sõltumata. Progresseeruv maksusüsteem on oma mehhanismiga taganud avaliku sektori rahastamise. Avaliku võimu elluviidav heaolupoliitika on nõudnud kõrgeid makse ja õigustanud riigi ning kohalike haldusüksuste suure planeerimis- ja haldusbürokraatia ülalpidamist. Näiteks naised osalevad tööturul seda suuremal määral (st. suurema tööturuaktiivsusega, pikema tööaja ja pidevama osalemisega), mida parem on nende haridus ja seega konkurentsivõime tööturul Inimkapitali teooria kohaselt võib hariduse omandamist vaadelda kui investeeringut inimkapitali, millelt saadakse tulu hilisema tööelu ja elukäigu eri perioodidel. Inimene valib oma koolituse nii, et 3 2007
EKSAMIKÜSIMUSED HARIDUS JA HARIDUSSÜSTEEM · Nimeta Eesti haridussüsteemi korraldamise põhimõtted (EV haridusseaduse alusel) Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib. Haridussüsteem koosneb alasüsteemidest: · Haridusest- mis on kujundatud hariduse ülesannete ja tasemete alusel · Haridusasutustest kui hariduse eesmärke elluviivatest organisatsioonidest · Haridusküsimused on keerukaimad ja raskemad küsimused, mis igal riigil tuleb lahendada. Miks? Haridusküsimused puudutavad väga suurt osa kogu elanikkonnast. Haridus tegevus tuleb pikaks ajaks ette planeerida, lähtuvalt vaatest tuleviku ühiskonda (milline oleks vajalik
Eesti pedagoogika klassika Peeter Põld (1878-1930) Üldine kasvatusõpetus, 1932 Eesti kooli ajalugu, 1933 Johannes Käis (1885-1950) Isetegevus ja individuaalne tööviis, 1935 Koolile pühendatud elu, 1985 Hilda Taba (1902-1967) õppekavateooria uurija USA-s Pedagoogiline Aastaraamat, 1991/92, Tartu, 1994 Akadeemia 1996, nr.10 Aleksander Elango (1902-2004) Pedagoogika ajalugu, 1984 Eesti pedagoogilise mõtte ajaloost, 1988 Tagasivaade, 2001 3. Pedagoogiline perioodika Kasvatus Eesti Kool Haridus Õpetajate Leht History of Education Studien zur Geschichte der Pädagogik 4. Haridusseadusandlus 5. Õpikud, õppevahendid, programmid 6. Kunst, kultuuriloolised materjalid - muuseumid, kirjandus jms. Rahvapedagoogika: Harjutamine teeb meistriks Vääna vitsa, kui vits väändib Hirmuta kasvab, auta elab Mida armsam laps, seda valusam vits Töö kiidab tegijat Virk käsi leiab igal pool leiba Initsiatsioon (lad.k. INITIATIO sissepühitsemine)
tõid peamiseks erinevuseks riigilipu kasutuse. Kõik väitsid kui ühest suust, et riigilippu lehvitatakse igal pool: sünnipäevad, riigipühad, lemmikloomade sünnipäevad, ülikooli lõpetajate aksesuaaridena, tortide peal ning aiakaunistustena. Võrreldes Eestiga on nende jaoks lipp suure au sees. Positiivseks aspektiks on kindlasti võimalus omandada uus keel ning ka erinevad huvitavad õppekavad, sest Taani haridussüsteem erineb Eesti omast mõnetigi. 1.1. Taani kuningriigi kultuur ja eluolu Taani paikneb Jüüti poolsaarel ja 474 saarel ning tema pealinn on Kopenhagen. Taani pindala on 43 094 km². Taanis elab 5 602 600 inimest ning tervelt 130,3 inimest elab ühel km². Riigikeeleks on taani keel ning rahaühikuks on kroon. Taanis elab väga väike protsent välisriigi kodanikke. 98% Taani elanikest on luterlased. Tööpuudus on 8,8%, võrreldes
