Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Miks kooli kiusamine on diskrimineerimine?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kiusamine, diskrimineerimine, vägivallaga, rootslane, mingite, orientatsiooni, kiusamist, vägivallaks, tehta, häireid, kannatama, pöörduma, muredest, tervem............ 3 1.Mõisted................................................................................................................ 4 2.Koolikiusamine.................................................................................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitöötajad?.......................................................11 6.1 Mida võiks õpetaja teha klassi positiivse õhkkonna loomiseks?..................14 7.Vanemate roll kiusamisel?................................................................................. 16 7
sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on mind alati huvitanud õpilased, kes on kiusatavad. Me arvan, et hetkel on antud teema meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem,, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitangi välja, mis on kiusamine, selle liigid, mida kiusamine inimesele põhjustab ja kuidas koolikiusamisega võidelda. MIS ON KOOLIKIUSAMINE ? Kiusamine on enamasti haiget tegev ja tehtlik agressiivne käitumine, mis võib tihti kesta kaua, nii nädalaid, kuid ja isegi aastaid. Koolikiusamine on koolivägivalla üks väljendusvorme, mis võib kiusatavale jätta jäljed kogu eluks. Koolikiusamisega tegelemiseks on vaja eriteadmisi ja kogemusi, objektiivset suhtumist ja soovi olukord
EPEDH-1 Tallinn 2012 Kiusamise definitsioon Kiusamine on ühe või mitme inimese negatiivne ja sageli agressiivne või manipuleeriv tegu või teatud aja jooksul korduvad teod teise inimese või inimeste suhtes. See on väärnähtus, mis põhineb jõudude ebavõrdsusel. Kiusamine sisaldab järgmisi komponente: 1. Kiusajal on rohkem võimu kui kiusataval. 2. Kiusamine on sageli organiseeritud, süstemaatiline, varjatud. 3. Kiusamine on mõnikord olukorra ärakasutamine, kuid kord alanud, on tõenäoline, et see ka jätkub. 4. Kiusamine esineb teatud aja jooksul, kuigi ka süstemaatilistel kiusajatel võib esineda ühekordseid juhtumeid. 5. Kiusamise ohvrit haavatakse kas füüsiliselt, emotsionaalselt või psühholoogiliselt. 6. Kõigil kiusamiste juhtumitel on kas emotsionaalne või psühholoogiline aspekt. Kiusatakse neid, kes...
on üle kandunud omaenese kodusesse ellu. Perevägivalla ühe põhjusena võib välja tuua suutmatuse lahendada konflikte muul viisil kui vägivalla teel. Vägivallatsejal võivad puududa normaalsed suhted oma vanematega seega oleks tal ka oskamatus võtta üle isa ja abikaasa rolli perekonnas, kui vanemad pole olnud heaks eeskujuks, siis võib seegi viia konfliktide vägivaldse lahenduseni. Vägivallatsejat iseloomustab sageli kõrge kontrollivajadus, mis väljendub vägivallaga kulmineeruvates armukadedushoogudes. Kontrolli kaotamise hirm võib viidata vägivallatseja enda sisemisele ebakindlusele, mida püütakse varjata teise ohjeldamisega iga hinna eest, kaasa arvatud vägivaldse käitumise abil. Vägivalla põhjuseks võib olla ka vägivallatseja alaväärsuskompleks ja püüe 'meheliku' käitumisega iseennast kehtestada. Vägivalda kalduvad suure tõenäosusega kasutama pigem need mehed,
