Tsütoplasmal on järgnevad funktsioonid: laseb läbi vajalikke toitaineid; eritab ensüüme (Gram-positiivsed eritavad ensüüme väliskeskkonda, Gram-negatiivsed suunavad need periplasmaatilisse ruumi); vajalik raku hingamiseks ja energia tootmiseks. Raku membraanil on tsütokroomid (rauda sisaldavad heemiühendid) ja nad esinevad endoplasmaatilises ruumis. Lisaks on seal ka dehüdrogenaasid ja ATP-aas. Need aitavd aeroobsetel mikroobidel läbi viia hingamist. Bakteriraku tsütoplasma membraan Mesosoomid -- rakumembraani sisesopistused, mis võtavad osa DNA replikatsioonist ning bakteri pooldumisest kaheks tütarrakuks. Jagunemise lõppemisel need struktuurid eemaldatakse bakterist ja tekivad uuesti enne tuumaaine ja bakteri uut jagunemist. Rakusein Rakusein (ehk rakukest) - asetseb tsütoplasma membraani ja kapsli (ehk kihnu) vahel. Rakusein annab bakterile kuju ja kaitseb teda kahjulike välismõjude eest
ettenähtud koht , ei tohi jätta teda kuskile laua peale vedelema , eriti veel pliidi peale Mürgid - Kindlasti ei tohi katsuda palja käega, köögis on mõned mürgised vahendid , aga need peavad olema omal kohal Bioloogilised Ohutegurid Närilised -Köök peab olema koguaeg puhas , köik toidupakendid , asjad peavad kinni olema , närilised kannavad viiruseid kaasas Mikroobid - Toit peab olema üle 75 kraadi juures , kui see on alla , on võimalik mikroobidel kiiresti paljunema hakkata, kui on üle 75kraadi , ei saa mikroobid paljuneda Füsioloogilised Ohutegurid Raske füüsiline töö köögis - Alati pead kätesse laskma jõu , ei tohi kõvera seljaga tõsta Pidev ühesugune liigutus sundasendis liigesevalud ,proovida olla võimalikult sirge Psüholoogilised Ohutegurid Suhted kaastöötajatega - Pead hästi saama läbi oma kaastöötajatega , kui ei saa hästi läbi siis võib hakkata häirima su tööd
suguvõsa, tema rakkuda ehituse ja ainevahetuse iseärasusi ning kromosoome ja DNA-d. 16.Tänapäeval pärilike haiguste ravi jaoks on mitmeid võimalusi:asendusravi,dieetravi,kirurgiline ravi,eriõpetus. 17.Pärilike haiguste profülaktika seisneb eeskätt mutageenide vältimises. 18.Organismide pärilikkuse muutmiseks mõjutatakse neid tugevatoimeliste mutageenidega, näiteks kiirguste või keemiliste ühenditega. 19. Mutatsioone kutsutakse esile kunstlikult just mikroobidel, sest mikroobide muutlikkust suurendades tekib suurem võimalus nende kunstlikuks valikuks 20.Proovitakse lahendada mirmeid väga olulisi probleeme, nt tõsta kultuurtaimede haiguskindlust. 21.Geneetiliselt muudetud toidu eelised on, et pole taimekaitemürke,toiduained on toitvamad, tervislikumad, maitsvanamad, odavamad ning säilivad kauem. Puudusteks kahjulik mõju nii inimeste tervisele kui ka keskkonnale. Mõisted: DNA- e desoksüribonukleiinhape, rakutuumas paiknevates
4. Mida teevad antimikroobsed ained materjali sees? Materjali sees - takistab materjali bioloogilist lagunemist. Materjali pinnal - takistab mikroobide kinnitumist materjali pinnale. 5. Kuidas töötab hõbe antimikroobse ainena? Niiskuse olemasolul vabaneb antimikroobsest lisandist järk-järgult hõbeda ioone. • Hõbedaioonid on võimelised tugevasti seonduma mikroobide rakulise ensüümiga ja inhibeerima rakuseina, membraani ja nukleiinhapete ensüümi aktiivsust. • Kuna mikroobidel on negatiivne pinnalaeng, tõmbuvad positiivse laenguga hõbedaioonid mikroobide poole ja häirivad nende elektrilist tasakaalu. • Tulemuseks on see, et mikroobide rakuseinad purunevad ja rakk hävineb 6. Kuidas töötavad antimikroobsed polümeerid (3 võimalust)? a) polümeersed biotsiidid - polütsükliliselt seotud biotsiidsed rühmad toimivad samamoodi nagu analoogsed madala molekulmassiga ühendid, s.t korduv ühik on biotsiid;
Mikroobid õhus Õhk meie ümber on täis mikroobe. Mikroobe leidub väga kõrgetes atmosfääri kihtides. Neid leidub rohkesti kuni 3000 meetri kõrgusel õhus. Nad võivad asustada ruumi väljaspool Maad ja teda ümbritsevat atmosfääri. Bakterid, seened (hallitusseente eosed), vetikad, algloomad ja viirused liiguvad õhuvoolude abil. Õhus võib olla mikroobe 10-10000 m 3 kohta. Ookeanide kohal on mikroobe vähem kui maismaa kohal, sest ookeanide kohal ei ole mikroobidel süüa. Samuti on mägede kohal ja polaaraladel mikroobe õhus vähem. Nendes piirkondades on ka väiksem võimalus haigestuda nakkushaigustesse. Haigustekitavaid mikroobe välisõhus eriti palju ei esine, kahjulikud mikroobid esinevad seal, kus on palju inimesi, näiteks teatrid, koolid, ühistransport jne. Nakkushaigused, mis levivad õhu kaudu on näiteks tuulerõuged, tuberkuloos, külmetushaigused, nohu, gripp, leetrid. Seetõttu tuleb siseruume kindlasti
Rakusein neil puudub ja välisseinaks on plasmamembraan. Rakuseina biosünteesi häirumine on ebaselge. Rakuseina lisakomponendid Kihn (kapsel) on ekstratsellulaarne (rakust välja toodetav) limane polumeer ehk polüsahhariid, mis ümbritseb tihedalt rakku. Koosneb see 95% ulatuses veest ja väikesest hulgast polüsahhariididest. Kihnu ülesandeks on kaitsata mikroobe kuivamise ja teiste kahjulike mõjude eest. Limakiht aitab osadel mikroobidel kinnituda organismi rakkudele. Pili (ehk karvakesed ehk fimbriad) esinevad gramnegatiivsetel bakteritel. Nad on lühikesed karvataolised struktuurid, nende tipus on adhesiivsed (külge kleepuvad) proteiinid, mis aitavad ühel bakterirakul kinnistuda teise külge. Peale selle on olemas ka spetsiaalsed (F-pilid), mille kaudu toimub konjugatsioon. Ka bakteriofaagid kinnituvad raku kestale tänu pilidele.
