50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-12-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Merike1234
Õppematerjali autor
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas??? Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus, väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus aga pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Mobiliseerimine oli ebaseaduslik, ehkki rahvusvaheline õigus ei lubanud võtta okupatsiooniarmeesse okupeeritud riikide kodanikke, kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust
loovutades Eesti ja Põhja-Läti vastastele. Kogu Eesti oli taas Vene käes novembri lõpuks. Lahingutegevuse jõudmine taas Eesti pinnale tõi kaasa ohu, et Nõukogude okupatsioon taastatakse. Paljud inimesed hakkasid põgenema metsadesse. Toimus suur põgenemine, mille kägus lahkus Eestist üle 80 000 inimese. Inimesed lootsid peale sõja lõppu või omariikluse taastamist taas Eestisse tagasi pöörduda. Saksa okupatsioonivõimude poliitika tekitas eestlaste seas pahameelt ning aitas kaasa passiivse vastupanu kujunemisele ja põrandaaluste gruppide moodustamisele. 1944. aasta kevadel alustas mitmeid vastupanugruppe ühendab Eesti Vabariigi Rahvuskomitee ettevalmistusi isesisvuse taastamiseks. 18. septembril 1944 nimetas Jüri Uluots ametisse iseseisva Eesti Vabariigi valitsuse, mille juhiks sai Otto Tief. Valitsus kuulutas Eestis sõjas erapooletuks, tahtis moodustada Tallinnasse kaitset aga sõjaväe nappuse tõttu seda ei tehtud
,,Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas." Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus, väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus aga peaaegu kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Kuigi mobiliseerimine oli ebaseaduslik, kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust. Eestlasi sundmobiliseeriti, sest selliseid inimesi oli vähe, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. 1941
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas? Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa , Vene ja Soome relvajõudude koosseisus , väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus aga pea kõigi sõdivate riikide armeedes . Peamiselt oli eestlasi Punaarmees . Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna . Ehkki mobiliseerimine oli ebaseaduslik kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust . Peamiselt tänu Vene okupatsioonile . 20. juulil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja
Eestlaste valikud Teises maailmasõjas 1939. aastal alanud Teine Maailmasõda oli tunduvalt ohvrite-ja purustusterohkem kui ükski varasem sõda. Sõda kestis 6 aastat ning lõppes 1945.aastal Saksamaa, Itaalia, Jaapani ja nende liitlaste lüüasaamisega. Võidu saavutasid Hitleri-vastasesse koalitsiooni kuulunud riigid: Prantsusmaa, Suurbritannia, NSV Liit, USA jt. Eesti kaotas Teise maailmasõja tagajärjel iseseisvuse rohkem kui 50 aastaks. Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus, väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Kuigi mobiliseerimine oli ebaseaduslik, kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust. 1941.aastal moodustatud hävituspataljonid, mille ülesandeks oli võitlus metsavendade vastu, said kurikuulsaks oma metsikustega
Eestlaste valikud Teises maailmasõjas 1939. aastal alanud Teine Maailmasõda oli tunduvalt ohvrite-ja purustusterohkem kui ükski varasem sõda. Sõda kestis 6 aastat ning lõppes 1945.aastal Saksamaa, Itaalia, Jaapani ja nende liitlaste lüüasaamisega. Võidu saavutasid Hitleri-vastasesse koalitsiooni kuulunud riigid: Prantsusmaa, Suurbritannia, NSV Liit, USA jt. Eesti kaotas Teise maailmasõja tagajärjel iseseisvuse rohkem kui 50 aastaks. Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus, väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Kuigi mobiliseerimine oli ebaseaduslik, kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust. 1941.aastal moodustatud hävituspataljonid, mille ülesandeks oli võitlus metsavendade vastu, said kurikuulsaks oma metsikustega
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teise maailmasõja ajal oli kolm armeed, kus eestlased said sõdida. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Kuid oli ka inimesi kes võitlesid ainult oma isamaa eest ja liitusid metsavendadega. Punaarmees võitlesid eestlased enamasti sunniviisiliselt mobiliseerituna. Kuigi rahvusvaheline õigus keelas seda. On ka mõistetav, miks eestlasi sundmobiliseeriti: pärast mõistmist, mida punavõimude poliitika endast kujutas, leidus vähe neid, kes olid valmis
Eestlaste valikud Teises maailmasõjas. Teise maailmasõja ajal sõdisid eestlased peamiselt kolme riigi relvajõududes: Soome, Saksa ja Punarmee rindades. Kuna Eesti iseseisvus ja otsustusvabadus oli väga väike, siis eestlastel polnud Teises maailmasõjas eriti valikuid. Neid sunniti sõdima Saksa ja Punaarmees. Soome armees oli eestlased vabatahtlikult ja paljud põgenesid. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, kuigi see oli sel ajal keelatud. Seal olid eestlastel väga rasked elutingimused ning paljud mobiliseeritutest surid. 1941. Aastal moodustati hävituspataljonid, mille eesmärgiks oli võitlus metsavendade vastu. Need koosnesid üldjuhul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid