Püsikulu 100 100 100 100 100 100 Piirkulu 100 80 120 140 160 180 Tükikulu 200 140 133,3 135 140 146,7 Keskmine 100 90 100 110 120 156 muutuvkulu Olgu toote turuhind 140. Kui suur on ettevõtte optimaalne tootmismaht ja kui suur kasum? Optimaalne tootmismaht leitakse tingimusest p=MC, seega on see 4 ühikut (piirkulu neljanda ühiku tootmiseks võrdub hinnaga). Piirkulu viienda ühiku tootmiseks on suurem kui toote müügihind, seega pole rohkem mõtet toota. Kasum on müügitulu ja tootmiskulu vahe 4 140 540 560 540 20 . Võiks arvutada ka nii: 4 (140 135) 20
Valitsus ehk avalik sektor on organisatsioon millel on kaks peamist funktsiooni: kaupade ja teenuste pakkumine majapidamistele ja ettevõtetele ning sissetuleku ja heaolu ümberjaotamine. Üheks valitsuse oluliseks funktsiooniks on ka majandustegevuse õigusliku raamistiku loomine. Selleks et toota kaupu ja teenuseid on ettevõtetel ja avalikul sektoril vaja tootmistegureid. Tootmistegureid kui majanduse produktiivseid ressursse saab jagada kolmeks: · Töö · Maa · Kapital Töö on inimeste musklid ja aju. Maa all peetakse silmas erinevaid loodusressursse. Kapitaliks nimetatakse kõiki neid juba toodetud kaupu, mida on võimalik kasutada teiste kaupade tootmiseks. Majapidamised varustavad ettevõtteid ja avalikku sektorit tööjõuga. Vastutasuks makstakse majapidamistele palka. Samuti peavad majapidamised hea seisma selle eest, et ettevõtetel ja avalikul sektoril oleks kasutada vajalikus koguses maad ja kapitali. Seda saab teha mitmel erineval moel
- mida toota ning missugustes kogustes? - Missugust tootmistehnoloogiat kasutada? - Missugustes kogustes palgata tootmiseks vajalikke tootmistegureid ja vahekaupu? - Missugune peaks olema ettevõtte organisatsioon ja juhtimisstruktuur? - Mil moel kompenseerida tootmistegureid? Ettevõtluse vormid Majanduslik kasum Kogutoodang - Kogutoodangu kõver iseloomustab maksimaalselt võimalikku tootmismahtu tootmistegurite muutudes Piirtoodang - Piirtoodang on kogutoodangu suurenemine, mis on tingitud sisendi suurenemisest ühiku võrra Keskmine toodang - Keskmine toodang on kogutoodang ühe muutuva tootmissisendi ühiku kohta. Meie näites on see päevas toodetavate kampsunite koguse ning tööliste arvu jagatis. Kulud - Kogukulu (TC) on kõigi ettevõtte kulude summa. Kogukulu jaguneb kaheks: kogu fikseeritud ehk püsikuluks (FC) ja kogu muutuvkuluks (VC). - Püsikulu (FC) on fikseeritud tootmissisendiga seotud kulu
Elastse nõudluse korral langetada hinda, mitteelastse nõudluse korral tõsta hinda. Elastsuse valem =(Q/Q)/( P/P) Tulemi valem (kogu kulutused) R=P*Q (hind * kogus). Ristelastsus ühe hinna muutus ja teise kauba koguse muutus. Pos asenduskaubad, neg kaaskaubad. Sissetulek M Hinnad Px;Py PxQx+PyQy=M ; Mux/Px=MUy/Py Y*MUy=X*MUx Qy=M/Py (reaalne sissetulek mõõdetuna kaubas y) (Px/Py)(suhteline hind) * Qx Optimaalse valiku korral on asendamise piirmäär võrdne suhtelise hinnaga MRS=- MUx/MUy=-Px/Py Nõutav kogus Qd Puudujääk tekib reguleeritud hindade korral,pakutud hind on madalamal kui tasakaaluhind. Kogukasulikkus kasu või rahuloli, mida inimene saab kaupade ja teenuste tarbimisest.Sõltub tarbimise tasemest.Suurem tarbimine annab rohkem kogukasulikkust. Piirkasulikkus on lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides mingit kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem.
