Peamiselt on tegemist väikeettevõtetega. Perefirmad ja üheininese ettevõtted on nii Pärnu linnas kui ka maakonnas populaarsed ja tihti ka ainsaks võimaluseks omale elatist teenida. Kuna Pärnus peamiselt väikeettevõtted ongi, siis kui järgnevalt on räägitud ettevõtetest, võib oletada, et tegemist on väikeettevõtetega. Tutvudes Pärnumaaga, võib kõikjal näha erinevaid ettevõtteid, peamiselt turismiga tegelevaid. Pärnus ongi valdav osa väikeettevõtetest turismiettevõtted. Rannapiirkond, jõeäärsed alad ja looduskaunid paigad linna ümbruses on täis ehitatud villasid, söögikohti, puhkemajasid, kämpinguid, vabaaja tegevuse kohti jne. Linnale lähedal asuvad kohad nagu näiteks Uulu, Reiu, Audru ja ka mõned kaugemal olevad nagu Vändra pakuvad võimalusi majutuseks, toitlustuseks ja vabaaja veetmiseks. Kaugemates piirkonadades on olukord pisut erinev. Turismiettevõtteid on vähem, kuid
tehtud uuringuid, mille tulemusi täiendatakse kvalitatiivsetel meetoditel kogutavate andmete analüüsil. Selleks küsitletakse süvaintervjuude käigus kümmet Eesti pereturisti, lühiintervjuudel kuut Pärnu linnakodanikku ning poolstruktureeritud intervjuul Pärnu kuurordiajaloo eksperti. Saadud andmete süntees annab sisendi magistritöö käigus disainitavale kuurordikontseptsioonile ning esitab Pärnu turismi arendajatele ja eestvedajatele visiooni selle kohta, mida tahavad Pärnus näha Eesti pereturistid ning kuidas on selle nõudluse rahuldamisse valmis panustama Pärnu linnakodanikud. Töö autor eeldab, et Eesti pereturist soovib saada personaalset ja isikupärast spaateenust koos tervikliku kuurordielamusega ning Pärnu linnakodanikul on soov pakkuda Eesti pereturistile sobivat teenust. Teoreetiliste ja empiiriliste uuringute käigus leiavad need väited loodetavasti tõestuse. See võimaldab viia nõudluse kohaliku perekeskse teenuse
Mida riskantsem on idee, seda suurema riski võtab investor või kreeditor ettevõttesse investeerides ning see vähendab lisaraha kaasamise võimalusi või tõstab laenu hinda. Mida väikesem on soovitav laenusumma, seda vähemotstarbekas on laenu väljastamine krediidiasutustele. Võrreldes ettevõtlussektoriga üldiselt on väikeste ning äsja tegevust alustanud ettevõtete jaoks lisaraha leidmine suurimaks probleemiks 67% ettevõtjatest nimetavad kõige suuremaks takistuseks, mida tuli alustades ületada, just finantseerimisvõimaluste puudumist. Meetmed investeeringute toetamiseks: 1. Ettevõtete ligipääsu parandamine kapitalile · Stardi- ja mikrolaenude riiklik tagamine · Teadmiste parandamine erinevatest rahastamisvõimalustest · Laenuinstrumentide pakkumine, võimaldamaks turutõrke olemasolu korral ettevõtetele kapitalile ligipääsu
toimunud spinn.off projektidega. Ülikoolipõhist spinn-offi võib määratleda uue ettevõttena, mis on loodud ära kasutama ülikooli personali poolt akadeemilises institutsioonis loodud intellektuaalset omandit, see võib sisaldada lepingulisi uurimistöid, konsulteerimist, patentide/litsentside müüki, laboratoorseid katsetusi/testimisi, täienduskoolitusi jne. Negatiivsed aspektid: puuduvad ettevõtte rajamise baasteadmised, raske turujõududega toime tulla, pole harjunud ärialase konkurentsiga, ülikoolid ei soovi riske võtta ja on aeglased otsuste langetajad ja pole ka volatiivsed, pigem ollakse huvitatud teadusajakirjades publitseerimisest. Positiivsed aspektid: majandusarengu kiirendamine, väärtuste loomine, töökohtade loomine, ajendatakse investeerima ülikoolides arendatud tehnoloogiatesse, laiendatakse ülikoolides arendatud tehnoloogiate kommertsialiseerimist, haaratakse kaasa
