Kui ma oleksin kehalise kasvatuse õpetaja. Viimasel ajal on esile kerkinud kehalise kasvatuse tundide teema - väidetavalt ei taha paljud õpilased tundides osaleda ning selle nimel käiakse arstide käest tõendeid toomas. Tunnist pääsemise nimel haigeks jäämine või enda haigeks tembeldamine ei ole kindlasti mitte lahendus. Tavaliselt on põhjuseks öpetaja, kes ei tohiks oodata igas kehalise kasvatuse tunnis tipp-sporti, hinnata tuleks tunnis kaasa tegemist ja iga õpilase isiklikku arengut. Kehalise kasvatuse tund ei tohi õpilasi sporti vihkama
Olen arvamusel, et algklassilaps ei pea pikapäevarühmas üksnes õppima, ta tahab ka omaette või kaaslastega mängida. Selleks on koolil olemas lauamängud, puzzled jm. huvitavat meisterdamist, peale selle nuputamisülesannetega töölehed või lihtsalt tahab laps puhata ja vaadata mõnda ilusat raamatut või põnevat ajakirja. Väga oluline on ka kehaline aktiivsus ning üldjuhul püüab õpetaja organiseerida kehalist tegevust just kohe pärast tundide lõppemist, et lapse mõtlemistegevus puhkaks enne, kui ta hakkab valmistuma järgmiseks päevaks õppides. Eripedagoogiline - logopeediline abi see on mõeldud õpilastele, kes vajavad õpiabi kirjutamis- ja lugemisraskuste puhul ning lastele ja õpilastele, kes vajavad kõneravi. Meie koolis ei ole võimalik kasutada logopeedi teenust igapäevaselt. Kõneravi tunde annab kooli eripedagoog, kes on saanud vastava ettevalmistuse. Korra õppeaastas kasutame maakonna
siis on vaja näidata end karmimalt poolelt. 2. OLUKORD – TÄHELEPANU HAJUMINE ÜLESANDELT Õpilaste tähelepanu hajumine on väga suur probleem. Põhjus on selles, et kui tähelepanu hajub, siis ülesande valmis tegemine võtab kauem aega ja nii ei pruugi õpetaja vajalikku materjali tunnis läbida. Arvan, et selle probleemi lahendamine ei ole keeruline ning sellega võivad kõik hakkama saada. Esiteks, ülesanne peab olema arusaadav ja hästi jälgitav. Teiseks, ülesanne peab vastama klassi tasemele ning ei tohiks olla liialt keeruline ega sisaldama elemente, mida ei ole veel jõutud läbida. Kolmandaks, õpetaja peab õpilastele juhiseid täpselt selgitama. Mina teavitaks õpilast, kui palju aega peaks ülesande täitmiseks kuluma, mida neilt ootan ja milleks on see vajalik. Tihti tekib olukord, kui õpetaja alles räägib ülesandest, aga mõni hakkab juba usinasti seda lahendama ja ei
Klassiruumis käitumise dünaamika 12 2. Uus klass, uus aasta: käitumisjuhtimise kehtestamisfaas 34 3. Käitumisjuhtimise keel 65 4. Tõhus õpetamine: peamised arusaamad ja oskused 88 5. Klassiväline juhtimine: käitumise tagajärjed 112 6. Trotslikud ning emotsionaalsete ja käitumisraskustega lapsed 127 7
keskhariduse riikliku õppekava järgi on lubatud nädalakoormus 8-9 klassidel 32 õppetundi nädalas.Nädalakoormus aga ei sisalda kodutöid.Kui liita kodutööd oleks nädalakoormus umbes 45 tundi.Seda on õpilaste jaoks liiga palju.Nädal väsitab ära ja kahest puhkepäevast jääb väheseks. Seaduse põhiselt pole kodutööd kohustuslikud, aga need on lihtsalt Eesti koolide tava.Niimoodi on olnud ligi sada aastat. Pärnu Koidula gümnaasiumi õppealajuhataja Maia Erm ütles artiklis, et tundide efektiivsus sõltub kooli õhkkonnast.Kui õpilase ja õpetaja vahel on vastastikune lugupidamine, ei koorma õpetaja õpilast nii palju koduste töödega.Kui aga õpilane ei pane tunnis tähele ja ei austa õpetajat, jätab muidugi õpetaja rohkem koduseid töid. Tartu Ülikooli uurali keelte professor Ago Künnap ütles, et Eesti koolid vajavad reformi.Seda on vaja kuna praegu koormatakse lapsi ebainimlikult.Täiskasvanutest pikemad päevad ei tee