1 2 3 4 5 TP 1000 2200 3500 4200 4800 MP 1200 1300 700 600 1) Tabeli põhjal hakkab kahaneva piirtootlikuse seadus toimima: a) teise ahju rakendamisel c) neljanda ahju rakendamisel b) kolmanda ahju rakendamisel d) viienda ahju rakendamisel 2) Keskmine kogutoodang on maksimaalne, kui on rakendatud: a) üks ahi c) neli ahju b) kaks ahju e) viis ahju c) kolm ahju 3) Viienda ahju piirtoodang on a) 1000 c) 700 b) 600 d) 650 Ülesanne 4.5 Ettevõte toodab diivaneid. Toodetud diivanite kogus (kogutoodang) sõltub kasutatava oleva ehitise pindalast ja tööjõust. Tabelis on toodud diivanite kogutoodang (TP) ühe kuu jooksul erineva arvu töötajate korral: L M2 TP ATP MP 0 100 0 1 100 10 2 100 25 3 100 45 4 100 68 5 100 95
a) Õige b) Vale 15. Kasulikkust maksimeeriv tarbija valib alati kõige kallima kauba võimalike alternatiivide hulgast. a) Õige b) Vale 16. Piirkasulikkus on lisakasu, mida tarbija saab, kui tarbib mingit kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem. a) Õige b) Vale 17. Kui MUx/Px=5 ja MUy/Py=5, siis kulutades ära kogu planeeritud eelarve, on tarbija maksimeerinud oma kogukasulikkuse. a) Õige b) Vale 18. Optimaalse valiku korral teeb tarbija valiku, mille puhul asendamise piirmäär on võrdne suhtelise hinnaga ehk tarbija soov kaupu vahetada langeb kokku turul pakutava kaupade vahetamise võimalusega. a) Õige b) Vale 19. Samaväärsuskõver iseloomustab kahe kauba kombinatsioone, mis kõik annavad tarbijale võrdse kasulikkuse. a) Õige b) Vale 20. Kui täiendava ühiku kauba tarbimine suurendab kogukasulikkust, siis tähendab see, et ka piirkasulikkus suureneb. a) Õige b) Vale 21
Tootmisvõimaluste kõver- näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. (on erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafiline kujutis eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. Ressursside efektiivse kasutamise all mõeldakse seda, et pole olemas ühtki võimalust ressursside ümberpaigutamiseks ühe kauba tootmismahu suurendamiseks, ilma et teise kauba tootmismaht ei väheneks. Efektiivsus tähendab maksimaalselt võimaliku toodangukoguse saamist olemasolevate ressurssidega) Alternatiivkulu- teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). 2) Mida väidab nõudlusseadus? Nõudluskõvera graafiline esitus. Hüvise hinna tõustes selle nõutav kogus väheneb ning hüvise hinna langedes selle nõutav kogus suureneb.
Valitsus ehk avalik sektor on organisatsioon, millel on kaks peamist funktsiooni: kaupade ja teenuste pakkumine majapidamistele ja ettevõtetele ning sissetuleku ja heaolu ümberjaotamine. Üheks valitsuse oluliseks funktsiooniks on ka majandustegevuse õigusliku raamistiku loomine. Kaupade ja teenuste tootmiseks on ettevõtetel ja avalikul sektoril vaja tootmistegureid. Tootmistegureid kui majanduse produktiivseid ressursse saab jagada kolmeks: · töö · maa · kapital 5 Töö on inimeste musklid ja aju. Maa all peetakse silmas erinevaid loodusressursse. Kapitaliks nimetatakse kõiki neid juba toodetud kaupu, mida on võimalik kasutada teiste kaupade tootmiseks. Majapidamised varustavad ettevõtteid ja avalikku sektorit tööjõuga. Vastutasuks makstakse majapidamistele palka. Samuti peavad majapidamised hea seisma selle eest, et ettevõtetel ja avalikul