lahkumine Eestis on marginaalne. Uuringute järgi on Eesti tööjõud suhteliselt haritud ja see omakorda annab võimaluse kvalifikatsiooniga inimestel rännata välja teistesse riikidesse, kus on nendel võimalused rakendada enda teadmisi ja ka täiendada neid. Iseenesest jah, ei ole negatiivne see, et inimene otsib enda teadmistele rakendust. Vaid sellega seoses on mitmeid muid negatiivseid aspekte. Kui tööealine rahvastik rändab välja, siis ei ole kedagi, keda koolitada. Rahvastik vananeb ja noored, kes on perekonna loomiseks valmis elavad välisriikides. Mida aega edasi, siis seda enam oleme sunnitud tõdema seda, et meie endi vabrikud ja tehased suletakse ja paljud inimesed kaotavad töö. Kui nüüd mõelda sellele, et vabrikud suletakse ja tehased siis peaks olema see ilmselge märk sellest, et me liigume infoühiskonna suunas. Kuid samas kas nii on? Võibolla saab selle lihtsalt lükata majanduslanguse kaela. Tegelikkus on
usu. Piiramatau kaubandusõigus Venemaal. Väliskaupmehed võivad Narva tulla ja Narvas kaubelda. Linlastel jääb õigus võtta saksamaalt naisi. Ketler hakkas narvalasi süüdistama reetlasi ja väitis, et linn on meelega mängitud vene võimu alla. Paljuski teeb süüdistusi seetõttu, et ise ei teinud ta üldse midagi. Krumhusen kuulati üle ja oli mitmes heas ametis, kuid tal õnnestus saata ordule kirju, mida ta venemaal nägi. Andis edasi teate, et venelased tulevad järgmisena Tartusse, et nad valmis oleks. Narva langemisega oli Ivan IV saanud oluilse piirikindluse, mida peeti üheks tugevamatest. Saadakse tulemoona ja suurtükke. Saadikute teekond Moskvasse kestis kuu aega. 3 juunil on Moskvas nad saanud läbirääkimisi alustada. Kõik need läbirääkimised on Narva langemise märgi all. Teada on see, et tsaar on öelnud, et neil seda raha enam vaja ei ole ning peapiiskopid peavad tema ette põlvitama tulema. Raha saatus on siiski ebaselge
oskustöölisi. Üsna mitmeid uusi käitisi rajati Harju- või Raplamaale ainult sellepärast, et nende loomulikus asukohas Tallinnas olid krundid liiga kitsad, kallid või leidus muid ebamugavusi. Kõigi nende mehhanismide kaudu kasvas üha rohkem Harju- ja Raplamaa asulaid Tallinnaga kokku ühiselt talitlevaks tervikuks linnastuks. Esialgu puudutas see küll ainult suuremaid raudteeäärseid asulaid. Ent hiljem, eriti selgesti peale Eesti taasiseseisvumist, on alanud uus etapp - valglinnastumine, kus linnastu koosseisu haaratakse kõik piisavalt lähedal asuvad asulad, olgu nad heal liiklusteel või mitte, ja isegi seni tühjad, hoonestamata alad, kuhu tekib uusi pisi- või koguni suuremaid asulaid. Alanud on ka Tallinna käitiste otsene väljakolimine kitsast ja ülekoormatud linnast, seni küll veel linnastu siseringi
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahanduse ja majandusteooria instituut Majandusteooria õppetool KAS TÖÖJÕU SISSETOOMINE KOLMANDATEST RIIKIDEST ON LAHENDUS? Referaat Tallinn 2014 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS..................................................................................................... 3 2.VÄLISTÖÖJÕU PALKAMISE PÕHJUSED...................................................................5 3.TÖÖJÕU PUUDUS VALDKONNITI...........................................................................8 4.SEADUSLIKUD NÕUDED..................................................................................... 10 5.VÕÕRTÖÖJÕU TAGAJÄRG EESTILE......................................................................12 5.1.Alternatiivne lahendus............................................................................