· vajalik koolitus (kolmanda taseme koolitus) · eetika ja ideoloogia, mis teenib kõrgemaid väärtusi (hea töö on tähtsam kui tasu) Üliõpilase arenguetapid · Varajane idealism- võib kesta 10min v terve koolipäev. Tingitud on nt positiivsest eeskujust või sellest, et on varem kujunenud idee milline peaks minu meelest õpetaja olema. · Ellujäämine- 1.võimalus: üliõpilane tunneb et õpetamine on kohutavalt lihtne. 2.võimalus: konfliktide keskel ei saa tundi läbi viia, õpilased ei kuula vms. Üliõpilane tunneb pettumust õpilastes. · Raskuste tunnistamine- 2-3 nädal. Üliõpilane saab aru, millega ta hakkama saab ja millega ei saa. · Platoole jõudmine- tase kuhu üliõpilane peaks jõudma. Õpetajal olemas vähemalt üks kindel mudel, mille järgi tund toimub.
saavutamisele. Õpilastele antakse senisest suuremad "õigused" ning tihti osutuvad õpetajad märklaudadeks. Varem mõjutusvahenditena käsitletud karistused on nüüdseks keelatud. Madalad õpetajapalgad põhjustavad tööjõu voolu välismaale. Lõigukesi Tallinna Prantsuse Lütseumi direktori Lauri Leesi intervjuust Eesti Päevalehe ajakirjanikule Jaak Urmetile: Miks on koolides nii palju distsipliiniprobleeme? Miks on neid ühes koolis rohkem, teises vähem? Selles on süüdi õpetaja elukutse alaväärtustamine. Kui noor mees, kes on õppinud õpetajaks, saaks niisugust palka, et tagada oma perekonnale eksistents, siis tuleks ta kooli ega peaks otsima paremini tasustatud töökohta. Kui mul oleks klassi ette viia mõni suur tugev mees, siis mul ei oleks distsipliiniprobleeme, nad vaataksid talle otsa ja oleksid temast vaimustuses. Kui see eriala oleks väärtustatud, siis minu kui koolijuhil tekib võimalus valida selline õpetaja, millist ma paremaks pean. Kui ma
tähelepanuta ning tunduks justkui me polekski kooliüritustele oodatud. Peale ürituste, toovad õpilased välja ka vigu sööklatöös. Vastajad avaldasid nördimust aeglase sööklatöö üle ning leidsid, et esimese kursuse õpilased ei peaks sööklas olema, kuna nende kogenematuse tõttu kannatavad kaasõpilased ja leidus neid vastajaid, kellele koolitoit ei meeldinud ning seetõttu ta lõuna ajal koolis ei söögi. Üks õpilane leidis, et kooli arstisüsteemi peaks parandama. Jällegi peab nõustuma, sest meile, kui keskkooli lõpetanutele, arstiabi ei pakuta. Kooliarsti juurde minnes saadetakse meid tagasi sõnadega:"Te olete piisavalt vanad, valuvaigistid peavad teil endil kaasas olema ja kui teil halb olla on, minge lihtsalt ära koju." Samas peab aga arvestama, et õpilastel, isegi keskkoolibaasil õppijatel, on peavalud, kõhuvalud ja vahel halb olla, mille vastu rohtu tihtilugu kaasas pole
kohustatud. Koolil on raske vägivallaga võidelda, kui seda reklaamitakse lastele ühiskonnas igal moel. Vägivallale peaks reageerima iga kodanik, mitte ainult haridus töötajad. Kuid ei pöörata piisavalt tähelepanu õpetaja toetamisele ja probleemsete kodudele. Õpetajal on väga suur ülekoormus ja see ei võimalda panna tähele kõikide õpilaste probleeme ja veel tegeleda nende kodudega. Õpetajal on kohustusi väga palju : klassijuhatamine, õpetamine väga paljudes klassides, tundide ettevalmistamine, päevikute täitmine, tööde parandamine, arenguvestlused, nõustamised, koosolekud, klassi ühised tegevused ja palju erinevaid asju veel. Ja oodatakse, et õpetaja oleks tasemel iga oma tegevusega. 5 Õpetaja tööaeg on seaduse järgi 35 tundi nädalas. Uurimus näitab, et tegelikult kulub õpetajal tööülesannete täitmiseks aega 50,1 tundi. Õpetaja teeb osa oma tööst ära ka
Kutseeetika sisu on aga põhiliselt ühesugune. Iga kutseala eetika toetub üldisele moraalile ja eetikale. Kutseala eripärast tulenevad aga selle kutseala esindajatele mõningad normid, mida siis vastavas kutse-eetikas eriti rõhutatakse. Võtame näiteks humaansuse. Selle moraalinormi järgimine ilustab kõiki inimesi. Õpetaja peab aga olema eriti humaanne, selleks et ka tulevastes põlvedes humaansust kasvatada. Kutse-eetika kujuneb välja koos tööjaotusega. Iga elukutse esindajate tööd peab kõigepealt kontrollima nende endi kõlbeline teadvus. Teise elukutse esindajad ei oska seda tööd kontrollida ja lõppkokkuvõttes polegi võimalik kõike kontrollida. Rohkem arenenud ühiskonnas on moraalil suurem tähtsus. Kõlblusnormide täitmine ei ole inimesele kerge. Seetõttu on ühiskond nii mõnigi kord olnud sunnitud rakendama üsna drastilisi abinõusid moraalinormide rikkujate suhtes. Meenutame minevikku. Vanasti piinati surnuks see, kes tappis
