Eestlased - rändav rahvas Miks väljaränne nii suur on? Mis saab kui väljaränne aina suuremaks läheb? Kas seda saab kuidagi peatada? Väljarände põhjuseid on palju. Kõige suurem põhjus on kindlasti see, et välismaal on kõrgemad palgad. Näiteks kui inimestel on andekas, siis Eestis ainuüksi sellega ei saavuta midagi. Mujal on kergem saavutada midagi oma elus. Sellepärast rändavad just noored inimesed välismaale. Järgmine põhjus on kindlasti ka elutingimused. Eestlased kui laisad inimesed rändavad soojale maale, sest seal on parem kliima. Näiteks kui inimene on töötu, siis kuidagi saab soojal maal ikka hakkama. Kõige rohkem emigreeruvad eestlased naaberriikidesse. Sinna
MIKS SUURENEB EMIGRATSIOON EESTIST JA ERITI NOOREMATE INIMESTE EMIGRATSIOON? Essee Juba laulusõnad ütlevad, et "Eestlane olen ja eestlaseks jään" ning rõhutavad, et eestlane olla on uhke ja hää, kuid ometi läheb iga aasta aina rohkem ja rohkem eestlasi välismaale elama. Paljud neist unustavad ära oma emakeele ja ei tule enam kunagi Eestisse tagasi. Tekib küsimus, et miks lähevad eestlased välismaale? Väljaränne ehk emigratsioon on olnud viimastel aastatel väga aktuaalne teema eestlaste, eriti noorte seas. Eesti elanikkond väheneb, mis tähendab, et väljarännanud inimesed ei pruugigi Eestisse tagasi tulla ning sellega väheneb ka meie riigi iive. Eestist lahkujate hulgas on rohkem naisi, aga saabujatest enamus on mehed, mistõttu väheneb naiste arv väljarände tõttu rahvastikus enam. Vanuseliselt on kõige aktiivsemad välisrändes osalejad 20–44-aastased. Seda on näha ka juuresolevalt diagrammilt(2013
Kindlasti ohustab Eesti jätkusuutlikkust ka rahvuskultuuri hääbumine. Liiga palju võetakse üle mujalt maailmast, eriti suur probleem on liiga ameerikalikuks muutumine. Suurim probleem selles osas on just keelega, mis aina risustub inglise keelest üle võetud väljendite ja sõnadega. Ka kultuuriüritustes lähtutakse ehk liiga palju üldlevinud põhimõtetest toimumas on kultuuriline globaliseerumine. Seoses muude kultuuride huvidega valmistab ka muret migratsioon. Esiteks muidugi eestlaste emigratsioon. Kuna paljud inimesed ei leia enda teadmistele ja oskustele oma kodumaal rakendust, siis lähevad nad seda otsima välismaalt. Samal ajal aga immigreerub siia välismaallasi, kes võtavad siis üle need töökohad, mida ei suudeta täita Eesti tööjõuga. See aga viib omakorda selleni, et eestlased võivad jääda omal maal vähemusse. Vene okupatsiooni ajal rändas siia juba palju venelasi, kellest suurem osa on
MIKS RÄNDAVAD RAHVAD? Merilin Jürine KK11-PE Rahvad on rännanud elu algusest peale ning rändamine ei ole tänaseni peatunud. Miks on otsustanud inimesed, et nad rändavad minema? Mida leiavad järjest rohkemad ja rohkemad inimesed mujal maailmas? Mis saab, kui väljaränne muutub aina suuremaks ja kas seda on võimalik peatada? Rahvad hakkasid rändama juba esimeste inimeste aegu. Inimesed harjusid looduslike tingimustega ja liikusid aeglaselt põhja poole. Just tol ajal kuivas ka osa merest ning inimestele avanes võimalus pääseda kuivalt Aasiast Ameerikasse mööda maismaad. Hiljem järgnes neile uusi ümberasujaid. Siis oli maailmas veel palju tühja ruumi. Sellepärast jätkus rahvaste rändamine ka hiljem
