Eesti meeste valikud teises maailmasõjas Teise maailmasõja ajal oli kolm armeed kus eestlased said sõdida. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Kuid oli ka inimesi kes võitlesid ainult oma isamaa eest ning liitusid metsavendadega. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, kuigi mobiliseerimine oli ebaseaduslik. Selliseid inimesi oli vähe, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. 20. juulil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja üldmobilisatsiooni. Umbes 32 000 Eestist mobiliseeritud meest viidi Venemaale tööpataljonidesse. Punaarmeesse sattumine sõltus meeste sünniaastast (1905-1922) ja asukohast, kuna suur osa Eestist oli selleks
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teise maailmasõja ajal oli kolm armeed, kus eestlased said sõdida. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Kuid oli ka inimesi kes võitlesid ainult oma isamaa eest ja liitusid metsavendadega. Punaarmees võitlesid eestlased enamasti sunniviisiliselt mobiliseerituna. Kuigi rahvusvaheline õigus keelas seda. On ka mõistetav, miks eestlasi sundmobiliseeriti: pärast mõistmist, mida punavõimude poliitika endast kujutas, leidus vähe neid, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. 20. juulil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja üldmobilisatsiooni. Umbes 32 000 Eestist mobiliseeritud meest viidi Venemaale tööpataljonidesse
Millised olid eestlaste valikud Teised maailmasõjas Teises maailmasõjas osalunud eestlased olid peamiselt Saksa, Vene ja Soome relvajõudude kooseisus, kuid eestlasi leidus ka teiste riikide armeedes. Punaarmees koosnes peamiselt nendest eestlastest, kes sinna sunniviisiliselt mobiliseeritud olid, ehkki see oli ebaseaduslik. 1941. aastal loodud hävituspataljonid olid erandiks, sest nende eesmärgiks oli võidelda metsavendadega. Metsavendade hävitamiseks kasutati rangeid meetmeid, mille käigus suri ka palju tsiviilisikuid ja kariloomi. Hävituspataljonid koosnesid peamiselt inimestest, kes tegid tööd okupatsioonivõimudega. Hävituspataljonid purustati Saksa vägede poolt. Punaarmee poolel võitles ka 22. territoriaane laskekorpus, mis oli loodud Eesti Vabariigi sõjaväe baasil ning koosnes ainult eestlastest, mis ajapikku vähenes. Punaarmee viis selle laskekorpuse 1941
Mõnes rohkem, teises vähem. Suurmate üksustena oli eestlasi Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus. Punaarmeesse läksid eestlased vaid sunniviisiliselt. Hävituspataljonid olid loodud kaitseks metsavendade vastu. Punaarmee poolel sõdisid ka 22. territoriaalse laskurkorpuse ridadesse kuulunud eestlased. 1941. aastal kuulutati Eestis välja mobilisatsioon, mille käigus liitus veel eestlasi Punaarmeega. Need, kes ei olnud nõus venelaste poole asuma, liitusid metsavendadega. Esialgu eelistas Saksa väejuhatus vabatahtlikke, minnes hiljem järk- järgult üle sundmobilisatsioonidele. Eestlastest liitusid sakslastega eelkõige need, kes soovisid kätte maksta Nõukogude okupatsioon ajal kogetu eest. Vabatahtlikud olid eelkõige metsavendadest moodustunud üksused. Formeeriti ka idapataljone, mida esialgu kasutati julgestusteenistuseks Saksa rinde tagalas, hiljem lahinguks Punaarmee vastu.
mobiliseerituna . Ehkki mobiliseerimine oli ebaseaduslik kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust . Peamiselt tänu Vene okupatsioonile . 20. juulil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja üldmobilisatsioon , sest suurem osa Eestist oli langenud Saksa vägede kätte , aga venelastele see ei meeldinud . Mobiliseeritavate enese tahtest olenes vähe , ehkki leidus neidki , kes trotsisid korraldusi ja liitusid metsavendadega ja põgenesid metsa . Umbes 32 000 Eestist mobiliseeritud meest viidi Venemaale tööpataljonidesse . Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke , minnes järkjärgult üle sundmobilisatsioonile . Vabatahtlikult mindi Saksa väkke eelkõige soovist maksta kätte Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest, kuid selle kõrval oli kindlasti teisigi põhjusi
1944. aasta suvel osalesid leegionid kui ka piirikaitserügemendid lahingutes Punaarmee vastu, andes tõhusa panuse Eesti kaitsmisesse. Enamik Saksa poolel sõdinud Eesti väeosadest hävis septembris 1944 Punaarmee suurpealetungi käigus. Mis sai nendest meestest, kes ei tahtnud sõdida ei kommunistliku Venemaaga ega natsliku Suur-Saksamaa eest, kuid tahtsid võidelda iseseisva Eesti eest? Nemad otsisid muu võimaluse. Leiti võimalus ühineda Soome armeega või mindi metsa ja ühineti metsavendadega. Muidugi taheti tugevdada suhteid Soome ja kodumaa vahel. 1941 aastal moodustati Erna grupp, mis tegutses kodumaa pinnal koos metsavendadega. Suurem põgenemine Soome algas 1943.aastal märtsikuus, et pääseda Saksa mobilisatsioonist. 1944. Aasta alguseks oli Soome jõudnud üle 4000 eestlase, sealhulgas naised ja lapsed. Paljud Soome läinud inimesed läksid pärast Soome ja Nõukogude vaherahu Rootsi ja jäid ka sinna. Üksikuid Soome jäänuid jälitati Nõukogude Liidu
pataljonist suuremaid väeosi, kuid rindeolukorra halvenedes hakati värbama vabatahtlikke Eesti SS-leegionisse. Kuna see ei toonud soovitud tulemusi, alustati osaliste üldmobilisatsioonidega. Peagi kuulutati välja ka uus üldmobilisatsioon, millest põhiosa meestest koondati piirikaitserügementidesse. Soome armeesse ei satutud sunniviisiliselt. Sinna läksid eesti noormehed, kes olid valmis võitlema iseseisva Eesti nimel. Moodustati Erna luuregrupp, mis tegutses koos metsavendadega. Soome põgenenud eestlastest pandi aga kokku 200. jalaväerügement. Tegelikult ei olnudki eestlastel valikut, kelle poolel sõdida. Oligi ainult valik, kas põgeneda kodumaalt läänepoole, lootuses sõja lõppedes taasiseseisvunud Eestisse tagasi pöörduda, või minna rindele ning sealt võib-olla enam mitte elusalt tagasi tulla. Mõnel polnud võimalust lahkuda ja nii mindigi selle riigi armeesse, kes oma mobilisatsioonidega ennem ette jõudis.