Uurisime asja lähemalt ning leidsime, et suureks probleemiks on Eesti laste vähene liikumisaktiivsus. Arutlesime, kuidas saaks praeguseid kehalise kasvatuse tunde läbi viia nii, et need oleksid meeldivad kõigile ja kuidas muuta laste liikumisaktiivsust tõusu suunas. Me koostasime küsimustiku ,,Kehalise kasvatuse tunnid läbi õpilaste silmade", mis oli suunatud 7. 9. klasside õpilastele (vt Lisa 1). Küsitluse eesmärgiks oli uurida õpilaste arvamust praeguste kehalise kasvatuse tundide kohta. Samuti küsisime, millised võiksid olla tunnid nende arvates. Tahtsime, et õpilased mõtleksid loovalt ja kindlatest raamidest välja. Püüdsime näha, kuidas kehalise kasvatuse tunnid tegelikult õpilaste arvates võiksid välja näha. Kas kehalise kasvatuse tunnid peaksid jääma üldjoontes samasugusteks või tuleks teha suuri muudatusi? Eesti laste liikumisharjumuste parandamiseks tuleks meie arvates teha suuri muudatusi just kehalise kasvatuse tundides.
80ndad – õpetajas nähti eelkõige oma ala asjatundjat, tähtsaks muutus õpetuse sisu, rõhutati fakte 90ndad – õpetaja puhul hakati rõhutama reflektiivsust, kriitilist suhtumist omaenda töösse, enesehindamist (globaliseerumine, infotehnoloogia, võrgustikud õpikeskkonnana) 21. saj. Algus – taas kerkib esiplaanile õpetaja roll sotsiaalsete muutuste vahendajana, ühiskonna mõjutajana ja kasvatajana (uus RÕK – riiklik õppekava) Õppijakeskne õpetamine humanistlik õpetamisviis kommunikatiivsed õpetamismeetodid (rühmatööd) teadlik tähelepanu erinevatele õpistrateegijatele individualiseeritud lähenemine õpilasele Profesiooni piiritlus D.C.Corrigani ja M.Habermani järgi baasteadmised ja oskused – peavad olema teadmised, mida tavainimesel ei ole kvalifikatsiooni kindlustamine ressursid praktiseerimistingimused (temperatuur, mööbel) Poolprofessionaali tunnused
see tekitab negatiivse õhustiku. Parem on aga tihedam oma tunnustuse näidata. Tunnustus annab märku, et õpetaja kontrollib õpiprotsessi ja aitab hea käitumise saavutamisel. Ehkki sanktsioonidel on oma koht ning need võivad mõnedes olukordades olla tõhus käitumise juhtimise vahend. Olen nõus, et mõnel situatsioonil võib aidata mitteverbaalne signaal, kas pilk või zest. Võib kasutada ka ranged sanktsioonid: peale tundide jätmine, telefonikõne koju või vestlus kooli juhtkonnaga. Aga enne sanktsioone rakendamist on vaja lastele seletada, miks ja milliseid sanktsioone õpetaja võib kasutada. Lastel on vaja selgitada reeglid, reeglite rikkumise tagajärjed, ja see, kuidas sanktsioonid toimivad. Mulle meeldis üks võte, mis pakkus autor. Õpetaja kirjutab lapse nime esimese üleastumise puhul tahvlile ning lisab selle taha ,,linnukese", kui see kordub. Mida rohkem ,,linnukesi"
Põltsamaa Ühisgümnaasium Põltsamaa Ühisgümnaasiumi endise õpetaja Helvi Laasi elulugu Uurimistöö Kristiina Kangro Juhendaja õp. Toomas Annuk Põltsamaa Sisukord Sisukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................2 1. Lapsepõlv...............................................................................................................................3 1.1 Vanemad........................................................................................................................... 3 1.2 Vanaisa maja .............................................................
