Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Miks peaksin olema salliv?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
salliv, identiteedist, demokraatlikus, põhiväärtused, välimusega, pluralistlik, organisatsioonid, omandivormid, ühesugused, pluralism, identiteet, ühtekuuluvustunne, keila, tolerantsus, mõtteviisi, kiusata, nulltolerants, tolerantne, väljendamiseks, kindlaid, otsustamisel, kasust, kompromiss, sobiks, anta, konsensus, niikaua* pluralism ehk mitmekesisus(huvide), mitmesuguste ideede, arvamuste ja organisatsioonide olemasolu ühiskonnas N: klassireisile minekul tahavad pooled minna Rootsi, veerand Tsehhi ja teine veerand Venemaale * pluralistlik ühiskond ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid Demokraatlik ühiskond -> Eesti ühiskond .> usuvabadus * identiteet ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne Ühtekuuluvustunne -> Laulupidu * tolerantsus sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis- või mõtteviisi suhtes Abielu kahest erinevast rassist inimese vahel * nulltolerants täisleppimatus; sallimatus, tolerantsi vastand Eesti vabariigi sallimatus kuritegevuse ja roolijoodikute vastu
1.4 INIMESTE MITMEKESISED HUVID. LK 20 23 Huvide mitmekesisus ehk pluralism rikastab ühiskonda. Demokraatia idee kohaselt ei tohi riik inimese individuaalsust alla suruda, vaid vastupidi, peab looma tingimused selle arenguks. Ühiskonda, kus on lubatud mitmed vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid nimetatakse pluralistlikuks ühiskonnaks. Ühiskonna või kogukonna liikmete vaimset ühtekuuluvust nimetatakse rahvuse või riigi identiteediks. Tolerantsus sallivus (nii üksikisikute kui ka inimrühmade eriarvamuste ning käitumis ja suhtumisviiside suhtes). Nulltolerants täisleppimatus (eelmise mõiste, tolerantsuse, vastand!) Demokraatlik poliitika järgib pingete ja vastuolude lahendamisel järgmisi põhimõtteid:
Ühiskonna kordamisküsimused 1. Pluralism- Huvide mitmekesisus ühiskonnas, nt. Erinevad tegevused õpilastel klassis. 2. Pluralistlik ühiskond- Ühiskond, kus on lubatud omada mitmesuguseid huve ja vaateid, nt. Demokraatia, klass, kus igal ühel on omad huvid, jt. 3. Identiteet- Ühtekuuluvustunne, mis põhineb territooriumil, ajalool, kultuuril, keelel ja põhiväärtustel, nt. Eesti rahvus, klassi identiteet, kooli identiteet, jt. 4. Tolerantsus- Sallivus aktsepteerimine teiste suhtes ja nende huvide suhtes, nt. Naiste hääleõiguse saamine, eri rasside abielu, jt (kõik, mis vanasti oli keelatud ja tabu, kuid
Integratsioon ühtsus ühes riigis elavate rahvuste vahel(ühtekuuluvustunne, seaduste austamine) Leibkond ühise majapidamisega kooslus. Ülalpeetav laps ja pensionär, puudega tööealine inimene see, kes ise palka ei saa. Tööjõud moodustavad tööealised ja võimelised inimesed. Sotsiaalne kihistus peegeldab hierarhiat e. paremusjärjestust. Pluralism huvide mitmekesisus. Pluralistlik ühiskond ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid, sotsiaalsed grupid. Identiteet ühe riigi elanike vaimne ühtekuuluvus (ühine keel, ajalugu, kultuur, põhiväärtused) Tolerantsus sallivus inimeste eriarvamuste ning käitumis ja suhtlemisviiside suhtes. Nulltolerants täisleppimatus. Enamusotsustus huvide demokraatliku arvestamise enimlevinud viis. Kompromiss otsus, mille puhul üks või mõlemad osapooled teevad kokkuleppe saavutamise nimel nõudmistel järeleandmisi. Konsensus e