Ettepanekute tegemine Eestile huvi pakkuvate uuringute läbiviimiseks. Eesti ekspertide ja ametnike OECD-s praktiseerimisele ja töötamisele kaasaaitamine uute teadmiste ja kogemuste saamiseks. Osalemine heade tavade väljatöötamises. Eesti tugevused ja kogemused Erapensionid, riikliku pensionisüsteemi arendamine Infotehnoloogia Majandus- ja fiskaalpoliitika Maksundus Roheline majanduskasv Valitsemine Haridus 6 Eesti OECD liikmeks kutsumisel võeti kindlasti arvesse seda, et ehkki Eesti on väike riik, pärinevad siit mitmed majanduspoliitilised uuendused. 1990. aastatel reformis Eesti kiiresti edukalt ja põhjalikult oma majanduse. Eesti oli esimesi riike, kes 1994. aastal proportsionaalse tulumaksusüsteemi kasutusele võttis. Oleme infotehnoloogia kasutamiselt
gete vaimsete võimetega, nagu ka väga tugeva vaimse alaarenguga inimesi (IQ tulemused jaotuvad normaaljaotuse ehk Gaussi kõvera kohaselt). Eesti laste vaimsete võimete kohta on tehtud mitu ulatuslikku uurin- gut. Esimese, 1933. aastal alanud ja üle 12 000 Eesti koolilapse vaimsete võimete testidel põhineva uuringu tulemused vormistas Juhan Tork oma 1939. aastal kaitstud doktoritöös “Eesti laste intelligents”. Tema uuringus selgunud paljud seaduspärasused on leidnud kinnitust ka tänapäeval, nagu osutab J. Allik oma ülevaates Torki tööst (Allik, 2009). Nii näiteks leidis Tork, et geneetiliselt sarnasemate isikute vaimsed võimed on sarnasemad – nagu enamikus nüüdsel ajal kaksikute kohta tehtud uuringutes, selgus ka Torki uuritud kaksikute puhul väga kõrge seos nende IQ vahel (r = 0,76), mis viitab pärilikkuse suurele osakaalule vaimsetes võimetes. Allik osutab
Haridusalasteks eesmärkideks on: 1. vanusele vastav esimese keele lugemis-, kirjutamis-, rääkimis- ja kuulamisoskuse omandamine; 2. teise keele hea lugemis-, kirjutamis-, rääkimis- ja kuulmise järgi arusaamisoskuse omandamine; 3. vastavas klassis nõutavate üldhariduslike oskuste omandamine teistes ainetes, nagu matemaatika ja looduslugu; 4. nii koduse keele kõnelejate kui ka sihtkeele kõnelejate kultuuri mõistmine ja hindamine. Seega on keelekümblusprogrammis kakskeelne haridus lisaväärtus, kuna eesmärgiks on mõlema keele (K1 ja K2) funktsionaalse oskuse oman-damine ning mõningatel juhtudel ka kolmanda keele valdamine (vt Genesee, 1998, nt). Kõige iseloomulikum joon keelekümblusprogrammis ongi asjaolu, et teises keeles õpetatakse tavalisi üldhariduslikke õppe-aineid, nagu matemaatika ja looduslugu. Keelekümblusõpilastelt oodatakse nendes õppeainetes samu tulemusi kui oma
õnnelikkuse uuringutes üle kogu maailma: "Kõike kokkuvõttes, kuivõrd rahul Te oma eluga üldiselt olete?"4 Viimasele küsimusele pidi vastama viiepalli skaalal, mille lõppudeks oli väga rahul ning üldse mitte rahul. Kas Eestis ollakse oma eluga rahul?5 Veidi üle poolte vastajatest oli oma eluga kas siis rahul või väga rahul. Viimase küsimuse tulemus kordab protsendipealt 2003. aasta novembris Eestis läbi viidud Eurobaromeetri uuringut, mille kohaselt oli Eesti elanike eluga rahulolu Euroopa Liidu praeguse 25 liikmesmaa seas kõige madalam. (Uuringus osalenud riikidest jäid Eestist tahapoole veel vaid Rumeenia ja Bulgaaria.)6 Kõikidest vastajatest oli oma eluga väga rahul 51 inimest ehk vaid kolm protsenti 1753. Viis protsenti vastajatest vastupidi ei olnud oma eluga sugugi rahul, 67 vastajatest, mis teeb neli protsenti, ei osanud vastata antud küsimusele.
Uued on halvemas seisus, sest neil puudub töökogemus Madalam sisenemispalk Töötus Otsimis- ja sobitusteooria Töövõtja ja tööandja ei oma piisavalt infot üksteise ja tulevase töösuhte omaduste kohta Enam töökohavahetusi töökarjääri alguses (job hopping, job shopping) Institutsionaalsed mudelid Haridussüsteemi ja tööturu seotus Kutse omandatakse ettevõttes Kutse omandatakse haridussüsteemis Praktika toimub ettevõtetes · Selektsioon · Üleminek seesolijaks Praktilised oskused omandatakse koolis Haridussüsteemi ja tööturu vaheliste seoste mõju tööturule sisenemisel Sees ja väljas olijate teooria Seesolijad stabiilsed töökohad, kaitstud regulatsioonidega Väljasolijad ilma tööta, madalapalgaline töö, osaajaga töö, hooajaline töö Sisenejad
Kirjandi valdkonnad 1. Eesti ja eestlased 2. Eetika, moraal, religioon 3. Haridus 4. Inimene ja inimsuhted 5. Inimene ja ühiskond. Sotsiaalpoliitika, majandus, ajalugu jm 6. Keskkond ja loodushoid 7. Kultuur: keel, kirjandus, kujutav kunst, muusika, arhitektuur, teadus jm 8. Meedia 9. Rahvusvahelised suhted: ajalugu ja tänapäev 10. Sport, harrastused, vaba aeg Kohustuslik kirjandus: 10. klassi kirjandus: Mehis Heinsaar novellikogumik "Ebatavaline ja ähvardav loodus" Kristiina Ehini luulekogu
pole tasakaalus. Tööga hõivatuid on 15 74 aastaste seas umbes 627400 inimest ehk siis 61% kogu rahvastikust. Kuid näiteks erinevalt paljudest teistest maadest on Eestis naiste hõivatus kõrge - töötajaist moodustavad nad 50,4%, nende tööpuuduse tase on meeste omast oluliselt madalam ja tööealistest naistest töötab 55%. Tööpuuduse käes kannatab seevastu 8.9% rahvastikust. . Eesti praeguste tööjõuprobleemide juured peituvad eeskätt haridussüsteemis. On vale pidevalt korrutada, et kõik noored peaksid ilmtingimata kõrghariduse saama. Viimaste aastate arengud kõrghariduses on samas pidurdanud kutsehariduse arengut ja tekitanud ressursside ebaühtlase ja ebaefektiivse jaotumise. Lisaks kvalifitseeritud tööjõu puudusele on Eestis endiselt probleemiks võrreldes ülejäänud Euroopaga ühed madalaimad palgad regioonis. Peale 2007 aasta majanduskriisiga seonduvat palkade langust on keskmine kuupalk taas tõusma hakanud. Näiteks 2012
koolide eestikeelsele õppele, samas kui need punktid on mitte-eestlastele alles üheksandal ja kümmendal kohal. Sellegipoolest peavad sallivust ja võrdselt kohtlemise põhimõetet tähtsaks kõik Eesti elanikud, kuigi mitte-eestlastel on need punktid siiski kõrgemal kohal4. USA Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskus uuris aastatel 2009-2010 noorte Eesti venelaste ja eestlaste ning Venemaa noorte omavahelisi hoiakuid. Uuringus osalesid 16- 29aastased noored. Küsitluse vastuste kohaselt suhtub 34% eesti rahvusest noortest venelastesse vaenulikkuse või hirmuga ning ainult 7% imetluse või sümpaatiaga. Suurem osa vastajaid olid kas neutraalsed või ei osanud seisukohta võtta. Venelaste suhtumine nii Eestis kui Venemaal on uuringu kohaselt palju positiivsem. Eesti venelastest suhtub eestlastesse vaenu või hirmuga ainult 8% ja 30% neist suhtub eestlastesse hoopis imetluse või sümpaatiaga
