Mida tähendab alkoholi ühik? (0)

1. Nimetage 4 rasvlahustuvat vitamiini (biokeemiline nimetus, funktsioon):
1)  Vitamiin  A – retionool – nägemine, luude kasv
2) Vitamiin D –  kaltsiferool  – luude ja hammaste kasv, kaltsiumi  omastamine , vajalik vere 
hüübimiseks
3) Vitamiin E –  tokoferool  – vereringeelundite ja lihaste kaitse,  antioksüdant , leevendab väsimust
4) Vitamiin K – naftokinoon – vere  hüübimine ,  luukoe  tiheduse ja tugevuse tagamine
*Nimetage 4 vesilahustuvat vitamiini (biokeemiline nimetus, funktsioon):
1) vitamiin B1 -  Tiamiin  - süsivesikute  ainevahetus ; energia tootmine; aju ja mälu talitus
2)  Biotiin  - (B7 vitamiin) - veresuhkru ja rasvhapete süntees;  vereringe  parandamine
3) B16 vitamiin -  Kobalamiin  -  vereloome  ja närvikoe norm.  toimimine
4) vitamiin C - L-askorbiinhape : raua  imendumine ; immuunsüsteemi tugevdamine
2. Nimetage elektrolüütide funktsioon organismis:
1) On ainevahetuse  katalüsaatorid
2) Stabiliseerivad  kudesid
3) Määravad kehavedelike pH taseme
4) Tagavad kehavedelike osmolaarsuse
3. Mis on Na+/K+  pump ? 
( ATPaas on  ensüüm  (valk), mis) transpordib Na+ rakust välja, K+ sisse
4. Millega saadakse ööpäevane vedelikukogus?
Tahke toiduga
Joogiveega
Toitainete  oksüdatsioonil
5. Vedeliku kadu toimub organismis(4):
Neerudes uriini väljumisel
Vee auramisega
Väljaheitega
Higistamisel
6. Kas palaviku korral on organismi veevajadus:
a) suurenenud  b)   vähenenud    c)  ei ole muutunud
7. Millest koosneb sool? 
40% naatriumist ja 60% kloorist
8. Mida põhjustab liigne keedusoola tarbimine?
1) osteoporoos
2) vereõhu tõus
3)  tursed
4) väsimus
9. Mis on:
Isotooniline  lahus – rõhk on võrdne  vereplasma   osmootse  rõhuga
Hüpotooniline lahus – vereplasmast madalama osmootse rõhuga
Hüpertooniline lahus – vereplasmast suurema osmootse rõhuga
10. Selgitage mõisted:
Anabolism – sünteesimisprotsessid
Homöostaas  – elutegevuseks vajalikud sisetingimused
Katabolism  – lõhustumisprotsessid
11.
Nimetage katioonid: Na  K  Ca  Mn
Nimetage anioonid:  kloriid   vesinikkarbonaat   sulfaadid   fosfaadid
Nimetage põhibioelemendid: C  H  N  O  P  S
Nimetage organismis leiduvad makroelemendid:  süsivesikud ,  lipiidid  (10-20%),  valgud  (15%), vesi
Nimetage organismis leiduvad mikroelemendid:  vitamiinid , mineraalained
12. Milles seisneb:
1)  süsiniku tähtsus organismis? :
Süsinik on kogu elava  keskne  element. Moodustab biomolekulide süsinikuskeleti
2) raua tähtsus organismis? :
Vajalik paljude ensüümide ja valkude ehituses ning funktsioneerimises
13. Levinuim  mineraalaine  inimorganismis on: 
Kaltsium
14. Millised  biomolekulid  tagavad organismile mitmekesisuse?
a) süsivesikud    b)   rasvad    c)  valgud
15. Mitu % inimese ööpäevasest energiavahetusest peavad  katma :
1) süsivesikud: 55-60%    1g=4, 1kcal
2) valgud: 10-15%            1g=4,3kcal
3) lipiidid: 25-30%           1g=9kcal
16 Mitu g või l / kg kohta vajab täiskasvanu /  imik  ööpäevas:
1) süsivesikuid?