Todd Manly & Cicchetti, 1995). Gil (1970) defineerib seda kui vanema või hooldaja tahtlikku, mitte-õnnetuslikku füüsilise jõu kasutamist või tahtlikku õnnetuse mitte vältimist lapse suhtes eesmärgiga vigastada, solvata või kahjustada last. Füüsilisel väärkohtlemisel on olemas leebem ja raskem vorm .Kergemateks käitumisaktideks võib pidada laksu andmist, lapse löömist või löömist mingi esemega, tõukamist ja lükkamist ning loopimist mingite asjadega. Füüsilise vägivalla raskemateks juhtudeks nimetatakse tegusid, nagu jalaga või rusikaga löömine, hammustamine, peksmine, lapse ähvardamine noa või relvaga ning noa või relva kasutamine lapse vastu. Füüsiline väärkohtlemine on ka see, kui lapsevanem või hooldaja varjab lapse haiguse sümptome või kahjustab oma tegevusega lapse tervist. Seda nimetatakse arstiteaduses Münchauseni sündroomiks. Lisaks kuuluvad siia loetelule veel
kägistamine, põletamine, noaga ähvardamine või mõnel muul viisil füüsilise valu tekitamine. Seksuaalne väärkohtlemine on füüsilise jõu või ähvardustega vahekorda sundimine, soovimatule seksuaalsele tegevusele sundimine või seksuaalsele tegevusele sundimine teiste ees või teistega. Vaimne väärkohtlemine on isoleerimine, liialdatud armukadedus, partneri tegevuse liigne kontrollimine, sõnaline agressioon, vara hävitamine, ahistamine või jälitamine, vägivallaga ähvardamine ning pidev halvustamine ja alandamine, alavääristamine, raske solvamine, mõnitamine või mõne muu hingelise trauma põhjustamine Perevägivald avaldub mitmel viisil. Näiteks võib see olla abikaasa füüsiline ründamine. Vägivallaks loetakse ka emotsionaalne rünnak, näitels verbaalsed ähvardused, vihahood, isiksuse alavääristamine ja ebarealistlik nõudmine olla täiuslik. See võib viia füüsilise sunduseni ja
sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab, kuidas koolikiusamisega võidelda ja muud sellist. Allikatena kasutasime Sonia Sharpi ja Peter K. Smithi "Võitlus koolikiusamisega" ja Helve Kase "Vaikijate hääled". Esimene neist pakub juhiseid turvalise koolikeskkonna loomiseks. Viimases on aga vaid üks peatükk, mis räägib koolikiusamisest. Seal on tehtud intervjuu Lasnamäe Üldgümnaasiumi direktoriga, kes kirjeldab olukorda oma koolis. Töö algab koolikiusamise selgitamisega
Referaadis on kasutatud erinevate inimeste arusaamu koolivägivalla kohta. On väljatoodud erinevad vaatepunktid kolmest artiklist: kes on selles süüdi ja kas see on kuritegu? 3 3.0 Koolivägivald Justiitsministeerium on 24.augustil 2005.aastal välja andnud artikli koolivägivalla kohta (vaata lisad 2), mille põhjal on kirjutad minu artikkel. Ohvriks langenud laps peaks kiusamisest rääkima oma vanematele või muule täiskasvanule. Kiusamist toimub lasteaias ja koolis, nii laste kui ka õpetajate ja õpilaste vahel. Kui lapsed hakkavad erinevaid vabandusi tooma, siis peavad vanemad olema eriti tähelepanelikud ja uurima miks laps ei taha kooli minna. Koolivägivald on oma kaasõpilaste või koolikaaslaste norimine, mõnitamine, füüsilise vägivalla kasutamine või sellega ähvardamine, valede juttude levitamine, teise lapse asjade omavoliline kasutamine jne.
(Viide: http://www.eesti.ee/est/elukaar/laps/lapse_oigused_lastekaitse/oigus_vagivallata_elule) 4 Vägivallatsejast lapsevanem Tänapäeval on paljusid perekondi, kus üks vanematest on vägivaldne. Tihti on vägivallatsejaks perekonnas meessugu pool kas isa või kasuisa ning vägivald on suunatud just emade vastu. Kuid kahjuks on ka juhtumeid, kus perekonnas puutuvad vägivallaga kokku ka lapsed, seda kas siis nähes pealt oma ema kuritarvitamist või kogedes ise enda vastu suunatud vägivalda. Mitmed uurimused on näidanud, et lapsed peavad vägivalda oma vanemate vaheliste suhete üheks kõige häirivamaks osaks. Vägivalda pealt näinud lapsed on oma kaaslaste suhtes agressiivsemad nad kalduvad neid rohkem türanniseerima ja solvama ning neil esineb rohkem üldisi käitumuslikke probleeme.
haiguse sümptomeid või teevad tahtlikult lapsele haiget, et endale tähelepanu saada (Münchhauseni sündroom). Füüsilise vägivalla ohver tuntakse ära seletamatute verevalumite, luumurdude, sidumisjälgede, küünejälgede, põletusmärkide ja esemete löögijälgede järgi. Kõige rohkem on märgatavad juusteta laigud peas ja seletamatud muutused käitumises (laps on olnud enne rõõmsameelne ja aktiivne, nüüd endasse tõmbunud). Vägivallaga kokku puutunud lapsel tekivad hirmureaktsioonid kojumineku ees. Ta väldib füüsilist kontakti ümbritsevate inimestega, kuid esineb ka kõrgenenud agressiivsust. Väljapääsmatu situatsiooni pärast võib laps ka kodust ära joosta. (Gough 2001, 20-21) 1.4 Lapse seksuaalne väärkohtlemine David Gough väljendab seksuaalset väärkohtlemist kui lapse või noore sundimist või ahvatlemist osalema seksuaalseis toiminguis olenemata sellest, kas laps mõistab ise toimunut või mitte
majutamine või vastuvõtmine ekspluateerimiseks on igal juhul inimkaubandus ka siis, kui selleks ei ole rakendatud vägivalda, petmist, ähvardamist jms.(Unicef) 1.1.1 Inimkaubanduse vormid 1. Tööorjus: a) Orjatöö või võlaorjus (bonded labor)- Enim kasutatud meetod inimeste orjastamiseks. Inimene orjastatakse väitega, et ta peab tööga tagasi teenima võla, mille tingimused ja tähtajad on määratlemata. b) Sunnitöö (forced labor)- Inimest sunnitakse töötama vägivallaga või mingi muu karistusega ähvardades. Inimest koheldakse kui omandit ja tema vabadus on piiratud. c) Laste töö (child labour)- Töö liik, mis on suure töenäosusega ohtlik lapse tervisele. Samuti võib olla kahjulik lapse füüsilisele, vaimsele, moraalsele, sotsiaalsele ja hingelisele arengule. Tavaliselt katkestab see ka lapse haridustee. Tööorjuse ohvriks võivad langeda kõik- mehed, naised, noored ja vanad. Tööorjuse ohvrid
(käperdamine) ja märkused, pealesunnitud suguühe partneriga, partneri poolt pealesunnitud suguühe kellegi teisega kui partner, intiimsetele kehaosadele valu tekitamine (sadism), vägistamine. Majandusliku vägivalla korral kontrollib vägivallatseja partneri raha kasutamist või partnerile kuuluvaid materiaalseid ressursse. Majanduslik vägivald raskendab partneri iseseisvat materiaalset toimetulekut ning võib muuta partneri vägivallatsejast sõltuvaks. Majanduslikuks vägivallaks võib pidada järgmisi tegevusi: partneri raha äravõt mine ja pangakaartide enda käes hoidmine, tema ostude tegemise ja muude majanduslike tehingute tegemise piiramine, takistamine või kritiseerimine, klude range kontrollimine, ühisvara enda nimele kirjutamine, töötamise ja õppimise takistamine, elatisraha mittemaksmine, võlgade tekitamine, partneri sundimine osalema ebaseaduslikes tehingutes. Statistika Esimene lähisuhtevägivallale keskendunud uuring viidi Eestis läbi 2001