(Sutrop M. 2008 Margit Sutrop: kool kui noorte väärtuste kujundaja URL (http://arvamus.postimees.ee/40019/margit-sutrop-kool-kui-noorte-vaartuste-kujundaja/) Kooli eesmärgiks ei tohiks olla üksnes teadmiste ja tarkuse jagamine õpilastele, vaid õpetamise taga peaks peituma väärtused. Mina pean enda jaoks tähtsaks selliseid väärtusi nagu: õiglustunne, abivalmidus, austus, kohusetunne, sallivus, lojaalsus, järjekindlus ja pühendumine, kannatlikkus. Kui väärtuste õpetamine jäetakse juhuse hooleks, siis sellega kaasneb risk kaotada oluline osa omaenda kultuurist. Õpetajad õpetavad küll väärtusi, kuid sageli tehakse seda alateadlikult, nt, kui öeldakse lapsele, et valetada ei tohi, siis õpetatakse sellega tegelikult tõe väärtustamist. Seda protsessi peaksid õpetajad endale teadvustama ja paremini läbi mõtlema, kuidas väärtusi lastele edastada. Oma esimesed väärtushoiakud saadakse perekonnast. Põhiosa inimese väärtushoiakutest pärineb
rühmameetodite rakendamisel on kõigi õpilaste tööle pühendumine. Halvasti organiseeritud rühmatöös kalduvad võimekamad õpilased kogu töö ära tegema ja teised kirjutavad nende pealt maha. Kodutööde- ja iseseisva töö roll õppe- ja kasvatustöös. Iseseisev töö on õppetunnis kasutatav uue materjali õppimiseks ja kinnistamiseks. Klassi ja koolivälise iseseisva töö põhivormiks on kodutöö ettevalmistusena ainetundideks .Enamasti on aga õpetaja vahetu õpetamine tõhusam kui iseseisev õppimine. Kodutööd täidavad õppeprotsessis kolme funktsiooni: kinnistavad kooli õpitut, arendavad õpilaste õpioskusi ja ühtlustavad õpilaste õpitempo erinevusi õpitulemustes. Nõuded iseseisva töö korraldamisele klassis. 1. Enne iseseisva töö andmist tuleks veenduda, et õpilased tulevad sellega toime. Töölehe nõuded peaksid olema endastmõistetavad ja sooritatavad ülesanded hõlmama materjali, millega tulevad toime kõik õpilased
vanem osa meelde tema kooliaega. Tema sõnul on Eestis vähe selliseid maju, mis tõuseks nagu tuhast. Ta leidis, et koolimaja on imeilus ja innustab ka head tööd tegema. Kuid tuhast tõusmine tõi kaasa ka uusi reegleid. Et hoida maja võimalikult kaua ilusas konditsioonis, oli noortel kohustus kanda koolimajas vahetusjalatseid ja keelatud kanda terava kontsaga jalanõusid. Samuti alustati tööd uue õppekava järgi: kooliaasta jaotati 5 perioodiks ja tundide pikkuseks sai 75 minutit. Direktori sõnul lubas uus õppekava vabadust, mis omakorda eeldab õpilastelt täiendavat vastutust. (Reiljan 2013) Kui oli veel üks tähtis probleem - mis saab lennunumbritest? Oldi väga erinevatel arvamustel. Direktor, õpetajad ja õpilased olid selle poolt, et alustada lende esimese lennuga. Linnavalitsus, lapsevanemad ja vilistlased jälle eelistasid vana lennunumbri jätkamist. Hoolekogu võttis vastu
sissejuhatus.....................................................................................................................2 1.Andekuse mõiste......................................................................................................... 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korr