2) valke? 0,7-1,0g/kg ; 2-3g/kg
3)  lipiide ?
4) vett? 28-35ml/kg ; 120-170ml/kg
17. Kuidas jaotatakse süsivesikud?
1) Monosahariidid: (-lihtsüsivesikud)
Glükoos  e. viinamarjasuhkur (-reguleerib vere osmootset rõhku)
Fruktoos  e. puuviljasuhkur (-magusaine diabeetidele, ei tõsta veresuhkru taset)
Galaktoos  – (galaktoos+ laktoos =laktoos)maksas muutub kergesti glükoosiks
2) Oligosahhariidid e.  disahhariidid
Sahharoos  e.  lauasuhkur  (-oluline toiduaine ja magustaja)
Laktoos e. piimasuhkur (-loomne (piima peamine)  süsivesik )
Maltoos  e. linnasesuhkur (-taimne süsivesik)
3)  Polüsahhariidid
Tärklis (-taimne)
Glükogeen  (-loomne)
Tselluloos (-taimne)
Polüsahhariidid jagunevad omakorda:
1) homopolüoosid (-tärklis, glükogeen, tselluloos)
2) heteropolüoosid (-hüaluroonhape, kondroitiinväävelhape,  hepariin )
18. Nimetage inimorganismi jaoks keskne süsivesik: 
Glükoos
19. Reastage süsivesikud magususe järjekorras (alustades magusaimast):
Fruktoos  Sahharoos  Maltoos
20. Milline on süsivesikute tähtsaim funktsioon?
1) kaitsefunktsioon
2) reguleeriv funktsioon
3) energeetiline funktsioon
4) ehituslik funktsioon
21. Milline roll on insuliinil? 
Reguleerib veresuhkrusisalduse taset veres, stimuleerib rasvade ja glükogeeni sünteesi
22. Millises seedekanali osas algab valkude seedimine? 
Maos (-soolhappe ja seeensüümide toimel lõhustatakse aminohapeteks, et need saaksid imenduda)
23. Milles seisneb valkude roll inimorganismis?
On ensüümide, hormoonide koostises
Osalevad ainete transpordil organismis
Viivad läbi lihaskontraktsioone
Keha tähtsaim ehitusmaterjal
24. Kuidas jagunevad valgud?
1)  Lihtvalgud  e.  proteiinid
2) Liitvlagud e. proteiidid
25. Mida tähendab asendamatu aminohape? 
Asendamatu – organism ise ei sünteesi
26. Milleks jagunevad aminohapped?
1) Täisväärtuslikud – loomsed valgud
2) Väheväärtuslikud – taimsed valgud
27. Millest sõltub toiduvalgu bioväärtus? 
Asendamatute aminohapete sisaldusest ja vahekorrast
28. Valkude keemilises koostises on (4): 
süsinik, hapnik,  lämmastik ,  vesinik  (-C,O,N,H)
29. Mida tähendab laktoosi intolerantsus?
1) piimaproduktide söömisel esinevad häired organismis
2) organism ei talu rõõska piima
3) häiritud on glükoosi imendumine
4) organismis on laktoosi liiga palju
30. Milles seisneb lipiidide roll inimorganismis?
Pikaajaline energiavaru
Kõikides kudede koostises
Osalevad termoregulatsioonis
Transordivad rasvlahustuvaid vitamiine
31. Lipiidid jagunevad:
1)  Lihtlipiidid
2)  Liitlipiidid
3) Tsüklilised lipiidid
32.  Rasvhapped  jagunevad:
1) Küllastunud rasvhapped  (- tahked , loomsed)
2) Küllastumata rasvhapped  (-vedelad, taimsed  õlid )
Küllastumata rasvhapped jagunevad omakorda:
