Miks räägitakse antiikkunstist ülivõrdes Kogu tänapäeva ehitus põhineb mingil määral antiikkunstist pärit avastustel. Sealsed tehnikad ja ideed omavad tänapäeval suurt tähtsust. Vana-Kreekas olev akropol kujutas endast kõige kõrgema kalju otsa rajatud tsitadelli. Mesopotaamia ehituskunstis leiutati palju tähtsaid konstruktsioone, mida kasutatakse siiani. Kaared ja võlvid, mida kasutati näiteks keldrite või väravate ehitamisel. Kreeka arhitektuurist aga kujunes välja mitu erinevat stiili, mida seal ka kasutati. Dooria, Joonia ja Korintose stiil. Stiilid erinevad üksteisest sammaste ja kujunduse poolest.
Miks räägitakse antiikkunstist ülivõrdes. Kunst on justkui koguaeg muutunud, ent tegelikkuses on see lihtsalt edasi arenenud, jättes meelde varem õpitud viise ja neid siis lihvinud. Väga palju võlgneme meist sajandeid varem elanud inimestele, kes Antiikajal nuputasid välja suurepäraseid ja keerulisi süsteeme, mis omavad tänapäeval suurt tähtsust. Rooma insenerid näitasid üles hiilgavaid teadmisi ja oskusi, ehitades sildu, akvedukte, sillutatud teid... Arhitektid kasutasid võlve, sammaskäike ja kupleid, et anda avarust ja ruumikust termidele ja kuplitele. Antiikajal mõeldi palju ehitiuse lihtsusele ja selle konstruktsioonile väga põhjalikult. Kui roomlased ehitasid Colosseum'i, Rooma suurim amfiteaterit, siis nad kasutasid ära kreeka arhitektuuri kogemusi. Colosseum oli ringikujuline ja kõigil avanes väga hea vaade toimuvale
Sellise templi ukse juures oli ka kaks sammast. Topeltantide templil olid antid ja sambad templi mõlemas otsas. Kõige levinum kreeka templi tüüp oli peripteer. See oli ristkülikukujulise põhiplaaniga tempel, mida ümbritses igast küljest ühekordne sammaste rida. Suurimad Kreeka templid, dipteerid, olid ehitatud kahekordse sammastereaga templi ümber. Kreeka templid olid ehitatud väga kindlate reeglite (orderite) järgi. Templiorderite (dooria, joonia, korintose) vahel tehakse vahet eelkõige sambakapiteelide erinevuse kaudu, kuid tegelikult kaasnes iga stiiliga veel terve rida veel olulisemaid, kuid vähem silmatorkavaid erinevusi. Order määrab täpselt ehitise mõõdud ja üksikosade suhte, ka sammaste arvu. Kreeka templi juures oli olulisim selle kaunis ja korrapärane välisilme ning igati paigas proportsioonid. Seest olid templid valgustamata - valgus tuli ainult läbi ukse, aknaid ei olnud
Vanakreeka maalikunst, § 14 Hellenistlik kunst) Kuidas periodiseeritakse Kreeka kunsti? 1) Kreeta-Mükeene ajajärk 2000-1100 e. Kr. 2) tume ajajärk 1100-800 e. Kr. 3) arhailine ajajärk 800-500 e. Kr. 4) klassikaline ajajärk 500-338 e. Kr. 5) hellenismiperiood 338-30 e. Kr. Mis oli vanakreeka arhitektuuri tähtsaim ülesanne? Tähtsaim ala oli templiehitus (tempel oli jumala eluase) Millised kolm stiili valitsesid vanakreeka kunstis? Iseloomusta neist igaüht! 1) dooria stiil iseloomulik on lihtsus, rangus, tugevus. Sambal puudub baas. Sambal püstloodis vaokesed ehk kannelüürid. Samba tüves aheneb veidi ülespoole. Kapiteel koosneb kahest ülestikku asetatud kiviplaadist, üks nelinurkne, teine ümardatud nurkadega. 2) joonia stiilon dooria stiiliga võrreldes kergem, õhulisem. Sammas on peenem, omab baasi. Kapiteelil on voluudid spiraalimoodi kaunistused (vaadeldavad vaid otse eest)