tuberkuloosikepikesed ja viirused. 3. Nõrgatoimelised bakteriotsiidid – elimineerivad vegetatiivsed bakterid, vegetatiivsed seenerakud ja mõned viirused. Bakteritsiidsed vahendid: halogeenid, fenoolid, kloorheksidiin, alkoholid, vesinikperoksiid, detergendid ja seebid, raskemetallid, aldehüüdid, gaasid, värvid. Дополнительно о каждом в loeng8, стр. 21. Antimikroobsete ainete märklauad mikroobidel. Rakusein – sein muutub hapraks ja sell lüüsub. Osad antimikroobsed ravimid, detergendid ja alkohol. Rakumembraan – kaotab terviklikkuse. Detergentide pindaktiivsed ained. Rakusünteesi protsessid (DNA, RNA) – replikatsiooni ja transkriptsiooni ärahoidmine. Osad antimikroobsed ravimid, radiatsioon, formaldehüüd, etüleenoksiid. Valgud – sekkumine ribosoomide töösse, et translatsiooni ära hoida, häirida või lagundada valke
ja 60% looduses, sealhulgas ka vees. Jäätmete uputamine merre on keelatud, kuid sellegipoolest satub laevadelt mette ca 30 t jäätmeid minutis. Reostus Lahustuvad ained kantakse nimekirjadesse ja neid hinnatakse eri aspektidest: 1. sanitaartoksiline aspekt 2. üldsanitaarne aspekt 3. organoleptiliselt e. tunnetuslikult 4. kalamajanduslikust aspektist. BHT bioloogiline hapnikutarve on mg-des väljendatud hapniku hulk, mis adapteerunud mikroobidel kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks kindlais katsetingimustes. BHT kaudu hinnatakse vee reostatust biokeemiliselt lagundatava orgaanilise ainega. Veepuhastus Veepuhastus on 3-etapiline: 1. mehhaaniline 2. keemiline 3. bioloogiline 100%-liselt ei ole võimalik vett puhastada. Reoveepuhastus Reovesi olmes või tootmises rikutud vesi, mille keemiline koostis või füüsikalised omadused on esialgsetega võrreldes muutunud
pupillirefleks - pupilli suurus muutub vastavalt valgusele Milles seisnevad keha kolm kaitseliini? 1. Kaitse katete poolt (nahk, limaskestad, eritised, limaskestad) 2. Immuuns�steem (fagots��did: �girakud, mikroovidevastsed valgud omandatud immuunsus: antikehad, tapjarakud, kaasas�ndinud immuunsus) 3. Valikuline ehk omandatud immuunvastus (l�mfots��did, antigeenid/antikehad) Kuidas kaitsevad nahk ja limaskestad organismi mikroobide eest? - Mikroobidel on raske p��seda l�bi tiheda ja mitmekihilise naha, peale selle sisaldavad naha higi-ja rasun��rmete eritised paljusid baktereid h�vitavaid ens��me. - Limaskest koosnev �hukesest rakukihist, mida kuivamise ja l�henemise eest katab visksoosne lima, mikroobid j��vad sellesse kergesti kinni. - Suurem osa toiduga seedeelunditesse sattunud mikroobidest h�vib mao happelises keskonnas. Ka s�lg ja silma pisaravedelik sisaldavad mikroobe h�vitavaid ens��me.
18. Milles seisneb pärilike haiguste profülaktika? Mutageenide vältimine e. Geneetiline keskkonnakaitse, sugulusabielude keelustamine, sünnieelne diagnostika- DNA analüüs 19. Miks püütakse organismide pärilikkust muuta ja mil viisil on see võimalik? Siis geenide kaudu ei levi pärilikud haigused edasi. Asendusravi, dieetravi, kirurgilise ravi, eriõppe(vaimupuudetele) 20. Miks kutsutakse mutatasioone kunstlikult esile just mikroobidel? Lihtsa ehitusega(hea mõjutada), paljunevad efektiivselt, kasvatamine on tunduvalt odavam 21. Millist kasu saadakse transgeensetest taimedest ja loomadest? Transgeensetest taimedest: todiduainete tööstus (tomatid, mais, bioküttus, keskkonna puhastus) Transgeensetest loomadest: mudelloomad, ravimitetootmine, organi doonerid 22. Võrrelge geneetiliselt muudetud toidu eeliseid ja puudusi. Eelised: kasvatamine odavam, parem kvaliteet, säilib kauem, saab rohkem
siirdamine. 19.Milles seisneb pärilike haiguste profülaktika? Vältida mutageene ja sugulusabielusid. Samuti teha lastele sünnieelne diagnostika. 20.Miks püütakse organismide pärilikkust muuta ja mil viisil on see võimalik? Võimalik muuta mutageenide abil, et tekitada mutatsioone, proovides saada uute tunnustega organisme. 21.Miks kutsutakse mutatasioone kunstlikult esile just mikroobidel? Kuna mikroobid on odavad ja nende eluiga on lühike, seega mutatsioonid esinevad kiiremini. 22.Millist kasu saadakse transgeensetest taimedest ja loomadest? Taimed: saagikamad, haiguskindlamad, põuakindlamad, külmakindlamad; loomad: toodangu suurendamine, organidoonorlus(arendatakse) 23.Võrrelge geneetiliselt muudetud toidu eeliseid ja puudusi. Toidud on tervislikumad, maitsvamad, odavamad, saagikamad ja säilivad kauem; väheneb keskkonnasaastlikus; suureneb allergiarisk, eetikaprobleemid
15. Päriliku eelsoodumusega haigused Alkoholism, hüpertoonia, hüpotoonia, rasvtõbi, vähktõved, diabeet Ennetamine: Suguvõsa uuringud Soola piiramine toidus, tervislik toitumine Kehakaalu normaliseerimine Stressi vähendamine Mõõdukas kehaline aktiivsus Suitsetamisest ja alkoholist loobumine 16. Mutageenidega tekitatakse GMO mikroobidel, sest need on lihtsa ehitusega, paljunevad kiiresti (peamiselt mittesuguliselt), suhteliselt lihtne ja odav kasvatada. 17. Miks luuakse GMO-sid? Miks GMO taimi? Miks GMO loomi? Saagi säilivus Saadakse organeid inimesele siirdamiseks Inimtoiduks oluliste toitainete Kasvuhormoonide toime uurimiseks sisaldus Haiguskindlus ja vastupidavus Toodetakse mõningaid inimese raviks
14. Kuidas toimub eoseline paljunemine, näiteid. 15. Võrrelge mittesugulist ja sugulist paljunemist. 16. Nimeta pärilikke haigusi. 17. Mida uuritakse pärilike haiguste diagnoosimiseks? 18. Kuidas toimub tänapäeval pärilike haiguste ravi?. 19. Milles seisneb pärilike haiguste profülaktika? 20. Miks püütakse organismide pärilikkust muuta ja mil viisil on see võimalik? 21. Miks kutsutakse mutatasioone kunstlikult esile just mikroobidel? 22. Millist kasu saadakse transgeensetest taimedest ja loomadest? 23. Võrrelge geneetiliselt muudetud toidu eeliseid ja puudusi. 24. Mis on DNA, geen, kromosoom, kromosoomistik, geenialleel, mutatiivne muutlikus, kombinatiivne muutlikkus, mutatsioon, mutageen, eos, meioos, geenhaigus, kromosoomhaigus, geeniteraapia, sünnieelne diagnostika, tehnogeneetika, transgeenne organism.