Sisepoliitika. Regionaalpoliitika. Sotsiaalpoliitika. Keskkonnapoliitika. Välispoliitika. 3. Nimeta demokraatliku poliitika eesmärgid - Demokraatliku poliitika eesmärgid : Tagada iga rahvuse püsimajäämine. Tagada iga rahvuse kultuurne areng. Ühes riigis elavad rahvad pooldaksid kehtivat ühiskonnakorraldust. Ühes riigis elavad rahvad austaksid selle maa seaduseid. 4. Nimeta infopoliitika tunnused demokraatlikus riigis. - Infopoliitika tunnused demokraatias : Ajakirjandus on vaba. Infoallikaid on palju. Teabe eest vastutab väljaandja. Võimu ja ametnike tegevus on avalik ja läbipaistev. Kasutada tohib teiste riikide massiteavekanaleid. Valitsuse ja poliitika kritiseerimine on lubatud. 5. Millised on huvide tasakaalustamise meetodid ? Seleta neid. -Huvide tasakaalustamise meetodid :
Perekond abielupaar koos järglaste ja lähisugulastega . Leibkond ühise majapidamisega inimesed kes ei pruugi olla sugulased. Ülalpeetav laps,pensionär , puudega tööealine inimene too kes ise palka ei saa . Tööealised ja võimelised inimesed moodustavad ühiskonna tööjõu . Sotsiaalne kihistus ,e. hierahia e. paremusjärjestus. Inimeste mitmekesised huvid. Plurarism inimeste huvide mitmekesisus. Ühiskonda , kus on lubatud mitmesugused vaated,ideoloogiad , organisatsioonid, omandivorrmid,kultuurid, sotsiaalsed grupid nim .pluralistlikuks . Identiteet ühiskonna või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvus tunne . Tolerantsus sallivus . Nulltolerants täisleppimatus . Demokraatlik poliitika järgib pingete ja vastuolude lahendamisel järgmisi põhimõtteis : · tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides · sõlmitud kokkulepet tunnustavad mõlemad osapooled
Monarhia valitsemisvorm, mille puhul riigivõimu pärib üks isik (ainuvalitseja ehk monarh) veresuguluse alusel Monopol ainuõigus: tootmist ja turustamist valitsev suurettevõte; turuolukord, kus mingi kauba/teenuse osas puudub konkurents ning üks pakkuja kontrollib hinda Moraal moraalinormide kogum Moraalinorm kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub Neljas võim massiteabe kujundlik nimetus demokraatlikus ühiskonnas, peegeldab informatsiooni suurt mõjujõudu poliitika teostamisel Netopalk töötasu, mis jääb alles brutopalgast, kui kõik seadusega ette nähtud maksud ja maksed on maha arvestatud; summa, mille inimene kätte saab Nominaalpalk rahas väljendatud palgasumma Nulltolerants täisleppimatus, sallimatus; tolerantsuse vastand Omahind kauba tootmiseks tehtud kulutused väljendatuna rahas
Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega, nad tegutsevad oma ametiala iseseisvalt Demokraatia tähendab huvide, vaadete, seisukohtade paljustust 2 Vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda; vähemuste õigustega arvestamine Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond (ehk tsiviilühiskond avaliku elu valdkond, mille moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised) ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll) poliitiline sõltumatus Kodanikuvabaduste tunnustamine
oleks täielikult riigile allutatud). Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond toimib mitmel tasandil: perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Igal tasandil võib rääkida inimese identiteedist selle tasandiga. Ühiskonnas on mitmed ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. Väärtusi omandatakse mitmest allikast: vanematelt, eakaaslastelt, koolist, religioonist jm. sotsialiseerumine. 2. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). (lk.5-12) Nüüdisühiskonna kujunemine kestis umbes 200 aastat - 19. sajandi algusest kuni 20. sajandi viimase veerandini.
