Metsis (0)

Metsis
Põhi andmed.
Pikkus:60-87cm
Kaal:1,5-5,kg
Pesa:maapinnal;muneb 4-10 kreemjat pruunitähnilist muna.
Elupaik:vanad männikud ja rabid.
Toit:okkad , pungad ja marjad.
Tiibade siruulatus: 85-125 cm
Eluiga: looduses 12 aastat, loomaaias on elanud 18 aastat
Metsise kirjeldus.
Metsis on meie suurim kanaline. Sugupoolte erinevus avaldub nii kasvus kui ka värvuses. Kuked on suuremad ja üldjoontes musta sulestikuga. Kuke saba on suur ja ümardunud tipuga. Emaslind on ookerpruun, punapruuni rinna ja heleda kõhualusega. Metsis tõuseb lendu suure robinaga ning suudavad lennata vaid lühikesi vahemaid ning sedagi küllalt madalal.
Pesa.
Metsise pesa kujutab endast maapinnale kraabitud lohku põõsa või puhma all. Metsisel on pesas 4-10kreemkollast pruunide laikudega muna. Kolme nädala pärast kooruvad pojad, kes oma pesa kohe ka maha jätavad.
Toitumine.
Talvise toidu moodustavad peamiselt männiokkad, kevadel lisanduvad kadakamarjad ning erinevad rohttaimede osad. Suvel on peatoiduks õied, viljad , selgrootud loomad. Sügisel toitub marjadest ja muudest taimedeosadest.
Elupaik.
Metsis on taigametsadele iseloomulik lind. Eestis on metsis ühtlaselt levinud, saartel on teda vähe. Elupaigaks sobivad kõige enam vanad suured okaspuumetsad. Eelistab niiskemaid metsi. Nagu ka teder , nii muudab ka metsis vastavalt elutsüklile oma elupaika. Kevadisteks mängupaikadeks valib metsis okasmetsi ja rabamännikuid, kus esineb mänguks sobivate okstega mände. Metsis mängib puude okstel, vähem maapinnal. Paaril viimasel aastakümnelon lindude arv siiski jäänud pidama2000-3000 linnu piirile.
Pesaelu
Metsised on tuntud oma pulmamängude poolest, mis toimuvad aprillis .Õhtul saabuvad mängupaika vanemad kuked, kes valivad endale sobiva puu ning jäävad sellele ööbima. Pisut enne päikesetõusu algab puudel mäng, mida saadavad naksutamist ja ihumist meenutavad vaiksed häälitsused.
Metsis on looduskaitsealune liik.
Lisa.
Metsis võib ristuda ka teiste kanalistega, näiteks tedrega.Eestlasele on see suleline tuttav kasvõi August Jakobsoni loomamuinasjuttudest, kus ta esineb vanarahvale suupärasema metsakulu või mõtuse nime all. Hullusehoos võivad metsised rünnata ka autosid. Teravate ja kõvade okaste hakkimiseks neelavad metsised väikesi kivikesi. Metsist kutsutakse veel suureks kukeks, rögisejaks, metsakuluks, mõtuseks ja metskanaks. Metsise jalad on kaetud karvataoliste sulgedega. Talvel jalgade sulestik tiheneb, lisaks kasvavad varvaste külgedele sarvliistakud, mis aitavad linnul libedatest okstest kinni hoida ja paksus lumes paremini joosta. Metsis kuulub veel looduskaitse alla, tänu tema arvukuse suurenemisele on jahimehed esitanud korduvaid taotlusi muuta metsis uuesti jahilinnuks. Metsise põhivaenlaseks on kährik. Ka metsis ise võib oma elu ohtu seada. Nimelt satuvad mõned kuked mängu ajal nagu hullusehoogu, mille vältel võib ta ükskõik keda rünnata. Kui jõuvahekorrad ei klapi, lõpeb see aktsioon kuke jaoks tavaliselt kurvalt . Ladina keeles on metsis: Tetrao urogallus L.