psühholoogilisi omadusi ning edukust ja võimeid eri valdkondades. Renzulli soovitab andekate programmidesse õpilaste valimisel võtta vaatluse alla vähemalt 15 protsenti potentsiaalselt andekaid lapsi ja pooled IQ alusel aga kindlasti sama palju ka õpetajate hinnangu alusel. Arvesse tuleks võtta ja muid näitajaid (enesehinnang, sõprade või vanemate arvamus) (Sepp 2010: 63). 13 Kuna Eesti haridussüsteemis ei ole väga palju võimalusi laste testimiseks psühhomeetriliste testidega ja samuti pole see ka kõige parem viis andekate avastamiseks, kasutatakse andekuse tuvastamiseks rohkesti psühholoogilise intervjuu meetodit. Selle käigus üritatakse kindlaks määrata, millised on konkreetsed lapse hariduslikud erivajadused, mida kool peaks märkama ja toetama (ibid.) Süsteemseks mudeliks andekate õpilaste identifitseerimisel on ENTERi (etappide)
Kordamisküsimused Haridussotsioloogia problemaatika ja kontekst Antikainen jt (2009): miks tegeldakse kasvatuse ja haridusega? Kuidas ja miks on kasvatus- ja haridusprotsessid ning - struktuurid kujunenud ühiskonna muutudes sellisteks, nagu nad on? Kas haridus on kaasaegses ühiskonnas sotsiaalse kontrolli vahendiks või pakub ta indiviididele ja gruppidele ka võimaluse oma eesmärkide saavutamiseks ning ühiskonna muutmiseks? • Alljärgnevalt vaatleme hariduse ülesandeid, institutsionaliseerumist ja korraldust, protsesse ja praktikaid ning tähendusi ja tagajärgi indiviididele, gruppidele ja ühiskondadele. Inimesed omistavad tähendusi ja teevad valikuid hariduse ja õppimise põhjal selle ruumi
Sisukord: Sissejuhatus Üldandmed Geograafiline asend Loodus Kliima Majandus Ajalooline ülevaade Soome majanduses Majanduskasv Majanduse struktuur Maksutase Väliskaubandus Arengutase Rahvusvahelised organisatsioonid Rahvusvahelised ettevõtted 20 Soome rahvusvahelisemat ettevõttet Erialalised Rahvastik Tööelu Suurimad linnad Energiavarud Maavarad Energia Majandussidemed Põllumajandus Metsamajandus Keskkonna brobleemid Tööstus Transport Soome minek Turism Mida teha ja vaadata Populaarsemad turismi piirkonnad Suusakeskused Soome 10 suurimat suusakeskust Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Referaadi teemaks on Soome Vabariik. Soome valisin ma sellepärast, et Soome on meie põhjanaaber. Soome on meid alati aidanud ja ta on meile nagu suur vend. Välja on toodud Soome üldandmed. Majanduse lähiajalugu ja
Muinaseestlaste usund oli eelkõige loodususund. See tähendas inimtegevuse pidevat kooskõlastamist looduse arvamusega. Loodust ja looduslikke objekte käsitleti elusolendeina. Tähtsal kohal on sõnamaagia. Paljud loitsud ja rahvalaulud on maagiaga seostatud. Eestlastel oli ilmselt välja kujunenud ka kõrgeimad jumalad. Tarapitat nimetab Läti Henriku Kroonika kui kõrgeimat jumalat ilmselt piksejumalat pikne on kõigi naaberrahvaste paganlike peajumalate atribuut. 2. Haridus XIII-XV sajandil Eestis (Euroopa kultuuriruum) KATOLIKUAEG XIII saj. alguses langesid Eesti alad saksa ristisõdijate valdusse. Eestit hakkasid valitsema võõrad baltisakslased ja see määras Eesti kultuurilise omapära sajandeiks. Maa vastsed valdajad, maahärrad ja nende vasallid, asusid Eestit kujundama Euroopa, eelkõige Saksamaa eeskujul. Kerkisid linnad, linnused, kirikud ja kloostrid. Sellegipoolest säilis tehtu juures provintsluse, ääreala maik.
rändlinde. Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud. Sügavamas soolases meres esineb muuhulgas turska ja makrelli, rannikumeres ja mageveekogudes lõhet ja haugi. Ka varem igapäevatoiduks olnud heeringas ja räim on muutumas delikatessiks. Jõgedes ja järvedes elab 52 liiki mageveekala, osa neist on haruldased. 4.6.Keskkonnaohud Rootsi suuremad keskkonnaohud on pinnast ja järvesid ohustavad happevihmad ning Põhjamere ja Läänemere reostus. 5. Haridussüsteem 5.1. Lastehoolekanne Rootsi vallad on seadusejärgselt kohustatud osutama hoolekannet lastele, kes seda vajavad kas lastepäevakodudes, pikapäevarühmades või lasteaedades(üle poole 0-6- aastastest lastest käib lasteaias.) 5.2.Põhi- ja keskkool Rootsi haridussüsteem on hästi paindlik. Kuigi põhisuunised (nt: millised teadmised peavad olema 16-aastasel noorel) on haridussüsteemile antud valitsuse poolt, on igal
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Kerli Matvere EUROOPA LIIDU RIIKIDE KINNISVARATURU TSÜKLITE JA SELLEGA SEOTUD MAKROTEGURITE NING LAENUTURU TEGURITE AEGRIDADE MUSTRID AASTATEL 2005-2013 Magistritöö sotsiaalteaduse magistri kraadi taotlemiseks majandusteaduses Juhendajad: Kaia Kask, Uku Varblane Tartu 2014 0 Soovitan suunata kaitsmisele ....................................................................... (juhendaja allkiri) Kaitsmisele lubatud „ „ ................... 2014. a. ...........................õppetooli juhataja ..................................................................
1 Probleemi püstitamine Meil on vaja teada, miks on tehnoloogilised erialad noorte hulgas nii vähe populaarsed, kuigi nende omandamine looks noortele hea perspektiivi olla elus edukas. Millega ühiskonna ja humanitaarsete erialade populaarses väga selgelt ületab tehnoloogilisi ja loodusteaduslikke. Samas, kui on teada, et tööjõuturul on humanitaarse kvalifikatsiooniga inimeste ülejääk? Kas põhjused on isiklikku laadi või on probleemid meie haridussüsteemis? Nendele küsimustele on püütud käesolevas väiikses uurimistöös leida vastuseid. 2 Hüpotees Koolides on matemaatika, füüsika ja keemia kui peamiste tehnoloogiliste distsipliinide baasainete õpetamine muudetus liiga raskeks ja ebahuvitavaks. Teiseks on nende ainete õpetajate valik väga piiratud, mistõttu on reaalalade õpetajate hulgas vähe neid, kes oleksid korraga head oma aine tundjad ja suurepärased pedagoogid.
üksikisiku olulisus ühiskonnas ja see tõi kaasa ka hästiplaneeritud lapsepõlvehariduse. (Kellel see oli võimalik). Esmakordselt loodi sõdurite orbudele koolid kus neid õpetati näiteks tehastetöölisteks, puuseppadeks jne Teistel juhtudel oli kutseharidus sarnane teiste riikide omadega, õhtuti ühiskondlikes ja tööstuskoolides, ometigi ei olnud need mõeldud kõikidele. 1871 Prantsuse Vabariigi välja kuulutamine tõi kaasa järgmised muutused 1) kohustuslik haridus, 2) peale 13-aastaseks saamist peaks töötama (nn tänaval hulkumist, logelemist püüti takistada) 3) koolitusvajadus kaasaegse mehaanilise ja elektrotehnika valdkonnas 4) kahte tüüpi riiklikud koolid kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistid ja vabriku liht liinitöölised (inimesed, kes teevad kätega tööd, aga ei ole käsitöölised väga keeruline tõlkida) ja kantseleitöötajad. Saksamaal ei toimunud tekstiilitootmise mehhaniseerimist kuni 19. sajandi keskpaigani, kuid
Parim näide siin oleks järgmine -nad tegelevad heategevusega. Kokkuvõttes võiks öelda, et mind hämmastas lugemise juures Russeau kompententsus ja asjade just selline nägemine. Tegelikkuses on ju ühiskond läbi sajandite ja kehaliste karistuste jõudnud välja just selliste kasvatusmeetodite juurde mille peale kirjanik tuli juba 17 sajandil. Kõik see oli juba kusagil, kellegi poolt nähtud tõhus süsteem, meie pidime selleni jõudma suure ringiga. KASVATUSSÜSTEEM INTELLEKTUAALNE HARIDUS *LASE LOODUSEL TEGUTSEDA *HOIA EEMALE KULTUURI KAHJULIK MÕJU *KÕNELDA AINULT TÕSISTE ASJADE JA TEGEVUSTE LÄBI *VAATLUS *ASJAD, MITTE SÕNAD *VAATLUS JA TEGEVUS SIDUDA TEINETEISEGA TAHTEKASVATUS *TEGUTSEDA TULEB LASTA AINULT LOODUSE TUNGIL *AIDATA AINULT VAJADUSE KORRAL *MIS ON KEELATUD, SEE NII PEAB KA JÄÄMA *“EI“ MORILISEERIVALE KASVATUSELE *MÕJUV KASVATUSVAHEND ON VABADUS *INIMTEGEVUSTE ÕIGE HINDAMINE *TOITA TULEB ENNAST OMA KÄTETÖÖGA SEKSUAALPEDAGOOGIKA *MITTE RUTATA
Allardt´i heaolukontseptsioon 1975 Heaolu on rajatud vajadustele ning heaolu tase tuleneb vajaduste rahuldamise tasemest: omamine - vajadused, mis on seotud objektiivsete ja materiaalsete ressurssidega; kuulumine - vajadused, mis on seotud sõpruse ja armastusega; olemine - vajadused, mis on seotud enesemääramisega (identiteediga), käsitlevad seotust ühiskonnaga. Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet. Elustandard - sissetulek, eluase, töö, haridus ja tervis. Elukvaliteet sõltub: 1) sotsiaalsetest suhetest pereliikmetega, sõpradega, naabritega 2) eneseteostusest: sotsiaalne staatus, poliitilised ressursid ja võimalus vaba aja veetmiseks Heaoluriigis kasutatakse võimu (poliitika ja haldusaparaadi abil) turujõudude toime mahendamiseks: 1.indiviididele ja peredele miinimumsissetuleku tagamiseks sõltumata nende varanduslikust seisust 2.suurendamaks indiviidide ja perede julgeolekut teatud sotsiaalsete probleemide puhul
MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 1. PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920). RAHVUSVAHELISED SUHTED 1920. AASTAIL Pariisi rahukonverents algas 18. I 1919. a. Osa võttis 27 Saksamaa ja selle liitlastega sõjaseisukorras olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Kaotanud riikide esindajaid Pariisi aga enne rahulepingute allakirjutamist ei kutsutud. Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Versailles' rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga ja millele kirjutati alla 28. VI 1919. a. Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles' rahulepingu kohaselt pidi Saksamaa 1) andma Prantsusmaale tagasi Elsass- Lotringi ja loovutama alasid ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale (Saksamaa kaotas nende lõigete läbi 1/8 oma pindalast); 2) keelati sõjaväeteenistuskohustus ja saadeti laiali kindralstaap; 3) Saksamaa ei tohtinud omada lennuväge ega allveelaevu, kusjuures kitsendava
2 SISSEJUHATUS Suurbritannias peetakse haridust väga tähtsaks, seal on umbes 30 000 riigikooli ja 2000 erakooli. Briti seadused kohustavad kõiki lapsi haridust saama seni kuni nad on 16 aastased. Haridus on kohustuslik, kuid koolis käimine mitte, mis tähendab et õpilased ei pea koolis haridust omandama vaid võivad õppida ka koduõppe meetodil. Haridus on tasuta kõigile lastele vanuses 5 kuni 18. Umbes 93 % Inglismaa õpilaste haridusest rahastatakse avalikest vahenditest, samas 6 % õpilastest käib erakoolides, mille rahastamine toimub lapsevanemate poolt. Referaadis anname ülevaate põhiliselt Inglismaa eriharidussüsteemist, seda kahel põhjusel, esiteks Inglismaa on Suurbritannia üks suurimaid haldusüksuseid, teiseks Walesi, Sotimaa ja Põhja-Iirimaa eriharidussüsteemid on siiski üldjoontes sarnased. Meie töö on jaotatud neljaks