Demokraatia ,,kvaliteet" sõltub ka vabaduse ja pluralismi tunnustatusest, võimude seaduslikkusest ja aruandekohustuslikkusest. Täielik liberaalne demokraatia peab lisaks vabadele valimistele evima järgmisi tunnuseid. · Kodanikuvabaduste tunnustamine · Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees · Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll) poliitiline sõltumatus · Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks · Vähemuste õigustega arvestamine · Tsiviilkontroll relvajõudude üle Nende tunnuste ellurakendumine eeldab omakorda põhiseaduse ja mitmesuguste valitsemisinstitutsioonide olemasolu. Põhiseaduslikke norme ja demokraatlikke väärtusi peavad pooldama nii poliitiline eliit, ametnikkond kui ka rahvas. Alles siis, kui kõik tunnustavad
....................................................................................................... 27 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 29 Sissejuhatus 2 Kodanikud, huvid ja demokraatia Oma pika arengu vältel on demokraatlik valitsemine oluliselt muutunud. Teisenenud on sotsiaalne keskkond, kus poliitikat tehakse, muutunud on ühiskonna kihitus ja põhiväärtused. Klassikalisele valijate suhtlemisele oma rahvasaadikuga on tänapäeval lisandunud mitmeid poliitika mõjutamise kanaleid. Uusimad neist on seotud e-demokraatiaga – nii saab interneti vahendusel jälgida parlamendi istungeid, suhelda poliitikutega, avaldada arvamust seaduseelnõude kohta ja hääletada. Samas on endiselt olulised poliitiliste huvide traditsioonilised vahendajad – erakonnad ja survegrupid. Valimised on jätkuvalt demokraatliku valitsemise kõige olulisem poliitikasündmus.
Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandustegevus ja majanduspoliitika. Riigi roll majanduse kujundamises. Ühishüvede tarbimine. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Sotsiaalne grupp. Tänapäevane sotsiaalne jaotus. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Huvigrupid ja avalik arvamus. Huvide realiseerimine ühiskonnas. Huvide ja arvamuste vaba ning avalik võistlus demokraatlikus ühiskonnas. Sotsiaalsed probleemid. Sotsiaalse lõhe mõju ühiskonna stabiilsusele, sotsiaalsete pingete vältimine. Peamised probleemid ja nende lahendusvõimalused. Heaoluriik, selle kujunemine ja põhimudelid. Infoühiskond. Massikommunikatsiooni rollid tänapäeval, info-ajastu võimalused aktiivsemaks kodanikuosaluseks. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. Ühiskonna arenguvõime. Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum
Eestis on valimisaktiivsus väiksem kui enamikus Euroopa maades. Koalitsioon selle moodustavad parteid, kes kuuluvad valitsuse koosseisu. Eesti Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit, Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Opositsioon siia kuuluvad erakonnad, kes ei ole valitsuses. Eesti keskerakond, Liit Eestimaa Rahvaliit, Erakond Eestimaa Rohelised. Seadusandlik võim Seadusandliku võimu kandjaks on võimude lahusust austavad demokraatlikus riigis kodanikkonna esindusorgan parlament. Ühekojaline parlament moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu. Kahekojaline parlament jaguneb nn alam- ja ülemkojaks. Alamkoja komplekteerimine toimub samamodi kui ühekojalise parlamendi komplekteerimine. Ülemkoja moodustamiseks on kaks peamist võimalust: 1) tsensuslik printsiip - õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted)
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted)
igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud. Kodanikuühiskond - sotsiaalse elu valdkond, mis on vabatahtlik, isekorraldav ja autonoomne riigi suhtes. Aktiivne kodanikuühiskond mõjutab poliitikas tehtavaid otsuseid ja kontrollib riiki. Kodanikuühiskonda kuuluvad: *eramajanduslikud assotsiatsioonid ja ühendused *usuorganisatsioonid (kirikukogudused) *haridusasutused *isetegevuslikud kultuuri- ja harrastusühendused (seltsid) *mittetulunduslikud organisatsioonid (korteriühistud) *kodanikualgatusele pühendunud organisatsioonid. Nende organisatsioonide ühised tunnused: *tegutsevad legaalselt, jälgides ühiskonnas kehtivaid reegleid ja seadusi *tegelevad avalike, ühiskondlikku huvi pakkuvate asjadega *püüavad mõjutada riigivõimu, saavutamaks soodustusi, poliitika muutmist, rahalist toetust vms. *esindavad eri huve ja sotsiaalseid rühmi ning tagavad sellega ühiskonnas mitmekesisuse.
..........................................................135 18.1.10. Uskumuste süsteemide funktsioonid ...................................................... 135 18.1.11. Religiooni mõju veel:.............................................................................. 136 12 18.1.12. Uskumussüsteemide düsfunktsioonid. ....................................................136 18.1.13. Religioossed organisatsioonid................................................................. 137 18.1.14. Uued religioossed liikumised.................................................................. 138 18.1.15. Sekulariseerumine................................................................................... 139 19. Sotsiaalne ebavõrdsus..............................................................................................141 19.1.1
Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Igal tasandil võib rääkida inimese identiteedist selle tasandiga. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. Identiteet samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. Identiteet kujuneb ühiste väärtuste pinnal. Ühiskondlikud väärtused on meie arusaamad sellest, mis on väärtuslik ja mis mitte. Ühtemoodi mõtlevate inimeste hulk kujundab valitseva arvamuse, mis kultuuriti on märkimisväärselt erinev
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
kolmandas hääletusvoorus osalenud kandidaatide ja valimiskogu esimeseks hääletusvooruks registreeritud kandidaatide nimed. Valituks osutuv peab saama esimeses voorus 2/3 hääli Riigikogu koosseisust (101) ehk 68 häält. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse samal päeval teine hääletusvoor. Samal päeval peab toimuma ka kohe kolmas valimine. KOALITSIOON- ühendus, liit; mitme partei põhjal demokraatlikus riigis moodustatud valitsus, mis reeglina tegutseb oma valimisprogrammi ehk koalitsioonileppe alusel. / need parteid, kes teevad koostööd ja moodustavad enamuse. On võimul. OPOSITSIOON- vastuseisjad; poliitikas nimetatakse opositsiooniks parteid või parteide ühendust, mis ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega suuresti erinevatel seisukohtadel./ Need parteid, kes on vähemuses ja koalitsiooniga koostööd ei tee. Seadusandlik võim
ÜHISKONNAÕPETUS II KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Ühiskonnaõpetus kutseõppeasutuste II kursusele Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Sa
PK jääb ikkagi oluliseks uurimisprogrammiks, mille raames arutatakse ka metodoloogilisi probleeme ja sotsiaalteaduse võimalusi. Oluline on ka see, et PK on oma olemuselt võrdlev mõiste. 6. loeng. Kodanikeühiskond, huvigrupid ja sotsiaalsed liikumised Kodanikuühiskonna definitsioon Kodanikuühiskond kujutab endast inimeste kollektiivset tegevust, mille aluseks on ühised huvid ja väärtused. Selle kollektiivse tegevuse kandjateks on huvigrupid ja teised organisatsioonid ja vabatahtlikud ühendused. Ta erineb sellistest mõistetest nagu riik, perekond ja turg ühelt poolt vastandudes neile, kuid teiselt poolt olles nendega ka seotud ja täiendades neid. Mida kujutab endast kodanikuühiskond Hegeli käsitluses? Kodanikuühiskond kujutab endast üht elementi triaadilises suhtes riigi ja perekonna vahel ning on seotud majandusliku tegevusega Oligarhiliste tendentside põhjused Michelsi järgi.
STRUKTUUR JA FUNKTSIOON............................................................................................ 11 4.SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED..........................................................................15 5.SOTSIAALSED ROLLID..........................................................................................................19 6.SOTSIAALSED RÜHMAD.......................................................................................................22 7.SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID.................................................................................24 8.JUHTIMINE JA AUTORITEET................................................................................................26 9.VÕIM..........................................................................................................................................29 10.TÖÖ.........................................................................................................................................