Peamised inimõigustega seotud teemade all käsitletakse soolist võrdõiguslikkust, sõna vabadust, au ja väärikuse kaitset, usuvabadust, lapse õigusi, vähemuste õigusi, välismaalaste õigusi ja vähemusrahvusete õigusi. Kõigist nendest lühidalt on kirjutatud ka järgnevalt käsitlevates teemades (2.1- 2.8). 2.1 Sooline võrdõiguslikkus Inimõiguste kaitses on eriti olulisel kohal võrdse kohtlemise põhimõte ja diskrimineerimise keelud. Diskrimineerimine tähendab seadusvastast eelistamist ja õiguste piiramist isiku teatud omaduste või temaga seotud asjaolude alusel. Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on kõik seaduse ees võrdsed ning inimõigused kuuluvad võrdselt nii Eesti kodanikele kui ka teistele isikutele, kes Eestis viibivad või elavad. Diskrimineerimine järgmiste tunnuste alusel on keelatud: · rahvus · rass · nahavärvus · sugu · keel · päritolu
4 Probleemid seoses väidetava seksuaalse kuritarvitamisega lapsepõlves isiku poolt primaarsest toetusringist. Z61.5 Probleemid seoses väidetava seksuaalse kuritarvitamisega lapsepõlves isiku poolt väljaspool primaarsest toetusringist Z61.6 Probleemid seoses väidetava füüsilise vägivallaga lapsepõlves Z61.7 Hirmuelamised lapsepõlves Füüsiline ja vaimne vägivald Füüsiline vägivald 4 Lapse vastu suunatud füüsiline vägivald ilmneb mitmes vormis. Sellesse kuuluvad nn. kasvatuslikud meetmed, kehaline karistus, mida mõned rahvad veel praegugi õigustatuks peavad. Soomes on kehaline karistamine seadusega keelatud
Roll on see, kui kaks inimest vesteldes vastu tulevad, siis me neid füüsiliselt ei eralda, vaid teeme kaare ja läheme mööda neist. Refleksiivne mina: Uurimis tulemused????? Kokkuvõte: Seega idee, et inimesed näevad end läbi teiste silmade ei ole empiiriliselt kinnitust leidnud. Inimesel on tõepoolest teatud vaade enda kohta, kuid see toetub sellele, kuidas inimesed tajuvad, et teised neid näevad (mitte see, kuidas nad ise tegelikult näevad). 3. Loeng. Lähisuhtevägivald ja kiusamine Agressiivne käitumine ehk agressioon on tahtlik teisele inimesele kahju ja haiget tegemine või mistahes ebamugavuste valmistamine. Agressioon ei ole sünonüümiks vägivallale, kus kesksel kohal on füüsilise jõu kasutamine. Agressioon sisaldab lisaks füüsilisele kahju tegemisele ka verbaalset poolt, vägivalda saab vaadata kui agressiooni alaliiki. Lähisuhte vägivald- intimate partner violence
Rakvere Reaalgümnaasium INTELLIGENTSUS Psühholoogia referaat Juhendaja: Rakvere 2008 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1 INTELLIGENTSUSE DEFINITSIOONID........................................................................ 4 2 PÄRILIKKUS JA KESKKOND INTELLIGENTSUSE KUJUNDAJATENA ................5 2.1 Mis mõjutab intelligentsust rohkem? Geenid või keskkond?...................................... 5 2.2 Pärilikkuse osakaal.......................................................................................................6 2.3 Keskkonna osakaal..................................................................................................