Oletatakse, et nad kehastavad kreeka ühiskonnas, eriti ülikute hulgas valistenud kujutlust ideaalsetest sõjakangelastest ja sportlastest. Hästiarenenud nooruslik keha oli kreeklaste arvates ka Olümpose jumalatel. Osa kouros'te nägudel nähtavat veidrat kramplikku naeratust on tõlgenadatud kui hingeelu kujutamise püüet ning neskindluse ja uhkustunde väljendust. Kouros'te loomine levis Mandri-Kreekas , aga kore'de traditsioon lähtus Väike-Aasiast Joonia maakonnast. Kore'd olid alati riietatud Idamaa kujurid olid riidega kaetud kehaosi kujutanud enamasti ühtlase kivimassina, aga kreeklasi huvitas kujutada riiet nii, et see küll katab keha, aga ei varja seda täielikult. Kore'de ilme on rõõmus ja pidulik. Teatud kohmakusest hoolimata mõjuvad nad õrnade ja sarmikatena. Kouros'te ja kore'de erinev kujutamisviis peegeldab mehe ja naise erinevaid rolle Kreeka ühiskonnas
kujutatud siksakke, kolmnurki, sõõre, lainelisi jooni jne. Mustrid asetatud ribadena, enamasti kaelapiirkonda, alumine osa on ilma kujunditeta. Abstraktsete ornamentide kõrval esineb ka lindude ja loomade ja ka inimfiguure. ARHITEKTUUR: Kreeka tempel seisab ühest või mitmest astmest koosneval alusehitusel ehk krepidomal. Astmetele toetuvad sambad ja nende peal asetseb talastik. Kapiteeli peal on arhitraav, dooria stiilis selle peal veel friis. Tempel oli kaetud murdkatusega ja kitsastel külgedel olid kolmnurksed viilud, mille väli oli tavaliselt kaunistatud skulptuuridega. Templil oli seespool puust lagi ja alati lame, seda liigendas sammastele toetuv talastik, mille ristumisel moodustuvad nelinurksed kassetid. Aknad puudusid, valgus pääses templiruumi läbi ukse. Sambad on: dooria (Parthenon), joonia (Atikas) ja korintose stiilis. TEMPLITÜÜBID KREEKA ARHITEKTUUR
*peripteer rida sambaid ümber templi *dipteer 2 rida sambaid ümber templi (topeltantidega tempel sammastega eesruum mõlemas otsas, prostüül 4 sammast otsaseinas, amfiprostüül 4 sammast mõlemas otsas, pseudodipteer) Alus: *tempel seisab alusel mis kannab nimetust KREPIDOMA. *Krepidoma ülemist astet nimetatakse STÜLOBAADIKS. Sammas: *kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail *kolm põhiosa on BAAS, TÜVES JA KAPITEEL *baas joonia samba alus *tüvesel keskel väike paisutus (e. ENTAAS) *tüvest liigendavad kitsad püstvaod (e. KANNELÜÜRID.) *kapiteel (samba ,,pea") koosneb kahest osast: ülemine ehhiin ja alumine abakus Talastik: *alumine osa on arhitraav (sammastele toetuv rõhttala) ja ülemine on friis (ehisriba) Viilkatus: *katuse servades ehisliist veesülititega *nurkades skulptuurkaunistused hoone otstesse kujunevatel viiluväljadel reljeefid Templi sisemus: *naos *cella ruum, kus paiknes jumala kuju
Luksuslike siseruumide pagutus oli korrapärasem kui Kreetal. Tirynsis on Kreeta lossidega võrreldes palju suurem ja kesksem pikergune saal megaron. Selle põhiplaan on eelkäijaks hilisemate templite põhiplaanidele. Mükeene linn on laotud samasugustest kivipankadest nagu Tirynsi linnuski. Kivide mõõtmed on säärased, et vanade kreeklaste arvates pidi niisuguste müüride ehitamine inimesele üle jõu käima ja nad pidasid neid ehitisi hiiglaste-kükloopide kätetööks. Siit tuleb ka nimetus kükloopide müürid. Maailmakuulus on Mükeene lõvivärav, mis koosneb ainult kolmest suurest kivimürakast ja ülal nendele toetuvast kolmnurksest kiviplaadist, millele on tahutud reljeef kahe samba najale nõjatuva elukaga. Mükeene ümbrusest on leitud ka maa-aluseid kuppelhaudu, mis annavad tunnistust ehitustehnika edenemisest. Väga kõrgel järjel oli sealne tarbekunst. Vana-Kreeka arhitektuuri iseloomustus
