseks. Eriti hoogustusid taolised üleskutsed Türgi ekspansiooni elavnedes 16. saj. esimesel ning 17. saj. teisel poolel ( Rahvusvahelised suhted). Mentaalses mõttes määratleti Euroopat ehk Õhtumaad rooma-katoliku usu ja sellest eraldanud protestantlike aladega, vastandades sellele Hommikumaad kreeka-katoliku usu alasid, mis varauusaja alguses olid valdavalt läinud
saj Mõiste: keskaja (medium aevum) mõiste kasutusele 15. saj. tunnetati uut paremat ajastut eelnevale ajale anti halvustav hinnang Perioodid: varakeskaeg 5.-10. sajand Lääne-Rooma asemele uued riigid kujunes feodaalkord kiriku tugevnemine kõrgkeskaeg 11.-14. saj (13. saj oli kogu õitsenguaeg) keskajale iseloomuliku väljakujunemine (raekoda, rüütlid) 1347 katkuepideemia suurim katastroof, mille tõttu sureb 1/3 Euroopast hiliskeskaeg ja varauusaeg maadeavastused renessanss reformatsioon kirik ei domineeri enam Suur rahvastaränne 4.-6. saj Rooma riigi äärealadel elasid germaani hõimud(gemraanlased, goodid, vandaalid). Roomlased ja germaani hõimud ei saanud omavahel läbi, kuid aeg-ajalttoimud nende vahel ka kauplemist. 4. saj pKr hakkasid germaanlased üha rohkem ohustama Rooma riigi piire: tänapäeva Mongoolia aladelt
pärast Frangi riigi kolmeks, keisritiitel kaotas oma autoriteedi. Algas killustatuse ja anarhia ajajärk. Algasid rüüsteretked araablaste, viikingite ja ungarlaste poolt. *Valgustus Kujunemine: Valgustussajandiks nimetatakse 17. - 18. sajandit. Valgustus sai alguse Inglismaal, pärast rahvarevolutsiooni. Sellise mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant. Valgustuse tekkimise eelduseks oli teaduse areng, mis tõstis esikohale inimmõistuse. Valgustus: pimedusest välja toomine. Vana maailmapilt oli vale, sest see olu liigselt usus kinni. Valgustuse põhijooned: · peamine kriteerium oli inimmõistus · ideaaliks oli ratsionalistlik maailmakäsitlus · eeskujuks oli paljude kohtade pealt loodus · omane oli ka uus humanism Valgustusfilosoofid: · Voltaire: kesksel kohal oli ühiskondlik-poliitiline tegevus võitlus katoliku kiriku vastu, mida ta pidas peavaenlaseks
tähendus. See aga ei tähenda, et me peaksime nägema selles otsest teerajajat tollasele filosoofilisele mõtlemisele. Reformatsiooni peamine teene filosoofia ajaloo seisukohalt oli väljaastumine katoliku kiriku autoriteedi vastu. Lutheri seisukohalt tuli filosoofia teoloogiast lahutada, lammutades sellega skolastika alused. Kuid Lutheri eestvõttel loodi uus teoloogiline autoriteet Pühakiri. Reformatsioonist olulisemaks mõttesuundade hälliks oli humanism. XV sajandil, mil said alguse uued tunnetusotsingud, oli keskaegse katoliku kiriku autoriteedi õõnestajateks Platoni ja Aristotelese originaalteoste tundmaõppimine. Viimaste levik ja kättesaadavus rajasid aluse humanistliku hariduse kujunemisele, esialgu Itaalias, hiljem ka Saksamaal, Prantsusmaal ja Inglismaal. Tekkisid uued teadus- ja hariduskeskused, suuremat tähelepanu pöörati ladina keele kõrval ka rahvuskeeltele. Humanistlikud mõtlejad pöördusid ümbritseva maailma,