β-laktaamsed • Antibiootikum seostub • β-laktamaaside produktsioon penitsilliinid naturaalsed kõik streptokokid, meningkokid, enamik G+ antibioootikumid penitsilliini siduva proteiiniga nii G- kui G+ mikroobidel anaeroobe. minimaalne aktiivsus stafülokokkide (bakteritsiidsed) (PBP) (plasmiidne DNA, G- suhtes
Biotsiidid keemiline aine mida kasutatakse materjalide (puit ja tehisained) bakter-, seen- ja putukkahjustuste vältimiseks.Võivad ohtlikult mürgitada veekogu laevade värvimisel, puitehitiste immutamisel. Biokeemiline (bioloogiline) hapnikutarve (BHT) veekogu ökoloogilist seisundit, eeskätt vees olevate orgaaniliste ainete hulka iseloomustav näitaja. BHT on mg-des väljendatud hapniku hulk, mis adapteerunud (kohanenud) mikroobidel kulub ühes liitris oleva org. aine lagundamiseks kindlates katsetingimustes. BHT kaudu hinnatakse vee reostatust biokeemiliselt lagundatava orgaanilise ainega. Enamasti määratakse täielik, 5 või 7-päevane BHT (vastavalt BHTt, BHT5 ja BHT7). Olmereovee BHT5 on keskmiselt 200mg/l, puhta veekogu BHT5 0,5-l. Keemiline hapnikutarve (KHT) sarnaneb näitajale BHT, kuid leitakse veeproovis oleva orgaanilise aine hapendamisel keemiliselt tugeva
Plaaniline vaktsineerimine Võimalik vaktsineerida Kahelaineline palavik Kõhulaihtisuse esinem0ine 13. Nimeta tekitajad Puukborrelioos Gripp Salmonelloos IV rühm 1. Milline järgmine fakt(id) on õige(d) Patogeensus on mikroobi organismi tungimise võime mida patogeensem on mikroob, seda rohkem suudab ta püsida keskkonnas patogeensuse järgi on oportunistlikel mikroobidel väiksem võime haigusi esile kutsuda kui tõelistel patogeenidel patogeensus on mikroobi võime muuta oma ravimresistentsust 2. Laboratoorse immunoloogilise meetodiga eelkõige määratakse: mikroobi värvuvust, mikroobi püsivust keskkonnas, mikroobi geneetilist klonaalset kuuluvust, antikehi 3. Mida pead järgmistest faktidest õigeks(teks) antibiootikumid on valikravimiks igasuguste nakkushaiguste korral, kuigi parasitaarsete haiguste ravikuur on pikk
suure enamuse. Turbasamblad on omapärase ehitusega, harunevate okstega, happelist keskkonda taluvad taimed. Nende lehe rakke on kaht põhitüüpi: kitsad pikad ja kloroplastidega elusrakud ning suured surnud rakud (õigemini rakukestad), mis on veemahutiteks. Lisaks sellistele rakkudele mahub palju vett ka sammaltaimede vahele, sest enamasti kasvavad nad tihedasti koos. Siit tuleneb ka rabade suur veemahutavus. Rabade vesi on enamasti ka puhas, kuna happeline keskkond ei lase mikroobidel areneda. Turba juurdekasvuks loetakse ca 1mm aastas. Eesti kõige paksem turbalasund, ligi paarkümmend meetrit, on Võrumaal Vällamäe nõlval asuvas rabas. Sammalde paljunemine (karusambla ehk käolina näitel) Karusambla eosed valmivad eoskupras, mis harjase abil on tõstetud sammaltaime tippu. Eosest areneb eelniit ja seejärel kas emas- või isastaim. Neile tekivad vastavad suguorganid: emastaime arhegoonides valmivad emassugurakud, isastaime anteriidides valmivad isassugurakud.