Esimesed vabatahtlikud olid metsavennad sooviga venelasele kätte maksta kõigi kannatuste eest. Kuna vabatahtlikke oli liiga vähe, siis 31. jaanurail 1944 kuulutati välja üldmobilisatsioon, kuna Punaarmee hakkas taas lähenema Eesti piirile. Soome armee oli ea neile, kes ei tahtnud olla ei Saksamaa ega Venemaa poolel. Soome armeesse läksid eestlased vabatahtlikult, et aidata naabrit Talvesõjas. 1941.aastal moodustati Erna luuregrupp, mis tegutses Suvesõja ajal koos metsavendadega Eestimaa pinnal. 1943. aastal algas ulatuslik põgenemine Soome, põhjuseks Saksa okupatsioonist pääsemine. !944. aasta jaanuaris moodustati 200, jalaväerügement, kuhu kuulus umbes 2500 Eesti vabatahtlikku. Eestlaste valikud teise maailmasõja ajal olid üsna piiratud. Punaarmee ja Saksa armee olid kohustuslikud, kui kuulutati välja sundmobilisatsioon. Eestlaste valik oli väike- põgeneda Läände või minna Soome armeesse. Paljud valisid lihtsama variandi ja põgenesid Läände
Esimesed vabatahtlikud olid metsavennad sooviga venelasele kätte maksta kõigi kannatuste eest. Kuna vabatahtlikke oli liiga vähe, siis 31. jaanurail 1944 kuulutati välja üldmobilisatsioon, kuna Punaarmee hakkas taas lähenema Eesti piirile. Soome armee oli ea neile, kes ei tahtnud olla ei Saksamaa ega Venemaa poolel. Soome armeesse läksid eestlased vabatahtlikult, et aidata naabrit Talvesõjas. 1941.aastal moodustati Erna luuregrupp, mis tegutses Suvesõja ajal koos metsavendadega Eestimaa pinnal. 1943. aastal algas ulatuslik põgenemine Soome, põhjuseks Saksa okupatsioonist pääsemine. ! 944. aasta jaanuaris moodustati 200, jalaväerügement, kuhu kuulus umbes 2500 Eesti vabatahtlikku. Eestlaste valikud teise maailmasõja ajal olid üsna piiratud. Punaarmee ja Saksa armee olid kohustuslikud, kui kuulutati välja sundmobilisatsioon. Eestlaste valik oli väike- põgeneda Läände või minna Soome armeesse. Paljud valisid lihtsama variandi ja põgenesid Läände
Suurem osa neist läks piirikaitsesse aga osa sattus ka Eesti leegionisse. Soome armees võitlesid eestlased vabtahtlikult. Nad olid sinna läinud, et aidata Soomet Talvesõjas. Algul eestlased seal küll lahinguväljale ei pääsenud, kuna neil puudus vastav väljaõpe. Hiljem kui väljaõpe oli Soomes omandatud pääsesid nad rindele. 1941. aastal tehti Soome läinud eestlastest Erna luuregrupp, kes tegutses Suvesõjas koos metsavendadega. 1944. aastal moodustati 200. jalaväerügement, kuhu kuulus 2500 eestlast, kes tulid Eesti eest võitlema. Paljud eestlased põgenesid Läände 1944. aastal. Nad hakkasid kartma, et Vene okupatsioon tuleb tagasi ja lahkusid Eestist. Nad olid valmis tagasi tulema Eestisse kui II maailmasõda on läbi ja Eesti on taas iseseisev. Pealmiselt suunduti Saksamaale ja Rootsi. Eestlastel ei olnud eriti valida kelle poolel nad saavad sõdida. Punaarmeese ja
aga kasutati Eesti leegioni täiendamiseks.Kõige enam rääkisid ise oma saatuse määramisel kaasa need mehed, kes ei tahtnud sõdida ei kommunistliku Venemaa ega natsliku Suur- Saksamaa eest, kuid olid valmis võitlema iseseisva Eesti nimel ja otsisid selleks kolmandat võimalust. Seda võimalust pakkus ühinemine soomlastega. Juba Talvesõja ajal läks Soome eesti noormehi, kes tollal siiski rindele ei jõudnud. Küll aga moodustati nende osalusel Erna luuregrupp, mis tegutses koos metsavendadega kodumaa pinnal. Märtsis algas ulatuslik põgenemine Soome, et pääseda Saksa mobilisatsioonist. Pärast Soome kapituleerimist tuli enamik soomepoisse Eestisse, et osaleda Eesti kaitsmisel. Ehkki oli poisse Eesti päästmiseks liiga vähe, näitas nende tegevus, et väikerahvaski võib leida oma huvidele vastava kolmanda tee ja rääkida kaasa oma saatuse määramisel. Ainus pääsetee Punaarmee eest põgenemiseks oli minek Läände. Tagasi loodeti tulla peale sõjalõppu
Jaanuaris 1944 moodustati 200. jalaväerügement, kuhu kuulus umbes 2500 vabatahtlikku, kes tulid võitlema eesti eest. Allüksuste juhtidena tegutsesid soomlaste kõrval ka Eesti ohvitserid. Soome armees võitlesid eestlased vabatahtlikult. Eestlased läksid sinna, et aidata Soomes Talvesõjas. 1941. aastal moodustati Erna luuregrupp, kuhu kuulusid Talvesõja ajal Soome läinud noormehes, kes tollal siiski rindele ei jõudnud. Erna luuregrupp tegutses aga Suvesõjas koos metsavendadega. Mingil määral said eestlased kindlasti valida, kelle poolel sõdida, kuid enamus olid armeedesse paigutatud sunniviisiliselt, Punaarmeesse ja Saksa armeesse oli eestlastel kohustuslik minna, kui kuulutati välja sundmobilisatsioon. Sunniviisiliselt armeedesse paigutamisele järgnes aga välismaale põgenemine, peamiselt Saksamaale ja Rootsi, ja metsadesse varjumine. Enamik Eesti riigitegelasi langes nõukogude võimuorganite kätte.
