Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas? (7)

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas?
Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa , Vene ja Soome relvajõudude koosseisus , väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus aga pea kõigi sõdivate riikide armeedes . Peamiselt oli eestlasi Punaarmees . Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna . Ehkki mobiliseerimine oli ebaseaduslik kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust . Peamiselt tänu Vene okupatsioonile . 20. juulil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja üldmobilisatsioon , sest suurem osa Eestist oli langenud Saksa vägede kätte , aga venelastele see ei meeldinud . Mobiliseeritavate enese tahtest olenes vähe , ehkki leidus neidki , kes trotsisid korraldusi ja liitusid metsavendadega ja põgenesid metsa . Umbes 32 000 Eestist mobiliseeritud meest viidi Venemaale tööpataljonidesse . Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke , minnes järk-järgult üle sundmobilisatsioonile . Vabatahtlikult mindi Saksa väkke eelkõige soovist maksta kätte Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest, kuid selle kõrval oli kindlasti teisigi põhjusi . Esimesteks vabatahtlikeks olid Suvesõjas osalenud metsavendade salkadest moodustunud üksused , mis tegid Saksa vägede koosseisus kaasa lahinguid Eesti pinnal . Kuna vabatahtlike värbamisel polnud soovitud tulemusi , siis asendati see osaliste sundmobilisatsioonidega . Kui Punaarmee lähenes Eesti piirile , kuulutas Eesti Omavalitsus 31. jaanuaril 1944 välja üldmobilisatsiooni .Põhiosa mobiliseeritutest koondati piirikaitserügementidesse , osa aga kasutati Eesti leegioni täiendamiseks .
Soome armee oli eestlaste jaoks kolmas võimalus , kes ei tahtnud sõdida kommunistliku Venemaaga ega natsliku Suur-Saksamaa eest , kuid olid valmis võitlema iseseisva Eesti nimel . Soome armeega liituti vabatahtlikult . Juba Talvesõja ajal läks Soome eesti noormehi , kes tollal siiski rindele ei jõudnud , sest neil puudus vajalik väljaõppe . Küll aga moodustati 1941. aastal nende osalusel Erna luuregrupp , mis tegutses Suvesõja päevil koos metsavendadega kodumaa pinnal . Jaanuaris 1944 moodustati 200. jalaväerügement , kuhu kuulus umbes 2500 vabatahtlikku . Pärast Soome kapituleerumist tuli enamik soomepoisse Eesti vabariigi Rahvuskomitee kutsel kodumaale , et osaleda Eesti kaitsmisel . Suur osa eestlasi põgenes 1944. aastal Läände, seda nimetatakse ka suureks põgenemiseks Põgeneti Läände , kartes , et Vene okupatsioon tuleb tagasi . Enamus neist olid valmis tulema tagasi , kui Teine maailmasõda on läbi ja Eesti on iseseisev . Suurelt osalt põgeneti Saksamaale ja Rootsi . Enamus eestlastel ei olnud eriti valida kelle poolel nad saavad sõdida. Sundmobilisatsiooni käigus pidi nad minema Saksa või Punaarmeesse , ainult üksikutel sai võimalikuks põgeneda . Soome aarmeesse oli eestlastel võimalik minna vabatahtlikuna , sest Soome ei korraldanud sundmobilisatsiooni . Neil oli valida , kas lähevad vabatahtlikud Soome armeesse või siis sunduslikult Saksa või Punaarmeesse . Enamik nendel , kes läksid Soome eest võitlema ootas ees parem tulevik , kui neid , kes võitlesid Eestis , sest Soomes oli võimalik eestlastel saada väljaõppe , aga Eestis ei olnud neil võimalik saada mitte mingit väljaõpet , vaid pidi kohustuslikult sõdima Punaarmees või Saksa armees .
Liina Loit , 9.a klass