*Monoküllastama rasvhapetes
*Polüküllastumata rasvhapeteks
33. Selleks, et tagada vajalike rasvhapete piisav kogus organismis, tuleb süüa:
Piisavalt ja õiges koguses nii taimseid kui ka  loomseid  lipiide
34. Lipiidid lagunevad  sapi  ja kõhunäärmenõre tulemusel:
1) glütserooliks
2) rasvhapeteks
35. Mida tähendab mõiste „ hüdrogeenimine “? 
Hüdrgeenimine – võimaldab saada vedelast taimeõlist tahket rasva
36. Milles seisneb maos oleva soolhappe roll süsivesikute seedimisel? 
Inaktiveerib sülje ensüümi
37. Seedeekstrakti häired (nt. kõhulahtisus) põhjustavad:
1) vedeliku kogunemise seedetrakti
2) vedeliku kao puhta vee arvelt
3) vedeliku kao vee ja elektrolüütide arvelt
4) vedeliku kao seedeensüümide arvelt
38. Kas väide on tõene või väär?
*Inimorganismis olev vedelik jaguneb võrdselt erinevate ruumide vahel on vale
(Rakusiseses  vedelikus  on 66% kogu keha veest ; Rakuvälises vedelikus on 33%)
*Vee saamine ja eritumine organismist peaksid olema tasakaalus on  õige
* Atsidoos  on vere pH tõus on vale
(Alkaloos on vere pH tõus, Atsidoos on vere pH langus)
*Lihtvalke võime liigitada ka proteiidideks on vale
(Lihtvalgud – proteiinid,  Liitvalgud  – proteiidid)
* Anaeroobse  glükolüüsi tagajärjel võivad tekkida lihastes valu ja krambid on õige
*Toitumise järgselt tõuseb veresuhkru tase on õige
*Magusaim süsivesik on glükoos, on vale
(Magusaim süsivesik – fruktoos)
*Süsivesikute imendumine algab suus on vale
( Lõhustumine  algab suus, imendumine toimub  peensooles )
*Biomolekulide imendumise põhikohaks on  peensool  õige
* Suitsetaja  C-vitamiinivajadus on võrreldes mittesuitsetajaga suurenenud on õige
*Organismi sisekeskkonna happe – leelistasakaalu  regulatsioonil  osalevad  naatrium  ja  kaalium , on 
õige
*Vitamiin E on retifenoon on vale
(Vitamiin E – tokoferool)
* Küllastatud  rasvhapped on toatemperatuuril vedelas olekus on vale
(Küllastunud on tahked, Küllastumata on vedelas olekus)
*Lipiidid on endogeense vee  potentsiaalsed  allikad organismis on õige
* Kolesterool  on organismile kahjulik ja toksiline on vale
Hea kolesterool – HDL    Halb kolesterool – LDL
Kolesterool jaguneb:
1)  endogeenne
2) eksogeenne
Leia paarid:
1. vere hüübimine
4. viitamin C
2. lihaste glükogeeni lõhustamine 
5. viitamin A
3. luude areng
3. viitamin D
4. stimuleerib organismis raua imendumist
2. viitamin B6
5. seotud nägemisega
6. viitamin B15 
6. rasvhapete jääkide transport lihastööks 
1. viitamin K
Veel vaja kindlasti teada:
1. Palju vajab organism ööpäeva jooksul vett?
* Täiskasvanul on ööpäevane vajatava vee hulk 28-40 ml/kg kohta (nt. 70kg kaaluva inimese vajadus 
on 1960-2800ml)
*  Imikutel  on 120-170 ml/kg
* 4-6  aastastel  on 75-100 ml/kg
2. Mis on elektolüütide ülesanne organismis?
* tagavad kehavedelike osmolaarsuse
* on ainevahetuse katalüsaatoriteks
* määravad kehavedelike pH
* osalevad vere hüübimises
* moodust. energia depoosid
* stabiliseerivad teatud kudesid (nt. luukude)
* moodustavad bioelektrilisi rakumembraani potentsiaale
Elektrolüütide all mõistetakse soolasid,  happeid  ja aluseid, mis vesilahuses  suuremal  või vähemal 
määral lagunevad (dissotseeruvad) vabadeks ioonideks: anioonideks ja katioonideks.