vajaminevaid oskusi. Tihti annavad õpetajad, märganud, et õpilased ei saa mõnest asjast hästi aru, keelealaseid lühiseletusi ka teistes tundides (nn minitundides). Keelekümbluse põhimõtted sarnanevad muude tänapäevaste teise keele õppimise alustega, millest kõneldakse sageli kui integreeritud, sisu-põhisest, kommunikatiivsest või funktsionaalsest keeleõppest. Need uued põhimõtted erinevad traditsioonilistest meetoditest, mille korral teise keele õpetamine piirdus sõnavara, grammatika ja vestlusteemade harjutamisega ning kui iga tehtud viga parandati. 1960-ndate aastate keskel Montrealis alguse saanud programm oli keelekümbluse eelkäijaks ja üleüldse esimene programm, milles rõhutati teise keele kui aine sisu edasiandmise vahendi tähtsust ja mitte keele kui niisuguse õppimist ning kus teine keel omandati eelkõige üldhariduse kõrvalsaadusena. 2. Keelekümblusmudelid
tagasisidet õpitava oskuse sooritamisest. Käitumise vormimist alustatakse toimingu kinnitamisest, mis on kõige lähemal soovitud lõppkäitumisest. Tasustuse või kinnitusena toimib vaid see, mis on õpilasele meeldiv ja ihaldatav. 7. Operantse tingimise toimemehhanismi eripära inimõppimisel. Õpilasele saab öelda millist käitumist neilt ühe või teise märguande peale oodatakse. Neile saab seletada, milline tasu või hüve soovitud käitumisega kaasneb. Laste õpetamine on loomadega võrreldes tõhusam, sest nede puhul saab osutada soovitud käitumisele ja informeerida eesootavast tasustusest. 8. Programmõpe. Lineaar- ja hargprogrammid. Programmeeritud raamatud ja õpetatavad masinad. Programmõpe rajaneb tasustamisel õigest õpitulemusest teadasaamisega ja viivitamatul tagasisidel õpitulemustest. Selle praktiliseks rakendamisks koostati spetsiaalsed õpikud, kus õppematerjali esitatakse
Töö hüpoteesiks on väide, et digitahvel lihtsustab õpetajatel õpetamist ja õpilastel õppimist. Leidmaks digitahvli kasutamise plusse ja miinuseid, koostasin küsitlused õpetajatele ja õpilastele ning analüüsisin saadud vastuseid. Uurimuslikuks osaks on ka Promethean digitahvlite tarkvara ActivInspire abil valminud õppevideod. Kokku on 26 videot, nende vaatamiseks palun varuda aega. Usun, et sageli ajapuuduses olevatel õpetajatel on nende videote vaatamisest abi tundide ettevalmistamisel, aga ka töös puudujatega või aine õppimisel raskustesse sattunud õpilastega. Väidan seda ühe valminud õppevideo põhjal, mis valmis koostöös juhendajaga. Nimetatud õppevideo teemaks on avaldiste lihtsustamine. Õppevideotes kasutatavad töönuppude selgitused on töös alapeatükkidena seetõttu, et neid oleks võimalik töö sisukorra abil kiiresti leida. Uurimistöö referatiivses osas käsitlen erinevaid digitahvlite liike ning võrdlen ja toon välja
(Baker, 2005, 212-242.) Selleks, et tagada vähemus õppekeelega kutsekoolide õppijatele enamuskeelsetega võrdsed võimalused tööturul konkureerimiseks, on vaja pöörata suuremat tähelepanu keeleõppe ja ainesisu integreerimisele. Eesti üldhariduskoolides rakendatakse keeleoskuse ja aineteadmiste omandamiseks kakskeelse hariduse erinevaid vorme. Peamiselt on siiski kasutusel keelekümblus. Varajane täielik keelekümblus on kõikide ainete õpetamine teises keeles (tavaliselt lasteaias või 1. klassis), mille järel järk-järgult suureneb emakeeles õpetamise maht, ulatudes 20% teise või kolmanda aasta lõpuks ning jõudes umbes 50% põhikooli kolmandas kooliastmes. Keelekümblusele on omased teatud põhimõtted, mis on kokkuvõtlikult järgmised: 1. Õpetus toimub teises keeles, mis tähendab, et õpetuskeeleks on teine keel, ja kui mingit õppeainet õpetatakse selles keeles, siis õppijate emakeelt tunnis ei kasutata. 2