ALTERNATIIVKULUD alati olemas MÕÕTÜHIK (5 relva), arvestatakse alati ÜHE mõõtühiku kohta A B C D E F Punktis D kapitali alt.kulu (C-D) Kapital 300 290 250 190 110 0 Kapital +60 ühikut = -15 ühikut tarbekaupa Tarbekaup 0 55 75 90 100 105 1 ühik K= 15/60 = 0,25 ühikut kapitalikaupa 1 relva tootmise alt 1 ühiku või alt kulu relvad või kulu (tootmata (tootmata relvi) võid)
suurenemisel ühe ühiku võrra. Piirkulu näitab kui palju kasvab kogukulu tootmismahu suurenemisel ühe ühiku võrra. Esineb ainult muutuvkulude juures (iseloomustab muutuvkulusid). Piirkulu on ühe täiendava tooteühiku valmistamisel tekkiv kulu; Lühiperioodi kogukulu (TC), püsikulu (FC) ja muutuvkulu (VC). TC = FC + VC Piirtulu näitab kui palju kasvab kogutulu ühe tooteühiku müügi korral. piirtulu on ühe täiendava tooteühiku müügist saadav tulu; Kui piirtoodang on negatiivne, on kogutoodangu kõver negatiivse tõusuga. Kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed nulliga. Milline on omavahel seotud keskmine kogukulu (ATC), keskmine püsikulu (AFC) ja keskmine muutuvkulu (AVC) vahel? ATC = AVC + AFC 14. Toodangu kogus/töötajate arv 15. töötaja piirtoodang = Toodangu kogus toodangu kogus ühe töötaja võrra vähem puhul. 16.Keskmine toodang on maksimaalne, kui on palgatud : 3 töötajat.
Tootmiskulud KULUD JA KASUM Tootjad püüavad hoida tootmiskulud võimalikult madalad, et maksimeerida kasumit. Tootmiskulud: otsesed kulud tegelikud rahalised väljamaksed ressursside eest, mis on ressursside turult muretsetud; nt töötasu, rent, intressid, materjalikulud jm; kaudsed kulud mõõdavad, mida firma ressurss oleks võinud teenida alternatiivse kasutusviisi korral; nt oma ruumid, mida oleks võinud välja rentida; omaniku tehtud töö ja kapital, mida oleks võinud mujale investeerida jm. 1 17.02.2014 KULUD JA KASUM Kasum: arvestuslik kasum ehk raamatupidamiskasum kogutulude ja otseste kulude vahe; normaalkasumit teenib ettevõte siis, kui arvestuslik kasum (kogutulud-otsesed kulud) katab ka kaudsed kulud; minimaalne
Ettevõte toodab hüviseid, kasutades selleks tootmissisendeid. Ostab tootmisvahendeid konkurentsoga turult, toodab, müüb-püüab seda kasumilikult teha konkureerival turul. Samatootejoonel asuvad erinevad tootmiskomplektid (sisendid) EI maksa samapalju. Hüviste tootmiseks vajatakse tootmistegureid, mis on tootmisprotsessi sisenditeks: inimtöö, maa ja maavarad, hooned, seadmed, rajatised, tooraine ja materjalid, teenused, keskkond, teadmised. Mikro jagab nad kahte: kapital ja töö. Ettevõtte huvi on toota kasumit - ehk mingi perioodi kogutulu ja kogukulu vahe maksimeerimine. Eritatakse lühi- ja pikaperioodi otsuseid: Lühiperiood- ajavahemik, mille jooksul ei muutu ettevõtte tootmisvõimsus (firmasse paigutatud reaalkapitali maht). Püsikulud ei muutu. Saab muuta töötajate arvu, kuid mitte oluliselt tootmisvõimsust. Pikkperiood- suunatud tulevikku
nimetatakse piirasendusnormiks e. marginaalseks asendusnormiks. PIIRASENDUSNORM: PAN1 = AB / BC ja PAN2 = PQ / QR Tarbimistasakaal punktis C saavutatakse, kui kahe kauba hindade suhe võrdub piirasendusnormiga. PANc = Qx / Qy = Py / Px Tarbija hinnavaru kujutab endast vahet hüvise tegeliku väärtuse ja hinna vahel, mida tarbija on nõus maksma. LOENG 3 - ETTEVÕTLUSE ALUSED Klassikalise käsitluse järgi olid tootmissisenditeks vaid maa, kapital ja töö. TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER, ISOKVANT, TOOTMISFUNKTSIOON Tootmisvõimaluste kõver näitab ühe toote maksimaalkogust, mida konkreetne majandus on võimeline tootma teiste kaupade teatud kindlate koguste olemasolu korral. Tootmisfunktsioon näitab alati maksimaalset võimalikku toodangu kogust, määrab kindlaks tootmissisendite ja väljundite seose Üldjuhul kasutatakse tootmiseks n erinevat sisendit. Lõpptoodang Q on