Eesti sõdureid ei kasutatud oma kodumaal, vaid viidi nad Venemaale. 1941 juulis kuulutas kommunistlik võim välja Eestis üldmobilisatsiooni. Mobiliseeriti ainult Põhja- Eesti mehi, sest selleks ajaks oli suur osa Eestist langenud Saksa vägede kätte. Punaarmeesse sattumine sõltus meeste sünniaastast ja nende asukohast mobilisatsiooni väljakuulutamisel. Eesti meeste enese tahtest olenes vähe, kuid oli ka neid, kes trotsisid korraldusi ja liitusid metsavendadega. Eestist viidi u 32000 meest Venemaale tööpataljonidesse. Seal olid nende elamis- ja töötingimusted allpool igasugust arvestust ning selle tõttu suri palju palju eestlasi ülekurnatuse või haiguste tagajärjel. Saksa sõjaväkke läksid eestlased suures osas vabatahtlikult, et maksta kätte Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest. Esimesteks vabatahtlikeks olid metsavendade üksused. Rindeolukorra halvenedes suhtumine muutus - natsliku Saksamaa poliitika tekitas
Kuna vabatahtlikke oli liiga vähe, siis kuulutati 1944. aastal 31. jaanuaril välja üldmobilisatsioon, kuna Punaarmee hakkas taas lähenema Eesti piirile. Eestlased kuulusid idapataljoni ja Eesti SS Leegioni. Enamik Saksa poolel sõdinud eesti väeosadest hävis 1944. aasta septembris Punaarmee suurpealetungi käigus. Kolmandaks sõdisid eestlased vabatahtlikuna Soome armees. Eesti meeste osalusel moodustati 1941. aastal Erna luuregrupp, mis tegutses Suvesõja ajal koos metsavendadega Eesti pinnal. Üks põhjus miks eestlased Soomes sõdisid oli tahtmine pääseda Saksa mobilisatsioonist. 1943. aastal algas ulatuslik põgenemine Soome, põhjuseks Saksa okupatsiooni eest pääsemine. 1944. aasta jaanuaris moodustati 200 jalaväerügementi, kuhu kuulus umbes 2500 Eesti vabatahtlikku. Osa eestlasi põgenes Läände soovist mitte sõdida ja üldse sõja eest põgeneda. Enamuselt mindi Saksamaale ja Rootsi, et siis sealt uuesti kodumaale naasta. Ei tahetud elada
iseseisvuse taastamiseks. Jüri Uluots- EV peaminister,presidendi kohusetäitja. Otto Tief- Valitsuse juht Tehti tegevuskava, püüti organiseerida Tallinna kaitset. Osad valitsuseliikmed põgenesid, moodustasid eksiilvalitsuse Sõjakahjud Suured Narva oli maatasa Pommitamine Tartus Tallinnas pommitati Umbes 200 000 inimest Eestis vähem. Osa 14A Punaarmee Peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna 1941- Hävituspataljonid- võistluseks metsavendadega. Hävitati kokkupõrkes Saksa vägedega, riismed Venemaale 1941- 22. territoriaalne laskurkorpus, moodustatud Eesti Sõjaväe baasil, saadeti Venemaale. 20.juuli 1941- üldmobilisatsioon. Põhja-Eestis. Umbes 32000 meest viidi tööpataljonidesse. Tööpataljonid- ehitusväeosad, sunnitöölaagri sarnased 1942. sügis- 8. eesti laskurkorpus. Pool korpusest hukkus, viidi tagalasse. Uuesti rindele alles 1944. 1945. aastal osales Kuramaa lahingutes.
Eestile, kuulutati välja üldmobilisatsioon. Nüüd mindi sõjaväeteenistusse meelsamalt, sest ei tahetud, et taastataks Punaarmee okupatsioon. Suur osa Eesti väeosadest hävitati 1944 aastal suurpealetungi käigus. Need mehed, kes ei tahtnud sõdida ei kommunistliku Venemaa ega natsliku Suur-Saksamaa eest, kuid olid valmis võitlema iseseisva Eesti nimel, ühinesid soomlastega Soome armees. 1941. aastal moodustati Erna luuregrupp, mis tegutses Suvesõja päevil koos metsavendadega kodumaa pinnal. Soome põgeneti 1943. aastal, et pääseda Saksa mobilisatsioonist. Umbes 4000 inimest põgenes sinna. Seal moodustati 200. jalaväerügement, kuhu kuulus umbes 2500 vabatahtlikku. Pärast Soome kapituleerumist tulid soomepoisid Eestisse, et kaitsta meie riiki. Otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistide eest, põgenes osa eestlasi läände. Kümned tuhanded eestlased lahkusid välismaale, peamiselt Saksamaale ja Rootsi, lootes peale sõja
aasta talvel eesti sõjameestest moodustatud 20. Eesti SS-diviis aitas peatada Punaarmee rünnakuid. Peale Saksamaa kapituleerumist langes enamik Punaarmee kätte vangi, vähesed jõudsid Inglise ja Ameerika okupatsioonitsoonidesse. Eestlased, kes ei soovinud sõdida kommunistliku Venemaa või natsliku Saksmaa eest, võisid ühineda Soome armeega.1941.-l aastal moodustati eesti noormeeste, kes Talvesõja päevil Soome rindele ei jõudnud, osalusel Erna luuregrupp, mis tegutses koos metsavendadega Eesti pinnal.1944-l aastal moodustatud 200. jalaväerügementi kuulus umbes 2500 vabatahtlikku. Peale Soome kapituleerumist paistsid Soomepoisid silma nii lahingutes Punaarmee kui Saksa vägede vastu. Osa eestlasi põgenes läände, otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistide eest. Kümned tuhanded eestlased lahkusid välismaale, peamiselt Saksamaale ja Rootsi, lootes peale sõja lõppu ja Eesti omariikluse taastamist tagasi pöörduda.
aasta lahingutes 22.territoriaalse laskurkorpuse ridadesse kuulunud eestlased. Laskurkorpus oli moodustatud Eesti Vabariigi sõjaväe baasil ning koosnes esialgu Eesti ohvitseridest allohvitseridest ja ajateenijatest. 20.juunil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja sundmobilisatsiooni. Kuna selleks ajaks oli suur osa Eestist langenud saksa vägede kätte, siis mobiliseeriti mehi vaid Põhja- Eestist. Mõned mobiliseeritutest liitusid hoopistükkis metsavendadega, osa põgenes Soome. Umbes 32000 meest pidi minema Venemaale tööpataljonidesse. Tööpataljonid olid ehitusväeosad, kuhu koondati võimude silmis ebausaldusväärsed mobiliseeritud. Olukord pataljonides sarnanes sunnitöölaagri omadega: mehi kasutati füüsiliselt rasketel töödel (raudteede, lennuväljade, tehaste ehitamise, metsalangetamise ja laadimistöödel), toitlustamine, arstiabi ja varustamine oli väga halb.