ümberjaotamise osas. Kvoodisüsteemile vastavalt pidi iga riik ümberpaigutama teatud arv põgenikke või kui sellega nõus ei oldud, siis trahvi maksma. Peale põgenike ümberpaigutamist leidsid paljud riigid end probleemi eest, et kuidas neid ühiskonda edukalt integreerida ning vältida nende radikaliseerumist ja ka põgenemist mõnda teise riiki. Eesti otsustas minna seda teed, et paigutada kvoodipõgenikud üle Eesti laiali. Mõned sattusid Tallinnasse, mõned Tartusse, aga paigutati ka väikesetesse kohtadesse, kus tulevikuväljavaated nii head pole kui suurlinnades. Nende integreerumisega ühiskonda on tekkinud, aga mitmetki probleemid ning mõnedki perekonnad on juba riigist ka lahkunud. Kui varem pole väga immigrantettevõtlusest Eestis räägitud, siis nüüd on teema aina rohkem päeva korda tõusnud. Koos inimeste mobiilsuse, sh rahvusvahelise migratsiooni
olid hiljem inspiratsiooniks paljudele tema luuletustele, milleks on näiteks "Meil aiaäärne tänavas". Materjal - http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/koidula_maili.htm ( ,,Sissejuhatuseks"), http://et.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula Pilt - http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Lydia_Koidula_portrait.jpg 2 Koidula noorusaastad Pärnus Kui Jannsenite perekond Pärnusse kolis, ei olnud see supellinnana eriti populaarne. See oli aga üle Eesti kõige tähtsam väljaveosadam. Pärnus elas Lydia Koidula Ülejõe koolimajas. Sellest viis ta oma tulevikukutsumusele kaasa erksa loodusetaju. Esimesel kolmel aastal Pärnus ei käinud Lydia koolis, sest oma alghariduse oli ta saanud oma isa käest.1854. aasta sügisel astus Koidula aga Pärnu Linna Tütarlastekooli, mis oli tol ajal kõrgeimaks õppeasutuseks
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismi osakond Kristiina Kuusik KONKURENTS MÕISATE KUI TURISMIATRAKTSIOONIDE TURUL JA SEDA MÕJUTAVAD TEGURID Pärnu 2010 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MÕISAD TURISMIKESKUSTENA............................................................................4 1.1 Turu Üldiseloomustus..............................................................................................4 1.2 Turunduse mikro- ja makrokeskkond...................................................................... 5 1.3 Toote hinnakujundusega seonduvad aspektid..........................................................7 1.4 Edustus .............
...............................................................................2 Sisukord.............................................................................................................................3 Sissejuhatus....................................................................................................................... 4 Lapsepõlv Vändras............................................................................................................ 5 Koidula noorusaastad Pärnus.............................................................................................7 Tartus toimuvad tegevused................................................................................................9 Kroonlinnas..................................................................................................................... 11 Luule................................................................................................................................14 Luuletused.....
arvates et tehtud valik on parim ja ollakse kindad oma valikutes. Pigem ei räägita oma mõtetest, on ju teadagi tõsiasi, et eks need eestlased üks hall mass ole, üritavad hakkama saada oma oskuste ja võimete piires. Küll aga tuleks just noori rohkem suunata ja nendega tegeleda, et nende otsused ei tuleks ülepea kaela, ise neid hiljem kahetsedes. Selleks et noori varakult märgata ja neid aidata on olemas hulk oma eriala spetsialiste, kelle poole oleks võimalus noorel pöörduda. Aga kas me teame neid võimalusi ja kuidas nendeni jõuda? Õppenõustamiskeskus on piirkondlik tugikeskus, mille ülesanne on toetada laste arenguliste ja hariduslike erivajaduste varajast märkamist ning individuaalset arengut. Õppenõustamiskeskus pakub eripedagoogilist, logopeedilist, psühholoogilist ja sotsiaalpedagoogilist nõustamist lastele, lastevanematele, haridusasutuste töötajatele ja ametnikele. (Õppenõustamis..