ARHITEKTUUR: Kõige tähtsam ala oli templiehitus. Kreeka tempel seisab ühest või mitmest astmest koosneval alusehitusel ehk krepidomal. Viimasel astmel ehk stülobaadil seisab sammas. Põhiplaanis on tempel piklik nelinurk, jaguneb kolmeks: naos ehk kesmine ja pearuum; eeskoda ehk pronaos idaküljel; tagaruum opisthodomos lääneküljel. Templitüübid, mille kohta KT oli! Astmetele toetuvad sambad ja nende peal asetseb talastik. Kapiteeli peal on arhitraav, dooria stiilis selle peal veel friis. Tempel oli kaetud murdkatusega ja kitsastel külgedel olid kolmnurksed viilud, mille väli oli tavaliselt kaunistatud skulptuuridega.templil oli sees pool puust lagi ja alati lame, seda liigendas sammastele toetuv talastik, mille ristumisel moodustuvad nelinurksed kassetid. Aknad puudusid, valgus pääses templiruumi läbi ukse. Sambad on: dooria (Parthenon), joonia (Atikas) ja korintose stiilis. Ehitismälestised: Ehitised ranged, kohmakad ja vanapärase ilmega
· Tsikuraadist erinevalt oli kreeka tempel aga madal ehitis · Templeid püstitati küll kõrgemale kohale mäe tippu, kuid need ei olnud tornid · Templi põhiplaan oli ristkülikukujuline · Tempel ehitati alusele, kasutati madalat treppi · Ka kreeka templeid toestasid sambad · Kreeka sambad on Egiptuse sammastest sihvakamad, peenemad ja neid paigutati hõredamalt · Kreeklased kasutasid peamiselt kolme sambatüüpi: dooria joonia korintose · Vastavalt sellele on jaotatud ka ehitisi kolmeks stiiliks · Kõige vanemad ehitised on dooria ja joonia stiilis (7.-6. saj eKr) · Enamus joonia stiilis ehitisi on hävinud · Korintose stiil pärineb 5.-4. saj eKr · Dooria sammas on Kreeka sammastest kõige massiivsem · Tal on ainult kapiteel ja tüves, baas puudub · Dooria sammas toetub tüvesega otse alusele · Dooria sammast kaunistavad tüveses pikad vaod kannelüürid
valgus ainult uksest Palju neitsilikke jumalannasid(erand hera) Peamine ülesanne arhitektuuris: Templid: · Tavaline tempel-ristküliku kujuline põhiplaan, ehitusmaterjal puu ja savi Välisvaates 3 osa: · Alus: mis koosnes krepidomast(3 astmest) ja stülopaadist(ülemine aste) o Sambad: baas, entaas(tüvesse paisutus), kannelüürid(tüvese püstvaod) o Kapiteelid: Dooria sambal-ümar kiviplaat, nelinurkne kiviplaat Joonia sambal-rullispadjand ja voluudid(keerukujuline kaunistus) Korintose sambal-karikkakujuline, akantuslehemotiividega · Talastik: o Arhitraav, rõhtne püsttala o Friis, ehisriba o Karniis-ehisliist · Viilkatus: o Veesülitid o Skulptuurikaunistused o Reljeefid Templis sisemus: Naos- jumalakuju jaoks Dooria stiil: · Vanim · Madalad jässakad sambad · Lihtne range