Lustivere Põhikool Ergas-Ever Kask 8. klass LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS Loovtöö Juhendaja õpetaja Helve Zõbin Lustivere 2016 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1. Eestlaste väljaränne erinevatel aegadel 5 1.1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist 5 1.2. Eestlaste väljaränne peale taasiseseisvumist 6 2. Meie kooli vilistlased mujal maailmas 8 2.1. Väljarände sihtriigid ja põhjused 8 2.2. Vilistlaste ametid ja toimetulek 9 2.3
Sissejuhatus Olla eestlane Euroopas kui maailmakodanik? Kas see võiks olla meie väikese rahva jaoks olulisem, kui olla eestlane oma kodumaal? Me kipume unustama oma rahvust ja traditsioone ning oleme muutumas rohkem eurooplasteks, kui jäämas eestlasteks. Minnakse teistesse riikidesse tööle ja õppima, sulandutakse sealsetesse kultuuridesse, võetakse omaks võõrad keeled ning hakatakse unustama, kust on pärit meie juured. Nüüd, kus piirid on avatud, on kiirenenud erinevate rahvuste segunemine. Meie, eestlased, olles väike ja palju kannatanud rahvas, peaksime hoidma ühte, säilitama oma keelt ja kultuuri ülimalt hoolikalt,
sugulus Mindaugasega. Põhiprotsessid 14. saj Leedus tugevnesid nii talupoegade kui aadlike klassid, võeti kasutusele uued agrotehnilised vahendid, kolmepõllususteem, kasvas viljakus ja seega diferentseerus ühiskond üha rohkem. Kasvas nõudlus importkaupade järele ja seetõttu kasvas kaubandus naabritega. Diferentseerus käsitöö, tuli tollisüsteem, oma mõõtude süsteem jne. Kaubandus ja käsitöö eraldusid põllupidamisest, leidis aset kaupmeeste ja käsitööliste migratsioon. Leedu ühiskond jäi siiski valdavalt külaühiskonnaks. Mesindus ja kalandus kõrvalharud, eksportisid peamiselt karusnahku ja vaha. Talupidamine rajanes vabadel talupoegadel ning pärandataval eramaal. Hakkasid aga järjest rohkem sattuma aadlike mõju alla. Kujunesid vallad, mida valitsesid vürsti poolt määratud aadlikud. Ilmusid spetsiaalsed koormised, tee- ja sillaehitajate andmine. Valitsejate võõrustamine, kui viibis nende alal. Vabad kodanikud olid
1881. aasta rahvaloendus näitas Eesti ala rahvaarvuks siiski juba 882 tuhat inimest - peaaegu 2 korda rohkem kui 100 aastat tagasi 1782. aastal. Demograafilise plahvatuse ja vananemise etapi vahele jäi Eestis umbes 30 aasta pikkune üleminekuajajärk, kus surevus veel langes, jätkates nii plahvatuse etapile tüüpilist arengut, sündivus aga hakkas samuti langema, nagu vananemise etapil kombeks. Eesti rahvastiku loomulik iive oli tollal väga kiire, kuid suure osa sellest neelas väljaränne, nii et rahvaarv väga palju ei kasvanudki. Järgnes aga Esimese maailmasõja katastroof, mis tõi kaasa mitte üksnes suuri inimkaotusi, vaid ka silmapaistvalt kiiresti toimunud ülemineku vähelapselisele perekonnale iseseisvas Eestis. Vananemise etapi läbis Eesti rahvastik väga ruttu ja rahvastiku kasv peaaegu peatus. 1940. aastal elas Eesti praegustes piirides siiski juba 1 054 400 inimest. Ja see oli peaaegu eranditult põlisrahvastik. Põlisrahvastiku arvukus oli suurem kui kunagi
suunatud, sõjaväelased koos perekondadega, üliõpilased; oli ka mitmesugustel põhjustel tagakiusatud teadlasi (1950. aastatel) ja muiduseiklejaid. Eestisse tulnud juutide siinne asuala langeb üldjoontes kokku teiste ida poolt pärit immigrantide omaga - Tallinn ja Kirde-Eesti tööstuskeskused. Nõukogude Eesti juudid ei olnud paikne rahvastikurühm ega ole Eesti juudid seda ka praegu. Nende arvu suurendas jätkuv sisseränne idast ning vähendasid väljaränne ja madal loomulik iive. Ka Eesti-sisene liikumine oli väga aktiivne, üldiselt eelistati Tallinna. Rahvusrühma suurus Eestis: 1881 3290 1897 3837 1922 4566 1934 4434 1959 5433 1970 5282 1979 4954 1989 4613, emakeelsus 12,4% 1989. aastal elas Eestis 4613 juuti (2355 meest ja 2258 naist), moodustades suuruselt 6. rahvusrühma. 4
Enamik linnu olid maakonnakeskused. Linnade kõrval olid ka uut laadi asulad alevid või alevik aga see oli mitteametlik kui 1917. Töölisasulad, raudteeasulad v mingi kooli v. kultuurikeskused. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused. Vaid üks kord toimus suur 1870a rahvaloendus. Tol ajal oli Eesti kubermangus 958 000 inimest ja kasvas. 20. saj alguses juba üle ühe miljoni. See aeglustus iive langusega, kui sünd langes ja väljaränne suurenemisega. Sünd vähenes, kuna maja sai pärandada vaid ühele, teistele pidi muud tuge pakkuma. Demograafiline revolutsioon (madal suremus ja sündimus), ehk seoses pärisorjuse kaotamise, talupoegade liikumisvabaduse ja talude päriseksostmisega. Üleminek toimus prantsuse tüübi kohaselt, kus langesid suremus ja sündimus peaaegu üheaegselt ja rahvaarvu kasv oli tagasihoidlik. Mindi maalt linna. Naised olid suuremad nn rändajad. Eriti oli seda maakondadevaheliselt.
2009 aastal, olid oma eluga kõige enam rahul põhjapoolsemate väikeriikide elanikud: Taani (98%), Soome (96%), Rootsi (96%) ja Norra elanikud (97%). Kõige vähem olid oma eluga rahul bulgaarlased, ungarlased ja lätlased. Võtmesõnad: elukvaliteet Eestis, elukvaliteet ja rahulolu, üldine elukvaliteet, elukvaliteet Euroopas, Eesti Inimarengu Aruanne 2008, lapse elukvaliteet, eakate elukvaliteet, elukvaliteedi mõõtmine, eestlaste ja eurooplaste tööhõive, keskmised palgad, Rootsi sotsiaalpoliitika, norralaste elukvaliteet Sissejuhatus Elatustaseme tõus toob üldjuhul kaasa elukvaliteedi paranemise. Seda kinnitab ka Eesti inimeste elujärje märgatav paranemine ajavahemikus 20032007. Siiski ei määra arenenud ühiskonnas eluga rahulolu pelk ainelise rikkuse suurenemine. Kuna riigil raha napib, tuleks just majanduskriisi ajal pöörata suuremat tähelepanu elukvaliteedi mittemateriaalsetele aspektidele, eriti psühholoogilisele turvalisusele.
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi
o Kultuuriliste erinevuste kinnistamine rahale omistatavate tähenduste kaudu, identiteedid ja kuuluvus. o Raha sümboliline väärtus tarbimisühiskonnas: seos staatuse kujunemisega, võimuga. o Mentaalne arvepidamine, raha mentaalne märgistamine, eelarvestamine, vastavate tähenduste sotsiaalne konstrueeritus. 12 Seminaritekstid: Väljaränne ja majandus 1. Milline statistiline problemaatika rändega kaasneb? Miks ei ole võimalik väljarännet üheselt mõõta? Statistikas ei ole väljarändajate kohta võimalik väga täpselt arvet pidada, sest olgugi, et ÜRO alalise elukohavahetuse definitsiooni sõnul loetakse selgelt inimene uues riigis alaliseks elanikuks, kui ta on seal elanud või kavatseb seal elada vähemalt 12 kuud, ei ole siiski võimalik kindlaks teha, kas inimene läheb