Matemaatika abikoolis on väga praktiline. Väga palju tuleb tegeleda laste kujutlusvõimega. Abikooli lapsed ei oska valetada. Neil pole seda kujutlusvõimet, et midagi kokku valetada. Nende kujutlusvõime on null. Kui midagi silmaga ei näe ja käega katsuda ei saa, siis ta ei kujutagi ette asju. Töö tunnis peab olema iseseisev! Seda saab jälgida ainult õpetaja. 45 minutit iseseisvat tööd ei toimi. Õpetaja peab olema kogu selle aja valmis üle seletama ja selle käigus peab õpetaja leidma kesktee, kui palju juhendada on hea, et laps siiski teeks iseseisvalt tööd. Laps peab saama abi, aga teda ei tohi üle aidata. Iseseisvaks tööks ei tohi anda asju, mida pole õpetatud. Õpetaja on suunaja iseseisvas töös. Iseseisva töö ülesanded peavad mahtuma lähima arengu tsooni. Läbi matemaatika saab ja tuleb arendada lapse väljendusoskust ja kõnet. Matemaatikas on
õpilased, kuidas käituda. Tegelikult oleks pidanud minema keldrisse, sest kui tuleb aatompomm, on see nagu maavärin, mis lõhub kõik ära. See saastab õhku. Seetõttu ei olnud see õpe reaalne, kuna ei olnud keldrit, kuhu terve kool oleks mahtunud. Aga gaasimaski pähe panemine oli hea oskus. Oli hommikune ja õhtune pikapäevarühm. Pikapäevarühmas sai õppida ainult neid aineid, milles õpilane ei olnud hea, teised tuli õppida kodus. Hommikune pikapäevarühm oli tund aega enne tundide algust, kaheksast üheksani. Tunnid algasid kell üheksa. Kui tunnid lõppesid, siis algas kell neli pikapäevarühm, mis kestis kella viieni. Koolibuss oli kaks esimest ringi siis juba ära teinud, siis tuli kolmas ring, ning kuus läbi kümme minutit oli ema Suuremõisa bussijaamas. Pool seitse sai ta koju, sest tal oli üks kilomeeter koju minna. Hommikul läks buss veerand kaheksa. Liinibussiga, mis väljus Kärdlast kell 14.30, ei tohtinud koju minna, sest kaassõitjad hakkasid
normides, kus on enamus nende ealised ning saab neid jälgida kõrvalt. Kindlasti on olulisel kohal kogu kooli meeskond ja kolleegid, kes peavad üksteist pidevalt innustama ja toetama, julgustama. Raamatu teise osa nimi on ,,Käitumistaastuse põhijooned". Käitumistaasute tegevuskaval on kooliterviklik loomus: see toetab nii õpilast kui õpetajaid. Programmi põhijooneks on hariduslik lähenemine käitumuslikele muutustele. Selline käitumise õpetamine individuaalselt keskendub mudeldamisele, käitumisvihjetele, harjutamisele, päeviku pidamisele, tagasisidele ja enesekontrollile. Põhieesmärgiks on aidata õpilasel oma käitumist teadvustada ja omandada selle üle isiklikku kontrolli viisil, mis austaks teiste õigusi. Kui õpetaja tähendab, et lapse segav ja kordarikkuv käitumine ei parane tavapäraste esmaste meetmete abil, on vaja rakendada käitumistaastuse kava.
Noormees süütas tiku ning viskas korvi see hakkas krõbisema. Seejärel juhtis ta härra Toodri tähelepanu korvile, arvates seal hiir olevat. Härra Tooder vaatas korvi ning magneesium plahvatas. Usuõpetaja lahkus vaikides ja õpilastele korraks kurblik-pettunud pilku heites. Õpilased otsustasid kõigest vaikida ning öelda, et nemad ei tea asjast midagi. Klassi tuli inspektor Ambel (direktorit polnud nimelt majas), kes tahtis teada, mis oli sündinud. Sirkel hakkas ääriveeri seletama Lõpuks ütles Pukspuu, et tema viskas tiku paberkorvi, kuid ainult seepärast, et korvi sisu valgustada (härra Toodri jaoks). Ambel käskis Pukspuul lahkuda. Edasise nädala jooksul oli kogu klass sunnitud pärast tunde jääma, kuni ühel päeval ütles Ambel, et need, kes asjaga seotud pole, lähevad koju. Osa poisse lahkus. Ülejäänud, kes asjaga seotud ei olnud, väitsid, et nad on seotud sel moel, et käivad seal klassis, kus õnnetus toimus. Kolmas peatükk Ikka veel minevikus
Noormees süütas tiku ning viskas korvi see hakkas krõbisema. Seejärel juhtis ta härra Toodri tähelepanu korvile, arvates seal hiir olevat. Härra Tooder vaatas korvi ning magneesium plahvatas. Usuõpetaja lahkus vaikides ja õpilastele korraks kurblik-pettunud pilku heites. Õpilased otsustasid kõigest vaikida ning öelda, et nemad ei tea asjast midagi. Klassi tuli inspektor Ambel (direktorit polnud nimelt majas), kes tahtis teada, mis oli sündinud. Sirkel hakkas ääriveeri seletama Lõpuks ütles Pukspuu, et tema viskas tiku paberkorvi, kuid ainult seepärast, et korvi sisu valgustada (härra Toodri jaoks). Ambel käskis Pukspuul lahkuda. Edasise nädala jooksul oli kogu klass sunnitud pärast tunde jääma, kuni ühel päeval ütles Ambel, et need, kes asjaga seotud pole, lähevad koju. Osa poisse lahkus. Ülejäänud, kes asjaga seotud ei olnud, väitsid, et nad on seotud sel moel, et käivad seal klassis, kus õnnetus toimus. Kolmas peatükk Ikka veel minevikus
Noormees süütas tiku ning viskas korvi see hakkas krõbisema. Seejärel juhtis ta härra Toodri tähelepanu korvile, arvates seal hiir olevat. Härra Tooder vaatas korvi ning magneesium plahvatas. Usuõpetaja lahkus vaikides ja õpilastele korraks kurblik-pettunud pilku heites. Õpilased otsustasid kõigest vaikida ning öelda, et nemad ei tea asjast midagi. Klassi tuli inspektor Ambel (direktorit polnud nimelt majas), kes tahtis teada, mis oli sündinud. Sirkel hakkas ääriveeri seletama Lõpuks ütles Pukspuu, et tema viskas tiku paberkorvi, kuid ainult seepärast, et korvi sisu valgustada (härra Toodri jaoks). Ambel käskis Pukspuul lahkuda. Edasise nädala jooksul oli kogu klass sunnitud pärast tunde jääma, kuni ühel päeval ütles Ambel, et need, kes asjaga seotud pole, lähevad koju. Osa poisse lahkus. Ülejäänud, kes asjaga seotud ei olnud, väitsid, et nad on seotud sel moel, et käivad seal klassis, kus õnnetus toimus. Kolmas peatükk
Käitumisviisi, mis kindlasti toob kaasa karistuse, üldjuhul ei soovita jäljendada. 5. Mis on olulisemaks subjektiivseks tingimuseks, et kunagi meelde jäetud käitumismall rakenduks? Käitumismalli õige tasustamine. See tähendab, et kui õppija teab, millist käitumist tasustatakse. 6. Millist kolme tasandit saab eristada õpetaja toimes õpilastele mudelina? Õpetaja toime mudel: 1) Esiteks on õpetajad pidevalt õpilastele eeskujuks, kuidas millessegi suhtuda ja mida üldse arvata õppimisest koolis. 2) Teiseks annavad õpetajad õpilastele pidevalt eeskuju, demonstreerides, kuidas nad suhtuvad õpetatavasse ainesse ja lahendavad mitmesuguseid ainealaseid probleeme ning ülesandeid nii tunnis kui väljaspool tundi. 3) Kolmandaks annavad õpetajad õpilastele pidevalt eeskuju, kuidas toimida mitmesugustes konkreetsetes olukordades. 7