07.02.2006 Eksmil 3 osa: · Referaat (10 %) ruum 322 (kriminaalõiguse õppetool) teemad. Paksult ajakirja nimi, siis artikli autor ja pealkiri. Maht 10-15 lk. Esitamine tuua ruumi 322 või meili teel [email protected]. Esitada hiljemalt 1. maiks; soovitavalt 1.aprilliks. · Seminarid (15 %) · Eksamitöö kirjalik (75 %) Eksamile pääsemiseks referaadi esitamine ja seminarides osalemine kohustuslik. Seminaride teemad õisis koos kirjanduse loeteluga. Allikad: · Eduard Raska ,,Õiguse apoloogia" 2004 · Kaugia ,,Sotsioloogia ja õiguse sotsioloogia teoreetilisi käsitlusi" · Raska ,,Kriminoloogia üldkursus II" (uurimismeetodid) 3 osa: · Õiguse sotsioloogia ajalugu · Õiguse sotsioloogia üldteoreetilised küsimused · Õiguse sotsioloogia metodoloogia ehk uurimismeetodid Eksamil kõigist kolmest küsimus. Seminarile kutsutute nimekiri õisis. Sotsioloogia on teadus, mis uurib ühiskonda ja inimese käitumist ühiskonnas
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19
Teadlase vastus küsimusele, milline on hea ühiskond, ei ole õigem kui vastus, mille annab tädi Maali. Mis on hea või halb, õige või vale, peitub vaataja silmades ning tuleks alati olla kahtlev ühiskonnateadlaste suhtes, kes arvavad teadvat, kuidas ideaalne ühiskond välja näeb. Kas ühiskonnas peab olema rohkem või vähem võrdsust? Kas me peame püstitama rohkem Vabadussõja monumente? Kas eesti keele kasutust peab kontrollima Keeleinspektsioon jne on poliitilised küsimused, mis demokraatlikus ühiskonnas peaks ideaalis paika pandama laiaulatusliku ühiskondliku debatiga. Sotsiaalteadlastel nagu ka kõikidel teistel inimestel võib nendes küsimustes olla oma arvamus, kuid see jääb nende isiklikuks arvamuseks, mida ei ole võimalik teaduslikult põhjendada. Poliitikuks ei saada politoloogiat õppides ja ma ei ole sugugi kindel, et politoloogid on paremad poliitikud kui ükskõik millise muu taustaga inimesed. Politoloogia areng
välja töötama. Ajutisele valitsusele tehakse ülesandeks viibimata kohtuasutusi sisse seada kodanike julgeoleku kaitseks. Kõik poliitilised vangid tuleb otsekohe vabastada. Linna-, maakonna- ja vallaomavalitsuse asutused kutsutakse viibimata oma vägivaldselt katkestatud tööd jätkama. Omavalitsuse all seisev rahvamiilits tuleb avaliku korra alahoidmiseks elustada, niisama ka kodanike enesekaitse organisatsioonid linnades ja maal. Ajutisele valitsusele tehakse ülesandeks viibimata seaduse- eelnõu välja töötada maaküsimuse, töölisteküsimuse, toitlusasjanduse ja rahaasjanduse küsimuste lahendamiseks laialistel demokraatilistel alustel. Iseseisva Eesti vabariigi piiridesse kuuluvad: Harjumaa, Läänemaa, Järvamaa, Virumaa ühes Narva linna ja tema ümbruskonnaga, Tartumaa, Võrumaa, Viljandimaa ja Pärnumaa
· Kultuuride segatuse tõttu tänapäeva maailmas tuleb leida lahendusi väärtuste põrkumise korral. · Seega saaks lahendusi pakkuda vaid objektiivne universaalne moraal. Põhiväärtused · Teatud põhiväärtuste tunnistamiseta on ühiskondade koospüsimine ja inimeste koostöö praktiliselt võimatu. · Sõltumata spetsiifilistest moraali-reeglitest ollakse huvitunud korrastatud ühiskonnast. · Erinevad kombed ei tähenda alati, et neis kultuurides on erinevad põhiväärtused, vaid et need lihtsalt väljenduvad erinevalt. JÄRELDUS Me vajame toimivat moraali, mis lahendaks elu küsimusi universaalselt. Relativistlik eetika selliseid lahendusi ei anna. 3. Moraaliobjektivism Kas on universaalseid moraaliprintsiipe? Millest sõltub moraal? · Kas on tegusid, mis on absoluutselt valed / õiged igas ühiskonnas igal ajal? · Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad need antud ühiskonnast või isikust?