sundmobilisatsioonidele. Kõige enam rääkisid ise oma saatuse määramisel kaasa need mehed, kes ei tahtnud sõdida ei kommunistliku Venemaa ega natsistliku Suur- Saksamaa eest, kuid olid valmis võitlema iseseisva Eesti nimel ja otsisid selleks kolmandat võimalust. Seda võimalust pakkus ühinemine soomlastega. Talvesõja ajal Soomes eesti noormehed rindele ei jõudnud, kuid 1941. Aastal moodustati nende osalusel Erna luuregrupp, mis tegutses Suvesõja päevil koos metsavendadega kodumaa pinnal. Eestlastele sai selgeks, et vägivallale rajatud hirmuvalitsus oli lähenemas ning see tekitas meeleheitlikku põgenemist. Kes vähegi läbi sõja põgenemisava leidis, põgenes, et päästa vaid ainsat, mis järele jäänud - oma elu koos kaasakantava varaga. Seegi oli suur riskimine, sest ees ootas ohtlik meretee, mida kõik üle ei elanud. Põgenikud suundusid peamiselt Saksamaale ja Rootsi, lootes sealt pärast sõja lõppu ja Eesti omariikluse taastamist peagi
Rein Ojaga) ja ,,Romeo ja Julia". Töötas seal kuni 1998. aastani. Sealt alates oli viis aastat vabakutseline mängides erinevates teatrites. Vabakutselise aastaid peab ta oma elu sisukaimateks ja paremateks. Alates 2003. aastast on ta kinnitanud kanna Eesti Draamateatris mängides erinevaid rolle. Nagu näiteks ,,Aabitsa kukk", ,,Othello" ja ,,Vombat". Tõnul on ka värvikas filminäitleja karjäär. Alustades nelja-aastasena filmis ,,Jäljed", mis jutustab kolhoosikorra loomisest ja metsavendadega võitlemisest. Edasi tulid sellised filmid nagu Pihlakaväravad (1981), Sügis (1990), Täna öösel me ei maga (2004),Sigade revolutsioon (2004), August 1991 (2005), Libahundi needus (2005), Taarka (2008) ja Tuulepealne maa (2009). Tõnu on ka mitmeti autasudega pärjatud inimene. Tal on taskus sellised autasud nagu Suur Ants ja Väike Ants (Eesti Draamateatri kolleegipreemia) ja Eesti teatri aastaauhind. Tõnul on ka mitmeid varjatuid andeid. Tõnu on kirjutanud luuletusi ja laulusõnu
meest. Neist moodustati 6 piirikaitserügementi. Mobilisatsiooni asusid toetama ka eesti rahvuslikud ringkonnad, kuna kardeti Punaarmee naasmist. Põhiosa mobiliseeritutest koondati piirikaitserügementidesse, osa aga Eesti Leegioni täiendamiseks. Need mehed, kes ei soovinud võidelda Punaarmee või Suur- Saksamaa eest, ühinesid Soome armeega. 1941.a moodustati Soome sõjaväkke läinud meeste osalusel Erna luuregrupp, mis tegutses koos metsavendadega Suvesõjas. Suurem põgenemine Soome Saksa mobilisatsioonis pääsemiseks toimus 1943.a. Soome armee koosseisus loodi jaanuaris 1944 rahvuslik väeosa, kuhu kuulus umbes 2500 vabatahtlikku. Allüksuste juhtidena tegutsesid soomlaste kõrval ka Eesti ohvitserid. Pärast Jätkusõja lõppu oli soomepoistel võimalus tulla Eestisse oma kodumaa eest võitlema, mida enamus ka tegi. Suhted Saksa okupatsioonivägede ja Soomest naasnud vabatahtlike
julgenud neile vastu hakata.Saksa regulaarväed tegid hävituspataljonid maatasa. Punaarmee 22. territoriaalne laskekorpus, kuhu kuulus 7000 eestlast saadeti lahingusse Wehrmacht´i vastu. Väheste elu lõppes seal, 5000 meest andis end sakslastele vangi või läks nende poolele. 1941.a. kuulutasid kommunistid Eestis välja üldmobilisatsiooni. Mehi mobiliseeriti Põhja-Eestist ja nende sünniaastate järgi. Eesti meestel ei olnud suurt võimalust vastu hakata, aga oli siiski neid kes ühinesid metsavendadega. Ebausaldusväärseid hoiti kinni tööpataljonides. Neid koormati füüsiliste töödega. Tehti kõik, et neile kätte maksta. Toit ja arstiabi olid alla igasugust arvestust. Mehed surid haiguste ja suure koormuse tagajärjel. Moskva lõi pärast mobiliseeritute päästmist 8. eesti laskekorpuse, kus oli 90% eestlasi. Pooled neist hukkusid siiski lahingus ning 2000 meest andsid end sakslastele vangi. Saksamaa väejuhatus läks üle sundmobilisatsioonile
Kõige enam rääkisid ise oma saatuse määramisel kaasa need mehed, kes ei tahtnud sõdida ei kommunistliku Venemaa ega natsliku Suur-Saksamaa eest, kuid olid valmis võitlema iseseisva Eesti nimel ja otsisid selleks kolmandat võimalust. Seda võimalust pakkus ühinemine soomlastega. Juba Talvesõja ajal läks Soome eesti noormehi, kes tollal siiski rindele ei jõudnud. 1941. aastal oodustati Erna luuregrupp, mis tegutses Suvesõja päevil koos metsavendadega kodumaa pinnal. Ulatuslikum põgenemine Soome algas märtsis 1943, et pääseda Saksa mobilisatsioonist. Jaanuari 1944 moodustati 200.jalaväerügement, kuhu kuulus umbes 2500 vabatahtlikku. Ülemaks määrati Soome kolonel Eino Kuusela, kuid allüksuste juhtidena tegutsesid soomlaste kõrval ka Eesti ohvitserid. Pärast Soome kapituleerumist tuli enamik soomepoisse Eesti Vabariigi Rahvuskomitee kutsel kodumaale, et osaleda Eest kaitsmisel
Isegi Saksamaa puhul oli eestlastel valikuid. Mõned valisid võitlemise Saksamaa poolel, mõned aga olid kokku kutsutud, et võidelda Eesti eest. Nii või teisiti said nad Venemaale kätte maksta ja hoopis isamaa poolt olla. Oma saatuse sepp olla õnnestus aga kõige rohkem neil eestlastel, kes ei valinud ei Punaarmeed ega ka Suurt Saksamaad, vaid hoopis ühinesid soomlastega. Nii moodustati 1941. aastal Erna luuregrupp, kes tegutses mõnda aega koos metsavendadega. Kui aga algas Saksa mobilisatsioon, siis hakkas järjest rohkem eesti mehi põgenema Soome. Nii moodustati rahvuslik väeosa 200. jalaväerügement, mis võitles Soome poolel venelastega ning hiljem ka Eestis. Soome poolel võitlemine oli eestlastele siiski kõige meeldivam, sest nii ei pidanud nad olema kummagi okupeerija poolel, vaid said olla isamaale abiks. Eestlaste valikud Teises maailmasõjas olid vägagi mitmekesised. Olgugi, et paljudel ei
Arved Viirlaid 9a KSG Pauletta Talmon Sissejuhatud Arved Viirlaid on Eesti kirjanik. Ta sündis 11. aprillil 1922 Harjumaal taluniku pojana. Tuntuks sai proosakirjanikuna. Tema looming rääkis enamasti Teisest maailmasõjast. Loomingud on sündinud vihast, valus, armastusest ja igatsusest. Kanada pressis on teda sõjakirjeldajana Hemingwayga võrreldud. Võitlus Eesti eest. Liitus 1941. aastal metsavendadega ja osales Suvesõjas. Aastatel 19431944 sõdis vabatahtlikuna Soomes eesti üksuse koosseisus. Naasis augustis 1944 Eestisse, kus võitles 20. Eesti RelvaSS diviisis. Auhinnad ja teenetemärgid 1954., 1979., 1981. ja 1992. aastal pälvis Viirlaid Henrik Visnapuu kirjandusauhinna. 1997. aastal määras president Lennart Meri talle Riigivapi III klassi teenetemärgi, millest ta loobus. Kahel korral Kanada Eesti Kunstide Keskuse kirjandusauhinna.