kasulikkuse ühikut. Paki juustu hind oli 70 krooni. Kui suur on tarbija poolt ostetud kauba võrreldav piirkasulikus? 4 Nagu teada, igal järgneval ühe ja sama hüvise tarbimisel tarbija piirkasulikkus kahaneb. Kas ratsionaalne tarbija peaks lõpetama hüvise tarbimise, kui piirkasulikkus kahaneb? VÄÄR Kui piirkasulikkus (MU>0) kahaneb, kas siis kahaneb ka kogukasulikus? VÄÄR << NEED OLID TARBIJA KÄITUMISTEOORIA KOHTA!!! ÜKSKÕIKSUSKÕVER>>> Asendamise piirmäär mõõdab: Tarbija valmisolekut asendada üht kaupa teisega selliselt, et tema kogukasulikkus ei muutu Asendamise piirmäär: Väheneb, kui antud ÜKK-l allapoole liikuda Asenduse piirmäär näitab: Tarbija soovi asendada üks hüvis teisega nii, et kogukasulikkus ei muutuks Eelarvejoon näitab: Kahe hüvise võimalikke kombinatsioone, mida tarbija saab osta antud sissetuleku ja antud hinnataseme korral. Eelarvejoone tõusunurk muutub, kui muutub: Ühe või mõlema hüvise hind
õige c) kui piirprodukt on negatiivne, on koguprodukti kõver negatiivse tõusuga; õige väljendab fakti, et pika perioodi keskmise d) kahanevate tulude seadus kulu kõver on U-kujuline; e) kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed õige nulliga. 2. Mis alljärgnevast kujutab endast firma kaudseid kulusid? õige a) kontoritöötajate palk; b) tulumaks; vale õige c) firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised; d) firmas valmistatav toodang. vale 3. Kuidas on omavahel seotud pika perioodi keskmise kulu (LRAC) ja lühiperioodi keskmise kulu (SRAC) graafikud? 4. Miks piirtulu alaneb? 5. Milline on suhe keskmise kogukulu (ATC), keskmise püsikulu (AFC) ja keskmise muutuvkulu (AVC) vahel? 6
mõne teise inimese heaolu). Ükskõiksuskõver väljendab teatavat rahulolu taset ning mida kaugemal on punkt koordinaatide algpunktist, seda suuremat kasulikkust ta omab. Ükskõiksusväljaks nimetatakse graafikut, millel on kujutatud erinevaid ükskõiksuskõveraid. Asenduse piirmääraks (MRS) nimetatakse määra, mis näitab, mitmest ühe hüvise ühikust tuleb loobuda, et saada juurde üks ühik teist hüvist. Asenduse piirmäär on võrdne ükskõiksuskõvera tõusuga. Kui tegemist on täielikult asendatavate kaupadega on kumera ükskõiksuskõvera asemel sirge ning kuna sirge igas punktis on sirge tõus ühesugune on asenduse piirmäär konstantne. Asenduskauba puhul diagonaalid, täiendkaupade puhul kahe küljega ruudud. Ükskõiksuskõverad kajastavad tarbija hinnanguid erinevatele hüviste kogumitele, kuid nad ei vasta küsimusele, missugune hüviste kogum on optimaalne ehk tagab maksimaalse rahulolu
c) 4 ühikut kaupa A, 5 ühikut kaupa B ja 2 ühikut kaupa C; 383 MUA/ PA = MUB/ PB = MUC/ PC 22. Ükskõiksuskõver näitab: a) võimalikke tasakaaluseisundeid ükskõiksusväljal; b) kahe hüvise tasakaalukombinatsiooni, mis on kättesaadav antud sissetuleku korral; c) kahe hüvise erinevaid kombinatsioone, mis annavad tarbijale ühesugust rahulolu; d) kahe hüvise kombinatsioone, mida tarbija võib osta antud rahalise sissetuleku ja antud hinnataseme korral. 23. Asenduse piirmäär näitab: a) asendusefekti suurust; b) kogukasulikkust tarbimise tasakaalu tingimustes; c) tarbija soovi asendada üks hüvis teisega nii, et kogukasulikkus ei muutuks; d) kahe hüvise omavahelist hinnasuhet. 24. Ostes hüviseid A ja B, on tarbimine tasakaalus, kui kehtib järgmine tingimus: a) MUA / PA = MUB / PB; b) MUA/PB=MUB/PA; c) MUA *PA = MUB *PB d) MUA –MUB = PA/PB; 25. Tarbija valikuteooria eeldab, et: a) tarbijate käitumine on ratsionaalne, kui nad maksimeerivad kasulikkust;
