Metsamajandus,kalandus (0)

1 Hindamata

METSAMAJANDUS -on majandusharu,mis tegeleb metsa kasvatamise,kaitse, valve ja majandamisega.
METSAVARUD -on looduslikud metsad ,kust saadakse puitu ning muid vajalikke hüvesid.
METSAKASVATUS -on taimekasvatusharu,mis tegeleb metsa uuendamisega looduslikul või kunstlikul teel,et saada sellest hooldusraiete ja muude võtete abil võimalikult kvaliteetne raieküps mets.
METSATÖÖSTUS-on tööstusharu,mis tegeleb puidu varumise-,esmase töötlemisega ja selleks vajaliku teenuste osutamisega .
ÖKOSÜSTEEM-on looduse isereguleeriv tervislik süsteem,mis koosneb organismidest ja eluta keskkonnast,mida organismid mõjutavad.
METSAMAJANDUS:kasvatab, valvab ,teg.majandamisega. METSATÖÖSTUS:tselluloosi ja paberitööstus ,metsa keemiatöötlus,puidutöötlus.
METSAVARUD ISELOOMUSTAVAD METSAVARUD:metsa pindala(Ha), metsandus (%),puiduvaru ja metsavaru (M)
METS_taime kooslus kus on peamiselt taimed puud.
OKASMETSAD-asuvad parasvöötmes,kokku 34%. Euraasias ,P-Am.mandril( Kanada ,USA),Venemaal 80% kaetud okasmetsaga.(tselluloos,mööbel,ehitusmaterjal,paberit)
LEHTMETS - paras ,kui lähistroopilistel aladel,lähis ekvatoriaalses troop,ekvatoriaalses.Kokku65% L-Am(Brasiilias),USA-s,Kanadas 33%,Venemaal 20%,Ladina-Am 98%.(puit,mööbel, muusikariistad )
VÄÄRISPUU(mööbel,muusikariistad)
EESTIS segametsad (pöök,tamm)kesk-,ja lääne-Euroopas.( vaher )P-USA-s
LAIALEHELISED METSAD põhiliselt asuvad L- Am51 %,Aafrika 15%,kagu ja lõuna-Aasias 15%.(põök,tamm,vaher,kollane-,must-,punanepuu)
LÄHISTROOPILISED metsad; niisked ja kuivad.Kõige rohkem niisket-pähkli ja mahagoni puu(USA),eukalüptid(Austraalias),arukaaria(Brasiilased),kampri,looberipuu(Hiinas)
KUIVAD;Vahemere ääres( tammed -laeva ehit .),nahkjate lehtedega puud(pähklipuu,korktamm),okkalised põõsastikud(parbariss,bitstaatsia).
LIGI POOL maakera metsadest paikneb 4 riigis:1)Venemaa,2)Brasiilia(vääris)3)Kanada(okas,leht),4)USA(rohkem lehtmetsad )
METSADE TÄHTSUS:
1)metsad moodustavad umbes 80% maismaast ja sellega reguleerivad atmosfääri koostise ja puhastavad ohku.
2)mets peab kinni sademeid,pidurdab äravoolu,vähendab erosiooniohtu ja takistab tuulekannet.
3)puude juured kobestavad mulda ja muudavad mulla struktuuri.
4)metsakõdu lagunemisel moodustub huumus ,mis sisaldab toitaineid.
5)mets on asendameta loodusvara ,sest ta annab kütte ja ehitusmaterjali ning toitu ning toorainet tööstusharudele.
6)muudab kliimat
IMPOTEERIJAD(ostab);USA,Kanada,Rootsi,Soome
EKSPORTEERIJAD(müüvad);L-riigid, Filipiinid , Indoneesia ,Kongo.
KALANDUS -on maj.haru,mis tegeleb kalade ja muu vee organismide püügi,töötlemise ja kasvatamisega
TERRITORIAALVEED-on määratud laiusega(12 miili e.20 km)merevöönd,mis kuulub rannikuriigile.
MAJANDUSVÖÖND-on väljaspoolt territoriaal merd asuv ja viimasega külgnev mere ala,kus riik võib arendada majandus tegevust(200 miili e.370 km.)
AKVAKULTUUR -kalade jt.mereandide kasvatus nii meres kui ka mageveekogudes.(vetikad,teod, kalad )
KÕIGE suuremad kalavarud on Vaikses ook.54%Suur.riigid kes püüavad kalu:Hiina,Jaapan, Peruu , Tsiili .ATLANDI ook 27%:Kanada ja USA.Põhja osas;Norra ja Island .Ida osas; Hispaania , Portugal ja Marokko .
Kõige suurem püügimahton:Hiinas ja Peruus,2)marokko,Jaapan,Usa,Tsiili,Indoneesia,Venemaa,Tai,Norra,Island.Eestis 76kg
EL KALANDUSPOLIITIKA EESMÄRGID:
1)kalavarude kasut. ja kaitse
2)kalakasvatuse arendamine
3)kalatööstuse konkurentsivõime tugevdamine
4)kalade töötlemise parandamine
5)kalasadamate parandamine
6)turgude varustatuse parandamine
7)kalandusest sõltuvate piirkondade toetamine
8)kalalaevastiku moderniseerimine mitte aga suurendamine
KALANDUSE VORMID:
1)primitiivne või korilaste kalapüügi maht on väga väike,müügiks ei lähe midagi.Kasut.hobiks
2)rannapüük-kalurid elavad ranniku äärsetes külades ja töötl.selle kala ise(soolavad,kuivatavad,suitsutavad).Ida- ja Kagu -Aasias,Norras.E:Peipsi ääres ja saartel.Kasut.siseturul.
3)Konsentreeritud kalapüük-kasut. külmutusseadmetega laevu,millega minnakse merele mitmeks nädalaks või nädalaks.Kala püütakse kogu maj.vööndi ulatuses ja väljaspool seda.Vajab korraliku rannabaasi ja kala töötlemise ettevõtteid.Väga oluline infrastruktuur(sadamas peab olema elumajad, pangad ,lasteaiad,..)Kaup läheb maailma turule.
4)Ookeani püük-tegeletakse avaook. või teiste riikide maj.vööndis.Kalapüügiga seotud terve laevastik(püügilaevad,trantspo.laevad,lennukid,helikopterid).Kaup maailmaturule.Võivad tegelda ainult maj.rikkad riigid:Jaapan,Venemaa,USA.Merel(6-8 kuud)
MAHEPÕLLUMAJANDUS-on taime ja loomakasvatus,mille puhul ei kasutata keemiliselt töödeldud,konsentreeritud või muul mittelooduslikul viisil käidetud aineid ega lisata toidusaaduste mittelooduslikke orgaanilisi ühendeid.
HAPPESADEMED-on happelise reaktsiooniga sademed,mis tekivad gaasiliste väävel- ja lämmastidioksiidide lahustumisel veepiiskades.