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime
Selge on see, et puhkemajanduse arendamine sõltub eeskätt loodusressurssidest ning aastaaegadest. Eriti tugevalt on mõjutatud just Lääne-Eesti ja saared. Nimelt valitseb saartel suveperioodil turistide, eriti soomlaste, üleküllus. Samas on talvisel perioodil suureks probleemiks puhkekeskuste „talveuni“ ning sellega kaasneb ka tööpuudus. Samas on Lääne-Eesti regioon oma niši leidnud just puhke- ja ravimajandust arendades. Kuressaares, Pärnus, Haapsalus on olemas mitmeid SPA-keskusi. Haapsalu on tuntud oma ravimuda poolestki. Pärnut võib pidada Lääne-Eesti regiooni linnadest kõige paremal järjel olevaks. Nimelt seoses sellega, et Pärnu on kuulutatud Eesti 8 suvepealinnaks on see atraktiivseks piirkonnaks nii sise- kui ka välisturistidele. Pärnule annab eelise ka see, et sealsed ravi- ja puhketeenuste hinnad on muudest Euroopa hindadest madalamad
otsimisest-leidmisest. Olen kuulnud tuttavate käest mitmeid jutte, kus minnakse suure hurraaga leitud tööle ja lepitakse pakutava ümbrikupalgaga. See on muidugi suurem kui miinimum ja tundub, et kõik on hästi. Mööduvad ehk mõned kuud ja hakkavad tekkima esimesed probleemid. Kui seni on palka korralikult ja õigel ajal makstud, siis edasi lükkab omanik palgapäevi edasi, annab väiksemaid summasid või keeldub sellest üldse. Noorel ei ole ka midagi ette võtta lepingut, mille alusel ta tööl käib, ju tehtud pole. Pole mingit alust palga nõudmiseks, ainult suusõnaline kokkulepe. Vastavate riigiasutuste poole pöördumisest ka suurt välja ei tule, kuna sageli on ülemus suutnud oma juttudega noore ära hirmutada või siis lihtsalt ei ole viitsimist ega julgust oma viga tunnistada. Või veel hullem, polegi teadmist, et oma õigusi saab ja peab kaitsma
Selline otsus ei meeldinud Balti aadlikele, kes nägid selle otsuse jõustumise korral oma majanduslike huvide kahjustamist ning õiguste rikkumist. Paljud aadlikud leidsid, et Balti provintside aadleisse puutuvad seadusi võib välja anda vaid kohalikud maapäevad. 1682. aastal andis riigipäev volitused reduktsiooni teostamiseks Reduktsiooni alla kuuluvaks loeti vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisad. Enim oli selliseid mõisaid Liivimaal. Vastuseis muutus aina suuremaks, aga selle kiuste Rootsi kuningas otsustas reduktsiooni laiendada veel nendele maadele, mis oli erakätesse läinud juba enne Rootsi aega. Tagasivõetud mõisad anti rendile nende endistele valdajatele, kes pidid osa oma tuludest loovutama rendimaksuna Rootsi riigile. Mõisate tagastamise järel kasvasid märgatavalt ka riigi tulud. Sellega seoses paranesid ka haridus- ja kirikuolud. Ka eraomandusse jäetud mõisad viidi tagasi lääniõigusele, mis tähendas seda, et neid ei
Mitte ka päris nii, et jätta sõber, kus see ja teine, vaid lihtsalt iga asi omal ajal. Omamoodi paneb ju proovile sõpruse - tugev sõprus saab üle nii tulest kui jääst. Ent kas tõelist sõpra võib tunda siiski vaid hädas? Igaüks peaks olema valiv oma sõprade suhtes ning kuna nemad võivad osutuda saatuslikuks sinu tuleviku suhtes, tuleks latt võimalikult kõrgele seada. Vastastikune täiendamine mängib suurt rolli, kuna esialgu veel pea tühised eriarvamused võivad muudkui suuremaks käriseda ning kui midagi ette ei võeta, pole sõprusest varsti enam halligi järel. Mõistsin seda, kui paar-kolm aastat tagasi said mu ,,sõbrad" teada, et loen raamatuid, mis olevat nii out. Mõistagi sattusin kohe terava tule alla. Kuid järsku, nagu välk selgest taevast, astus mu kaitseks välja meie ,,kamba" olulisemaid päid ning teatas täie südamerahuga, et ka tema ammutab tarkust raamatuist. Neil päevil polnud