6 Miks on Vitamiinid vajalikud ? Vitamiinid on eluks vajalikud bioloogiliselt aktiivsed ained nn. mikrotoitained,mida inimorganism vajab oma normaalseks elutegevuseks. Inimene saab vitamiine põhiliselt toiduga, tema organism on võimeline ise sünteesima vaid mõningaid neist. Tunduvalt täiuslikumalt on vitamiinide süntees välja kujunenud taimedel,vähem aga mikroobidel ja seentel kõige vähem aga loomadel ja inimesel. Kuna organismis sünteesitakse vitamiine ebapiisavalt,peab inimene neid saama väljastpoolt - toiduga,mis ongi .peamiseks vitamiinide allikaks. Inimorganismis olevatest vitamiinivarudest jätkub enamike vitamiinide puhul 4-40 ööpäevaks. Paljud inimesed usuvad, et süüa hästi tasakaalustatud toitumine annab kõik vajalikud vitamiinid hea tervise aluseks. In ideaalne olukorras see nii on, kuid tegelikkuses on palju
aga lilla värvus ei pesta maha g(+). lõpuks on g(+) lillad ja g(-) punased. g(-) on maha pestud KV-J kompleks. 19. Millise grami järgi värvimise etapi võib ära jätta? täiendvärvimise safraniiniga. 20. Miks on vajalik peitsi (Lugoli lahus) kasutamine Grami järgi värvimisel? Moodustub kristallviolett-jood kompleks, kinnitab värvi. Värvimolekul muutub suuremaks. 21. Miks ei ole grami järgi värvimine kasutatav happekindlate mikroobide värvimisel? Happekindlatel mikroobidel on rakukestas palju mükoolhappeid. Mükoolhape seostub kovalentselt rakukesta peptidoglükaaniga ja muudab selle pinna vahajaks, mis ei lase bakteril grami järgi värvuda. 22. Kas strukturaalsed rakukesta erinevused võivad põhjustada erineva gramreaktiivsuse? jah, kui erinevus on PDG-s. Kui esinevad rakukestas mükoolhappeid (palju), siis ei lase see grami järgi värvida. Peab värvima rakke, mis on pärit noortest aktiivselt jagunevatest kolooniatest. Vanad
süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineiks, millest hiljem tekib uus elusaine. Eriti oluline on looduses süsiniku-, lämmastiku-, fosfori- ja väävliringe. Bioloogiline (biokeemiline) hapnikutarve (BHT) veekogu ökoloogilist seisundit, eeskätt vees olevate orgaaniliste ainete hulka iseloomustav näitaja. BHT on mg-des väljendatud hapniku hulk, mis adapteerunud (kohanenud) mikroobidel kulub ühes liitris oleva org. aine lagundamiseks kindlates katsetingimustes. BHT kaudu hinnatakse vee reostatust biokeemiliselt lagundatava orgaanilise ainega. Enamasti määratakse täielik, 5 või 7-päevane BHT (vastavalt BHTt, BHT5 ja BHT7). Olmereovee BHT5 on keskmiselt 200mg/l, puhta veekogu BHT5 0,5-l. Bioloogiline tort USA teadlane E. P. Odum (1975) on kujutanud integratsiooni ökoloogias tordina e. "bioloogilise tordina" ja see põhineb bioloogiliste
2 10 tonni erinevus on 0.8 10 tonni millega täiendatakse aastas põhjavee horisonte. Ainete ringid. Süsiniku ringe on energiaaine ringe (süsinik on energia kandja). Peamiseks resevfondiks on atmosfäär. Osa süsinikdioksiidist lähev hingamise kaudu tagasi (joonisel 1). Sama ka veekeskonnas kus on vceetaimed ja eelkõige vetikad. Surnud orgaanika laguneb maapinnale mida nimetatakse variseks (joonisel 2). Edasi liigub orgaanika mulda. Seal kas aktiviseerub või kasutatakse mikroobidel energiaallikana. Märjema keskkonna puhul on tegemist anaeroobse keskkonnaga (O puudub). Kuiva keskkonna puhul on tegenist aeroobse keskkonnaga (O ). Orgaanika niiskema pinnase puhul ladestub see turbana. Turvas on lagunemata orgaaniline aine. Turba tekkimiseks on vaja anaeroobset kekkonda. Geoloogilises keskkonnas võib turbast tekkida kivisüsi kuni nafta ja gaasini välja. Antud protsess oleks aga väga pikaajaline. Ka vee keskkonnas võib orgaanika settimine toimuda
Seal asuvad ka mitmed lahustunud ensüümid erinevatele metabolismi tsüklitele ja vajalikud substraadid nagu aminohapped, suhkrud, vitamiinid. Tsütoplasma membraan Membraan koosneb 50% lipiididest ja 50% proteiinidest. Tsütoplasma membraani funktsioonid: ensüümide eritus: Gram-+ bakterid eritavad tsütoplasma membraanil toodetud mõningaid ensüüme väliskeskkonda, Gram-- eritavad neid aga periplasmaatilisse ruumi; aeroobsetel mikroobidel elektronide transport ja oksüdatiivne fosforülatsioon. Nii kujutab rakumembraan endast mitokondrite sisemise membraani analoogi, mis on vajalik raku hingamiseks ja energia tootmiseks; Gram--l bakteritel on lisaks tsütoplasma membraanile veel välismembraan. Mikroobiraku see kiht, mis asub tsütoplasmaatilise membraani ja rakuümbrise (kihn, glükokaalüks) vahel, on rakusein. Mikroobiraku sein on väga tugev, säilitab
Aeroobsetes tingimustes neutraalse pH juures on raud III-valentne. Selline raud on vees väga halvasti lahustuv ja sadeneb välja hüdroksiidina, karbonaadina ja magnetiidina. Et neutraalses ja aluselises aeroobses kk-s rauda kätte saada, sünteesivad ja eritavad mikroorganismid siderofoore. Siderofoorid on madalmolekulaarsed ained, mis komplekseeruvad oksüdeeritud rauaga ja moodustuv kompleks transporditakse bakterirakku. Looduslikel anaeroobsetel mikroobidel rauaprobleemi pole, sest anaeroobses kk-s on raud kahevahentne ja seda transporditakse kergesti rakku. Tõsised raua kätte saamise probleemid on patogeensetel bakteritel. Inimese koevedelikes on valgud, mis seovad tugevasti rauda. Siderofoore toodavad nii bakterid kui ka seened. Pseudomonaadidel on siderofoorideks fluorestseeruvad pigmendid (püoverdiin), mükobakteritel mükobaktiin. Hüdroksamaadid siderofoorina Hüdroksamaadiga