Suurt rolli mängib ka reklaamiga seotud seadusandlus. Jaemüüja kaubatüübid ja loodud formaat tuleneb samuti seadusandluse interaktsioonist. Samas mõjutavad jaekaupmehed omakorda tarbijaid ning valitsust toodete valikus ja neile formaadi arendamises. (Fernie 2003: 16-17) Järgmiseks suureks jaekaubandusettevõtte keskkonda mõjutavaks teguriks on elanikkond ning seal all kitsamalt tarbija. Üldise rahvaarvu mõjutajad on sündivus ja immigratsioon ühelt poolt ning surmade arv ja emigratsioon teiselt poolt. Tänapäeva majandus seisab silmitsi rahvastiku vananemise probleemiga, kus esineb vähene sündivus ja sellest tulenev kesk- ja vanemaealiste inimeste vanuserühma osatähtsuse suurenemine. (Tonndorf 1995, 13) Seda ka eluea pikenemise tõttu. Lisaks sellele suureneb järjest töötavate naiste arv, mis tähendab, et neile loodud toodete järgi on kasvav nõudlus. Teiselt poolt loob see suureneva nõudluse poolfabrikaatide ja valmistoidu järgi, millega
Linnad, käsitöö ja kaubandus 07.01.09 Linnade arvus muutust ei toimunud (10 linna). Linnu tabas aeglane allakäik. Vene Läänemaailma kaubandus läks Eesti aladest mööda. Ainuke linn, mis tulu sai oli Narva. See tõi linnale suured sissetulekud ja Narva sai raha kasutada oma linnaehituseks. Narva ehitati barokkhooneid. Säilinud tänaseks ei ole eriti midagi peale endise Narva raehoone. (*II ms pommitati puruks*). Oli aruteluks, et Narvast võiks saada Rootsi riigi teine pealinn. Selleni reaalselt ei jõutud. Rakvere ja Paide läänistati > eraomand. Pärnu, Haapsalu ja Tallinn olid teravilja väljaveo sadamatena veidi paremas olukorras. Läbi Narva veeti lina, kanepit. Sisse veeti: sool (hispaania, Portugal), metall, luksuskaubad (vürtsid, paber, puuviljad ja ka tubakas). Talupoeg müüs kauba
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene
EESTI UUSIMA AJA AJALUGU 04.09.12 Kohustuslik kirjandus Eesti ajalugu V ja VI. Viiendast köites käsitletud osa (20. sajandi algus) ta loengus ei käsitle kuni veebruarirev, VI osa kultuur ja Eesti II maailmasõjas. Neist kahest teosest peaks piisama - teisi ÕISis pole väga vajalik. 1917. aasta Sõtta oli mobiliseeritud Eestist u 100 000 meest, neist iga kümnes ei pöördunud kunagi tagasi. Nähes, et sõda ei taha lõppeda, asendus esialgne sõjavaimustus sõjavastasusega. Praktiliselt iga perekond oli sõjas kuidagi puudutatud. Sellega seoses meeleolud rahva hulgas tasapisi langesid. Ooteti, et sõda mingisuguse lõpplahenduse leiaks. Samamoodi sõjategevus oli mõjutanud ka majandust. Need 100 000 meest tähendas seda, et tekkis tööjõupuudus. Lisaks meestele kutsuti sõjaväeteenistusse ka hobused. Vene transpordiolukord oli nigel, raudteed olid rakendatud sõja jaoks. Tehase vabrikud töötasid ennekõike sõjaväe tarbeks. Esmatarbekaupade puudus läks iga aastaga teravamak
Rootsi sõjavägi läks Laiuse lähedale talvituma. Krahv Boris Seremetjev - venelaste ratsaväe juht, kes rüüstas Virumaal ja Rakveres. Sai venevägede ülemjuhatajaks peale Karl XII lahkumist. Sermetjev kohtus Pühajõel Rootsi armeega. Venelastel oli parem loodulik positsioon. Eesti talupoeg Stephan Raabe (Ronga Tehvan) aitas Rootslased mööda kohalike radu Venelaste selja taha, mille tulemusena Rootsi võitis. 1701 - Rootsi saatis enamuse oma vägedest kodumaale tagasi. Liivimaad jäid kaitsma garnisoni- ja väliväed. Erastvere lahing - Rootslased saavad lüüa. 1702 Hummuli lahing - Rootslased saavad taas lüüa. Peter I hakkas rajama Peterburi linna. 1704 Narva ja Tartu langevad Venelaste kätte. Kastres sattusid Rootsi väed lõksu. 16 Talupoegade olukord halvenes, sest tuli hakata Rootis armee varustust loovutama. Maa inimeste omakaitseks moodustati maamiilitsa üksused
