METSIS (0)

Jüri Gümnaasium
Metsis
Referaat
Koostaja : Karita Kalmus
Klass: 7.c
Juhendaja : õp. Eda Selgis
Jüri
2014
Sissejuhatus
Mina kirjutan oma referaadis Euroopa suurimast kanalisest- metsisest. Ühtlasi on ta tuntud ka kui mõtus. Millest ta toitub? Kuidas ta paljuneb? Kus ta pesitseb? Milline on tema välimus? On ta ohtlik? Just nendele küsimustele saamegi selles referaadis vastused, lisaks saame metsise kohta teada ka muid huvitavaid fakte.
Alamliigid
Liiki kirjeldas esimesena Carl von Linné oma Systema Naturae 1758 . aasta väljaandes tänapäevani kehtiva teadusliku nime all( Tetrao urogallus). Metsise lähisugulaseks on kivimetsis, kelle eluala on Siberis , Mongoolias ja Hiinas. Metsisel on kirjeldatud 10 alamliiki. Läänest ida poole liikudes on valdavalt valgete sulepartiide osakaalu suurenemine ning idapoolsel lähiliigil kivimetsisel on valget sulestiku veelgi rohkem. Eesti alal on kaks metsise alamliiki: kesk-euroopa alamliigi (Tetrao urogallus major) laul on kolmeosaline (naksutamine, nn. pealöök (mis meenutab šampusepudel lahtikorkimist) ja "ihumine") ning kesk-vene alamliigil (Tetrao urogallus pleskei) kaheosaline (naksutamine, "ihumine"). Seetõttu võib meil kuulda mõlemaid lauluvorme, aga ka nende vahepealset laulu (pealöök jääb nõrgaks plumpsuks). Mõlemaid alamliike võib kohata kogu Mandri-Eestis, domineerib siiski kesk-vene alamliik .
Välimus
Peamiselt musta sulestikuga metsisekukk kaalub 4–5 kg, ookrikirju metsisekana on märksa väiksem-1,5–2 kg. Metsise isaslindude sulestik on peamiselt läikivmust ning neil on suur saba, mis mängu ajal lehvikuna laiali lüüakse . Isaslinnust ligi poole väiksem emaslinnu sulestik on ookrikirju, rinnal on suurem roostepunane laik. Metsisekukkede kulmudel on punased näsalised nahapadjandid. Metsise jalad on kaetud sulgkarvadega, mis talviti tiheneb.
Leviala ja elupaik
Metsis on levinud Euraasia metsavööndis ja mägimetsades Hispaaniast ja Prantsusmaast kuni Leena jõgikonnani Siberis. Leviku põhjapiir ulatub teisele poole polaarjoont ja lõunapiir Sloveenia ja Lõuna-Uuralini. Eestis on metsis levinud kogu mandriosas sobivates elupaikades.
Metsise põhiliseks elupaigaks on vanad (enam kui 80-aastased) männikud. Eriti sobilikud on talle rabaservades, rabasaartel ja rabade läheduses paiknevad raieküpsed metsad, kuid linde kohtab sageli ka rabades ning mustikametsades.
Paljunemine
Nii nagu suurem osa kanalistest, on ka metsised polügaamsed see tähendab seda, et nad munevad mune, millest koorub poeg. Metsiste pulmamängud kestavad tavaliselt märtsi keskpaigast mai alguseni . Hilisõhtul lendavad vanad kuked valju tiivaplagina saatel mängupaika ja jäävad sobivatele puudele ööbima. Nooremad metsisekuked võitlevad oma territooriumi mänguplatsil tavaliselt välja alles kolmandaks eluaastaks ning võivad seni õnne proovida erinevates mängukohtades. Pisut enne päikesetõusu algab puudel mäng, mida saadavad naksutamist ja ihumist meenutavad vaiksed häälitsused.
Pärast kanade sisselendu laskuvad ka kuked maapinnale ning hakkavad seal kaklema. Tugevaimad isalinnud paarituvad seejärel kanadega. Mõni kukk võib mängu ajal sattuda ekstaasi ja asuda valimatult ründama keda tahes – kasvõi metsatraktoreid. Nii öelda hullud metsised on enamasti noored kuked, kes mängus löögile ei pääse, vahel võib hormonaalse tasakaalutuse esile kutsuda ka mängu pidev segamine või mängupaiga hävimine (näiteks metsa raiumise käigus).
Metsise maapinnale kaabitud pesas võib olla 4–11 kreemikat muna. Pojad kooruvad juunis ning on võimelised juba nädala vanustena lendu tõusma.
Toitumine
Metsis sööb talvepoolaastal peamiselt männiokkaid, aga ka erinevate puude ja põõsaste pungi. Suvel laieneb dieet oluliselt valgurikkamate lehtede (näiteks haab ja paju) ning võrsete poole. Metsiste pesakondi võib kõige sagedamini kohata mustika kasvukohtades, kus pojad toituvad esialgu mustikalehtedel elavatest putukavastsetest, hiljem ka mustika lehtedest ja marjadest.
Koredada toidu seedimise hõlbustamiseks, on metsisel tarvis neelata väiksemaid kivikesi-gastroliite. Selle kombe tõttu võib metsiseid sageli kohata kruusateedel.
Kaitse
Kunagi tavalise metsise arvukus hakkas Eestis oluliselt vähenema XIX sajandil, mil liik suri välja näiteks Saaremaal. Langus jätkus XX sajandil – loenduste andmetel vähenes metsise arvukus aastail 1939–1985 enam kui kaks korda. Liik hävis ka Hiiumaal. Lisaks küttimisele ja metsaraietele on metsiste arvukust mõjutanud kährikkoerte ja metssigade rohkus. Viimasel aastakümnel on arvukus püsinud suhteliselt stabiilsena umbes 2000–3000 isendi piires.
Metsis on Eestis II kategooria looduskaitse all olev liik. Metsise kaitseks on moodustatud rohkesti püsielupaiku.
Fotod
Kokkuvõte
Nagu me teada saime on metsis kanaline, kes muneb 4-11 muna. Sööb männiokkaid ja põõsaste pungi. Elutseb vanades männikutes, ta võlub oma musta sulestiku ja punaste kulmudega. Metsis võib mõjuda ka ohtlikult seega tuleks temaga ettevaatlik olla.
Kasutatud allikad

http://www.envir.ee/orb.aw/class=image/action=show/file=0a13b50086e14f951e7bb009dd1ae485.gif

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/3/3c/Metsis.jpg

http://www.hlasek.com/foto/tetrao_urogallus_e9957.jpg

http://www.nature-photogallery.eu/cz/__userdata/photos/2930.jpg

http://et.wikipedia.org/wiki/Metsis

http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/TETURO2.ht m

http://entsyklopeedia.ee/artikkel/metsis3