Kommensalismi püsimine on seaduspärane toitaineterohkes keskkonnas. Eristatakse ekto- ja endokommensalismi; esimesel juhul puutuvad kokku organismide välispinnad (puudel elavad epifüüdid orhideed, samblikud), teisel juhul elavad kommensaalid peremeesorganismis (bakterid ja algloomad, kes elavad mere- ja maismaaloomade seedekulglas). · Protokooperatsioon- kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise, kuid pole obligaatne. Mikroobidel põhineb protokooperatsioon metabolismiseostel või avaldub mingi erilise ainevahetusprotsessi käivitumises (vähk ja aktiinia). · Mutualism- kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu (näiteks suureneb nende ellujäämus), kusjuures see on neile obligatoorne ehk üks ilma teise liigita ei saa elada · Neutralism- kahe erineva liigi vaheline suhe ökosüsteemis, mille korral liigid üksteist
Kommensalismi püsimine on seaduspärane toitaineterohkes keskkonnas. Eristatakse ekto- ja endokommensalismi; esimesel juhul puutuvad kokku organismide välispinnad (puudel elavad epifüüdid – orhideed, samblikud), teisel juhul elavad kommensaalid peremeesorganismis (bakterid ja algloomad, kes elavad mere- ja maismaaloomade seedekulglas). Protokooperatsioon- kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise, kuid pole obligaatne. Mikroobidel põhineb protokooperatsioon metabolismiseostel või avaldub mingi erilise ainevahetusprotsessi käivitumises (vähk ja aktiinia). Mutualism- kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu (näiteks suureneb nende ellujäämus), kusjuures see on neile obligatoorne – ehk üks ilma teise liigita ei saa elada Neutralism- kahe erineva liigi vaheline suhe ökosüsteemis, mille korral liigid
korral vesi, õhk, muld või toiduaine loetakse saastunuks. LPH lubatud piirheide heitveega veekogusse või juhtmesse lastava ainehulga normatiividega või rahvusvaheliste lepetega seatud ülempiir. LPH kindlaksmääramisel arvestatakse veekasutuskohas lubatud piirkontsentratsiooni ja veekogu isepuhastumisvõimet. BHT bioloogiline hapnikutarve on mg-des väljendatud hapniku hulk, mis adapteerunud mikroobidel kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks kindlais katsetingimustes. BHT kaudu hinnatakse vee reostatust biokeemiliselt lagundatava orgaanilise ainega. Inimekvalent ühe inimese tekitatud keskmine reostus ööpäevas. Inimekvalenti kasutatakse reostuskoormuste võrdlemiseks. 61. Õhureostus · Põllumajanduslikud: kemikaalide kasutamine; ebameeldiv lõhn; tootmisjäägid; tolm; tõetolm
piiritsooni moodustamine; 33. Selgita mõistete 'keemiline hapnikutarve (KHT)' ja 'biokeemiline hapnikutarve (BHT)' · põllumajanduse mehhaniseerimine ja kontsentreerumine; erinevust. · ulatuslik maaparandus; Biokeemiline hapnikutarve (BHT) on hapniku hulk, mis kulub mikroobidel vees oleva org aine · linnastumine. lagundamiseks (mg/l). BHT kaudu hinnatakse vee reostatust biokeemiliselt lagundatava org ainega. Sotsiaal-majanduslike mõjude peamised peegeldused maakasutuses ja maastikupildis:
1905 sai tuberkuloositekitaja avastamise eest Nobeli preemia. L. Pasteur Üks mikrobioloogia rajajatest. Lõi maailma esimese vaktsiini marutõve vastu, lõi ka vaktsiini Siberi katku vastu. Näitas, kuidas peatada piimahaigusi (pastöriseerimine – kuumtöötlemine). Tema tähtsamad avastused: 1. Ta kummutas väite elu iseeneseslikust tekkest. 2. Avastas piim- ja äädikhappelise käärimise. 3. Kasutas termilist töötlemist 60ºC - 80ºC (pastöriseerimine). 4. Avastas mikroobidel anaeroobse ja aeroobse hingamise. 5. Pani aluse anti-ja aseptikale meditsiinis. 6. Pani aluse kaitsepookimiste teooriale (marutaudi, siberi katku vastu). Pariisis Pasteuri Instituudi ees seisab skulptuur marutõbise hundiga võitlevast poisikesest, alatiseks meenutamaks Luis Pasteuri panust inimkonnale. Kontrolltöö2 1. P. Multocida üldiseloomustus Gram -, liikumatu, penitsiliinitundlik, kokobatsill, kuulub Pasteurellaceae perekonda
· lubatud piirkontsentratsioon (LPK) on vees, õhus, mullas või toiduaineis sialduva aine riiklikult normitud või rahvusvaheliste lepetega sätestatud konsentratsioon, milleületamise korral vesi jne loetakse reostatuks · lubatud piirheide (LPH) on hetiveega veekogusse või juhtmesse lastava ainehulga normatiividega või rahvusvaheliste lepetega seatud ülempiir · bioloogiline hapnikutarve (BHT) on mg-des väljendatud hapniku hulk, mis adapteerunud mikroobidel kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks. Selle järgi hinnatakse vee reostatust · inimekvivalent on ühe inimese tekitatud keskmine reostus ööpäevas · jäätmed on mis tahes vallasasjad, mille nende valaja on kasutusest kõrvaldanus, või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema · Olmejäätmed on inimese elutegevuses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või jäägid, kõik majapidamses tekkivad jäätmed, ka ohtlikud
fermentatsioonil või oksüdatsioonil. Litotroofid – on võimelised moodustama rakukomponente orgaaniliseaine, redutseerimise tulemusel tänu anorgaanilisel oksüdatsioonil vabanevale energiale. Fototroofid – saavad energiat fotogeeniliste reaktsioonidega. Energiaallikaks on näiteks päikesevalgus. Paratroofid – energiaallikaks on mõne teise organismi rakk ( taime- või loomarakk ). Mikroobidel on toitumiseks vaja 30 elementi: & kõige olulisemat on C, N, H, O, S ja P. Kõige tähtsam on C. Lisaks neile vajavad mikroobid oma elutegevuseks veel rohkesti mineraale: K, Ca, Mg, Fe. Vajaduse järgi liigitatakse nelja gruppi: 1) Heterotroofid – vajavad väliskeskkonnast ühte või enamat substraati. Näiteks suhkruid, aminohappeid, vitamiine jne. Siia kuuluvad mädapõletikku põhjustavad stafülo- ja steptokokid.