Antud juhtudel laps mõtleb: ,,Inimesed ei hooli minust, aga vähemalt suudan neile vastu lüüa, kui olen haiget saanud." (Walton & Powers 1993; loengumaterjalid) Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö Lapse seksuaalne väärkohtlemine on igasugune seksuaalse sisuga aktiivsus lapse suhtes, mis ületab temaga suhtlemise normid. Seksuaalne väärkohtlemine jaguneb lapse ärakasutamiseks ja lapsele suunatud vägivallaks. Seksuaalne ärakasutamine on lapse mittevägivaldne kasutamine seksuaalobjektina oma suguiha rahuldamiseks. Seksuaalne vägivald on aga lapse tahte vastane suguiha rahuldamine lapse peal olukorras, kus laps pole suuteline sellest keelduma ja ennast kaitsma vaimsete ja füüsiliste jõudude ebavõrdsuse tõttu. Käitumuslikud tunnused seksuaalvägivalla kogemusega lapse puhul on mitmesugused muutused lapse välises käitumises muutused lapse seksuaalsuse väljendumisel, muutused
85,90% Autorit huvitas, mis on õpilaste arvates koolistres. Küsimusele ’’Mis on sinu arvates koolistress?’’ said kõik vastata nii pikalt kui soovisid. Tulemuste üldistamisest selgus, et enim seostatakse koolistressi liigse õppimisega, pikkade koolipäevadega, ülekoormusega, ärevusega, mis on enne suuremaid töid ning üleväsimusega. Veel nimetati motivatsiooni puudust, kiusamist ning masendust. Täpsema ülevaate muutmata kujul vastustest annab lisa nr 2. 14 Küsimusest ’’Kas sa oled kunagi kogenud koolistressi?’’ väljendub, et 79,7% õpilastest on kogenud ning 20,3% ei ole sellega kokku puutunud. Sellest võib järeldada, et 4/5 gümnaasiumiõpilastest on kogenud koolistressi. Need, kes vastasid küsimusele eitavalt said liikuda küsimustiku lõppu ja esitada autorile vorm. Küsimustiku täitmise jätkajaid
ning suhtlust) Potentsiaalselt seestunud kuuldud usulisi narratiive ei unustata, kuigi need võivad meelest ära minna. Kui inimene satub situatsiooni, mis käivitab mälupildi, siis ta taaskogeb kogemust, mida narratiivis kogeti. Usulise kogemise mudel kirjeldab usu rolli inimese elus, selle elemendid on MINA, lõhe, piir, jälk, psüühika ja usuliste kogemuste sisu. 5. Usuline orientatsioon tähendab uskumiste või religioosne-olemise viisi. Usulise orientatsiooni käsitlemise aluseks võib olla ka suhtumine usulistesse tekstidesse. On sisemine e EESMÄRK ja väline e VAHEND ning küsiv e OTSIV orientatsioon. Sisemist usulist orientatsiooni iseloomustab pühendumine usulistele väärtustele ja oma põhimotiivi leidmine religioonis, teised vajadused püütakse viia kooskõlla usuliste veendumuste ja seisukohtadega, usulised seisukohad on sisemiselt sügavalt omaks
Haiguslik kartus ehk foobia on ängistustunne, mida iseloomustab kõikehaarav hirm mingi kindla objekti, looma, sündmuse või situatsiooni ees. Kõnekeeles ei tähista foobia mitte ainult paanilist hirmu, vaid ka lihtsalt vastumeelsust. See võib intensiivsuse poolest varieeruda väga laial skaalal, mille ühes otsas on igati mõistetav inimlik ebamugavustunne ja teises juba foobia kliinilise diagnoosi alla minev ülemäärane hirm. Piir normaalse ja ebanormaalse vahel on habras. Kui inimesel on võimalik kerge vaevaga kardetud asjaoludest hoiduda, siis ei pruugi foobia olemasolu üldiselt toimetulekut oluliselt segada. Haigusliku foobia puhul on ärevus nii tugev ja enesetunne kardetud olukorras ebameeldiv sellisel määral, et kokkupuudet selle situatsiooniga välditakse iga hinna eest. Vältimine aga omakorda võimendab hirmu. Enamik paanikahäireid kirjeldavaid termineid pärineb juba Antiik-Kreekast. Sõna ,,foobia" ongi tuletatud kreeka keelsest sõnast phobus, mis tähendab paa
