Soome armee oli ea neile, kes ei tahtnud olla ei Saksamaa ega Venemaa poolel. Soome armeesse läksid eestlased vabatahtlikult, et aidata naabrit Talvesõjas. 1941.aastal moodustati Erna luuregrupp, mis tegutses Suvesõja ajal koos metsavendadega Eestimaa pinnal. 1943. aastal algas ulatuslik põgenemine Soome, põhjuseks Saksa okupatsioonist pääsemine. !944. aasta jaanuaris moodustati 200, jalaväerügement, kuhu kuulus umbes 2500 Eesti vabatahtlikku. Eestlaste valikud teise maailmasõja ajal olid üsna piiratud. Punaarmee ja Saksa armee olid kohustuslikud, kui kuulutati välja sundmobilisatsioon. Eestlaste valik oli väike- põgeneda Läände või minna Soome armeesse. Paljud valisid lihtsama variandi ja põgenesid Läände. Need kes otsustasid Soome minna läks elu paremini. Seal said nad vajalikud väljaõpped ega pidanud kahe suurriigi vahel valima, sest mõlemad olid meie jaoks kahjulikud. Need soomepoisid kes Eestisse tagasi tulid, et oma kodumaa
Soome armee oli ea neile, kes ei tahtnud olla ei Saksamaa ega Venemaa poolel. Soome armeesse läksid eestlased vabatahtlikult, et aidata naabrit Talvesõjas. 1941.aastal moodustati Erna luuregrupp, mis tegutses Suvesõja ajal koos metsavendadega Eestimaa pinnal. 1943. aastal algas ulatuslik põgenemine Soome, põhjuseks Saksa okupatsioonist pääsemine. ! 944. aasta jaanuaris moodustati 200, jalaväerügement, kuhu kuulus umbes 2500 Eesti vabatahtlikku. Eestlaste valikud teise maailmasõja ajal olid üsna piiratud. Punaarmee ja Saksa armee olid kohustuslikud, kui kuulutati välja sundmobilisatsioon. Eestlaste valik oli väike- põgeneda Läände või minna Soome armeesse. Paljud valisid lihtsama variandi ja põgenesid Läände. Need kes otsustasid Soome minna läks elu paremini. Seal said nad vajalikud väljaõpped ega pidanud kahe suurriigi vahel valima, sest mõlemad olid meie jaoks kahjulikud. Need soomepoisid kes Eestisse tagasi
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas? Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa , Vene ja Soome relvajõudude koosseisus , väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus aga pea kõigi sõdivate riikide armeedes . Peamiselt oli eestlasi Punaarmees . Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna . Ehkki mobiliseerimine oli ebaseaduslik kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust . Peamiselt tänu Vene okupatsioonile . 20. juulil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus, väikseimaid gruppe või üksikuid mehi leidus aga pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmeesse sattusid enamasti need, kes olid sunniviisiliselt mobiliseeritud Vene armeesse. Kuigi oli keelatud võtta armeesse inimesi okupeeritud riikidest, kasutati seda võimalust ära. Oli vähe neid, kes vabatahtlikult astuks Vene armeesse. Paar erandit oli. Üheks neist olid
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teise maailmasõja ajal sõdisid eestlased peamiselt kolme riigi relvajõududes: Soome, Saksa ja Punaarmee ridades. Punaarmeesse sattusid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, sest vabatahtlikult keegi kommunistliku ideoloogia eest nõus sõdima polnud. 1941.-l aastal loodud hävituspataljonide eesmärgiks oli võitlus metsavendade vastu. Need koosnesid üldjuhul okupatsiooni võimudega koostööd teinud inimestest, üksust täiendati tihti sunniviisiliselt
Millised olid Eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teise maailmasõja ajal sõdisid eestlased kolmes armees. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Punaarmeesse sattusid enamasti need, kes olid sunniviisiliselt mobiliseeritud Vene armeesse. Kuigi oli keelatud võtta armeesse inimesi okupeeritud riikidest, kasutati seda võimalust ära. Oli vähe neid, kes vabatahtlikult astuks Vene armeesse. Paar erandit oli. Üheks neist olid hävituspataljonid, kes võitlesid metsavendade vastu. Nad said tuntuks sellega, kui
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teise maailmasõja ajal oli kolm armeed, kus eestlased said sõdida. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Kuid oli ka inimesi kes võitlesid ainult oma isamaa eest ja liitusid metsavendadega. Punaarmees võitlesid eestlased enamasti sunniviisiliselt mobiliseerituna. Kuigi rahvusvaheline õigus keelas seda. On ka mõistetav, miks eestlasi sundmobiliseeriti: pärast mõistmist, mida punavõimude poliitika endast kujutas, leidus vähe neid, kes olid valmis
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Eestlased sõdisid Teise maailmasõja ajal peamiselt Venemaa, Saksamaa ja Soome relvajõududes. Venelaste Punaarmees sõdisid Eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna kuna vähe oli neid kes tahtsid kommunistliku ideoloogia eest sõdida. Rahvusvaheline õigus ei lubanud küll okupeeritud riikide kodanikke okupatsiooniarmeesse võtta, kuid Vene väejuhatus tegi seda sellest hoolimata. 20. juulil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja üldmobilisatsiooni ning umbes 32 000 Eesti meest viidi Venemaale tööpataljonidesse. Kaks aastat hiljem moodustati 8. eesti laskurkorpus, kuhu kuulus umbes 27 000 meest, kellest ligi 90% olid eestlased. Saksa armees sõdivad eestlased olid seal eelkõige soovist maksta kätte Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest, kuid kindlasti oli ka teisi põhjuseid. Algul kasutas Saksa väejuhatus vabatahtlikke kuid järk järgult mindi üle sundmobilisatsioonile. Kui Punaarmee lähe
Kõik kommentaarid