Venelased olid sunnitud sundmobiliseerima, kuna peale seda kui eestlased mõistsid, mida punavõimude poliitika endast kujutas, ei tahetud enam vabatahtlikena kommunistlike vaadete eest võidelda. 22.territoriaalses laskurkorpuses oli eriti palju eestlasi , kuna see moodustati Eesti sõjaväe baasil. 1941. Aastal kuulutas kommunistlik võim välja Eestis üldmobilisatsiooni. Mobiliseeritavate enda tahtet ei arvestatud, kuid leidus ka neid, kes julgesid vastu hakata ja liitusid metsavendadega. Mobiliseeritud viidi tööpataljonidesse. Tööpataljon sarnanes suuresti koonduslaagritega, kus pidi tegema ränka tööd, kuid eluolu oli alla igasugust arvestust. Surmast tööpataljonides päästis otsus luua uued Eesti rahvusväeosad. 1942. Aasta sügiseks moodustati 8. Eesti laskurkorpus. Viimased lahingud pidasid eestlased punaarmee ridades 1945. Aastal Kuramaal. Saksa armee ridades oli esialgu ka suur hulk vabatahtlikke eestlaseid, kuna
Kolm kuud väldanud taandumislahingutes, suri või sai haavata 2000 eestlast ja 4000 meest andis end sakslastele vangi. Seepeale viidi vähesed ülejäänud eestlased rindelt tagalasse. 20. juulil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja üldmobilisatsiooni. Selleks ajaks oli suur osa Eestist langenud Saksa vägede kätte ja saadi mobiliseerida inimesi ainult Põhja-Eestist. Mobiliseeritavate eneste tahtest olenes vähe, kuigi leidus neidki, kes trotsisid korraldusi ja liitusid metsavendadega. Umbes 32 000 Eestist mobiliseeritud meest viidi Venemaale tööpataljonidesse. Tööpataljonid oli ehitusväeosad, kuhu koondati võimude silmis ebausaldusväärsed mobiliseeritud. Sealne olukord sarnanes sunnitöölaagrite omaga: mehi kasutati rasketel töödel, toitlustamine, varustamine ja arstiabi olid allpool arvestust. Iga neljas tööpataljoni suunatud eestlane suri 1941/42. 5
mindi nüüd meelsamini. Põhiosa mobiliseeritutest koondati piirikaitserügementidesse, osa aga kasutati Eesti leegioni täiendamiseks. 1944.aasta suvel osalesid nii leegion kui ka piirikaitserügemendid lahingutes Punaarmee vastu, kaitstes niimoodi Eestit. Juba Talvesõja ajal läks Soome eesti noormehi, kes tollal rindele ei jõudnud. 1941.aastal moodustati Erna luuregrupp, mis tegutses Suvesõja päevil koos metsavendadega kodumaa pinnal. Ulatuslikum põgenemine Soome algas märtsis 1943, et pääseda Saksa mobilisatsioonist. Põgenikega tegelev Eesti Büroo seadis sihiks luua Soome armee koosseisus rahvuslik väeosa, millest kujuneks tulevase Eesti sõjaväe tuumik. 1944. aasta jaanuaris moodustati 200. jalaväerügement, mille ülemaks määrati Soome kolonel Eino Kuusela, kuid allüksuste juhtidena tegutsesid soomlaste kõrval ka Eesti ohvitserid.
Vaatamata sellele, et tänu metsavenna päeviku lugemisele tean ma võrdlemisi palju nende elust, sooviksin siiski rohkem teada saada. Mis ajendas metsavendlust ja kui raskelt tuli vastu võtta otsus lahkuda oma pere, sõprade ning tuttavate juurest? Sageli väidetakse, et metsavennad olid lihtsalt paandunud näppajad, kuna nad röövisid söömiseks ning ellujäämiseks poode. Metsavendade enda jaoks oli taoline käitumine täiesti seaduslik. Mida tehti metsavendadega, kes avastati ning saadi kätte? Mingil põhjusel on see teema kohati maha vaikitud ning informatsiooni selle kohta liigub vähe. Eestlaste kohta öeldakse alati, et oleme laulurahvas. Neil, kes seda ütlevad, on ka õigus. Pole just palju rahvaid või siis peale meie mitte ühtegi -, kes end võõrvõimudest vabaks laulaksid. Just nii tegid eestlased 80ndatel. Laulva revolutsiooni esialgne mõte oli Eesti
mindi nüüd meelsamini. Põhiosa mobiliseeritutest koondati piirikaitserügementidesse, osa aga kasutati Eesti leegioni täiendamiseks. 1944.aasta suvel osalesid nii leegion kui ka piirikaitserügemendid lahingutes Punaarmee vastu, kaitstes niimoodi Eestit. Juba Talvesõja ajal läks Soome eesti noormehi, kes tollal rindele ei jõudnud. 1941.aastal moodustati Erna luuregrupp, mis tegutses Suvesõja päevil koos metsavendadega kodumaa pinnal. Ulatuslikum põgenemine Soome algas märtsis 1943, et pääseda Saksa mobilisatsioonist. Põgenikega tegelev Eesti Büroo seadis sihiks luua Soome armee koosseisus rahvuslik väeosa, millest kujuneks tulevase Eesti sõjaväe tuumik. 1944. aasta jaanuaris moodustati 200. jalaväerügement, mille ülemaks määrati Soome kolonel Eino Kuusela, kuid allüksuste juhtidena tegutsesid soomlaste kõrval ka Eesti ohvitserid.
· Sai tuntuks proosakirjanikuna. · Nõukogude Eestis oli Viirlaid vähemalt kuni perestroikani pagulaskirjanikest Haridustee · Ta õppis Kloostri algkoolis ja Tallinna rakenduskunstikoolis trükindust. · Kunstikoolis laulis eesti laule ja lõpuks Eesti hümni, mille pärast Nõukogude võim ta 1941. aastal vahetult enne lõpueksameid koolist välja laskis visata. · Tegeles kirjutamisega juba koolieas. Peale kooli · Ühines Nõukogude esimese sissetungi ajal metsavendadega, võitles major Hirvlaane vabatahtlike pataljonis. · Saksa okupatsiooni ajal töötas Viirlaid Eesti Kirjastuses tehnilise toimetaja abina. · 1943-1944 võttis osa Jätkusõjast Soome armee Eesti üksuses. Pagulus · 1944. aastal õnnestus tal pageda Rootsi. · 1945-1953 viibis Inglismaal. · 1953. aastast elas Viirlaid Kanadas. · Kandas töötas ta Toronto trükikojas kuni pensionile minekuni. · Alates 1950. aastate lõpust sai temast tõlgituim eesti pagulaskirjanik.