1. Eesti uusaja mõiste Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. 2. Eesti uusaja ajaloo allikad Adramaarevisjonid, hingerevisjonid, personaalraamatud, kirikuraamatud. Kristjan Kelchi kroonika (Põhjasõda!). Riigi dokumendid. 19. sajandist ajakirjandus. 19. saj keskel ka statistika. 3. 1710. aasta võimuvahetus. Vene ülemvõimu kehtestamine ja kapitulatsioonid. Põhjasõja tulemused 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. 1710. aasta eelsesse perioodi jääb ka üks lokaalne katasroof 1708. a tehakse tühjaks Tartu ja Narva, sealsed inimesed kü
Eestlaste poliitilise ärkamise aeg 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi koosseisu. 15.11.1917
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500
turunduse tähtsusest ning rahapuudus või olulisemana tunduvate probleemide lahendamine ettevõttes. 12. Turunduskontseptsiooni rakendamine ei tähenda tingimata seda, et ettevõtet peaks juhtima turundusspetsialistid. Küll aga peaks tippjuhtide tegevus olema turule orienteeritud. Kuidas mõjutab see pearaamatupidajat, personalijuhti, tootmisjuhti ja finantsjuhti? Personalijuht võtab tööle ja koolitab turundusega tegelevaid töötajaid ning seab paika palgad. Personalijuht on vahelüli tegevjuhi ning töötajate vahel. Personalijuht töötab koos juhtkonnaga läbi turunduskollektiivi tähtsuse ning vajalikud eesmärgid. Tootmisjuht on turundusse kaasatud kvaliteetse toodangu tähtaegse valmimise kaudu ning kui ettevõte rõhub just toote kvaliteedile või kiirele valmimisele, on tootmisjuhi tegevus ettevõttes ülioluline. Raamatupidaja peab täielikult tundma ettevõtte arvestussüsteemi ning hoidma end
Demograafilise teooria kohaselt on ränne pikaajaline ajalooline protsess, mis on seotud üldise moderniseerumisega ja et rahvastiku üleminek piiratud olekust (nt maalt) suuremale liikuvusele (linn, teised maad jne) on seotud rahvastikuarengu faasidega. 15.Peamised väljarändevood 19. sajandil. 19.sajandil suurenes ränne mitukümmend korda, peamiseks erinevuseks võrreldes eelnevate aegadega oli rände vabatahtlikumaks muutumine (vs orjandus). Suurim oli väljaränne I MS’ini Suurbritanniast (ja Iirimaalt), suur immigratsiooniriik oli ka Saksamaa. Prantsusmaalt, kus rahvastikuareng oli stabiilsem, rändas välja vähem inimesi. Mindi peamiselt USAsse? Ladina- Ameerika riikidesse, eelkõige Brasiiliasse algas massiline immigratsioon 19.saj lõpul, samal ajal hakkasid P-Ameerikasse emigreeruma Lõuna-Euroopa inimesed, mitte anglosaksi pärit rahvastik nagu varem. Peamiselt suurenes rände (ja sisemise rahv.plahvatuse) tõttu USA ja Ladina-Ameerika. 19
EESTI UUSAEG (1710-1900) Uusaja mõiste – Itaalia renessanssiaja humanistid, keeleteaduse huviga. Antiikaeg, allakäik (keskaeg), humanistide kaasaeg (antiikaja taaselustamine). Leonardo Bruni, Flavio Biondo – kolmikjaotuse algatajad. Antiikautorite uurijad, filoloogid, ei olnud tnp mõistes ajaloolased, kolmikjaotus tekkis antiigi ihalusest, mitte ajaloo uurimisest. Ajalooteadusesse jõuab kolmikjaotus Christoph Cellarius (Keller) kaudu – 1680.a-st tegeles ajaloo periodiseerimise küsimusega, avaldas üldkäsitluse antiikajaloost, sajandi lõpul üldkäsitlus keskaja ajaloost ja uue sajandi algul, 1702, ülevaade uusaja ajaloost. Tema kolmikjaotust ajalooteaduses nimetatakse Historia tripartita. Alternatiiv: keskajal oli levinud ajaloo jaotamine suurteks perioodideks, maailmariikide järgi – Babüloonlaste riik, Pärslaste riik, Aleksander Suure impeerium, Rooma keisririik. Jeesuse tulek maailma oli pidepunktiks. 20.saj levinud periodiseering