TERVIS JA HEAOLU 1.Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis on.... • täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine (WHO 1948). • tervis kui ulatuse määr, millega inimene või inimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema sellega (WHO 1984). • igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu (WHO 1986). • universaalne väärtus ja inimese põhiõigus WHO 1999. • Tervis on igapäevaeluks vajalik tingimus, mida inimene vajab, et täita oma lootusi, soove, rahuldada vajadusi ning oma elukeskkonnas toime tulla. • Tavaarusaam tervisest seletab tervist kui heaolu, eeltingimust täisväärtuslikuks funktsioneerimiseks ning mitte-haige-olemist, olenedes inimese vanusest, soost ja sotsiaalsest positsioonist. (Kasmel &
suguühendus lapseealisega (KarS §145), sugulise kire rahuldamine lapseealisega (KarS §146), lisaks on veel sätestatud KarS §147, et nende kuritegude puhul loetakse noorem kui kümneaastane isik arusaamisvõimetuks. Loetletud kuritegude objekt on inimese seksuaalse enesemääramise vabadus ja lastel kõlbeline areng. 2.1 Vägistamine Vägistamine on inimese tahte vastaselt temaga suguühendusse astumine vägivallaga või ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust arusaama. Vägistamine on teise astme kuritegu, mille eest võidakse karistada ühe- kuni viieaastase vangistusega. Vägistamised võib jagada kaheks vastavalt sellele, kas teo sooritas üksikisik või kahest ja enamast isikust koosnev grupp. Toetudes Helve Kase ja Iris Pettai uuringule1, võib vägistamist liigitada järgnevalt: 1. vihavägistamine; 2. üleolekuvägistamine; 3
inimesele). Kiusamise tunnusjooned: Tahtlik Korduv iseloom praktikute jaoks väga oluline tunnusjoon: kui üks laps lööb teist last ühe korra siis on see tüli, haiget tegemine; aga ta lasp pole kiusamise ohver Tasakaalu puudumine võimusuhetes kiusaja kas päriselt ohvrist suurem v ohver tajub teda endast suuremana, tugevana (ei pea olema füüsiliselt) Roges (2011): kiusamine sotsiaalsetes kooslustes on seletatav sellega, et rakendatakse oma moonutatud arusaama sotsiaalsest võimust. Rogers jagab kiusajad kolmeks: - ühed: sõidavad lihtsalt teistest üle, empaatiavõime puudub, tegutsevad omakasu nimel; liidrid, selle käigus teiste peale lihtsatl ei mõtle sageli edukad elus. - Teised: kasutavad teadlikult ära võimu, teadlikult kasutavad teisi ära, manipuleerivad, et saavutada kõrgem positsioon.
Teadlikustamine; Energia mobiliseerimine – aju annab impulsi, käskluse kehale; Energia on mobiliseerunud – erutus: selgelt tunnetatav siis, kui energiat on rohkem. Ärevus: hirm blokeerib energia. Tuleb taastada hingamine kogu kopsu mahu ulatuses. Kui keegi hakkab lämbuma, aidake tal välja hingata (üks kord sisse, 3 korda välja). Tegutsemine; Kontakt; Reflektsioon: reflektseerid kogu protsessi. Kui seda ei tehta, ollakse väga rahulolematu. Vaatled kontakti läbi, mõni koht võib olla selline, millega rahul ei olda. Viimane samm on kõige tähtsam. Nõustamisprotsessis, tehes teadlikult kontakt läbi sellega millega ta kontakti väldib, hakkab olukord selginema. Edasi Nastja konspekt: 05.03.2012 (Krips) SUND Mis on motiveerimine? (vahel ka manipuleerimise teel) – Sa tahad seda teha. Kasu selgitamine. Näita mis kasu saab.
.." Käitumine peab olema teadvustatud õpilase ja õpetaja enda jaoks. 11.11 loeng Sotsiaalpedagoogiliste probleemide analüüs süsteemiteooria terminites: õpilast mõjutavad süsteemid. Mikro-, meso-, ekso- ning makrosüsteemidega seonduvad riski- ja kaitsefaktorid. Koolist väljalangevus. Statistika ja tagamaad. Võimalikud sekkumised. KIUSAMINE On agressiivne käitumine (tahtlik kahju või valu tekitamine teisele inimesele). Kiusamise tunnusjooned: Tahtlik ka asjade lõhkumine Korduv iseloom regulaarne intsitent (ühekordsed juhtumid on konfliktid) Tasakaalu puudumine võimusuhetes olukorrad, kus kas ohver tajub ennast nõrgema ja väiksemana või ta ongi väiksem, nõrgem või on arvulises vähemuses. Aidata võib selge silmsideme võtmine ja kindel kehahoiak ebalus tuleb maha võtta.