ALTERNATIIV KAUP ASENDUSKAUP. ALTERNATIIVKULUD = KAUDSED KULUD ARVESTUSLIK KASUM e RAAMATUPIDAMISLIK KASUM: Arvestuslik kasum = kogutulud TR otsesed kulud. ASENDUSE PIIRMÄÄR MRSXY = -QY / QX = MUX / MUY, kus MRSXY - asenduse piirmäär, QY hüvise Y koguste muut, QX üviste X koguste muut, MUX hüvise X piirkasulikkus, MUY hüvise Y piirkasulikkus EELARVETÕUSU arvutatakse tavaliselt absoluutarvuliselt, sest sellise joone tõus on matemaatiliselt defineeritud negatiivsena. EJ tõus = QY / QX = PX / PY, kus QY - hüvise Y koguste muut, QX üviste X koguste muut, PX - hüvise X hind, PY hüvise Y hind. ETTEVÕTTE KASUMI MAKSIMEERIMISE (VÕI KAHJUMI MINIMEERIMISE)
Ettevõte peab vastama järgmistele küsimustele? o Mida toota ja missugustes kogustes? o Missugust tootmistehnoloogiat kasutada? o Missugustes kogustes palgata tootmiseks vajalikke tootmistegureid? o Missugune peaks olema ettevõtte organisatsioon ja juhtimisstruktuur? o Jne KOGUTOODANGU KÕVER – iseloomustab maksimaalset võimalikku tootmismahtu tootmistegurite muutudes PIIRTOODANG – kogutoodangu muutumine, mis on tingitud sisendi muutumisest KESKMINE TOODANG – kogutoodang ühe muutuva tootmissisendi ühiku kohta TOOTMISFUNKTSIOON – kirjeldab protsessi, kuidas muutub maksimaalne saavutatav tootmismaht, kui muuta tootmises sisendite hulka Milline on vajalik maa, töö ja kapitali hulk, et toota näiteks üks tonn nisu SAMATOODANGUKÕVER – kõiki selliseid tegurikomplekte
Kui midagi olulist jäi mudelist välja, tekib viga. Vea tekkimine on tõenäoline, aga tuleb teha nii, et vea suurus ei ole nii suur, et ta segaks tulemust. Mudelid olulised ja mitteolulised seosed. Mudelite tegemisel ei teata alati, mis see OLULINE on. Mudelite juures oluline must kast teame mis sisse läheb aga ei tea miks tulemus, mis välja tuli, just selline on. Inputs outputs Must kast Suurendame ühte sisendit, vaatame mis juhtub väljundiga. Kui muudame ühte sisendit, ja kõik teised muudame konstandiks, seda nimetatakse ceteris paribus. Kui on 2 tegurit A ja B, saame ristküliku AB. Kui A suurendada saab ristküliku delta AB. Kui suurendada B, saame ristküliku AdeltaB. Kui suurendada A ja B mõlemaid, siis tekib ühisosa. Ceteris paribus analüüs ühe faktori kaupa. Üks on muutuja, teised konstandid. Majandusteooria meetodid
Majandusressurside alla kuuluvad: loodusressursid (maa, vesi, õhk), tehisressursid (masinad, seadmed), inimressursid (töölised), tehnoloogiad (tootmismeetod, informatsioon) · Tootmine hüviste valmistamine · Tarbimine kaupade ja teenuste (hüviste) kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks Ressursid · Tootlikud ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, kapital, töö. · Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressursidest ja ainelistest ressursidest. · Ainelised ressursid jagunevad omakorda looduslikkeks ja mittelooduslikkeks ressurssideks. o Maa hõlmab kõiki loodusressurse (haaritav maa, mineraalid, nafta leiukohad, metsad, veeressursid jne.) o Kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid (tootmishooneid, masinaid, seadmeid, materjale).