On aluseks tööjõu nõudluskõvera joonestamisel. 2) palk on võrdne töö marginaalse (piir) mittekasulikkusega. Tähendab, teatud tööaja ja palga puhul on piir, kus mittetöötamine kaalub üles töötamise eelised, ehk vaba aeg on kasulikum ja väärtuslikum kui töötamine pakutava palga eest. On aluseks tööjõu pakkumiskõvera joonestamisel. Neoklassikaline tööturu mudel toimib isereguleerivana siis, kui palgad ja hinnad on paindlikud (töölised nõustuvad madalama palgaga ja töötajate arv jääb samaks). Madalamad hinnad suurendavad nõudlust ja ergutavad tootmise laiendamist. Neoklassikalise teooria kohaselt peaksid kõik töölised tööd leidma kui nad seda soovivad. Tööturu mudel toimib vaid osaliselt. Tähendab, et isereguleeriv tööturu mudel on teoreetiline ideaal, mis tegelikkuses täielikult ei realiseeru. Palgad ja hinnad pigem jäigad kui paindlikud. On olemas kujuteldav
EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle 80%). 18. sajand
novembrist 2005 tähistatakse alates 2006. aastast 27. jaanuari holokausti mälestuspäevana kogu maailmas. Holokausti päeva tähistamise eesmärk on teadvustada noortele sallivuse, demokraatia ja vabaduse tähtsust, mille eiramine võib tänapäevalgi põhjustada inimsusevastaseid kuritegusid, sõjakuritegusid, genotsiidi ja teisi inimõiguste rikkumisi. Selle päeva tähistamisega tahetakse näidata, kuidas fanatism võib üle kasvada vägivallaks. Pärast riigipiiride avanemist laienenud migratsioon on kaasa toonud ka rassiliselt ja usuliselt motiveeritud vihkamist ja vägivalda. Nii peab sellest päevast kujunema kõigi lähiajaloos toimunud genotsiidide ja inimsusevastaste kuritegude, s.o rahvuslikel, rassilistel, religioossetel ja poliitilistel põhjustel taga kiusatud ohvrite mälestamise päev. Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) on soovitanud holokausti ja teiste inimsusevastaste kuritegude ohvrite mälestamispäeva tähistamise viisi valida koolidel endil
venelaste hulk eelkõige kasvama läbi linnade ( sõjaväelased, kaupmehed, ametnikud). 1782 moodustasid venelased umbes 2% eesti ala elanikest. 19 sajandil venelaste osatähtsus eesti linnades kasvas veelgi- tartu ülikool venestamine, vene seltsid. 1897 a. Juba 4,5 % eesti ala elanikest. Iseseisvas eestis elas 90 tuhat venelast. Pärast 2 maailmasõda toimus venelaste rahvusrühma kiire kasv kuni 1990 aastani, siis alates hakkas toimuma väljaränne. 19/20 sajandivahetus venestamine. Iseseisvas Eestis 1922. Elas 91 109 venelast (u 20 000 olid põgenikud Venemaalt). Enim venelasi elas piiriäärsetes valdades. 1934 elas Eestis 92 656 venelast( 8,2%). Pärast 2. MS rahvusrühma kiire kasv. Tänu Vabadussõjas haaratud vene aladel suurenes venelaste arv. Venelaste seltskond pole väga ühtne: nt veneusulised, lisaks üks osa on neid, kelle juured on siis juba 100 aastaid, või siis hiljuti põgenikena tulnud. 1960-1980 tuli tööliste mass