Tsüklotüümiast võib välja kujuneda bipolaarne häire või depressioon. Mis põhjustab bipolaarset häiret? Lõplikult veel ei teata, mis põhjustab bipolaarset häiret, aga senised uuringud kinnitavad järgmist: 11 On leitud, et bipolaarse häire teguriks on geneetiline soodumus, mitte valest kasvatusest tingitud meeleolude kõikumine. Põhjuseks loetakse häireid sellistes ajusüsteemides, mis kontrollivad meie meeleolu. See seletab ka ravimite tõhusat toimet. Mõnikord esineb bipolaarseid episoode stressirohke kogemuse järgselt või kehalise haiguse korral. Depressiivne periood Emotsionaalsed muutused: 1) Kurbuse tunne, mis ei kao. 2) Kõrgenenud nutuvalmidus. 3) Huvi kadumine asjade vastu. 4) Huvi kadumine naudingute vastu. 5) Enesekindluse kaotus.
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Mari-Liis Mölder ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG Referaat Juhendaja: Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ÕPPENÕUSTAMISKESKUS.............................................................................................4 2.KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG...................................................................6 3.NÕUSTAMISE VAJALIKKUS..........................................................................................8 4.KODU, PERE JA KOOLI ÜHINE ROLL......................................
oma tuleviku pärast jne. Ka areng ise võib olla stressi allikaks. Tuleb ette, et pinged, mida noor peab taluma, on tema jaoks ülejõu käivad ning kergest meeleolulangusest kasvab välja depressioon - haigusliku sügavusega kurvameelsus. Suhete osas on läbisaamine klassikaaslastega olulisem, kui suhted õpetajatega. Kõige tugevamad on siin stressi seosed tõrjutusega ning enda suhtes tuntud kaasõpilaste ja õpetajate vaimse vägivallaga. Kui klassis on laps, kes teistest erineb ja neile alla jääb, olgu jõult, tarkuselt, suhtlemisoskuse või riietuse poolest, muutub tema elu põrguks. Teda narritakse, kiusatakse ja mis veel hullem - pekstakse. Selline laps on kahjuks olemas peaaegu igas klassis. Nüüd tekib küsimus - miks, miks peavad lapsed kedagi narrima ja kiusama? Sellele küsimusele on raske vastust leida, seda teab iga laps ainult ise.