loomakujutist. Peamiselt on kujutatud piisoneid, ent on ka 3 metssiga, 3 hirve, 2 hobust ja 1 hunt. Altamira koopad asuvad Põhja-Hispaanias. Lascaux` koopamaalingutel on kujutatud metshobuseid, ürgveiseid, hirvi, kaljukitsi, lõvisid ja muid loomi. Lascaux koobas asub osaliselt kuni 250m sügavusel mäe sees. Koopas leidub ligi 800 maalingut ja graveeringut. 2. Mida kujutavad endast megaliitehitised (menhir, dolmen, kromlehh)? Milleks neid võidi kasutada? Kirjeldage palun Stoehenge´i ehitisi. Megaliitehitisi leidub Loode-Euroopas, Prantsusmaal, Lõuna-Inglismaal. Need polnud hooned, vaid usulised monumendid. Kuulsaim neist asub Stonehenge´is Inglismaal. See koosneb ringikujuliselt paigutatud ja inimestest kõrgematest püstistest kiviplokkidest, millele on paarikaupa kolmas plokk peale tõstetud. Algselt kultusliku tähendusega olid ka kõrged püstised kivirahnud menhirid, mille nimi tähendab ladina keeles ,,pikk kivi". Menhireid leidus Lääne-Euroopas, Saksamaal, Skandinaavias
MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM KUNSTIAJALUGU. KONSPEKT. 10C. juhendaja: Mare Toompere Kristi Heinaste 2011/2012 Kunstiajalugu. 1. Millest räägivad eeposed Ilias ja Odüsseia? 2. Kaksteist jumalat. Jumal + Rooma vaste. 3. Heraklese 12 vägitegu. 4. Üheksa muusat. 5. Mõisted (tänapäevane mõiste + 34 lausega jutt, kuidas tuli) Parise otsus tüliõun Achilleuse kand Ariadne lõng Prokrustese säng Olümposelt alla vaatama Sisyphose töö Pandora laegas Penelope truudus Lethe jõgi Augeiase tallide puhastamine
Kantavad osad on; a) talastik mis koosneb sammaste kapiteelidele toetuvast arhitraavist. Selle peal asuvast friisist mis omakorda kannab kaugele eenduvat garniisi. b) võrdlemisi lame viilkatus, mille mõlemad kitsmamd ostsad moodustavasd kolmnurga mis piirab viili välja ehk tümpanoni mis on sageli kaunistatud skulptuuride või reljeefidega. Põhiplaan ja ruumid TEMPEL-puudu sambad ja keskel olev jumala kuju... Sammaste taga asub pearuum NAOS. Kr templi arhitekuuis esineb kolm stiili: dooria ja korintose ja joonia. ( nime saanud sammaste järgi) Dooria sammas on madal jazakas kerkib stülobaadilt otse ilma baasita. Samba tüvest liigendavad püstsuunalised vaokesed- kannelüürid, mida on 16-20. tüves aheneb üleval ja on keskkohast pisut paisutatud(entaas) rõhutab templi ränkust ja katuse raskust. Kapiteel on lihtne. Joonia sammas on saledam ja kõrgem ning algab ümmarguse baasiga. Kapiteel on ümmarguse rullispadjandisg Kr sms sarnane joonia sambale, kuid lõppeb lopsaka
portselan. Skulptuuri õitseaeg oli vanas Egiptuses. Antiikaja tähtteosed kuuluvad vanasse Kreekasse. Skulptuuri uus tõus on Renessansis. 19. sajandil tekib juurde palju erinevaid stiile. Eesti tunutmad vanad skulptorid on: A. Weizenberg, J. Koort, L. Annamees, A. Adamson. Arhitektuur Inimüiskonna ajaloolise arengu kõik etapid on kajastunud arhitektruuris. Ta annab mulje linnadele ja küladele. Arhitektuur see on ehtituskunst ja juba vana rooma teoreetikud sõnastasid arhitektuuri kolm omadust. 1) vastupidavus e kontruktiivsus 2) Kasulikkus e funktrisionaalsus 3) Ilu esteetilisus Konstruktsioon sõltub antud aja tehnoloogilisest arengust, looduslikest tingimustest. Funktsionaalsus on vastavalt sellele, kas ehitis on elumaja, ühiskondlik hoone või tööstushoone. Kindlad ehitustüübid arenesid välja ajaloolises, poliitilises religiooses rahvuslikkus arengus.