9. Anna ja Maria toodavad T-särke ja lipse. Joonis näitab Anna VTP (PPF) ja Maria VTP. Anna ja Maria võivad saada kasu kaubavahetusest kui Anna toodab lipse ja Maria toodab särke. 10. Majanduskasv tuleneb: kapitali akumulatsioonist ja tehnoloogilisest progressist. 11. Tom ja Tim kasvatavad tomateid ja naereid. Tom omab suhtleist eelist tomatite kasvatamisel, kui tema alternatiivkulu tomatite kasvatamisel on väiksem, kui Timil samuti tomatite kasvatamisel. 12. Kapital on hüvis, mida saab kasutada teiste hüvede tootmisel. 13. Kui Tim ja Tom spetsialiseeruvad nende toodete tootmisele, milles neil kummalgi on suhteline eelis ja nad vahetavad tooteid, siis kumbki toodab toodete kombinatsiooni, mis asub võimaliku tootmise piirist väljaspool. 14. Joonis näitab Rogeri võimaliku tootmise piiri. Punkt A on saavutatav ja tootmine on ebaefektiivne. 15. Käies koolis, teil tekivad alternatiivkulud, mis koosnevad: rahast, mille te oleks võinud
olevad ÜKK-d kajastavad suuremat rahulolu (kogused suuremad). Ükskõiksusväli graafik, millel on kujutatud erinevaid ükskõiksuskõveraid. U ükskõiksuskõver. (I on mõnel pool kasutatud, sisu sama).Võib olla ka ÜKK. ÜKK omadused: 1. Kulgevad suunaga vasakult ülalt alla paremale (kui kauba X kogus kasvab, siis kauba Y kogus väheneb). 2. Üldjuhul kumerad koordinaatide alguspunkti suhtes. Asenduse piirmäär (marginal rate of substitution) MRS näitab, mitmest ühe hüvise ühikust tuleb loobuda, et juurde saada üks ühik teist hüvist. Matemaatiline väljendus: MRS xy= - y muut /x muut MRS võrdub ÜKK tõusu väärtusega, üldjuhul kahanev. MRS-i saab väljendada hüviste x ja y piirkasulikkuste kaudu: MRSxy = MUx / MUy = - y muut / x muut. - y MRS xy= x Asendamise piirväär: Alguses on kaubavahetuses suhe 1:2, kui seda kaupa on
hinnaga kätte. Joonisel iseloomustab sellist tarbija hinnavaru tumedamaks tehtud kolmnurkne piirkond, mis jääb nõudluskõverast allapoole ja hinnast ülespoole. Seega saab käesolevalt arvutada tarbija hinnavaru välja kui selle kolmnurga pindala. Seega oleks meie tarbija valmis maksma 4000 eurot rohkem võrreldes tegelike tarbimiskulutustega. Tegelikud tarbimiskulutused on praegu 8000 eurot. c) Oletame, et tootmismaht on piiratud tasemele 30. Selgita joonise abil, missugune oleks sellisel juhul täiskoormuse kaotus ehk tühikulu (efektiivsuse kadu). Kui suur on täiskoormuse kaotus? Selgita! Joonisel on tühikulu tähistatud halli kolmnurkse piirkonnana, mis jääb koguse 30 ja efektiivse koguse 40 vahele. Tühikulu (ehk täiskoormuse kaotus iseloomustab sellist tarbija ja tootja hinnavarude summat, mis jääb saamata sellepärast, et turg ei ole oma efektiivse tasakaalu juures
............................................ 1 LOENG 3: NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS..................................... 6 LOENG 4 TARBIJA VALIK JA NÕUDLUS.................................................. 14 LOENG 5 ORDINAALSE KASULIKKUSE E ÜKSKÕIKSUSKÕVERATE TEOORIA ....................................................................................................... 17 LOENG 6: TARBIMISVALIKUTE MÕJURID.............................................. 26 LOENG 7: SISEND JA TOOTMINE......................................................... 35 LOENG 8: TOOTMISKULUD................................................................. 42 LOENG 9: TÄIELIKU KONKURENTSI TURG............................................. 53 LOENG 10: TÄIELIK KONKURENTS PIKAL PERIOODIL............................ 59 LOENG 11 MONOPOL......................................................................... 65 LOENG 12. MONOPOLISTLIK KONKURENTS.........................................