3. Vaja teada vitamiinide võõrnimesid (kindlasti õpi vitamiinide keerulised nimed pähe) ja 
milleks ta kasulik on!
Nt. on mõistena antud:
Kaltsiferool - on D vitamiin : mis on vajalik luude ja hammaste kasvuks
Retinool  - A vitamiin : nägemine; luude kasv
Tokoferoliid - E vitamiin : antioksüdant; kaitseb rakumembraane, lihaseid ja vereringeelundeid
Naftokinoon - K vitamiin : vere hüübimine; luukoe tugevuse ja tiheduse tagamine
Ubikioon - Q vitamiin : väldib veresoonte lupjumist; vähendab  kortsude  teket
Tiamiin - B1 vitamiin : süsivesikute ainevahetus; energia tootmine; aju ja mälu talitus
Riboflaviin - B2 vitamiin : juuste, naha ja küünte norm. areng; nägemisprotsessiks vajalik
Püridoksiin - B6 vitamiin : punaste vererakkude ja veresoonte norm. toimimiseks; närvikoe talitus
Kobalamiin - B16 vitamiin : vereloome ja närvikoe norm. toimimine
L-askorbiinhape - C vitamiin : raua imendumine; immuunsüsteemi tugevdamine
Foolhape e. folaat (pteroüülpolüglutamaat) : loote normaalseks arenguks; rakkude uuendamine; mälu
Biotiin - (B7 vitamiin) : veresuhkru ja rasvhapete süntees; vereringe parandamine
NB!
*Elusrakku iseloomustab ismootsus - rakus ja rakuvälises keskkonnas on võrdne osmootse rõhu nivoo.
*Maksal on keskne roll veresuhkru taseme säilitamisel.
Valgud:
*Valgud osalevad kõigis eluprotsessides! ( hingamine , liikumine, seedimine, närvitalitus ja ensüümide, 
hormoonide ja antikehade süntees)
*Valkudel on nii  happelised  kui ka  aluselised  omadused. (organismi happe-alus-tasakaalu säilit.)
*Lihtvalgud on proteiinid ja liitvalgud on proteiidid.
Lipiidid:
*Lipiidid tagavad 26-30% ööpäevasest energia vajadusest.
*Küllastatud rasvhapped: tahked rasvad; loomsed
*Küllastunud rasvhapped: vedelad õlid; taimsed
*Lipiidid jaotuvad: lihtlipiidid, liitlipiidid, tsüklilised lipiidid
*Liitlipiidid: glütserofosfolipiidid ja  sfingolipiidid  (esineb närvikoes, hallolluse põhikomponent)
*Tsüklilised lipiidid: kolesterool - jaguneb endogeenseks 80% ( rakumembraanide  ehituskomponent) ja
eksogeenseks 20% (saadakse toiduga)
Süsivesikud:
*Süsivesikud on toidus esmase tähtsusega! (hästi kättesaadavad, kõrge energeetilise väärtusega, kerge 
säilitada) 
*Tagavad 55-60% elutegevuseks vajaminevatest kaloritest. 1g süsivesikuid = 4,1  kcal /17,1kJ
*Jagunevad: monosahhariidid e  monoosid ; oligosahhariidid; polüsahhariidid e polüoosid
*Glükolüüsi osaline lõhustumine: glükoos lõhustub→laktaadiks e. piimhappeks (anaeroobne 
glükolüüs )
  Lõplik lõhustumine: glükoos→ H2O ja CO2 ( aeroobne  glükolüüs)
Valkude seedimine toimub pepsiini abil. Seedimine algab maos ja põhikoht on peensooles.
Rasvade seedimine toimub lipaasi abil. Seedimine toimub peensooles (ainullt piimarasvad maos)
Süsivesikute seedimine toimub α amülaasi (suuõõnes) ja ptüaliini(peensooles põhikoht) abil.
*Kõhunäärme(pankrease)  ensüümid : α amülaas=süsivesikutele; lipaas=rasvadele; 
trüpsinogeen= valkudele
*Inimorganismis on: 
valke 15% 
lipiide 10-20% 
(süsivesikuid 55-60%)