looma ja inimese tunnused). Kivist vabafiguurid on lihtsustatud, kuid kindla ja monumentaalse ilmega. Skemaatiliste näojoontega ja habemetega, peatähelepanu tõmbavad kuju suured ja hingestatud silmad, mis tehti värvilistest kividest ja asetati silmakoobastesse. Inimkehade proportsioonid on ebaloomulikud, kehade asend veider ja vormikäsitlus kohmakas. Reljeefkunstis "Egiptuse poos". 9)Milliseid Babüloni linna ehitisi tead? Babüloni linna ümbritsenud müüri peavärav oli pühendatud jumalanna Istarile. Paabeli torn, mis oli Babüloni jumala Marduki templi tsikuraat. 10)Kirjelda Istari värava ehitust ja kaunistusi? Väravast lähtus lai sirge tänav, millel peeti pidulikke rituaalseid rongkäike. Värava ja rongkäigutänava seinad olid värvilise glasuuriga tellistest, värvitoonidest eelistati sinist ja kollast. Seal leidus ka reljeefe, millel kujutati loomi, näiteks lõvisid või
palee ruumid olid võlvlagedega, nende seinad olid kaetud reljeefidega, millel kujutati lahinguid, õukonnaelu, loomi ja taimi. Mesopotaamia alade vanimad elamud olid tõenäoliselt roogonnid, mille katuslagi moodustus kõrkjate kokkupainutatud latvadest. Niisugused ehitised olid tihendatud saviga. Edasi hakati ehitama tambitud savist roogkatusega onne. Toortellise leiutamine ( üsna pea aga ka telliste põletamine ) võimaldas teha kapitaalsemaid ehitisi, sellega seoses jõuti üsna varsti ka võlvi ja kaare juurde. Kuna Mesopotaamia aladel oli väga vähe puud ja kivi, sundis see otsima võimalusi katuse ehitamiseks. Eeskujuks oli roogonnide võlvina kummuv lagi, seda 4 jäljendades hakati laduma valevõlve, mis moodustusid toortelliste järkjärgulise ülelaskmisega keskpunkti juures.
Kaljuhaud. Tempel, sh hauatempel, päikesetempel, orutempel, kaljutempel. Püloon. Obelisk. Ehitusmaterjalid: Kivi, sh liivakivi, lubjakivi, graniit ja marmor. Puit (põhiliselt sisseveetud). Toortellis ja põletatud tellis. Tampsavi. Kivi. Ehitustehnika: Sambad, talad. Sideaineta kiviladu. Panid aluse kvaadermüüritisele ja sillussüsteemile; olid esimesed, kes leiutasid kantkivi-ehitusviisi ja lõid kiviehituskunsti kõik põhielemendid, välja arvatud võlvid ja kuppel. Klassikalise templi skeem on järgmine: sfinkside allee–püloon–sammasõu–sammassaal–väiksemad ruumid–kesktelje lõpus asuv pühamu. Mööda sfinkside alleed pääses templi peaväravateni, mille ees seisis kaks obeliski. Templi peaväravaks oli püloon, kahe trapetsikujulise kaldtorniga ehitis, mille ette olid paigutatud vaarao hiigelkujud. Pülooni läbimisel satuti rahvale määratud sammasõue (hüpostüülõu)
[1] Arhitektuur ehk ehituskunst on teadus ehitiste projekteerimisest ning püstitamisest. Esimesed arhitektid olid egiptlased, kes püstitasid suuri püramiide juba enam kui 7000 aastat tagasi. Meisterlikud ehitajad olid ka kreeklased, kelle kätetööst annavad ülevaate tänapäeval säilinud templid. Kreeklasi jäljendasid aga roomlased, kuid seejuures tegid nad omapoolseid täiendusi ehk kasutades võlvkaari, mis võimaldasid neil rajada suuremaid ehitisi. [2] Käesoleva referaadi eesmärgiks on anda lühiülevaade arhitektuuri ajaloolisest arengust antiikajast kuni tänapäevani. Eesmärgist lähtuvalt keskenduti töös peamiselt erinevatel ajastutel levinud ehituskunsti suundade välja toomisele illustreerides tööd rohkete fotode näitel. 3 1. ÜRGAEG
Tintoretto maalidel toimub kõik nagu kõrgemate taevalike jõudude tahtel. Tema tegelased sarnanevad salapärastele olenditele, kes ebateadlikult estikuleerivad ja väljendavad nii oma hingeelamusi. Pildil "Ariadne, Venus ja Bakchos" paiskub Venus ainult korraks kohale, sätib kiiruga Ariadne tähepärga, õnnistab Bakchose abielusõrmust ja tormab keerisena taevasfääridesse tagasi. Pilet 4. Vanakreeka arhitektuur Tuntuim pühapaik oli Ateenas kõrguv Akropol, kus asus mitu templit, hulgaliselt altareid, kujusid ja mälestustahvleid ning riigikassa. Akropol on vana linnamägi, millele ehitati terve ehituskompleks. Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus. Ka Kreekas oli tempel jumala eluase. Tempel on välja arenenud kreeka vanema aja eluruumist, nelinurksest megaronist. Vanemad tempelehitised tehti puust, uuemad olid aga juba kiviplokkidest, mis liideti kokku metallklambritega. Templid ehitati tavaliselt
Selle ajajärgu alguses olid kreeklaste hooned enamasti puidust ning seega pole neist enam midagi alles. Küll aga pärinevad arhailisest ajast vanimad templite jäänused (ehitusmaterjaliks oli juba kivi, eriti marmor ja lubjakivi, tänapäeval on pühakodade jäänused happevihmade tõttu suures ohus). Tempel seisis astmeliselt tõusval alusel ja koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju. Hoone ümber paiknesid kas ühes või kahes reas sambad, mis jaotuvad kolme stiili: 1. Dooria stiil - lihtne, aga tugev stiil. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu pingutuks ta talade raskuse all. Samba ülaosa- kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod, nn. kannelüürid. 2. Joonia stiil - joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt - baasilt.