aastat? (täisnimi, 4 sõna) Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei Kuidas nimetatakse eesti mehi, kes sõdisid II maailmasõja ajal Soome armee koosseisus Nõukogude Liidu vastu? (üks sõna) soomepoisid Mis on ÜRO tähtsaim alaliselt tegutsev organ? Julgeolekunõukogu Millises linnas peeti kohtuprotsessi peamiste natsikurjategijate üle? Nürnberg Kuidas nimetati nõukogude aktivistidest koosnevaid üksusi, kes 1941. aasta suvel sõdisid vaba Eesti eest võitlevate metsavendadega? (üks sõna, mitmuses) hävituspataljonid Kuidas nimetati 1942. aastal eestlastest formeeritud Saksa poolel võidelnud väeüksust? (täisnimi) Eesti SS-leegion Kuidas nimetatakse USA välispoliitika põhimõtet peale II maailmasõda, et USA aitab riike, kus valitseb kommunismi võimuletuleku oht? (kaks sõna) Trumani doktriin Millise väljendiga tähistatakse aastatel 1948-1991 kestnud vastasseisu Nõukogude Liidu ja USA vahel? Külm sõda
Arved Viirlaid on sündinud 11. aprillil 1922 Harjumaal Padise vallas taluniku pojana. Ta õppis Kloostri algkoolis ja Tallinna rakenduskunstikoolis. . Töötas Eesti Kirjastuse Ühisuse tehnilise toimetajana. 1941. aastal liitus ta metsavendadega ja osales Suvesõjas. Aastatel 19431944 sõdis vabatahtlikuna Soome armee eesti üksuse (jalaväerügemendi JR 200) koosseisus ning naasis augustis 1944 Eestisse, kus võitles 20. Eesti Relva-SS diviisis. Pärast sõda elas ta lühikest aega Rootsis, aastail 1945-1953 Inglismaal kus valmistus luuretegevuseks Nõukogude tagalas ning 1953. aastast Kanadas. Pikka aega oli Viirlaid Eesti PEN-klubi esimees. Viirlaid alustas kirjanikuteed luuletajana. Tema varases luule on olulisel kohal sõja-
Seadusandlik võim: eesti NSV Ülemnõukogu, mis oli kõrgeim seadusandlik võimuorgan. Kinnitas partei ja valitsuse otsuseid. Istungjärkude vaheaegadel täitis kohuseid presiidium. 3. Kuidas muutusid nõukogude võimu (taas)kehtestamisega Eesti piirid ja haldusjaotus? Vastus: Venemaale tuli loovutada Petserimaa ja Narva jõe tagused alad. 4. Mil moel osutasid Eestis inimesed aktiivset vastupanu nõukogude võimule sõjajärgsetele aastatel? Selgita, kes olid metsavennad. Vastus: Metsavendadega osutati vastupanu. Metsavennad olid vabatahtlikud võitlejad, kes võitlesid Nõukogude režiimi vastu ning varjasid end metsades punkrites. 5. Mis olid 1949. aasta suurküüditamise eesmärgid ja kuivõrd võimudel õnnestus neid eesmärke täita? Vastus: Kollektiviseerimise lõpule viimine, mis ei olnud seni andnud erilisi tulemusi ja metsavendluse nõrgendamine, mis oli saanud toitainete näol toetust majapidamistest. 6
üldmobilisatsiooni 1904-1923 sündinud meestele. Põhiosa koondati piirikaitserügementidesse. Enamik Saksa poolel sõdinud Eesti väeosi hävis septembris 1944 Punaarmee pealetungi käigus. 1944/42 talvel moodustati Saksamaale taandunud eestlastest uus 20. Eesti SS-diviis. Kui Saksamaa kapituleerus, langes enamik ellujäänud Eesti sõdureid Tsehhis Punaarmee kätte vangi. ERNA LUUREGRUPP tegutses kodumaal Suvesõja ajal koos metsavendadega. Ulatuslik põgenemine Soome 1943, et pääseda Saksa mobilisatsioonist. 200. JALAVÄERÜGEMENT 1944 jaanuaris, 2500 vabatahtlikku. EINO KUUSELA Soome kolonel, rügemendi ülem. Soomepoisid paistsid silma lahingutes Punaarmee vastu Tartu pärast ning kokkupõrkes taganevate Saksa üksustega Tallinna all. JOACHIM VON RIBBENTROP Saksamaa poliitik, välisminister, kirjutas 23.08.1939 alla MRP-le. KONSTANTIN PÄTS Eesti Vabariigi 1. president
Arved Viirlaid Elulugu: Arved Viirlaid sündis 1922. aastal Harjumaal taluniku pojana. Ta õppis 19371941 Tallinna Riigi Rakenduskoolis. Töötas Eesti Kirjastuse Ühisuse tehnilise toimetajana. 1941. aastal liitus ta metsavendadega ja osales Suvesõjas. Aastatel 1943 1944 sõdis vabatahtlikuna Soome armee eesti üksuse koosseisus ning naasis augustis 1944 Eestisse. Pärast sõda elas lühikest aega Rootsis, 19451953 Inglismaal, kus valmistus luuretegevuseks Nõukogude tagalas ning aastast 1953 Kanadas. 1954. aastal pälvis Viirlaid Henrik Visnapuu fondi auhinna. 1997. aastal loobus ta president Lennart Meri poolt talle määratud Riigivapi III klassi teenetemärgist. Looming: Arved Viirlaid alustas luuletajana
Rubla kasutuselevõtt. Äravõetud maa jagati uusmaasaajate vahel. Juuniküüditamine 1941. 14. juuni- massiküüditamine, Baltimaades kokku 40 000 2) Sõja aastad 22.06.1941 8. 05. 1945 Saksamaa ja NSVLi vaheline sõda. Suvesõda- (juuni august 1941), saksa väed tungisid kiiresti edasi Baltimaadesse, Kesk- Eestisse jäi rinne pidama. Sakslasi toetasid metsavennad. Metsvendade salkadest loodi OMAKAITSE. Põhja-Eestis loodi HÄVITUSPATALJONE, kes õiendasid arve metsavendadega ja pidid jätma sakslastele põletatud maa. Sundmobilisatsioon- L-E kukkus läbi, P-E aga õnnestus. Mobiliseeritud viidi Venemaale. Tööpataljone- loodi neile punaarmeelastele, keda peeti mitte usaldusväärseteks. Seal hukkus palju mehi. Saksa okupatsioon Tervitati, kui vabastajaid. Astuti nii omakaitsesse kui ka ida- ja politseipataljonidesse. Omariiklust ei taastatud; Eesti kuulutati koos teiste riikidega kindralkomissariaadiks, mille eesotsas Litzmann. Poliitiline ja kultuuriline
oma kellaga märku, et kik on korras. Kättemaksuks kirjutas Taavi NKVD-le kirja, milles vandus pühalikult, et tema pgenemine oli vimalik ainult seetttu, et ta andis kaptenile ja tlgile altkäemaksu. Samuti hakkas Taavi kahtlustama, et äraandjaks oli Marta. Ta otsustas, et igele mehele ei tohi perekond kike attended, nii et ta peab edasi vitlema. Tegelikult ei teadnud ta üldse, kas ta naine ja laps on surnud. Taavi, Leonard ja Eedi suundusid metsa, et saada kokku teiste metsavendadega ja videlda üheskoos kommunistide vastu. See teos kajastab erinevaid probleeme, väiksemaid ning suuremaid aga põhiliselt üks tähtsamaid oli, et kuidas võidelda oma isamaa ja selle vabaduse eest. Taavi Raudoja - peategelane, metsavend Ilme - Taavi naine Tmm - Ilme vend, Taavit ei salli eriti Lembit - Taavi poeg Piskuje Linda - Taavi ema Piibu Eedi - Taavi kaaslane, vibalik mees, räägib imelikult Ferdinand Uba - Taavi kaaslane, sai haavata, teistest vanem (um. 40)