Kasutati rauda põllutööriistade valmistamisel ja leiutati ka ratas. Uuendused soodustasid käsitöö eraldumist põllumajandusest. Varem valmistas talupoeg kõik eluks vajaliku ise, aga nüüd tekkis inimesi, kes pühendusid vaid kindla käsitöötoote valmistamisele. Käsitöölised vahetasid oma tooteid talupoegadega saades vastu toitu. Nõnda elavnes kaubavahetus ja kujunes uus ühiskonnakiht kaupmehed- kelle elatusalaks sai kaupade vahendamine. Käsitöölised ja kaupmehed avastasid, et palju tulusam on elada liiklusteede sõlmpunktides, kus sai oma kaupa kergesti turustada. Nii hakati kolima vanadele turuplatsidele ja linnuste ümbrusesse. Linn tõmbas inimesi ohtralt ligi ja need hakkasid kasvama. XIII sajandil hakkasid aga maaisandad ise linnu rajama. Need olid korrapärase kujuga ja keskel asetsesid turuplats ja raekoda. Maa-asulast eristas linna linnaõigus, mille saades võis asula ennast linnaks pidada. Inimeste rikkamaks muutumisel
Valitsev majandusvorm keskajal oli naturaalmajandus, elu eesmärgiks oli paradiisi pääsemine mitte maapealse elu kindlustamine. Kaubandust peeti ebapuhtaks, sellega tegutsesid põhil juudid. Keskajal andis turvatunde kirik. Rahalist ülejääki ei tekkinud (polnud säästmise mentaliteeti). Uusajal võttis ilmet kodanlik mentaliteet ning maapealse elu kindlustamine. Tekkis varakapitalism. Keskaja ideaaliks olid vagad mungad jja üllad rüütlid. Reformatsioon, renessanss, maadeavastamine Uusaega on raske dateerida. Varauusajast räägitakse kui üleminekuperioodist. Kitsaim periood on 1450-1550. Uusajala pani alguse renessanss e antiikkultuuri taassünd. Vabaneti autoriteetidest. Sündmustest on esile tõstetud Konstantinoopoli langemine türklaste kätte, maadeavastamise algus ning reformatsioon. Laguneb keskaja universaalsus (vaimne vabanemine). Piibli tõlkimine rahvakeelde. Eliidi maailmavaadet mõjut renessanss. Viimane saab alguse 14
Linnade iseseisvuse kasv Rikastunud linnad üritasid ennast vabaks osta ja saavutada privileege. Priviligeeritud linnadeks kujunesid Itaalia ja Saksamaa linnad. Tekkisid linnvabariigid. Tuntumad olid Veneetsisa, Genova, Firenze, Bologna. Põhjuseks oli nõrk keskvõim Saksamaal ja Itaalias. Hakati kujundama linnakultuuri ja linn muuutus ja kultuurikeskuseks. Kultuur hakkas liikuma kloostrites linna. · Haridus · Kirjakultuur · Arhitektuur Linnade elu korraldus · Linnakodanik kaupmehed ja käsitöölised, sellest kujunes välja linnaaristokraatia ehk patritsiaat Linnakodanikud olid ka moodustanud erinevad organisatsioonid. Kaupmeestel oli gildid ja kästitöölistel tsumpfid. Mõlemad olid erilised vennaskonnad, kellel olid oma kaitsepühakud, kabelid, kirikud, ühiskassa ja isegi sõjalised üksused. Aadel
Descartes astus välja Aristotelese loogikate vastu ning rõhutas, et teadmiste aluseks on mõistus. Tõsikindla teadmiseni jõudmiseks oli tema sõnul vaja kahelda kõiges. Sellest lähtuvalt tuletas ta oma filosoofia põhiprintsiibi Cogito, ergo sum (ma mõtlen, järelikult olen olemas). Hinnangute peamiseks kriteeriumiks oli inimmõistus. Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Ühiskonnale seati eeskujuks loodus, sest see oli täis mõstlikkust. Valgustusele oli omane uus humanism, millega seati esiplaanile inimene oma vajaduste ja kirgedega. Astuti välja kirikliku asketismi vastu. Võitlus kirikuga oli omane prantsusmaale.Suurim valgustaja on Voltaire, kelle poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism, mille all ta mõtles valitsejate liitu filosoofidega. Ratsionalistm tähendas, et kõik siin maailmas sõltub terve mõistuse tahtest. Ka usk ja moraal tulenevad mõistusest. Sellele avaldas mõju loodusteadus, mis vätis, et kogu loodus on mõistuspäraselt korraldatud