inimvabaduste piiramine. Seega, mida väiksem on valitsussektor, seda parem. · Turusõbralik lähenemine arengumaade turgudel on palju häireid, mille kõrvaldamisel on oluline roll valitsuse turusõbralikul käitumisel Neoklassikaline kasvuteooria Rahvuslike turgude liberaliseerimine suurendab nii sise- kui välisinvesteeringuid ning kiirendab seega kapitali akumulatsiooni Kogutoodangu kasvu tingib: · Tööjõu hulga ja kvaliteedi kasv, mis toimub rahvastiku juurdekasvu ja haridustaseme tõusu kaudu · Kapitali hulga kasv säästude ja investeeringute suurenedes · Tehnoloogia areng 14. Missugune on põllumajanduse roll riigi arengus? · toodang -põllumajandus peab suutma varustada toiduga tööjõudu väljaspool põllumajandussektorit · tootmistegurid
(Employment, 2014, 7) Probleem tuleneb eelkõige seepärast, et Eestis puudub õiguslik regulatsioon tööturu ja majanduse arengute info ja analüüsi keskse koostamise, tagamise ning jõudmise kohta haridussüsteemi ning koolituste tellijateni (Kaubandus-Tööstuskoda, 2014, 5). 2.2 Probleem Probleem seisneb eelkõige vajaka jäävas oskuste arendamise koordinatsioonisüsteemis. Kuid on veel hulga probleeme tänases Eestis, mis on järgnevad: 1. Kõige suuremaks takistuseks majandusarengus on adekvaatse ettevalmistusega töötajaskonna nappus ja seda nii Eesti ettevõtjate kui ka välisinvestorite arvates. Samuti ei ole tööandjate ja haridusteenust pakkuvate osapoolte koostöö nii haridusteenuste struktuuri, mahu kui ka sisu planeerimisel piisav. 2. Ligi kolmandik Eesti tööealisest elanikkonnast ei oma erialast ettevalmistust, st nad on üldkeskhariduse või madalama taseme haridusega ja seda eriti nooremates
Selle otsusega rikkus magistraat piiskopi ja toomkapiitli õigusi. Nad kaebasid rae isetegevusest piiskop Blankenfeldile, kes asus otsustavalt tegutsema. Blankenfeld vandus, et ta kaotab pigem 5 või koguni 10 sõrme, kui talub enda linnas luterlikku jutlustajat. Ta asus raadi igati survestama ning et linn Tartu piiskopkonna vasallidelt toetust ei saanud, siis pidigi ta viimaks järgi andma. Marsow saadetigi Tartust välja ja ta asus elama ja jutlustama Tallinna. Järgmisena saabus Tartusse Svaabimaalt pärit kasuksepp Melchior Hofmann (1495- 1543), kes oli Liivimaa reformatsiooni kahtlemata kõige markantsem tegelane. Teda on nimetatud ka ,,Liivimaa prohvetiks" ja ka ,,Hollandi anabaptismi isaks." Ilmelt 1522. aastal, kuuldes Lutheri õpetust, innustus sellest jäägitult ja võttes kaasa oma käsitöökohvri, asus rändjutlustajana teele, eeskujuna apostel Paulus. Jõudis 1524. aastal Tartusse, olles eelnevalt
hakkavad teenust sisse ostma Indiast või odavamast Ida-Euroopast. Paljude meie rahvusvahelisustunud IT firmade tuleviku edumudel näeb välja järgmist: turundus ja omanikud siin, arendus välismaal. (Lemberg et al 2007: 49) Praegu on valdav ärimudel selline, kus müüakse ennast, kui võimekat tegijat, Curriculum Vitae põhjal (tunnihinna müük). Selline ärimudel sureb Eestis tõenäoliselt välja, sest tunni omahind Eestis tõenäoliselt ei vähene, kuid globaalne turg tingib tunnihinna, mistõttu tunnihinna kasumlikkus järjest väheneb (Aasias on tunnihind odavam). See aga tähendab, et ühel hetkel pole seda mõtet enam müüa. Tulevikus konkurentsivõimelist ja edukat ärimudelit on Eestis vähemalt kahte erinevat: valmistoote või teenuse loomine ja selle müümine või väärtusvõrgustiku loomine ehk väärtusahelate ühendamine, jäädes nende ühenduspaika. (Rillo et al 2010: 9-11)