22.territoriialse laskurkorpus moodustati Eesti Vabariigi sõjaväe basil, ning koosnes algselt Eesti ohvitseridest, allohvitseridest ja ajateenijatest. Vene-Saksa sõja ajal teenis seal ligi 7000 eestlast. Sama aasta juulis viidi kogu korpus Venemaale, 2000 eestlast hukkus, 4000 läks sakslastele vandi nind ülejäänud käputäis viidi tagalasse. 20.juulil 1941 kuulutati Eestis välja üldmobilisatsioon. Mehi mobiliseeriti vaid Põhja-Eestist. Osad eirasid korraldusi ning liitusid hoopis metsavendadega. Ligi 32 000 eestlast viidi Venemaale tööpataljonidesse. Tööpataljonid olid ehitusväeosad, kuhu koondusid ebausaldusväärsed mobiliseeritud. Mehi kasutati füüsiliselt rasketel töösel. Iga neljas tööpataljoni suunatud eestlane suri 1941/42.aasta talvel ülekurnatuse või haiguste tagajärjel. Moskva otsustas luua uued eesti rahvusväeosad, 1942.aasta sügiseks moodustati 8.eesti laskurkorpus, kuhu kuulus 27 000 meest. Lahingutes langes ligi pool korpuse
Eestisse märts Eesti linnade pommitamine juuli Sinimägede lahingud 22. sept Tallinn Punaarmee kätte nov Sõrve säär langeb Eesti Vabariigi Rahvuskomitee 18. sept J. Uluots nimetas ametisse O. Tiefi valitsuse ◦ Pitka poisid 20. sept Toompeal sini-must-valge Põgenemiskatse Rootsi inimkaotused u 280 000 inimest territoriaalsed kärped industrialiseerimine sundkollektiviseerimi ne võitlus metsavendadega 26.03.1949 küüditamine 1985 märts – NLKP KK peasekretäriks M. S. Gorbatšov ◦ perestroika, glasnost 1987 kevad – fosforiidikampaania aug – MRP-AEG ◦ L. Parek 23. aug – Hirvepargi miiting 26. nov – IME ◦ S. Kallas, T. Made, E. Savisaar, M. Titma dets – EMS ◦ T. Velliste 1988 jaan – ERSP idee ◦ L. Parek 2. veebr – Tartu rahu aastapäeva tähistamine 24
hävitatud. Tallinn, Tartu ja mitmed teised linna olid suuresti purustatud. Enamik sadamatest, ühendusteedest ja sideliinidest ei toiminud. Majandusele: Tööstuse tootmisvõimsus langes poole võrra, olulised kahanesid külvipind ja kariloomade arv. Rahvaarvule: Eesti rahvaarv vähenes ligi 200 000 inimese võrra: 10 000 langesid repressioonide ohvriks, 10 000 langesid lahingu tegevuses ja 10 000 põgenesid läände. 9. Soome relvajõud II maailmasõjas: Erna luuregrupp tegutses koos metsavendadega kodumaa pinnal. 200. jalaväerügement sinna kuulus umbes 2500 vabatahtliku. Rügemendi ülemaks määrati Eino Kuusela. Soomepoisid on Teises maailmasõjas Soome poolel vabatahtlikena võidelnud eestlased NSVL relvajõud II maailmasõjas: Hävituspataljonid(ül oli võitlus metsavendade vastu, kasutasid põletatud maa taktikat ning said kurikuulsaks oma metsikusega). 22. territoriaalne laskurkorpus - selle ridadesse kuulusid ka eestlased.
Metsavendade vastasteks olid Punaarmee ja NKVD väeosad ning hävituspataljonid. Viimased moodustati põletatud maa taktika elluviimiseks ning võitluseks nn rahvavaenlaste ja bandiitide vastu. Hävituspataljonidesse kuulusid üldjuhul vabatahtlikud-ideelised kommunitid ja nõukogude aktivistid, vahelka sundvärvatud töölised, uusmaasaajad ja kutsealused. Hävituspatalajonid said kurikuulsaks oma metsikustega. Suvesõja jooksul mõrvati ligi 2000 tsiviilisikut, keda kahtlustati sidemetes metsavendadega või ebalojaalsuses nõukogude korra suhtes. Taandudes purustasid hävituspataljonlased tööstushooneid ja raudteid, põletasid talusid, tapsid kariloomi ja hävitasid varasid, mida ei jõutud välja vedada.
*22. juunil 1941 puhkes Vene-Saksa sõda. (Suvesõda) ---> Saksa okupatsioon. Saksa okupatsioon * 7. juuli 1941-24. november 1944 * 7. juuli 1941 - esimesed sakslased tungivad Häädemeestelt sisse. Toimuvad lahingud Pärnu; Põltsamaa; Emajõe joonel Tartu pärast. * Samal ajal viib Nõukogude võim Eestis läbi sundmobilisatsiooni, kuid on ka vabatahtlikke. * HÄVITUSPATALJON moodustati nii vabatahtlikest, sundvärvatutest kui ka miilitsameestest, kes pidid arveid õiendama Põhja-Eesti metsavendadega ja neid toetava elanikkonnaga. * Augusti alguseks jõuavad Saksa väed Kunda alla Soome laheni. * 4. okt. läheb Saaremaa Saksa võimu alla. * Detsembris 1941 määratakse Berliinis paika Eesti tsiviilvalitsus. (Eesti eesotsas olev Litzmann viis ellu Berliini poliitikat.) * Maa haldamiseks loodi ka Eesti Omavalitsus eesotsas Hjalmar Mäega. * Eesti omariiklust ei taastatud. * Saksamaa eesmärgiks on Balti riikide liitmine oma riigiga. Saksa okupatsiooni poliitika
hävitatud. Tallinn, Tartu ja mitmed teised linna olid suuresti purustatud. Enamik sadamatest, ühendusteedest ja sideliinidest ei toiminud. Majandusele: Tööstuse tootmisvõimsus langes poole võrra, olulised kahanesid külvipind ja kariloomade arv. Rahvaarvule: Eesti rahvaarv vähenes ligi 200 000 inimese võrra: 10 000 langesid repressioonide ohvriks, 10 000 langesid lahingu tegevuses ja 10 000 põgenesid läände. 9. Soome relvajõud II maailmasõjas: Erna luuregrupp tegutses koos metsavendadega kodumaa pinnal. 200. jalaväerügement sinna kuulus umbes 2500 vabatahtliku. Rügemendi ülemaks määrati Eino Kuusela. Soomepoisid on Teises maailmasõjas Soome poolel vabatahtlikena võidelnud eestlased NSVL relvajõud II maailmasõjas: Hävituspataljonid(ül oli võitlus metsavendade vastu, kasutasid põletatud maa taktikat ning said kurikuulsaks oma metsikusega). 22. territoriaalne laskurkorpus - selle ridadesse kuulusid ka eestlased.