17. Iseloomustage Augustinuse ,,Pihtimuste" temaatikat ja stiili. Peamine sisu on jumala kiitmine ning mõistuse ja tunnete turgutamine jumala poole. Tegemist on autobiograafiaga. kõnelus iseendaga toimub Jumala juuresolekul. Augustinuse seisukoht on see, et me ei leia Jumalat väljastpoolt, vaid leiame ta enese seest. Ta pöördub pihtimusega Jumala poole, et meenutada noorpõlves tehtud kõlvatusi ja kahetseda pattu. Leiab, et miski pole hellitavam jumala armust ja kurjade teod on neile endile karistuseks. Kindel rahu saab olla vaid issanda juures. Viha ihkab kättemaksu, kes maksaks õiglasemalt kätte, kui jumal. Kõlvatud hing, mis on jumalast ära pöördunud saab tagasi pöörduda jumala juurde. Raamat koosneb 13 raamatust, mis kiidavad õiglast ja head jumalat autoris avaldunud halbuse ja headuse eest. Lugejale püütakse sisendada mõtet, et teose autor jäänukski hukatusse, kui jumal poleks halastanud. Tõde tähendas tema jaoks ülima. 18
mõningates riikides räägiti juba neljast seisusest: vaimulikud, aadlikud, linnakodanikud ja talupojad. See neljaseisuseline mudel ei saanud üldiseks. Linnakodanikud arvestati tavaliselt kolmandasse seisusesse. Kui tekkisid rahvaesindused ehk parlamendid (Inglismaal 1265. aastal, Prantsusmaal 1302. aastal generaalstaatide nime all), siis need seisused kinnistusid veelgi, sest parlamenti valiti inimesi seisuse järgi. Inimene esindas parlamendis oma seisust. 20. KESKAJA HARIDUS JA TEADUS Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalkoolid ehk toomkoolid, kus õpetus oli vaimulik, kuid õpilaste hulgas oli üha enam selliseid poisse, kes ei kuulunud vaimulikku seisusesse. Tasapisi tekkis ka koole, kus anti hoopis õiguse- või arstiteadusealaseid teadmiseid. Põhikoolid, ametikoolid (abakuskoolid) Rektor juhtis kogu ülikooli ja dekaan juhtis teaduskonda. Seega oli 4 dekaani: usu, arstiteaduse, õigusteaduse ja kunsti. Algul õpiti kunsti ja
Inglismaa ja Prantsusmaa vahel Sajaaastane sõda. Oluliseks keskuseks kujunes Põhja-Itaalia oma kiiresti arenevate ja rikaste linnadega. Seda ajastut nimetati humanismiajastuks (lähtuti inimesest).15.-16.sajandil avastati maid, arenesid loodusteadused, leiutati trükikunst ja ka nooditrükk. Hakati väärtustama meelelist ilu, inimest. Keskajal võeti kõike mõistusega, ka ilu. "Renessanss" kasutati seoses kultuuriga 14.-16.sajandil. Muusikaline renessanss oli seotud aga peamiselt Madalmaadega.14.sajandil ilmusid uued anrid ilmalikku kunstmuusikasse - uus ajastu annab märku. Sündis mitmehäälne ilmalik laul. (keskaja rüütlilaul oli ühehäälne.) Renessanssi stiili muusika: 1) Kujunes uus kõlaideaal-muusikaline kooskõla lähtub tertsi-ja sekstiintervallidest: Hääled hakkavad üksteist jäljendama. Sellest sünnib imitatsiooniline polüfoonia. 2) Muusika on rohkem seotud tekstiga, lähtub teksti rütmist, rütmipilt ühtlustub.