EESTI KESKAEG 06.02.12 Keskajal ei olnud Eestit ja see periood mida me räägime, ei ole keskaeg. Suurel määral see Eesti piiride loomine on aset leidnud keskajal. Kui me räägime sellest, et sellises rahvusriikide ajaloo ettekujutuses vastab üks riik ühe rahva asualale, siis tegelikult ühe poliitilise üksuse elanikkond on üheks rahvaks homogeniseeritud alles riigi poolt, administreeriva tegevuse poolt, kus kesksel kohal on kirikupoliitika ja koolipoliitika. Kui me räägime keskajast, siis me peame arvestama, et ka Eestis puudus eesti kirjakeel, mis oleks ühendanud Lõuna- ja Põhja-Eestit, kes räägivad ju erinevaid dialekte. Kui arheoloogid ja ajaloolased kirjutavad minevikust, siis nad kasutavad mõisteid erinevalt, nt ei saa rääkida Võrumaast, sest Võrumaad ei olnud olemas. Poliitilist üksus Eesti, mis vastaks tänapäeva Eestile, ei ole olnud enne 20. sajandit. Samas keskaegsed autorid kasutasid mõistet Estland sellises tähenduses nagu tänapäevane Eesti on. Tei
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI
mida ei ole võimalik teaduslikult põhjendada. Poliitikuks ei saada politoloogiat õppides ja ma ei ole sugugi kindel, et politoloogid on paremad poliitikud kui ükskõik millise muu taustaga inimesed. Politoloogia areng Kuigi me saame väita, et kõigil ajaloolistel perioodidel pea kõigis geograafilistes regioonides on püütud õpetada poliitikat ning pidevalt on suurenenud arusaamine poliitikast, on politoloogia (võime nimetada ka modernseks politoloogiaks), mida õpetatakse ja uuritakse sotsiaalteaduste raames, siiski väga noor teadus – natuke üle 100 aastat vana. Sünnimaaks peetakse USA-d, kuna seal arenes kapitalism kõige kiiremini. Politoloogia tekkis tänu rahvusvaheliste korporatsioonide arengule, kuna need laienesid üle riigi piiride ning tekkis vajadus tiheda infovahetuse järgi. Vana-Kreekas ja keskajal uuriti politoloogiaga seonduvat poliitilise
Jätkusuutlik valitsemine: legitiimsus- võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas; efektiivsus- eri sotsiaalsete gruppide huvide tasakaalustamine ehk suutlikkus otsuseid ellu viia; läbipaistev ja kaasav Hea valitsemine: legitiimne e. Õiguspärane, efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav c) Demograafia, demograafiline jätkusuutlikkus. Rahvastikuprotsessid nii Eestis kui ka maailmas üldiselt. Demograaafia. Rahvastiku teadus. Rahvastiku trendid, iive, väljaränne, keskmine eluiga 100 kõrgharitud mehe kohta 200 naist Demograafiline jätkusuutlikkus- rahvastiku kvantiteet (vähenemine, ülerahvastus, migratsioon), rahvastiku kvaliteet (haridustase, tervis, kaasatus ühiskonda). Eesti rahvaarv on vähenendud eelmise aasta jooksul 0,1%, viimase viie aastaga pole rahvaarv vähenenud rohkem kui 2000 võrra. 2016 1. jaanuaril oli rahvaarv 1500 inimese võrra väiksem
Esivanemad pärinesid Austriast. Vanaisa tuli Baltikumi, kui Austrias protestante taga kiusama hakati. Rothi isa oli Pärnus maakonna rentmeister. Johann Philipp von Roth sündis Pärnus 13. novembril 1754. Õppis Königsbergis, algul kolleegiumis, siis ülikoolis. Sealt läks Halle ülikooli. Algul õppis õigusteadust, siis teoloogiat. Halles sai mõjutusi ratsionalistlikust mõtteviisist, st õpetajad andsid usus edasi vaid seda, millest mõistus aru jaksab saada. 1777 a tuli kodumaale, oli kuni 1780 Tartus kodukoolmeister. 1780 sai Kanepi kirikuõpetajaks, ühtlasi oli Võru linnakoguduse ajutine õpetaja. Naiseks võttis ta Kursi praosti tütre. 1798 sai Roth Võrumaa praostiks, 1803 Liivimaa piiskopikohtu e ülemkonsistooriumi assessoriks. 1805 a sai tema praostkond veel 8 kogudust juurde, nii et kõik Tartu murret kõnelevad kogudused kuulusid tema praostkonda (17). Näddali-Leht oli tartu-murdeline.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