Põhimõtteliselt saab iga oodatava õpitulemuse formuleerida selgelt sõnastatud eesmärgina. Eesmärgistamisega mitte liiale minna: piirduda pigem väikese arvu oluliste kui hulga väheoluliste õppe-eesmärkide püstitamisega. Liialdada ei maksa õppe-eesmärkide väljendamisega käitumuslikes terminites. Vältida pedantsust õppe-eesmärkide saavutamise nõudes. 3. Õpilaste vaimsed võimed ja koolipraktika Vaimsete võimete mõiste. Täpselt ei osata öelda, mis see on. Esiteks: „...inimindiviidi kohanduv käitumine, mis üldjuhul väljendub probleemsituatsioonide lahendamisena, mida suunavad kognitiivsed protsessid ja operatsioonid.” Üldjuhul nähakse vaimsete võimete all mõtlemise teravust ja originaalsust, probleemidest arusaamist või nende lahendamise oskust, varasemast kogemusest õppimise võimet. Siia alla pannakse intelligentsus. Pahupidi näidetest ka kuulsus ja rikkus jm
sihtrühmaks olid lapsevanemad - 921, 838 - õpilast ja 300 – pedagoogi (Raudsepp...). Järelikult on vanematel muresid, millega nõustamisse pöördutakse ja suurel määral õpilasi, kes nõustamist vajavad. Enamik nõustatavatest individuaalses nõustamises olid poisid. 5 2. KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG Sotsiaalpedagoogi töö eesmärk on isikute sotsiaalsete oskuste õpetamine, parendamine, erinevate sotsiaalsete ja toimetulekuprobleemide ennetamine ning leevendamine, tegutsemisvõime ja toimetuleku toetamine nii individuaal kui võrgustikutöös pedagoogiliste vahenditega. (Kutsestandard...) Sotsiaalpedagoogi poolt tehtavat kooli sotsiaaltööd võiks võrrelda psühholoogi ametiga, kuna sotsiaalpedagoogi töö eeldab suhtlemist ja suhete loomist nii koolis kui ka koolist
minu treener. Ja arvan, et tema oli ka olulisem. Ta oli ka ise kunagi kümnevõistleja olnud ja oskas selle võlu ja olemuse ka minule selgeks teha. Kuid õpetajatest on eredamalt meeles matemaatika õpetaja Reet Sepp, kuna olin oma arust põhikoolis mates päris hea, siis tema esimestes tundides sain aru, et mul on veel palju õppida. Ja nii see läks kõik 3 aastat. Ainus matemaatikaga seotud lihtne asi oli gümnaasiumis riiklik eksam, mis oli tema tundide kõrval tõeline puhkus. Ja eksam oli oluliselt lihtsam, kui tema kontrolltööd. Nii et raske õppustel, lihtne lahingus. 11. Millistel võistlustel esindasid KG d? Millisel tasemel (maakond, vabariiklik, jne)? Kergejõustikus esindasin kooli maakonna ja riiklikul tasemel. Eesti MV, koolidevahelistel võistlustel. Korvpallis esindasin maakonna tasandil. 12. On mõni tolleaegne saavutus Sulle eriliselt tähtis? Ikka on tähtsad parimad tulemused
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste instituut Õpetajahariduse osakond ANDEKAS LAPS- PROBLEEME JA LAHENDUSI Tallinn 2007 Sisukord 1. Andekuse mõiste................................................................................................................ 3 2. Andeka lapse tunnused.......................................................................................................5 3. Kuidas lapses andekust ära tunda?.....................................................................................6 4. Mida lapsevanemad peavad tegema?................................................................................. 8 5. Kerge või habras laps?....................................................................................................... 9 6. Mis kooli laps panna?.......................................................................................................10 7. Andekusega seostuvad kooliprobleemid........
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