närvikiud. Bidder ja keemiaprofessor Carl Ernst Heinrich Schmidt (1822-1894) avaldasid 1852. a ühismonograafia "Seedemahlad ja ainevahetus". See oli suur samm edasi seedefüsioloogia alastes uuringutes, osundades valkude, rasvade ja süsivesikute (mõiste võttis esmakordselt kasutusele seesama C. Schmidt 1845. a) optimaalse vahekorra vajadusele toidus. Uurijad panid tähele ka maomahla psühhomotoorset sekretsiooni. Niisiis on Bidderi loodud koolkonnal veel üks oluline panus neuroteadustesse. Enda tööde ja mõnede oma Venemale siirdunud õpilaste kaudu ulatub Tartu koolkonna mõju ilmselt tuntuima vene teadlase, nobelist Ivan Pavlovini, kes nägi oma refleksiteooriate väljatöötamise eelkäijatena Tartu teadlasi. Gustav Piers Alexander v. Bunge (1844-1920), füsioloogilise keemia dotsent, hiljem Baseli ülikooli professor, keda lisaks toitumisfüsiloogia alastele töödele meenutatakse ka kui
Hääldus hispaaniapärane!).) 18) Klassitsistlik draama (Moliere'i näidendid. Tema don Juan on juba prantsuse hääldusega, aga lähtub ikkagi algsest hispaania Tirso de Molina Don Juanist). I Keskaeg Keskaeg on väga pikk periood, alguseks u 5. sajand (lääne-rooma imp lagunemine 5. saj-l). Lääne eur-s keskaeg lõppeb 15. sajandil, märgid, mis tähistavad uusaja algust (Ameerika avastamine). Itaalias renessanss tähistab ka ikkagi uue ajastu algust. See keskaeg on ikkagi ainult lääne kultuuris kasutatud ja selle püsimine ei ole kindel. Lihtsalt hakati nimetama nii. Ida eur käsitlustes, Nl-s venitati keskaeg isegi 17. sajandisse, mis Lääne Eur ikkagi ei kehti. Renessanss ja keskaeg on väga erinevad ja neid ei ole võimalik ühte arvata. 395 Lääne ja Ida-Rooma Rooma impeeriumi lõhenemine on juba keskaja algusele juhtiv. 476 L.Rooma lagunemine loetakse keskaja alguseks
FILOSOOFIA MÄÄRATLUSED Filosoofia on seotud antiikaja klassiku Sokratesega (469-399 eKr). Tema nimetas filosoofiat tarkuse armastuseks (sophia- tarkus, philo- armastus). ,,Ma pole tark, ma armastan tarkust, ma olen filosoof" (Sokrates). Antiikajal peeti pikka aega tarkadeks Jumalaid. Sokratese hinnang- ma tean ainult ühte asja, et ma mitte midagi ei tea ("Ma tean, et ma midagi ei tea"). Rumalal inimesel on lihtne elada, sest ta ei tea mida ta ei tea. Saksa klassik (uusajast) Johan Gottik Fichte (1762-1814) kasutas filosoofia mõttena Wissenschaftslehre- teaduse õpetus. Ka tema peateos kandis sama nime. Ta pidas oma vaateid teaduse õpetuseks. Ta leidis, et filosoofia on kõikide teaduste vundamendiks. Kui tekkisid juba keskajal ülikoolid, siis oli seal neli klassikalist teaduskonda- filosoofia, usu, arsti ja õiguse. Kõigepealt õpiti filosoofia teaduskonnas ning siis mindi edasi teise teaduskonda. Akadeemiline õppimine algas filosoofiast. Siis siirduti teiste t
majanduses hinnatakse vabaturumajandust ja “õhukest” riiki. Kui on vaja, siis toetatakse rahvuslikku kapitali.(paremp) Sotsialism- võrdsus ja kõikidele väärtuslik elustandard. Majanduses areneb segamajandus, s.t, et eraettevõtete kõrval töötavad ka riiklikud ettevõtted. Kõrged maksud. (Sotsiaalpoliitika- kõrgetest maksudest saadud raha kantakse üle sotsiaalprobleemide lahendamiseks. Tasuta arstiabi, tasuta haridus ja sotsiaalteenused. Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on tagada inimeste sotsiaalne turvalisus. 3. Kreeka klassikaline filosoofia Õhtumaa filosoofia hälliks on Kreeka. Filosoofia kasvas välja religioonist läbi mütoloogia ja tähendab tõearmastamist. (Phileo- armastav, sophia-tarkus) 6.-5. saj. eKr. oli Kreeka niivõrd arenenud, et erinevates linnriikides tekkis reaalne vajadus hariduse järgi. Elementaarsete teadmiste kõrval õppisid kreeklased retoorikat, aga ka filosofeerimist.