mürgistusi. L-vormid moodustavad mikroorganismide kultuurides spontaanselt või söötmetes, mis sisaldavad penitsiliini. Rakusein neil puudub ja välisseinas on plasmamembraan. Rakuseina biosünteesi häirimine on ebaselge. Kapsel ehk kihn on ekstraktsellulaarne limane polümeer ehk polüsahhariid, mis, ümbritseb tihedalt rakku, koosneb 95% veest ja polüsahhariididest. Ülesanne kaitsta mikroobe kuivamise, bakteriviiruste jne eest. Linaskiht aitab ka mikroobidel kinnituda organismi rakkudele. Pili ehk karvakesed lühikesed karvalaadsed struktuurid, otstes on ... proteiinid, mis aitavad kinnituda teiste bakterite rakukesta rakuretseptorile. On olemas ka spetsiaalsed F-pilid, mille järgi toimub konjugatsioon. Ka bakteriofaagid kinnituvad rakukestale tänu pilidele. Viburid pikad spiraalsed proteiinid, mis kinnituvad rakuseinale. Bakterite fenotüübilisel klassifitseerimisel on nad üheks oluliseks tunnuseks
mürgistusi. L-vormid moodustavad mikroorganismide kultuurides spontaanselt või söötmetes, mis sisaldavad penitsiliini. Rakusein neil puudub ja välisseinas on plasmamembraan. Rakuseina biosünteesi häirimine on ebaselge. Kapsel ehk kihn on ekstraktsellulaarne limane polümeer ehk polüsahhariid, mis, ümbritseb tihedalt rakku, koosneb 95% veest ja polüsahhariididest. Ülesanne kaitsta mikroobe kuivamise, bakteriviiruste jne eest. Linaskiht aitab ka mikroobidel kinnituda organismi rakkudele. Pili ehk karvakesed lühikesed karvalaadsed struktuurid, otstes on ... proteiinid, mis aitavad kinnituda teiste bakterite rakukesta rakuretseptorile. On olemas ka spetsiaalsed F-pilid, mille järgi toimub konjugatsioon. Ka bakteriofaagid kinnituvad rakukestale tänu pilidele. Viburid pikad spiraalsed proteiinid, mis kinnituvad rakuseinale. Bakterite fenotüübilisel klassifitseerimisel on nad üheks oluliseks tunnuseks
tsellulooosi lagundavaid baktereid, nitrifikaatoreid, haigustekitajaid-clostridiumi perekonnast. 9. Mikrobioloogiliste protsesside dünaamika mullas sõltuvalt keskkonna tingimustest. Avaldab mõju orgaanilise aine sisaldus(taimede juured, varred jne).Mida huumuserikkam muld, seda suurem mikrofloora.Kultuuristatud mullad-mikroobirikkamad. Aktivaatoriks-kündmine, kultiveerimine , äestamine jne. Lõuna eesti mullad on happelised-nendes vähe Rizobiumi liike.Liigne kuivus mullas-mikroobidel häired toitumises. Temperatuur- mulla mikroobid on mesofiilsed ja psührotroofsed.Sobiv temperatuur 20-30 kraadi. Mulla sanitaarne hindamine- kriteeriumiks Colide arv ja saprofüütsete arv, Clostridium perfringes, eneterkokid. 10. Looma naha mikrofloora: Nahk ja karvad- peaaegu kõiki mikroobe, viiruseid. Satuvad pinnasest, õhust, väljaheitest jne. Nahal domineerivad-kokid ja kepikujulised bakterid. 11. Looma elundite mikrofloora
modifitseeritud. Graamreaktiivsus sõltub bakteri rakukesta ehitusest, rakkude magneesiumribonukleaadi sisaldusest ja RNA ning DNA vahekorrast.. Graamreaktiivuse määramise käigus uuritakse trifenüülmetaanvärvidega (kristall-violett või gentsiaanviolett) töödeldud bakterirakkude värvuse püsimist töötlemisel etüülalkoholi või mõne teise orgaanilise lahustiga Värvide kinnitumise soodustamiseks kasutatakse peitse - Lugoli lahust või pikriinhapet. Graamnegatiivsetel mikroobidel on rakukest keerulisema ehitusega ja kõrgema lipiidsete komponentide sisaldusega ning värvub seetõttu suhteliselt nõrgemini kui graampositiivsetel mikroorganismidel. Graamnegatiivsed rakud muutuvad orgaanilise lahusti toimel värvusetuks ja täiendaval fuksiiniga värvimisel punaseks. Graampositiivsed mikroorganismid värvuvad sinakasvioletseks, kuna adsorbeerivad rohke magneesiumribonukleaadi (RNA Mg-soola) sisalduse ja happeliste omaduste tõttu aluselise
esinevad C O 2 fikseerimiseks lamellid. Seal asuvad ka mitmed lahustunud ensüümid erinevatele metabolismi tsüklitele ja vajalikud substroobid nagu aminohapped, suhkrud, vitamiinid. Tsütoplasma membraan koosneb 50% lipiididest ja 50% proteiinidest. Tsütoplasma membraani funktsioonid: * ensüümide eristus: Gram + bakterid eritavad tsütoplasma membraanil toodetud mõningaid ensüüme väliskeskkonda, Gram eritavad neid aga periplasmaatilisse ruumi. *aeroobsetel mikroobidel elektronide transport ja oksüdatiivne fosforülatsioon. Nii kujutab rakumembraan endast mitokondrite sisemise membraani analoogi, mis on vajalik raku hingamiseks ja energia hoidmiseks. * Gram l bakteritel on lisaks tsütoplasma membraanile lisaks välismembraan. Mikroobiraku see kiht, mis asub tsütoplasmaatilise membraani ja rakuümbrise (kihn, glükokaalüks) vahel on rakusein. Mikroobiraku sein on väga tugev, säilitab mikroobiraku sees olevat rõhku kõrgel tasemel (520 atm)
On kui elav katseklaas, mis võimaldab uurida bakterite toimet makroorganismile. Esimesed mikroobivabad loomad, keda uuriti, olid tibud. Mikroobivabad loomad on vastuvõtlikud bakteritele. Naha mikro.floora Nahk on kuiv, kuid happeline. Brevibacterium - higibakter. ..metioniin - väävlit sisal...mtüülmerkaptaan tekib, mis on tüüpilise halva higi lõhnaga. Ka haisvates juustudes on brevibacteriumi . E merkaptaani. Suuõõne mikro.floora Pidevalt ei tohi maiustada, sest siis on suu mikroobidel koguaeg toitu. Suus on u 500 erinevat bakteriliiki, Paradontoos - igeme taganemise ja luu kadumine, hammaste juures tulevad välja. Terved ham bad võivad suust ära kukkuda. Mao ja soolestiku mikrofloora - maos enamus hävivad. Nt helicobacter jääb ellu. Enne räägitud. Piimhappebakterid võivad ka mõned ellu jääda. Vähehapelise mao puhul on kahjulik toidus olev kõrge nitraatide sisaldus. Jämesool on anaeroobne kamber. 21.Millest toituvad jämesoole mikroobid?
ja liigub vastassuunas. Pidurduse ajal toimuv "kukerpallitamine" võimaldab uut liikumisnurka muuta. Peritrihhi puhul on näha, et viburite vastupäeva pööreldes moodustub ühine kimp, mis tõukab rakku edasi. Kui viburite pöörlemissuund muutub, siis hargneb ühtne kimp laiali. Kui uuesti viburid vastupäeva pöörlema pannakse, siis liigub bakter uues suunas sirgjooneliselt edasi. TAKIS Suunatud liikumisi nimetatakse taksisteks. Mikroobidel eristatakse: 1) Kemotaksist (mõjuriks keemilised ained) 2) Aerotaksist (mõjuriks hapnik) 3) Fototaksist (mõjuriks valgus) 4) Magnettaksist (mõjuriks magnetväli) 5) Jne. Mõjureid, mille suunas liigutakse, nimetatakse atraktantideks ja neid, millest eemale liigutakse, nimetatakse repellentideks. Libisev liikumine: On liikumine tahkel pinnal ilma viburite abita. Libisevalt liiguvad pulkbakterid ja filamentsed bakterid.