1. Loeng Peamised heaolurežiimid Milleks mudel vajalik on: mudel kui ideaaltüüp: seletab konkreetset nähtust teooriast tulenedes. Mudel kui stat. võrreldavus. Mitte kõik rikkad riigid ei ole HR. nt diktatuur. HR-ist rääkides peame silmas mingit riiki, mis on tõsiselt käsile võtnud sotsiaalkindlustussüsteemid. Klassikaline arusaam HRst: Turg ja valitsus hoiavad üksteist tasakaalus. HR kui turutõrgete pehmendaja: Barr: “HR aitab kaasa majanduslikult efektiivsuse saavutamisele. HR teeb midagi sellist, mida turud ei tee või teevad seda ebaefektiivselt.” : de-commodification ehk lahtikaubastamine. Kaasaegne arusaam HR: Riik, turg ja kodumajapidamine on omavahel sektoriti seotud. Richard Titmuss 1960nd: 1. Residuaalne mudel-jääkrahastamise mudel: Indiviidi heaolu peavad tagama turg ja pere, kui need ebaõnnestuvad, siis sekkub riik. Riigi sekkumine on ajutine (hädaolukorras) 2. Industrial performance mudel- tööpanuse mudel:vajadused peavad saama rahuldatud vastavalt
aasta märtsis otsustasid liidu juhid seada uus eesmärk: muuta Euroopa Liit 2010. aastaks "kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistele põhinevaks majanduseks maailmas, mida iseloomustaks säästev majanduskasv koos suurema arvu ning paremate töökohtadega ning suurema sotsiaalse ühtekuuluvusega". Liidu juhid leppisid kokku ka selle eesmärgi saavutamise üksikasjaliku strateegia. Lissaboni strateegia hõlmab selliseid valdkondi nagu teadusuuringud, haridus, koolitus, Interneti-ühendus ja online-äritegevus. See hõlmab ka Euroopa sotsiaalkindlustussüsteemide reformi, mis peavad muutuma jätkusuutlikuks, et nende hüvesid saaksid nautida ka tulevased põlved. Igal kevadel arutab ülemkogu Lissaboni strateegia elluviimist. Maastrichti kriteeriumid: viis kriteeriumi, mille alusel otsustatakse, kas ELi riik on valmis euro kasutuselevõtuks. Need kriteeriumid on järgmised.
ÜHISKONNAÕPETUS III KURSUSELE TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖORGANISATSIOONID, DEMOKRAATIAT KINDLUSTAVAD KONVENTSIOONID. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tähtsaim organ on julgeolekunõukogu. Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Liikmesriike 193. ÜRO Lastefond (UNICEF) loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon Alates 1990. aastast juhindub UNICEF oma missiooni täitmisel lapse õiguste konventsioonist. UNESCO ÜRO Haridus- ja Teadusorganisatsioon. Tegutseb alates 1946. aastast, sellesse kuulub 186 riiki, sh Eesti. 1998. aastal võeti Tallinna vanalinn UNESCO maailmapärandi nimistusse, kuhu praegu kuulub 552 haruldast kultuuri- ja loodusobjekti 112 riigist. 1998. aast
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond XXX XXXX EESTI KEEMIATÖÖSTUS VÄLISMAJANDUSTEGEVUSES AASTATEL 2004-2008 Kodutöö aines: Välismajandus Õppejõud: prof Xxxx Tallinn 2011 Sisukord 2 Sissejuhatus Eesti keemiatööstus on olnud tihedalt seotud põlevkivitööstusega, kuid järjest rohkem leiavad arendamist teised keemiatööstuse allharud. Tootmise restruktureerimise tõttu on tööhõive keemiatööstuses pidevalt vähenenud. Kui 1997. aastal töötas keemiatööstuses üle 8 tuhande töötaja, siis tänaseks on hõivatute arv vähenenud üle kahe korra. Müügi ja tootmismahud on jäänud aga praktiliselt muutumatuks ehk tootmismahtu on suudetud hoida tänu tootlikkuse suurenemisele. Kuigi tootlikkus on kiirelt kasvanud, jääb see veel oluliselt alla arenenud riikide näitajatele. Kui lisandväärtus töötaja kohta oli 2005. aastal Eestis
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond Valli Kink Turunduse lõpupraktika Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkoolis praktikaaruanne Juhendaja:Helle Liblik Tallinn 2014 0 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS................................................................................................ 2 1Ettevõtte üldiseloomustus............................................................................2 2Ettevõtte tooted.........................................................................................11 3Turundustegevus........................................................................................14 4Logistiline tegevus.................................................................................