Tootmiskulud (õp. lk. 147-175) 1. Firma kulud ja kulukõverad 2. Püsi-, muutuv- ja piirkulu 3. Tootmisfunktsioon ja kulud 4. Pika perioodi kulud ja kulukõverad 4.1. Isokost 4.2. Arengutee 5. Kulukõverad majandusanalüüsis ja sisendite hindade muutumine 1. Firma eemärk maksimeerida kasumit Alternatiivkulu ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind. Alternatiivkulu Otsene kulu Kaudne kulu Tegelikud Rahalised maksed ressursside eest Ei tehta otseselt rahalisi väljamakseid, aga
isokost- väljendab kapitali ja töö komb-e, mida firma võib antud summa eest muretseda. Isokosti tõus = sisendite hinnasuhe=w(palk)/r(rent)=K(kapital)/L(töö) Isokvandi ja isokosti puutepunkt näitab max tootmiskogust antud kulusumma korral ja min kulu, mis on vajalik selle koguse tootmiseks. Rah-d tingimus: (isokvandi tõus e)MRTSLK=w/r arengutee- kujutab isokvantide ja kostide puutepunktide ühendusjoont, mis näitab kõigi antud tootmiskoguste valmistamise min kulusid (pos tõusuga, kuna tootmise laiendamisel suurendatakse mõlema sisendi kogust). min kogus suurtootmisel- tootmiskogus, mille korral AC on min kui ATC on min, siis MC=ATC; kui MC on ATC kõverast allpool, siis ATC väheneb ja vastupidi AVC=MC kui AVC on min ühikukulud võivad muutuda kui 1) f muudab tootmiskogust kasutades const hindadega sisendeid (liikumine piki C-kõverat) 2) sisendite hinnad muutuvad (kulukõverate nihkumine)
Eksport-import. Turusektor kauba/teenusega otse turule Turuväline tulud saab riigieelarvest (koolid, politsei jne) Tulude-kulude ringkäik od Custom Hüv iste turg(v almistooted) Valitsus Maj apidamised Ettev õtted Tootmistegurite turg Tootmistegurid: - töö (tööjõud) - tootlusressurss e maa - kapital e seadmed - ettevõtlikkus (firma juht) Teaduslik meetod= positivistlik ja normatiivne analüüs Analüüsimisel ei kasutata erinevaid lähenemisi Positivistlik - selgitab maj toimimist - nähtuste omavahelised seosed - ei sisalda hinnanguid - tulemuseks maj. institutsioonide ja protsesside mudelid ja prognoosid - võimalik kontrollida vaatluse teel Normatiivne - siis hinnangut või kriteeriumi - pole alati teaduslikult tõestatavad
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud kolmapäev, 11. november 2015, 21:49 Olek Valmis Lõpetatud kolmapäev, 11. november 2015, 22:24 Aega kulus 34 minutit 21 sekundit Punktid 13,3/15,0 Hinne 8,9, maksimaalne: 10,0 (89%) Küsimus 1 Kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad, mida oleks võinud toota, Valmis kui tootmistegureid poleks kasutatud kauba X valmistamiseks. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Kuna alternatiivkuluna käsitletakse parima alternatiivi kasutamata jätmise tõttu saamatajäänud tulu, tuleb antud väide lugda õigeks. Küsimus 2 Kui piirprodukt (=piirtootlikkus) on negatiivne, peab negatiivne olema ka Valmis