* 395 jagati Rooma lõplikult kaheks Ida ja Lääne Rooma. -) Ida-Roomast kujuned välja Bütsants -) Lääne-Rooma jäi veel umbes sajandiks germaanlaste sissetungi ohvriks. * Linnas, võrreldes maal elavate inimestega, on rohkem kasutusel raha, eristunud rikkad ja veased, toimub võimuvõitlus, elurütm kiirem, elanik kirevam, kirjaoskus suurem, toit mitmekesisem, abielluti hiljem ja lapsi vähem, inimesed avatumad uutele ideedele, kultuuri ja haridus keskus, inimesed liikuvamad. -) 1) Linn kui kultuuri- ja hariduskeskus; 2) Iive abielud, halvad tingimused, uus elanikkond; 3) Raha, rikkus ja vaesus linn kui majanduskeskus; 4) Kirevam linnaelu, paiksem maaelu. Avatus linnas, konservatiivsus maal; 5) Linn ja linnaelanikud olid iseseisvamad, talupojadsõltusid oma maaisandast vabadus linnas. * 1. sajand tekkis ristiusk. Selle võtsid algselt vastu Rooma alamklass. -) Rooma paavst > peapiiskop > piiskop > preester
,,need, kes töötavad". Nende ülesanne oli oma tööga ühiskonda ülal hoida. Neil polnud eraldi õigusi. Nad pidid makse maksma. Linnade tekkega tekkisid kolmandasse seisusesse ka käsitöölised ja kaupmehed. Inimese positsiooni ühiskonnas määras tema sünni päritolu. Esimesse seisusesse polnud võimalik sündida, sest vaimulikel kehtis tsölibaat ehk ei igasugusele seksile. Igal seisusel oli teistest erinev haridus, kasvatus, elulaad. Riietuse ja relva olemasolu või hobuste arvu järgi võis kindlaks määrata inimese seisuslik kuuluvus. Varandusel polnud mingisugust tähtsust seisuslikus korras. Oluline oli päritolu. Seisuste süsteem kinnistus seisuste esinduskogudega veelgi (Prantsusmaal generaalstaadid, Inglismaal parlament). Seisuste siseselt oli veel omakorda hierarhiline süsteem. Olid ülemad ja alamad vaimulikud, kõrgemad ja alamad aadlikud
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada
Tema õpetusest sai Pärsia ja kogu Iraani usu alus enam kui aastatuhendeks. Zarathustra õpetusel põhinevat usku nimetatakse mazdaismiks. See oli selgelt dualistlik õpetus, mis kuulutas hea ja kurja-peajumal Ahuramazda ja tema kurjust kehastava vastase lakkamatut võitlust maailmas. Pärsia kuningad pooldasid mazdaismi ja austasid Ahuramazdat oma peajumalana. Tema pooldajaid leidub Iraanis veel tänapäevani. 2. Renesanss ja Humanism 14 sajandil tõuseb tähelepanu keskmesse inimene Hakati tundma õppima antiik kultuuri - inimese väärtustamist = taassünd ehk renesanss - humanism Renesanssi ja humanismi ideed levisid Euroopas 16 sajandil - Saab oluliseks kogu Euroopale Renesanssi ja humanismi tekke põhjuseks Itaalias oli majanduslik jõukus, mis kogutud sajandite jooksul Esile kerkis Firense - linna valitses meeditsite suguvõsa - nad väärtustasid vaimsust, kultuuri ja kunsti
KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke..............................................................................................................................26 VI 3. SEMINAR (33. õ-nädal) Inimese uurimine
Karl Suurele tegelikult ei meeldinud, et paavst kroonis ta keisriks, sest ta pidas paavsti endast madalamaks ja et keisri tiitlit saab anda ainult keiser mitte paavst. Edaspidi sai reegliks, et keisriks kroonida saabki ainult paavst. Peale selle et taastada Rooma keisririik, tahtis Karl Suur taastada ka Rooma kultuuri. Et soodustada benediktiini kloostrite arengut kutsus ta riiki eelkõige Britannia munkasid, kellest kuulsaim oli Alcuin. Temaga algas Karolingide renessanss mis kestis 9´da sajandini 1 843a Verduni leppega jagati riik 3ks: Ida-, Lääne- ja Kesk-Frangiriigiks. Keisri võim hääbus. Selle killustatusega kaasnesid ka välised sissetungid. Lõunast araablased, kes vallutasid Sitsiilia. Hiljem (9saj lõpp, 10saj algus) tungisid Volga äärest sisse ungarlased. Ungarlaste
Maadeavastsute mõjul nihkus Euroopa kaubanduse raskuspunkt Vahemerelt ning Läänemerelt Atlandi ookeanile. Eurooplased õppisid tundma seninägematuid taimi ja loomi. Ameerikast toodi Euroopasse kartul, tomat, mais ja tubakas, koduloomadets kalkun. Negatiivne mõju: toodi kaasa uusi haigusi, kurikuulsaimaks sai süüfilis. PILET 5 1.Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni võrdlus Religioon: panteon, surmajärgsus, templid. Kultuurisaavutused: kiri, haridus, teadus, kirjandus, leiutised. Panteon-ühe usundi jumalad. Egiptlaste Panteon: Eiptlaste austaud jumalate hulk oli tohutu(üks tekst loetleb 740 jumalat, kuid see arv võis olla suuuremgi). Kindlat ja üldkehtivat süsteemi polnud. Jumalate tunnused tihti kattusid. Tähtsad polnud üksikasjad, vaid see, et jumalaid austatakse ja nende eest rituaalset hoolt kantakse. Tähtsamad jumalad keda seostati kuningavõimuga: · Päikesejumal Ra oli maailma looja, esimene valitseja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