samal ajal: • kasutada globaalsete juhtimisstruktuuride analüüsi on avatud kohalikele strateegiatele ja realistlike strateegiate väljatöötamisele, ühildub kolmnurga dünaamikaga, vältides seda vabatahtlike pingutused; • luua kohaliku valitsemise võimekus, et selles oma osa mängida globaalsete juhtimisstruktuuride kujundamine (nt globaalsed sotsiaalsed ja ökoloogilised standardid); • heaperemehelikult siduda kohalik pädevus globaalsete ressurssidega (nt kohalik tehnoloogilised potentsiaalid koos tehnoloogiliste sõlmedega globaalses väärtuses ketid); • kasutada kohalike poliitikavõrgustike globaalsete osalejate kohalolekut (nt. Sellega seotud valitsusvälised organisatsioonid, juhtfirmad, rahvusvahelised organisatsioonid ülemaailmsete standardite jälgimine ja rakendamine kohapeal) kujundab soodsalt asukohafaktoreid. Kohalike näitlejate "mänguruum" laieneb
1540. aastatel toimus ülestõus, nn DACKESÕDA, mis oli alguses edukas ja ohustas Gustav Vasat. 1550. ndatel toimus sõda Venemaaga Soome piiride pärast. Gustav Vasa pojad 1544. a. Västeråsi riigipäev: Erik uus Rootsi kuningas Johan Soome hertsog Magnus Östergötalangi hertsog Karl Södermanlani hertsog Rootsi Gustav Vasa poegade ajal Rootsi jõudis renessanss. Rootsi territooriumi suurendamine. ERIK XIV 1560-1568. a. Gustav Vasa I abielust Väga hea haridus Väga mitmesugused majanduslikud ja poliitilised plaanid Rootsi Erik XIV ajal ERIK XIV ei soovinud oma võimu vendadega jagada ja selleks koostati 1561. a. ARBOGA PARAGRAHVID. 1561. a. kroonimistseremooniaks valmistati uued võimusümbolid, mis maksid palju. Jagas aadlitiitleid lihtsat päritolu meestele ja valis neid ka oma kaastöölisteks, kuna ei usaldanud kõrgaadlikke. Rootsi Erik XIV ajal Loodi nn kuninga komisjon.
vastukaaluks tegelikule spordile. Osavôtjad on tavaliselt vähemused ülikoolidest kes käsitlevad endid nagu poliitilist opositsiooni kapitalismile. 5. Spordi vahendiline mudel käsitleb sporti kui vahendit, mis on kindlaks määratletud teatud funktsioonidega nagu sotsiaalemotsionaalsed, sotsiaal inegratiivsed, poliitilised, bioloogilised ja sotsiaalsed funktsioonid. See mudel on arutelus seoses spordi rolliga haridussüsteemis. Toodud kirjeldused iseloomustavd vaid üldjoontes spordi sisemist struktuuri. Mis on aga spordi erilised tunnused, mis eristavad sporti? Vaadates suurlinnades vaatetornist linnale eristame me selgesti spordiehitiste jooni, mis on iseloomilikud spordile. Spordis kehtivad omad reeglite 22 struktuurid, mis eristavad teda selgesti ümbritsevatest nähtustest kus sellised reeglid puuduvad
25. emakeeleolümpiaad ,,Meedia keel" UUDISTE GEOGRAAFIA Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 11.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 1. Uudis................................................................................................................................................. 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................... 6 1.3. Uudisväärtused.........
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