Tsaar vihastas, liivimaalased lubasid erinevaid lahendusi, anda enda poolelt mõned inimesed panti. Venelased ei nõustunud ja sellega sai vene pool ettekäände sõja alustamiseks. 12.septembril lahkusid liivimaalased, tagasiminek oli raske, venelased takistasid tagasiminekut, ei leitud regesid, oli muid tehnilisi probleeme. Saadikud jõuavad tagasi alles 8.veebruaril. Liivimaa oli seetõttu teadmatuses. Teada on, et saadikutel õnnestus Novgorodist saata kiri Tartusse, et täielikku teadmatust siiski polnud. Venelased saatisid Liivimaale sõjakuulutuse. Jaanuari lõpus jõuab vene poole sõjakuulutusest teatav kiri Liivimaale, allkirjastatud oli see novembris. 16.saj Venemaal maanappus. Teenistuse eest maksti maaga. Tekib tõsine maa-nälg, maad on välja jagatud. Hõivatakse uusi territooriumi ja need kohe jagatakse välja. Venemaal kehtivad relvarahud naaberriikidega. 22.jaanuar Venemaalt Liivimaale 40 000 meest (arv ebaselge ja erinev)
protsess, mis on tänaseks juba lõppenud). Põhjasõda Kristjan Kelchi kroonika. Põhjasõda on pöördepunktiks meie ajaloos. Eesti ala läheb Rootsi riigi koosseisust Vene riigi koosseisu. Sõja ajendiks sai kokkulepe, mis sõlmiti vahetult enne sõda aastatel 1698-99, Saksi-Poola, Taani ja Venemaa vahel luuakse kolmikliit, Rootsi- vastane unioon. Sõja avasündmuseks on Saksi vägede jõudmine Riia alla 12.02.1700. Järgmiseks suuremaks aktsiooniks on Taani vägede tungimine ...-sse. 19.08.1700 kuulutab Venemaa Rootsile sõja. Narva lahing toimub 19.-20. novembril 1700, millest rootslastel õnnestub välja tulla võitjatena. Toona olid rootslased veendunud, et Jumal soosib neid, mitte barbareid, kelleks nad venelasi pidasid. Algul oli siin kohal ka kuningas Karl XII. 1701 läheb ta Kuramaale (Poola aladele). Rootsi peaarmee jätab provintsid maha ja kohale jääb nõrk, hajutatud Rootsi kaitsemeeskond
Kõik Eesti inimesed vanuses 16 kuni pensioniiga Ülaltoodud võrdlusest nähtub, et töötuse määr ja registreeritud töötuse määr on omavahel tihedas korrelatiivses seoses1, ent sisu poolest on need näitajad oluliselt erinevad. 1 Korrelatiivne seos nähtuste vahel tähendab seda, et kui üks nähtustest peaks muutuma, siis ühe nähtuse muutumine tingib teise nähtuse muutumise: positiivse korrelatsiooni puhul samasuunalise ja negatiivse korrelatsiooni puhul vastassuunalise. Ehk näiteks kui töötuse määr suureneb, siis suureneb üldjuhul ka registreeritud töötuse määr. Joonis 1. Tööealise rahvastiku hõiveseisundit iseloomustavad mõisted (1) Tööealine rahvastik