Kas palgad on tõusnud? 3) Millise hinnaga müüa kohvikus 3) Milline on üldine hinnatase kohvi? majanduses? 3) Põhiprintsiipide ülevaade (7 tk, sh. tootmisvõimaluste kõver ning alternatiivkulu mõiste). + lahendatud ülesanded Printsiip 1: ressursid on napid/piiratud Hüviste (toodete ja teenuste) tootmine nõuab teatavate ressursside kasutamist. Inimesed rahuldavad oma vajadusi hüviste tarbimisega. Kui ressursside (maa, kapital, tööjõud) ehk tootmistegurite hulk teatud ajahetkel on piiratud, siis inimeste vajadused on piiramatud. Alati tahaks rohkem... Majandusteadus uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Nappus = vajadused ˃ ressursid Printsiip 2: tuleb teha valikuid Kuna kõiki vajadusi ei saa rahuldada, eeldab piiratud ressursside kasutamine valikute tegemist. Majandusteadlastele pakub huvi indiviidide otsustusprotsess – näiteks kui palju
ristküliku pindala BCDE, sest ATC ja AVC kõverate vaheline kaugus näitab keskmiste püsikulude AFC suurust; püsikulud TFC=AFC × q ; vastuseks võib aga olla ka ristküliku pindala 0AFq1 , sest keskmise püsikulu AFC kõver on joonisel esitatud ka eraldi (kuigi peaks näitama samasugust AFC arvulist suurust nagu ATC ja AVC kõverate vahekaugus; 3. ristküliku OCDQ pindala, sest kogukulud TC=TFC+TVC või ka TC= ATC × q; 4. lõigu q1F pikkus või lõigu ED pikkus (loomulikult vaatame kõiki kulusid toodangu koguse q1 juures); 16.c; kui firma püsikulud TFC suurenevad, siis kasvavad ka keskmine püsikulu AFC=TFC / Q ning samuti keskmine kogukulu ATC= AFC + AVC; 17.b; piirkulu MC kõvera lõikepunkt on mitte ainult keskmise kogukulu ATC kõvera miinimumpunkt, vaid piirkulu MC ja keskmise muutuvkulu AVC kõvera lõikepunkt on AVC miinimumpunktiks (vt ka joonis 6.2); 18. 1. 37 kr, sest firma püsikulud TFC=24 (kui firma toodang on 0, siis ongi ettevõttel ainult püsikulud
Majanduse kümme põhiprintsiipi: I Valikute tegemine · Majandusagendid peavad tihti valima ja otsustama - "tasuta lõunaid ei ole olemas" - Tudeng ja tema aeg - Pere-eelarve otsused - Valik efektiivsuse ja võrdsuse vahel · Efektiivsus ühiskonnas on võime saada maksimaalne tulemus nappe ressursse efektiivselt ümber jaotades · Võrdsus majandusliku tulemi jaotamine võrdselt kõigi majandusagentide vahel II Otsused toovad kaasa kulusid Kulude ja tulude võrdlemine - Mõne tegevuse kulu ei pruugi olla üheselt mõistetav: - Parema töökoha valik: kulud ja tulud? - Alternatiivkulu III Ratsionaalsed inimesed mõtlevad "piirides" · Maailm ei ole must ja valge · Piirmäära muutused ökonoomikas = väike muutus tegevuskavas · Restoranis -> mida annab täiendav klaas veini? · Õppimine doktorantuuris -> täiendav aasta ülikoolis, kulud: (õppemaks, saamatajäänud palk, aeg,
võrra rohkem. Tarbimisvõimalused- tarbija valib tarbimiskomplekti. Majapidamise tarbimisvõimalused on piiratud sissetulekuga, mis moodustub majapidamiste tarbimiseelarve, mille ulatuses on maksimaalselt võimalik tarbida. Asendamise piirmäär- näitab kuidas ja kui palju peab muutuma teise hüvise kogus, kui esimese hüvise kogus suureneb ühe ühiku võrra, et säilitada sama kasulikkuse tase. Kasulikkuse maksimeerimine- optimaalse valiku korral on asendamise piirmäär võrdeline suhtelise hinnaga. Firmateeoria Firma tootmisüksus, mis soetab ja kasutab tootmistegureid, et toota ja müüa erinevaid hüviseid. Organiseerib neid ressursse, et toota kaupe ja teenuseid. Kogutoodangu kõver- iseloomustab olemasolevaid kapitali ning muutuva tööjõu hulga juures saavutavat maksimaalset võimalikku tootmismahtu. Piirtoodang- kogutoodangu suurenemine, mis on tingitud mingi kindla sisendi suurenemisest ühe ühiku võrra.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