riskirühma kuuluvate, eeldatavalt madala enesehinnanguga noorte käitumist probleemsituatsioonides, hindamaks nende toimetulekumeetodeid ning oskusi. Kogutud andmete põhjal ilmnes seos lapsepõlves kogetud füüsilise ja vaimse vägivalla ning sellega seostuva alaväärsus-, süü-, ja häbitundega, mis on kutsunud esile kas ohvrirolli, aidanud omaks võtta ning harjuda füüsilise ja vaimse vägivallaga või toetanud vägivallatsejaks kujunemist Jõuga on tulnud arveid klaarida 70,8% lastekodu elanikest. 1/6 probleemidesse sattunuist on seletanud kaklemis enesekaitse vajadusega, sooviga pidevast mõnitamisest, solvamisest ja alavääristamisest vabaneda. End enam ohvrirollis tundvad küsitletud on olukorraga leppinud ja leiavad, et on lootusetu enese eest seista ning esmalt lahendamatuna näivat olukorda jõuga enda kasuks pöörata. 14,2 % küsitlutest püüavad
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST 3 KÕ 1 Marina Sepp TOIMETULEK DEPRESSIOONIGA Referaat Aineõpetaja: Mari Viik Mõdriku 2010 Sisukord Depressiooni mõistmine..................................................................................................4 Depressiooni põhjused.....................................................................................................8 Depressiooni ilmingud erinevalt east ja soost..................................................................9 Depressioonist vabanemise viisid..................................................................................13 Depressiooni kognitiiv-käitumusliku psühhoteraapia....................................................16 3 1. Depressiooni mõistmine Depressio
kujunemise domineerivaks seletuseks on saanud interaktsionalistlik mudel. Selle järgi kujuneb indiviidi kriminaalne käitumine välja pärilike omaduste ja keskkonnatingimuste koosmõjus. Tänapäevase arusaama järgi on olemas otsene seos kriminaalse käitumise individuaalsete erinevuste ja kuritegevuse üldnäitajate vahel. Samas tuleb kuritegevuse üldnäidajate interpreteerimise osas individuaalsete erinevuste baasil olla väga ettevaatlik, näiteks lugeda mingite individuaalsete tunnustega inimesi aprioorselt kuritegelikumaks kui teisi. Sotsioloogiline kriminoloogia ei pidanud võimalikuks teha teaduslikult põhjendatud ennustusi indiviidide ohtlikkuse ja retsidivismi osas. Nüüdisaegses kriminoloogias on individuaalsete tunnuste baasil kriminaalse käitumise kohta ennustuste, prognooside tegemine saanud igapäevaseks. Kriminaalse käitumise uurimisega tegeleb kriminaalpsühholoogia. (Saar, 2007, lk 20)
Kadrina Keskkool Vene Kirjanduse mapp Tõnn Sikk 11b 2003 Sisukord SISUKORD DOSTOJEVSKI Dostojevski elu kahekordne lugemispäevik Tähtsad Teosed Vastuolud, kontrastid Dostojevski looming Tunnused Sõnum ,,KURITÖÖ JA KARISTUS" Teose tegevuspaigad Teisikud Kuidas oli tegu kriminaalteosega ? Ajalooline taust LÕIGUD + MUUD ISEKIRJUTATUD MÕTTED Peterburi mitte ainult tegevuspaik, vaid mõrva kaasosaline Raskolnikovi teooria Kas Raskolnikovil oli põhjust võrrelda end Napoleoniga? Kas ma pean Napoleonit kangelaseks või kurjategijaks? Kas Raskolnikovi uhkus oli halb või hea ? Kuidas olid Luzini ja Raskolnikovi vaated sarnased? Kas mõistan Sonja hukka? Miks kõik Sonjat armastama hakkasid? Kas käituksin Dunjaga samamoodi nagu Raskolnikov? Kas tahaksin rohkem tutvuda Sonja või Dunjaga? Teose sõnum minule TSEHHOV NOVELLID ,,Jonõts" ,,Vaen
Harta art 51. o Võrdsus kõik inimesed sünnivad võrdsetena ja kõik inimõigused on võrdsed. Ei tähenda, et kõik inimesed peavad saama mehhaaniliselt võrdselt. Peavad saama lähtuvalt vajadustest, võtmesõnaks on proportsionaalsus. o Mittediskrimineerimine tuleneb otseselt võrdsusest ehk inimesi ei tohi diskrimineerida. On võetud hulk erinevate rassismi nähtuste ärakaotamiseks, kaotada soo põhine diskrimineerimine. Aga ei tähenda, et me ei saa arvesse võtta üksikinimeste vajadusi või kehtivat olukorda riigis, nt mingis riigis on eriolukord, kus võidakse inimõigusi diskrimineerida. o Lahutamatus inimõigusi ei tohiks kuidagi moodi lahterdada või lahutada. Inimõigused moodustavad lahutamatu terviku. Tekib oht, et hakatakse ühtesid õigusi eelistama ja teisi o Vastastikune sõltuvus erinevad inimõigused on väga tugevas vastastikuses seoses. Kui üks
annaabi.ee 
