1. Väikeettevõtlus Eestis 4 1.1 Väikeettevõtluse printsiibid 4 1.2 Väikeettevõtluse olukord Eestis 5 2. Ettevõtluse eripärad Pärnumaal 7 2.1 Ettevõtluse olukord Pärnumaal 7 2.2 Ettevõtluse tulevikuvõimalused Pärnumaal 9 2.3 Ettevõtluse tulevik Pärnumaal tuginedes ettevõtluskeskkonna SWOT- analüüsile 11 Kokkuvõte 16 Viidatud allikad 17 2 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on valitud väikeettevõtlus Eestis ja ettevõtluse eripärad Pärnumaal, sest Eestis on ettevõtluse vormidest kõige levinum väikeettevõtlus ja Pärnumaa on üheks paremaks näiteks selle kohta
......................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid.............................................................21 2. Pärnu kuurordikontseptsiooni disainimine.............................................................28 2.1. Pärnu kuurort kui uurimisobjekt.....................................................................28 2.2. Pärnu kuurordikontseptsiooni alusuuringute tulemused...............................38 2.3. Pärnu kuurordikontseptsioon...........................................................................53 Kokkuvõte.......................................................................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond AÜEP3 VÄIKEETTEVÕTLUST MÕJUTAVAD ÕIGUSAKTID JA NENDE TOIME EESTI VABARIIGIS Referaat Juhendaja: dotsent Matti Raudjärv Pärnu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemaks sai valitud ,,Väikeettevõtlust mõjutavad õigusaktid ja nende toime Eesti Vabariigis". Kuna valdav osa Eesti ettevõtetest on väike- ja mikroettevõtted siis on käsitletav teema suhteliselt oluline. Riik osaleb ettevõtlust toetaval ja soodustaval tasandil võrmerollis. Uurimisülesanded millele vastust otsitakse on järgmised: · Väikeettevõtluse osakaal ja selle roll Eesti majanduses · Ettevõtlust takistavad õiguslikud tegurid
hõlbustab töö- ja perekohustuste tasakaalustamist ning vähendab riigi sotsiaalkoormust, tööturu nii horisontaalse kui vertikaalse soolise segregatsiooni vähendamisel, naiste majandusliku iseseisvuse ning sotsiaalse kindlustatuse tagamisel, naise eneseteostuse võimaldamisel, naiste staatuse tõstmisel ühiskonnas,meeste-naiste ebavõrdsuse vähendamisel tervikuna. Pereettevõtlus: Pereettevõte on ettevõte: Mida täielikult või valdavalt omavad ja kontrollivad ühe perekonna liikmed. Mis on omandiliselt ühe perekonna liikmete kontrolli all ja vähemalt kaks perekonna liiget töötavad firmas või on seda varem teinud. Mis on omandiliselt ühe perekonna liikmete kontrolli all, sellele lisaks domineerivad pereliikmed ettevõtte juhatuses. Plussid Miinused
on üks või teine asi mõjutanud mingisuguse ühiskonnavormi teket. Ja seal juures peaks lugeja ise ka kaasa mõtlema, kas toodud näited tõesti aitavad Eesti riiki või mitte. Infoühiskond Infoühiskonna areng algas meil juba 1990. aastal, kui loodi Riigikantselei haldusalas Eesti Informaatikafond (EIF), mis oli aasta varem moodustatud Eesti Informaatikanõukogu tööorgan. Eesti areng informaatika vallas algas juba iseseisvumisega. Mida aastaid edasi, siis järjest rohkem loodi erinevaid osakondasid, millega siis suudeti hõlmata nii teedevõrgustikke kui ka muid tähtsaid riigiorganeid. Kõige värskemaks on 2003. aastal loodud Riigi Infosüsteemide Arenduskeskusest edasi tuletatud/nimetatud 2011. aastaks Riigi Infosüsteemide Amet. Nende eelnevate lausete peale mõeldes on loogiline järeldus, et kui me oleme nii e-riigistatud, siis me peame seisma selle eest hea, et jätkuks tulevikuski IT-alase haridusega spetsialiste, kes
Oluline veel see, et taanlased ja rootslased lähtusid kohanimede kirjutamisel saksapärastest allikatest. Ingverimaast rääkides võiks olla eelistatud rootsipärased nimed. Esse oleks soovituslik, eksamil lisapunktid selle eest. Kt ilmselt Liivi sõja lõpu kohta. Eksam tuleb suuline. Raamatud ÕIS-ist vaadata. Eksamiks võiks õppida Eestist ajaloo kronoloogia järgi+ konspeks. M.Lauri Eesti Varauusaja atlas Asustus ja rahvastik Eesti rahvastik on teema, mida on põhjalikult uuritud. I prof tasemel uurinud Eesti demograafiat Heldur Pall. 1558-1710 on täis muutusi ja sündmusi. Valdavalt negatiivselt rahvastikku mõjutavalt. Vene- Liivimaa sõda ( 1553-1558). Per susse jääb ka palju taude, 1571,1580, 1566, 1550. 1583 tuleb I pikem rahuperiood, kuid ka sinna jääb taud ( 1591). 1590-1595 on sõda Rootsi ja Venemaa vahel. 1600-1629 Poola ja Venemaa sõda. 1601-1603 ikalduste ja taudi aeg. 1625 a paiku hakkab alles siinne rahvastik toibuma
Ent mitmed maakonnad on omavahel üsna sarnased ja ei sobi hästi meie eesmärkidel, sest sarnaste maakondade kirjeldamisel tekib palju kordusi. Otstarbeka kirjelduse andmiseks oleks tarvis maakondi rühmitada. Kuid üldlevinud rühmitusviisi pole veel kujunenud. Alljärgnevalt kirjeldame eraldi nelja maakondlikku regiooni. Tallinna regiooni ja tööstuslikku Ida-Virumaad käsitleme halduslikust maakonnast mõnevõrra suuremana, Tartu regiooni Tartu- ja Jõgevamaa ja Pärnu regiooni vastava maakonna piirides. Nende nelja regiooni vahepealse ala ühendame Kesk-Eestiks. Üle jäävad veel Kagu-Eesti ja Lääne-Eesti maakonnarühmad. Kahtlemata on tähtsaim ja arenenuim Tallinna regioon, kus elab umbes 40% Eesti rahvastikust, kus luuakse umbes 60% kogu Eesti rahvatulust (firmade kogukäive isegi üle 2/3 Eesti kogusummast, samuti tehakse sinna 2/3 investeeringuid) ja kus loodud rahvatulu ja sissetulekud 1 inimese kohta ületavad Eesti keskmist umbes 1,5 korda
põhjuseks, miks Eesti tööandjad on välistööjõust huvitatud, on tööjõupuudus konkreetses regioonis (61%). 35% vastajatest mainis põhjuseks meie töötajate vähest kvalifikatsiooni mõne spetsiifilise töö või teenuse puhul ning osa tööandjaid peavad Eesti tööjõudu liiga kalliks (15%). Muu põhjuste osas toodi ka välja, et vajatakse kohalikke müügiesindajaid teistesse riikidesse, soovitakse saada rahvusvahelist kogemust ja eestlane ei taha tööd teha. (Välistööjõu …2011) Miks Teie ettevõtte on välistööjõust huvitatud? Muu Eesti tööjõud on selles tegevusvaldkonnas liiga kallis Eesti tööjõud pole piisavalt kvalifitseeritud(tootmine/teenus on spetsiifiline) Eestist ei leia vajalikku/sobilikku tööjõudu(selles regioonis)
Kõik kommentaarid