Mikroobe hävitav toime seisneb kavitatsiooni efektis. 17. Füüsikalis-keemiliste välistegurite mõju mikroorganismide elutegevusele Keskonna vee sisaldus. Vee sisaldusel on suur mõju mikroobide elutegevusele. Mikroobid ise sisaldavad oma rakkudes ligikaudu 75-85% vett. Veega võetakse toitaineid rakku ning väljutatakse sealt jääkaineid. Mikroobid võivad areneda ainult sellises keskkonnas, kus on vaba vett. Vee vajadus erinevatel mikroobidel kõigub suurtes piirides. Kasvuks vajalikku minimaalse vee vajaduse järgi võib mikroobe jaotada järgnevalt: a) Hüdrofüüdid vajavad palju vett b) Mesofüüdid keskpärase vee vajadusega c) Kserofüüdid taluvad ka hästi kuivust Enamik baktereid kuuluvad hüdrofüütide hulka, kuid paljud pärm- ja hallitusseened on mesofüüdid, kuid nende seas leidub ka hüdro- ja kserofüüte.
Rannajärved (mullutu-suurlaht), mis on tekkinud neotektooniliselt kerkival mererannal ja kannavad enamasti lahe, laisi, mere nime. Rabajärved Endla järv. Lammi- ja soodijärved Emajõe rohked vanajõed. Karstijärved Lemmküla järv. Meteoriidijärv Kaali. Tehisjärved narva veehoidla. 35. Selgita mõistete 'keemiline hapnikutarve (KHT)' ja 'biokeemiline hapnikutarve (BHT)' erinevust. BHT on hapniku hulk, mis kulub mikroobidel vees oleva org aine lagundamiseks, kuid KHT on hulk, mis kulub oksüdeerumiseks. 36. Kirjelda madalsood (veereziim, toitumus, pinnareljeef, iseloomulikud taimed jne). 8 9 37. Kirjelda raba (veereziim, toitumus, pinnareljeef, iseloomulikud taimed jne). Nimeta vähemalt 2 poollooduslikku elupaigatüüpi. Kirjelda lühidalt nende tekke- ja säilimise tingimusi.
Varuainete terakesed on rakus nähtavad faaskontrastmikroskoobi abil, aga paremini on nad nähtavad, kui kasutada värvimist. Kui bakterites üleekspresseerida mingeid valke, siis ka need võivad moodustada tsütoplasmas lahustumatuid sisaldisi inklusioonkehasid. Polüsahhariidid- glükoosi polümeerid. Paljud bakterid koguvad tagavaraks tärklist (hargnemata ahel, -1,4-sidemed monomeeride vahel, joodiga värvub siniseks). Tärklist koguvad varuks näiteks Acetobacter ja Neisseria. Mikroobidel võib varuaineks olla ka glükogeen (glükoosi hargnenud polümeer, annab joodiga pruunika värvi). Glükogeeni esineb bakteritel sagedamini kui tärklist. Klostriididel on tärklisesarnane varuaine granuloos, mis joodiga värvub sinakasmustaks. Rasvad ja polühüdroksüalknoaadid (PHA)- rasva ja PHA tilgakesi saab tuvastada lipofiilsete värvidega (terakesi ümbritsevas membraanis on fosfolipiide. Rasvu koguvad vähesed
loomade seede kulglas o protokooperatsioon, kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise, kuid pole obligaatne. Sümbioosi üks vorme Kokkusaamise korral Lahus elu korral A B A B + + 0 0 Mikroobidel põhineb metabolismiseostelvõi avaldub Mingi erilise ainevahetus protsessi käivitumises (vähkja aktiinia), ristik ja mesilane;lehetäi ja sipelgas). o Sümbioos ja mutualism, Mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Kokkusaamise korral Lahus elu korral A B A B + + - -
Ka maapähklid on tuntud hammaste sõbrad. Kui süüa pähkleid enne ja pärast toidukorda, siis vähendab see tänu suurele kaltsiumi ja rasvade sisaldusele tuntavalt happerünnaku tugevust. Tänu suurele rasvasisaldusele on suhteliselt hambasõbralikuks maiuseks šokolaad, eriti kui see sisaldab ka pähkleid. Rasvad aitavad suud toidujääkidest puhastada ning mõned rasvhapped takistavad streptokokkide kasvu. Nii näiteks on kohvisaiakese kergesti fermenteeritavaid süsivesikuid biofilmi mikroobidel hoopis lihtsam kasutada võrreldes rasvases kotletis leiduva riivsaiaga. Toidukord on mõistlik lõpetada ksülitooliga magustatud nätsu närimisega. Esiteks stimuleerib intensiivne mälumine süljeeritust ja teiseks kahjustab ksülitool streptokokkide elutegevust. 40 kuud kestnud kliinilises katses paranesid algstaadiumis kaariesekahjustused, kui kaht 100% ksülitooliga magustatud nätsupadjakest näriti vahetult toidukordade lõpetuseks intensiivselt viie minuti jooksul.
nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. Biokeemiline (bioloogiline) hapnikutarve (BHT) veekogu ökoloogilist seisundit, eeskätt vees olevate orgaaniliste ainete hulka iseloomustav näitaja. BHT on mg-des väljendatud hapniku hulk, mis adapteerunud (kohanenud) mikroobidel kulub ühes liitris oleva org. aine lagundamiseks kindlates katsetingimustes. BHT kaudu hinnatakse vee reostatust biokeemiliselt lagundatava orgaanilise ainega. Enamasti määratakse täielik, 5 või 7-päevane BHT (vastavalt BHTt, BHT5 ja BHT7). Olmereovee BHT5 on keskmiselt 200mg/l, puhta veekogu BHT5 0,5-l. Biokile joogiveefiltri pinnle ja reovett puhastava biofiltri täidisele moodustuv limane kiht, milles elavad vees
mittekovalentselt seotud. 16. Ensüümreaktsioonide sõltuvus temperatuurist, pH-st, substraadi kontsentratsioonist. Ensüümreaktsiooni sõltuvus substraadi konts: Hüberpoolsõltuvus, mida väiksem on ES dissotsiatsioonikonstant, seda suurem on antud S sugulus ensüümile. Tavaliselt, mida kõrgem konts. Seda kiiremini kulgeb. Ensüümreaktsiooni sõltuvus temperatuurist: Imetajatel optimum 37-43, taimedel/mikroobidel 25-32. Optimumist kõrgematel temperatuuridel ensüümvalgud denatureeruvad, madalamatel temperatuuridel aga reaktsioonikiirus langeb. Ühekordne külmumine ja ülessultamaine ei kahjusta ensüüme. Toiduained sp madalal temp, et pärssida mikroorganismide ensüümide aktiivsust. Ensüümreaktsiooni sõltuvus pH-st: Inimkeha ensüümreaktsioone iseloomustab tavaliselt kellukesekujuline sõltuvus pH-st. Optimum 6-8 vahel ja siis reaktsioonid ka kõige kiiremad