Eriti kõrged on seestpoolt lugedes teine ning välimine ring. Teise ringi 7 meetri kõrgused kivisambad on ülal paarikaupa ühendatud 7 tonni raskuste põikplokkidega. 30 sambaga välisring on samuti ülal kaetud sama arvu põikkividega. Osa põikkive on küll alla varisenud ning osa sambaid ümber kukkunud, kuid siiski jätab see mälestis, kerkides künkal keset lagedat välja, suurejoonelise mulje.Ehitamisel kasutud tohutute kivide tõttu nimetatakse selliseid ehitisi megaliitseteks (mega+lithos tähendab kreeka keeles suur+kivi). Küllap mõjus ta suurejooneliselt ka omaaegsele inimesele, miks muidu oleks tema püstitamiseks nii palju vaeva nähtud. Siin on tegu juba sihiteadliku planeeringu ja ilutaotlusega. See on aga juba arhitektuur. 2.2 Mesopotaamia kunst. (arhitektuur, kiilkiri, skulptuur) Kui tarvitada piltlikku väljendit , siis võib öelda , et euroopalik kultuur on tõusnud Vahemerest , samuti ka kunst kui üks osa kultuurist
Tavaline tempel on ristkülikukujulise põhiplaaniga ja meenutas Tirynsist tuntud megaroni. Materjalideks savi ja puu, hiljem ka kivi. Eriti marmor. Kivide sidumiseks ei kasutatud mörti vaid metallist klambreid. Templil on välisvaates 3 põhiosa. Seisab alusel, mis on maapinnast 2-3 astme võrra kõrgemal, et jumal oleks lähemal. Viimasel astmel oli lohk. Alus kannab nime krepidoma. Ülemist astet nim. Stülobaadiks. Sellelt kerkib sammastik, millele toetub talastik koos katusega. Sambad ümbritsevad templit igast küljest tiheda reana. Sammaste arvul on kindel reegel: templi pikiküljel on sambaid 2 korda rohkem kui kitsamal küljel ja lisaks veel üks sammas. Tavalisemad arvud on 6*13 ja 8*17. Sammas on kreeka arhitektuuri iseloomulikuim detail. Kolmeks põhioskas on baas, tüves ja kapiteel. Tüvesel on keskel painutus entaas, tüvest liigenduvad vaod kannelüürid. Kapiteel koosneb 2 osast ehhiin ja abakus
elasid emamaal ja kolooniates akropol kindlus kõrgemal künkal (hästi barbar mittekreeklased (võõraste ja säilinud Ateenas) madalamate üldnimetus) hellenism periood Chaironeia lahingust Museion muusade (kaunite kunstide 338. a eKr, Aleksander Suure vallutustest kaitsejumalannade, kes saatsid Apollonit, kuni Egiptuse langemiseni Rooma võimu kokku oli neid üheksa) tempel, sisuliselt alla 30 eKr (periood, mil kreeklased kultuuri- ja teaduskeskus. valitsesid Idamaade üle). Hellenism aristokraatia riigikord, kus võim on tähendab pärast Makedoonia Aleksandri koondunud rikaste ja suursuguste inimeste vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste kätte. (Sparta) ja makedoonlaste kultuuri segunemist poliitika linnriigi asjadega tegelemine
Thales- (624-546 ekr)peetakse esimeseks filosoofiks ja teadlaseks. Tema arvamuse järgi oli ürgalgeks ehk algaineks vesi, mis on kõige algus ja kõige olemus. Thales püüdis esimesena seletada füüsilist maailma ja selle nähtusi ratsionaalselt, mitte mütoloogiliselt, võtmata appi jumalaid. Thales elas Mileetose linnas Joonias. Tõenäoliselt õppis ta noore mehena Egiptuses. Peaaegu kindlasti oli ta tuttav vanaegiptuse mütoloogia, astronoomia ja matemaatikaga. Ta oli Joonia koolkonna rajaja. Sokrates-(469399 eKr) , ta oli vana-kreeka filosoof, kes elas Ateenas. Andmed tema elu ja õpetuse kohta pärinevad peamiselt filosoof Platonilt, sest Sokrates ise ei kirjutand ühtegi teost, kuid tema nimi esineb enamuses Platoni dialoogivormis kirjutatud teostes. Üpris raske on vahet teha, milline oli tõeline Sokrates ja kus väljendas Platon oma mõtteid Sokratese nime all. Teda süüdistati jumalate salgamises ja noorsoo rikkumises ning kohtus ta mõistetigi surma