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetodeid. Kui sotsioloogia võtab �
KRIMINOLOOGIA TÄISKONSPEKT Kriminoloogia koht teadusharude süsteemis. Kriminoloogiliste teooriate süstematiseerimine. Kriminoloogia põhimõisted Esituskeel märkide, sümbolite, mõistete süsteem, mille abil ja mille kaudu esitatakse antud teaduse väited, tõestused ja järeldused. On levinud arusaam, et keele matematiseerituse aste väljendab seda, kas tegu on teadusega või mitte. Ühiskonnateadused aga uurivad kvalitatiivselt, mitte kvantitatiivselt. Uurimisobjekt on inimene tema ühiskondliku olemise eri vormides ja ilmingutes, seega peab olema ka keel mitmemõõtmeline, nt sõnas ,,kuritegu" põimub vähemalt kolm dimensiooni: materiaalne (tegu kui nähtus), aksioloogiline (teatavast väärtusest lähtuv hinnang teole), formaal-juriidiline (tegu kui karistatav). Kriminoloogias on teaduskeel siiski alles algusfaasis Kriminoloogia kui teaduse seosed teiste teadustega (kriminaalõigusteadus, sotsiaalteadused, hingeteadused) Kuriteo ja kurjategijate vast
vaja anda religioonile usutunnistus ka seadustega karistada valesti uskujaid. Selline usutunnistus sätestab, et ateism on: 1. jumalate olemasolu eitamine, 2. selle eitamine, et jumalad hoolivad inimeste käitumisest, 3. uskumus, et sooritatud pattu saab kergesti lepitada jumala ees. Platon nägi ateismi eest ette karistust kuni surmanuhtluseni. (üldtunnustatud jumalustesse mitteuskujaid nimetati vana-Kreekas ka ateistideks, ning neid kiusati taga ka demokraatlikus riigis, ka Sokratest süüdistati noorte moraali õõnestamises ja ka jumalate solvamises). Seadustes näeb ta lisaks seadustele vajadust ka teatud ekspertide nõukogu järele, kuhu kuuluksid vooruslikud usujuhid, valitsejad ja haridusjuht. Sellise nõukogu kohta seadused ei kehti, ta ise aga 8 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010
Ta väidab, et kulumaailma inimesed tuleb panna kuulama tulumaailma inimesi ja lähtuma nende juhtimiskontseptsioonidest. Samas soovitab Goldratt tegelda oma piirangute teoorias eelkõige organisatsiooni kitsaskohtadega ehk ,,pudelikaeltega", et suurendada süsteemi läbilaskevõimet ja efektiivsust. Leif Edvinsson viitab vajadusele anda töötajatele rohkem voli uute ideede pakkumiseks ja elluviimiseks, ta õhutab loovuse suunatud kasutamisele. Soovituslikult peaksid organisatsioonid otsima tasakaalu loovuse ja protsesside korrastamise vahel. Leif Edvinsson väidab, et 21.sajadil muutuvad organisatsioonid nii sisult kui ka vormilt: organisatsioonidest räägitakse kui - õppivatest, meeskondlikest ja intelligentsetest organisatsioonidest. 17. Autokraatne-, demokraatlik ja laissez faire juhtimine: olemus ja seos töörahuloluga - Autokraatliku stiili korral on juht korraldusi andev ja formaalne. Sellise juhi peamised käitumisviisid on üksnes kiita ja karistada
Samas soovitab Goldratt tegelda oma piirangute teoorias eelkõige organisatsiooni kitsaskohtadega ehk ,,pudelikaeltega", et suurendada süsteemi läbilaskevõimet ja efektiivsust. Leif Edvinsson viitab vajadusele anda töötajatele rohkem voli uute ideede pakkumiseks ja elluviimiseks, ta õhutab loovuse suunatud kasutamisele. Soovituslikult peaksid organisatsioonid otsima tasakaalu loovuse ja protsesside korrastamise vahel. Leif Edvinsson väidab, et 21.sajadil muutuvad organisatsioonid nii sisult kui ka vormilt: organisatsioonidest räägitakse kui - õppivatest, meeskondlikest ja intelligentsetest organisatsioonidest. 17. Autokraatne-, demokraatlik ja laissez faire juhtimine: olemus ja seos töörahuloluga - Autokraatliku stiili korral on juht korraldusi andev ja formaalne. Sellise juhi peamised käitumisviisid on üksnes kiita ja karistada. Ta eeldab, et kõik töötajad on laisad ning pingutavad nii vähe kui võimalik. Selline
annaabi.ee 