Lisaks on kirjatööle loodud jaekaubandusteooriast tulenev raamistik. Mõlemad osad on omavahel tugevalt seotud, sest ilma teooriat tundmata on väga keeruline praktilises tegevuses adekvaatset tulemust saavutada. Teema valiku peamine põhjus on töö otsene seotus autori uurimustöö uurimuse vajadustega. Lisaks on ettevõtete laienemine naaberriikidesse järjest tõusev trend ning see muudab uurimustöö aktuaalseks. Käesolev uurimustöö on jaotatud kaheks suuremaks peatükiks. Jaekaubandus teoreetiline osa ja rahvusvahelisel turul tegutsemise põhimõtted ning praktiline osa, kus on juba teooriast tulenevalt analüüsitud ettevõtet mõjutavat keskkonda Läti turul. Jaekaubandusest pildi saamiseks on autor pidanud oluliseks anda jaemüügi üldine definitsioon, kirjeldada erinevaid jaekaubandusettevõtete tüüpe ning anda teoreetiline ülevaade jaekaubanduskeskkonnast. Kuna uurimus laieneb ka rahvusvahelisele tasandile on
aasta piiramisel kasutasid. *) Eestlastel polnud vibupüsse ehk ambe + sellega laskmine nõudis spetsiaalset oskust ja harjutamist. *) Vallutajad olid elukutselised rüütlid, aga eestlased olid talupojad. *) Vallutajatel oli võimalik saada abiväge, aga eestlastel oli vaja hakkama saada kohapealsete jõududega, mis olid halvemini relvastatud ja väljaõpetatud ning rohkelt väljakurnatud. *) Eestlased olid harjunud üksikute retkedega, aga nüüd oli tegemist juba süstemaatilise pikemaajalise vallutusega *) Eestlastel puudus ühtne strateegia. KÕIK SEE TINGIS EESTLASTE SÕJALISE ALLAJÄÄMISE -) MITU VALLUTAJAT sakslased (1208), rootslased (1220), taanlased (1219), idaslaavlased eestlased pidid oma jõude erinevate vallutajate vastu paigutama. EESTI ALAD JAGATI MITME VALLUTAJA VAHEL. -) EESTLASTE OMAVAHELINE NÕRK KOOSTÖÖ Eestis ei olnud riiki, koostööd
Rüütelkondade ja maanõunike kolleegiumid saadeti laiali. Kõik mõisnikud Eesti-ja Liivimaal said võrdsed õigused. (+linnaduumad+ muutused maksukorralduses-pearahamaks+ hingedeloendused) Tartu Ülikool varauusajal ja uusajal Tartu Ülikool asutati 1632.a (varauusajal) Selle asutamise jaoks tegeliku töö tegi Johan Skytte. 1632.a ülikoolis õppisid peamiselt rootsi ja soome päritolu tudengid. Vahepeal kui puhkes Vene-Rootsi sõda, viidi ülikool Tallinnasse, kuid Tartusse jõudis see tagasi 1690.aastal. Põhjasõja ajal tegutses ülikool Pärnus. Vene võimud taasavasid ülikooli alles 1802.aastal. (uusaeg) Tartu Ülikoolis oli 4 teaduskonda: usu-, arsti-,õigus-, ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Enamik õppejõude olid pärit Saksamaalt, kes tõid kaasa valgustuslikke ideid. Tartust kujunes üks tähtsamaid õppe-ja teaduskeskuseid nii Venemaal kui ka kogu Euroopas. Üha enam asus ülikooli õppima ka välismaa tudengeid. 19
Normatiivne teooria: sotsiaalsed küsimused, nagu heaolu, sotsiaalmajanduslikud küsimused, rahvatulu üldine areng Välismajanduse monetaarne teooria – valuutakursside, hinnataseme, inflatsiooni mõju ja majanduse analüütika üldise rahateooria kontekstis RAHVUSVAHELISTUMISE TEOREETILISED UURIMISOBJEKTID Mis ajendab ettevõtteid rahvusvahelistuma? Miks ei piirdu rahvusvaheline ettevõtlus vaid ekspordiga vaid soovitakse suuremat kontrolli oma valdkonnas? Miks ollakse valmis kandma suuremaid riske ning finantskulusid? Miks eksisteerivad üldse multinatsionaalsed ettevõtted? Kuidas ettevõtted laienevad globaalselt? Milliseid riske toob see kaasa ettevõtetele? Kas on võimalik kuidagi rahvusvahelistumist “ette planeerida”? RAHVUSVAHELISTUMISE KAKS STRATEEGIAT Horisontaalne strateegia – välisriikides toodetakse samu tooteid kui koduriigis Vertikaalne strateegia – välisriikides toimub tooraine hankimine, pooltoodete valmistamine ja mud tootmiseelsed etapid