ensüümi valgulise osaga e apoensüümiga enamasti mittekovalentselt seotud. 16. Ensüümreaktsioonide sõltuvus temperatuurist, pH-st, substraadi kontsentratsioonist. Ensüümreaktsiooni sõltuvus substraadi konts: Hüberpoolsõltuvus, mida väiksem on ES dissotsiatsioonikonstant, seda suurem on antud S sugulus ensüümile. Tavaliselt, mida kõrgem konts. Seda kiiremini kulgeb. Ensüümreaktsiooni sõltuvus temperatuurist: Imetajatel optimum 37-43, taimedel/mikroobidel 25-32. Optimumist kõrgematel temperatuuridel ensüümvalgud denatureeruvad, madalamatel temperatuuridel aga reaktsioonikiirus langeb. Ühekordne 4 külmumine ja ülessultamaine ei kahjusta ensüüme. Toiduained sp madalal temp, et pärssida mikroorganismide ensüümide aktiivsust. Ensüümreaktsiooni sõltuvus pH-st:
Lubatud piirkontsentratsioon (LPK) on vees, õhus, mullas või toiduaineis sialduva aine riiklikult normitud või rahvusvaheliste lepetega sätestatud konsentratsioon, milleületamise korral vesi jne loetakse reostatuks Lubatud piirheide (LPH) on hetiveega veekogusse või juhtmesse lastava ainehulga normatiividega või rahvusvaheliste lepetega seatud ülempiir Bioloogiline hapnikutarve (BHT) on mg-des väljendatud hapniku hulk, mis adapteerunud mikroobidel kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks. Selle järgi hinnatakse vee reostatust Inimekvivalent on ühe inimese tekitatud keskmine reostus ööpäevas Jäätmed on mis tahes vallasasjad, mille nende valaja on kasutusest kõrvaldanus, või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema Olmejäätmed on inimese elutegevuses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või jäägid, kõik majapidamses tekkivad jäätmed, ka ohtlikud
Viimast põhjustab katus olevate bakterite poolt suhkrute lõhustamisel toodetavad happed. Alguses oluline S. mutans, kuid hiljem ka Lactobacillus, Actinomyces jt. Konjunktiivi mikrofloora § Mikrofloora varieeruv, kuid bakterite hulk väike. § Stapylococcus epidermidis, korüneformsed bakterid on domineerivad, harvem S. aureus, streptokokid, Haemophilus spp., Neisseria spp. § Silmade pilgutamine ja pisarad kaitsevad - mehhaaniline + lüsosüüm jt. § Mikroobidel vähe võimalusi koloniseerida silma sarvkesta, kui ei saa kinnituda ja vältida lüsosüümi. Võimalus suureneb sarvkesta vigastuse korral. Urotrakti mikrobioota § Uriin on normaalselt steriilne! § Kusemine iga paari tunni tagant, mikroobidel probleeme, et kinnituda limaskestale. § Ureetra välisosas floora: Staphylococcus epidermidis, Streptococcus faecalis, - hemolüütilised streptokokid, lisaks Enterobacteriacea sugukonna liikmed (Escherichia coli, Proteus) ja korünerformsed bakterid
*metsamajandus *kaevandused *asulate vimavesi *prügimäed *tööstusettevõtted jne. Vee kvaliteedi näitajad 1. Orgaaniline aine 1.1 Biokeemiline hapnikutarvidus · BHT, BOD, K · Biokeemiliseks hapnikutarviduseks nimetatakse hapniku hulka, mis on vajalik vees oleva orgaanilise aine oksüdeerimiseks, kindlaks määratud aja jooksul. (5; 7; 21 päeva) nt: BHT7 · Mõõtühik: mg/l Biokeemiline hapnikutarve- hapniku hulk mg-des, mis mikroobidel kulub 1 liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks. 1.2 Keemiline hapnikutarvidus: · KHT, CODCr;XK · PHT, CODMn · Mõõtühik mg/l 1.3 Üldsüsinik · TOC 2. Hõljuvaine · HA, SS · Vee filtreerimisel filtrile jäänud aine (jaguneb orgaaniliseks ja mineraalseks) · Mõõtühik mg/l 3. Toitained (biogeensed elemendid) 3.1 Fosfor P Mõõtühik mg/l Määramismeetod kolorimeetriline 3.2Lämmastik N Mõõtühik mg/l
Vee biokeemiline hapniku tarve (BHT)- hapniku hulk, mis on vajalik: veetaimede lagundamiseks pärast nende "surma" ja mikroorganismide, mis sattusid vette heitvetega, lagundamiseks Puhas vesi BHT < 30 mg/l, Väga reostunud vesi BHT > 100 mg/l Biokeemiline (bioloogiline) hapnikutarve (BHT) BHT veekogu ökoloogilist seisundit, eeskätt vees olevate orgaaniliste ainete hulka iseloomustav näitaja. BHT on mg-des väljendatud hapniku hulk, mis kohanenud mikroobidel kulub ühes liitris oleva orgaanil. Aine lagundamiseks kindlates katsetingimustes. BHT kaudu hinnatakse vee reostatust biokeemiliselt lagundatava orgaanilise ainega. Merepõhja keemia Merevee koostis sõltub biogeokeemilistest protsessidest, lahustunud ained - tahkesse olekusse. Merepõhja tahke koostis sõltub geograafilisest asukohast. Lisaks suubub merre voogudena tahkeid aineid, neist suurem osa on savimineraalid illiit, kaoliniit, montmorilloniit, kloriit
*metsamajandus *kaevandused *asulate vimavesi *prügimäed *tööstusettevõtted jne. Vee kvaliteedi näitajad 1. Orgaaniline aine 1.1 Biokeemiline hapnikutarvidus · BHT, BOD, K · Biokeemiliseks hapnikutarviduseks nimetatakse hapniku hulka, mis on vajalik vees oleva orgaanilise aine oksüdeerimiseks, kindlaks määratud aja jooksul. (5; 7; 21 päeva) nt: BHT7 · Mõõtühik: mg/l Biokeemiline hapnikutarve- hapniku hulk mg-des, mis mikroobidel kulub 1 liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks. 1.2 Keemiline hapnikutarvidus: · KHT, CODCr;XK · PHT, CODMn · Mõõtühik mg/l 1.3 Üldsüsinik · TOC 2. Hõljuvaine · HA, SS · Vee filtreerimisel filtrile jäänud aine (jaguneb orgaaniliseks ja mineraalseks) · Mõõtühik mg/l 3. Toitained (biogeensed elemendid) 3.1 Fosfor P Mõõtühik mg/l Määramismeetod kolorimeetriline 3.2Lämmastik N Mõõtühik mg/l
annaabi.ee 