On ka aru saadav miks eestlasi sundmobiliseeriti, sest olles aru saanud, mida punavõimu poliitika endast kujutab, leidus vähe neid kes olid nõus vabatahtlikult sõdima kommunistliku ideoloogia eest. Erandiks olid hävituspataljonid, kes võitlesid metsavendade vastu ja olid kuulsad oma metsikuste poolest. 20. juuli 1941. aastal kuulutas kommunistlik võim Eestis välja üldmobilisatsiooni. Kuna mobiliseeritavate tahtest olenes vähe, trotsisid paljud korraldusi ja liitusid metsavendadega. Umbes 32 000 mobiliseeritud meest viidi aga Venemaale tööpataljonidesse, kus paljud neist ränga töö, kehvade tingimuste, haiguste ja nälja tõttu surid. Siia koondatigi need, kes olid võimude silmis ebausaldusväärsed mobiliseeritud. Kuna suurem osa Eestist oli langenud selleks ajaks sakslaste kätte, nähti viimastes pääsemislootust. Saksa väejuhatus eelistas kasutada sõja algperioodil vabatahtlikke ning nad ei lubanud luua pataljonist suuremaid rahvusväeosi
põgenema. Järgmisel hommikul saabus Tartust hävituspataljoni mehed, kes tahtsid Tähtvere maanteesilda õhku lasta. Neile asusid vastu Nõo metsavennad. Pärast kaks tundi kestnud lahingut vastane põgenes. Veidi hiljem ründas hävituspataljon uuesti, kuid oli ka sel korral sunnitud taanduma. Tartu linna põrandaalustel gruppidel oli sõja puhkemise järel loodud side Rõngu, Elva, Kambja, Rannu, Puurmanni, Haaslava, Vara ja teiste valdade metsavendadega. Kui Tartus õhati kivisild, siis oli see metsavendadele väljaastumise signaaliks. Tartu hakkas kihama ja paljudele majadele lõuna pool Emajõge heisati sini-must-valged lipud. Valdadest hakkas linna saabuma metsavendade gruppe. Kui Tartusse jõudsid Saksa relvajõudude esimesed üksused, oli Emajõe lõunakalda linnaosa eestlaste oma jõududega punavõimust vabastatud. Tartusse oli koondunud 600-meheline 4
Vaikiv ajastu – nimetus perioodile pärast Pätsi riigipööret aastal 1934, tsensuur Riiklik Propaganda Talitus – Eestis loodud tsensuuri teostav organisatsioon Vaikival ajastul Eesti Kultuurkapital – fond Eesti kirjanduse, kunsti ja teaduse edendamiseks Umsiedlung ehk baltisakslaste ümberasumine – baltisakslaste lahkumine Saksamaale, kuna Hitler kutsus nad koju Hävituspataljonid – suvesõja ajal loodud NSVL üksused, võitlemaks metsavendadega ja teostamaks „põletatud maa taktikat” soomepoisid – Eestist Soome võitlema läinud inimesed II maailmasõja ajal Eesti Vabariigi Rahvuskomitee – saksa okupatsiooni ajal Saksa võimu vastu tegutsevaid vastupanugruppe ühendav Eesti organisatsioon EKP KK – Eesti Kommunistliku Partei Keskkomitee ehk EKP juhatus ENSV Ülemnõukogu – Eesti kõrgem valitsusorgan, seadustandev võim ENSV Rahvakomissaride Nõukogu ehk Ministrite Nõukogu komsomol – Eesti kõrvem valitsusorgan,
Seadusandlik võim: eesti NSV Ülemnõukogu, mis oli kõrgeim seadusandlik võimuorgan. Kinnitas partei ja valitsuse otsuseid. Istungjärkude vaheaegadel täitis kohuseid presiidium. 3. Kuidas muutusid nõukogude võimu (taas)kehtestamisega Eesti piirid ja haldusjaotus? Vastus: Venemaale tuli loovutada Petserimaa ja Narva jõe tagused alad. 4. Mil moel osutasid Eestis inimesed aktiivset vastupanu nõukogude võimule sõjajärgsetele aastatel? Selgita, kes olid metsavennad. Vastus: Metsavendadega osutati vastupanu. Metsavennad olid vabatahtlikud võitlejad, kes võitlesid Nõukogude režiimi vastu ning varjasid end metsades punkrites. 5. Mis olid 1949. aasta suurküüditamise eesmärgid ja kuivõrd võimudel õnnestus neid eesmärke täita? Vastus: Kollektiviseerimise lõpule viimine, mis ei olnud seni andnud erilisi tulemusi ja metsavendluse nõrgendamine, mis oli saanud toitainete näol toetust majapidamistest. 6
metsarohketes piirkondades, näiteks Võrumaal (Osula, Sõmerpalu jm.). Tapeti nõukogude aktiviste, püüti igal kombel kahju teha nõukogude võimule. Oli ka neid, kes lihtsalt end metsas varjasid, kartes nõukogude võimu repressioone. Palju oli maarahva seas metsavendade toetajaid, kes andsid neile (salaja) söögikraami, vajadusel peavarju. Metsavendi oli ühtekokku umbes 30 000, neist aktiivseid 10 000. Nõukogude võim, eeskätt julgeolekuorganid (KGB), pidasid metsavendadega halastamatut, verist võitlust. Metsavendi nõrgestas 1949. aasta 25. märtsi küüditamine (u. 20 000 inimest). Viimane metsavend tapeti 1978! Vägivallapoliitika, nii vaimne kui füüsiline, oli eriti karm kuni Stalini surmani (1953). Selle põhiline teostaja oli KGB. Eesti haldusjaotus Eesti NSV territoorium vähenes peale Teist maailmasõda. Eesti kaotas Narva-taguse ala ja Setumaa (Vene NSFVle). Esialgu säilisid Eesti Vabariigi aegsed maakonnad ja vallad. 1950
kätte. Umbes 32 000 meest viidi Venemaale tööpataljonidesse, kus umbes iga neljas suri 1941/ 42 aasta talvel haiguse või ülekurnatuse tagajärjel. 1942. aastal mooduastati 8. eesti laskurkorpus, mis päästis paljud tööpataljonides olevad eestlased surmast. Soome armee Soome armeega ühinemine oli ideaalne variant nende jaoks, kes ei tahtnud olla Saksamaa ega Venemaa poolel. 1941. aastal moodustati Erna luuregrupp, mis tegutses Suvesõja ajal koos metsavendadega Eestimaa pinnal. 1943. aastal algas ulatuslik põgenemine Soome, põhjuseks Saksa okupatsioonist pääsemine. 1944. aasta jaanuaris moodustati 200. jalaväerügement, kuhu kuulus umbes 2500 Eesti vabatahtlikku. Enamik soomepoisse tuli Eesti Vabariigi Rahvuskomitee kutsel Eestisse tagasi, et võidelda enda kodumaa eest. Kuigi neid oli liiga vähe, et Eesti tulevikku muuta, näitas nende tegevus, et ka väikerahvas võib kahe suurriigi võimuheitluses leida
annaabi.ee 