Too oli seotud orduga. Lubas tasuda ordule ja osad alad lksid ordu valdusesse. Oli seotud Lihulaga, 1251 Vana-Pärnus, hiljem Haapsalus. Patroon Johannes-evangelist. Piiskop elas 14saj alates Kuressaares, kapiitel aga Haapsalus. Kapiitel oli ebaregulaarne (ilmikkapiitel). Tartu piiskopkond – 1211 senine Dünamünde abt sai sealseks piiskopiks. 1219 Theoderich sai surma ja uueks sai Alberti vend Herman. 1224 kui hõivati Otepää ja Tartu, rajas keskuse Tartusse. Endiselt nimetati Lihula piiskopiks kuni 1235. Kapiitel oli ilmikkapiitel. Kuramaa piiskopkond. Kutsuti algul Semgali pk-ks, piiskop paiknes Pilkenes ja oli ordu regulaarkapiitel. Tallinna pk puhul oluline, et oli hoopis Lundi kirikuprovintsis. 13saj-14saj olid piiskopid taanlased, hiljem orduga seotud. Lundiga seostus siiski üsna nõrk. 1220. aastail ka Virumaa piiskop, pärast Stensbyt see kaob. Piiskopi ametisse saamiseks 2 teed 1. Toomkapiitel valib, paavst kinnitab 2
Saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus) Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske Ettevõtja - iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. Teda iseloomustab: Võimalustele orienteeritus Innovaatilisus Enesekindlus Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus. (Self-motivated) Visioon ja vaist Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi. 4. Äriseadustiku poolne "ettevõtja" ja "ettevõtte" definitsioon. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu
Alje Nohrin Äriplaani koostamine E-kursus Tallinn 2013 SISUKORD Õpijuhis.................................................................................................................................................... 3 1. ÄRIPLAAN............................................................................................................................................. 4 1.1 Äriplaani koostamise vajadus .................................................................................................. 4 1.2 Äriidee leidmine ...................................................................................................................... 4 1.3 Äriplaani struktuur .................................................................................................................. 5 1.4 Kirjutamisstiil .................................................................................................................
küsimustele, kas ja millises mahus peaks üldse oma äri andmete põhjal analüüsima, kas see annab reaalset efekti või on tegu big data firmade täispuhutud turundusmulliga. Mille poolest erineb big data tavapärasest analüüsist, mis põhineb uuringute ja kliendihaldussüsteemi andmetel? Suurema osa ettevõtete jaoks ei ole big data midagi muud kui uus turunduspakend vanale heale business intelligence´ile. Erinevus on selles, et big data all peetakse praegusel ajal silmas märksa suuremaid andmemassiive, struktureerimata infot ning tihti lähenetakse sellele discoveryseisukohalt. Klassikaliselt lähenetakse ärianalüüsile nii, et püstitatakse hüpotees ja siis otsitakse vastust, discovery- lähenemisel otsitakse seoseid sealt, kus need esmapilgul puuduvad. Ehk sisuliselt loodetakse komistada huvitavate seoste otsa. On see ühtviisi oluline ja kasulik kõikidele ettevõtetele, sõltumata sektorist ja arengufaasist? Kindlasti peaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