· Keskmine riik umbes 1950-1650 eKr (XII-XIV dünastia) · Teine vaheperiood umbes 1650-1550 eKr (XV-XVII dünastia) · Uus riik umbes 1550-1075 eKr (XVIII-XX dünastia) · Hilis-Egiptus umbes 1075-525 eKr (XXI-XXVI dünastia) 525 eKr vallutas Egiptuse Pärsia 332 eKr vallutas Aleksander Suur Egiptuse 332-30 eKr valitses Ptolemaioste dünastia. (Aleksander Suure asevalitseja, kes pärast ta surma valitses. Kleopatra oli viimane Ptolemaios) 30 eKr langes Egiptus Rooma võimu alla. (Hellenistlik periood) Umbes 3000 eKr tekkis Egiptuses ühtne riik, pärimuse järgi kuningas Meenes ühendas alam- ja ülem-Egiptuse. Egiptuses alustati ajaarvamist uuesti iga vaarao tulekul. Segane, sest poolikud aastad ja muud sellist, seetõttu võivad aastaarvud lausa kuni 100 a kõikuda. Elu mõjutas kõige rohkem Niilus. Kogu elu koondunud Niiluse orgu. 8-15 km laiusel alal kahel pool jõge. Ülejäänud ala oli kõrb. Tihe asustus. Oli suletud ühiskond / süsteem. Alles
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes
600eKr KOLM PERIOODI: 1. Arhailine ehk vana aeg - umbes 600 - 480 e.m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure pärslaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edaspidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks; 2. Klassikaline ehk õitseaeg - 480 - 323 e.m.a. (mil suri valitseja Aleksander Suur); 3. Hellenistlik (tuletatud sõnast "hellen'', nii kutsusid kreeklased end ise) ehk hiline - see lõppes aastal 30. e.m.a., kui roomlased vallutasid kreeka kultuuri mõjupiirkonda kuulunud Egiptuse (päris- Kreeka olid roomlased alistanud juba varem, 2. sajandil e.m.a.) SAMBAD: 1. DOORIA SAMMAS 2. JOONIA SAMMAS 3. KORINTOSE SAMMAS AKROPOL: · Vana linnamägi, millele ehitati terve ehituskompleks VAASIMAAL: · Vaasidel kujutati jumalaid ja kangelasi ning inimesele igapäevast elu · Kuuluvad geomeetrilisse stiili
b) Egeuse kultuur, jaguneb a. Kreeta ajajärk III-II at e. Kr. b. Mükeene ajajärk II at e. Kr. 2. Periodisatsiooni probleemid. Ajaloo (kultuuri) järgi: Egeuse e. kreeta-mükeene ajajärk (III-II at e. Kr.) Homerose ajajärk (XI-IX saj. e. Kr.) Arhailine ajajärk (VIII-VI. saj. e. Kr.) Klassikaline ajajärk (V saj.-330 e. Kr.) Hellenismi ajajärk (330 146 e. Kr.) Impeeriumi aeg Rooma võimu all (146 e. Kr.-395pKr) Spetsiaalselt kirjanduse periodiseerimiseks: Algperiood (II at I at e. Kr.) Hellase e. klassikaline aeg (IX IV saj. lõpp e. Kr.) Hellenismi ajajärk (III I saj. e. Kr.) Hellenistlik Rooma periood (I e. Kr. V pKr) 3. Kreeta e. Minose (minoiline ) kultuur. Egeuse kultuuri 1. periood III-II at. e. Kr. Esimesed asustusejäljed 4500 a. e. Kr. (neoliitikum, megaliitkultuuri tunnused)
seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pythagorase Liidu eeskujul ning tal olid juriidilise isiku õigused. Akadeemia liikmed tasusid igal kuul liikmemaksu. Õpetajad ja õpilased elasid koos asutusele kuuluvais hooneis. Loengud ja väitlused toimusid tunniplaani järgi. Akadeemiaks nimetatakse teatud tüüpi teaduslikku uurimisasutust või kõrgkooli. Akropol – Vana-Kreekas linnriigi ehk polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus. Tuntuim on Ateena akropol. Sõna akropol tähendab “kõrgeimat linna“. Hilisemal ajal on sarnases tähenduses kasutatud näiteks sõna tsitadell. Kaitse-eesmärgil valisid inimesed juba muistseil aegadel uue asula rajamiseks tihti kõrgema paiga, tihti järskude külgedega mäekünka. Paljudes maailma regioonides said just kindlustest keskused, mille ümber madalamale pinnale kasvasid suured linnad, näiteks tänapäeva Rooma, Kesk – Itaalias paiknevad paljud väikesed
Tähtsamaiks teemaks arhitektuuris jäi kuningapalee. Ka loomareljeef põhineb assüüria eeskujudel, kuid nad ei ole enam nii hirmuäratavad. Püüti luua suuri ja üleolevaid mälestusmärke. Tavaliselt kujutati kunstis valitsejaid, ülistati peamiselt tema jõudu, saavutusi, võite, võitlusstseene; valitseja nägu oli loomulik, juuksed ja habe stiliseeritud. Mesopotaamia riigi lõpetas pärslaste kallaletung. Tähtsamaid jumalaid Mesopotaamias Mesopotaamia panteon on väga segane, sest selles on läbi põimunud palju erinevaid kultuure ja ajastuid, isegi naaberlinnad polnud taevaste asjade suhtes ühel meelel. Sumerid ülistasid umbes tuhandet jumalat, viitkümmet neist peeti peajumalateks ning eriti tähtsad olid seitse suurt jumalat. Linnriigiti olid jumalate funktsioonid tihti erinevad, kuid taevajumal An, õhu- ja maajumal Enlil ning vete- ja tarkusejumal Enki olid kolmekesi teistest tähtsamad. Suurde seitsmikusse kuulusid alguses
alumisest väiksem. Mälestus vanadest Mesopotaamia templitest on säilinud ka piibliloo Paabeli tornis. Selle all mõeldi Babüloonias asunud nelinurkset Marduki templit, mille alus oli 90 m lai; samasugune olnud ka kõrgus. Üheks tsikuraadiks on üks seitsmest maailmaimest - Semiramise rippaiad. Terrassaia terviku rajas kuningas Nebukadnetsar II aastatel 604...562 e.Kr väidetavalt oma lemmiknaisele kingituseks, kes igatses koju mägedesse. Semiramis oli kreeka ja rooma kirjanduse põhjal olnud muinasjutuline Assüüria printsess, keda pärimustes mainitakse Nebukadnetsari abikaasana. Teadlased on aga uurinud ja väidavad, et tõeline Semiramise kuninganna ehk Samuramat valitses rohkem kui kaks sajandit varem, nii et temal polnud mingit tegemist Nebukadnetsari ja tema rippaedadega (Aiakunst... 1999). Aiavaremed leiti Babülooniast Eufrati rannikult. See oli suur terrassaed, mis ehitatud tõusvate astangutena võlvitud alustele
..................................................... 51 Sitsiilia türannid 5. sajandi algul ja sõda Kartaagoga ......................................... 51 Kartaago uus pealetung ja Dionysios I türannia ............................................... 52 Kaoseajajärk ja Timoleoni triumf ................................................................ 54 Agathoklese türannia .............................................................................. 56 Pyrrhos ja Lõuna-Itaalia alistamine Rooma ülemvõimule .................................... 57 Sitsiilia allutamine Roomale ............................................................................................ 58 Hellenistlik maailm ........................................................................................................ 59 Ühiskond ja riiklus ................................................................................. 59 Ptolemaioste Egiptus .................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