.RTF Laadi alla originaalfail 2 lk · .rtf · 43 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

43 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

gerli26 Õppematerjali autor

10.klass

metsamajandus metsakasvatus metsatööstus ökosüsteem okasmetsad kalandus

Sarnased õppematerjalid

ppt

Metsamajandus

tootja, atmosfääri koostise reguleerija ja õhu puhastaja · Peab kinni sademeid, pidurdab veeäravoolu, vähendab erosiooniohtu, takistab tuulekannet, puujuured kobestavad mulda, metsakõdu lagunemisel oluline osa muldade tekkel · Asendamatu loodusvara Metsa majandamine · Hõlmab metsa uuendamist, kasvatamist, kasutamist ja kaitset · Aastane raie ei tohi olla suurem metsa aastasest juurdekasvust · Tootmistsükkel pikk (80-100a) · Kaasaegne metsamajandus on olemas Lääne-, ja Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas, Jaapanis · 20saj viimasel kümnendil vähenes arengumaades Metsatööstus · Tegeleb puidu varumise, töötlemise, puidutoodete valmistamisega, paberi ja tselluloosi tootmisega · 55% raiutavast puidust kasutatakse kütteks, 1/5 paberi tootmiseks · Suurim puidutarbija USA (25%) · Enim palke toodavad USA ja Kanada (50%). Venemaa ekspordib 1/3 oma toodangust · Euroopa paberitööstus Soome ja

Geograafia

rtf

Geograafia mõisted

1.Metsamajandus-metsa uuendamine ,kasvatamine ja kasutamine ning metsakaitse. 2.Metsavarud-looduslikud metsad,kus saadakse puist jm.vajalikke hüvesid. 3.metsakasvatus-taimekasvatuse haru,mis tegeleb metsa uuendamisega looduslikul v kuntslikul teel. 4.metsatööstus-majandusharu,mis tegeleb puidu varumise,töötlemise ja selleks vajalike teenuste osutamisega. 5.Ökosüsteem-looduse isereguleeriv terviklik süsteem,mis koosneb organismidest ja eluta keskkonnast,mida organismid mõjutavad. 6.Lehtpuud- 7.Okaspuud- 8.Väärispuit-hästi töödeldav,omapärase värvuse ja mustriga tarbepuit. 9.Kalandus e. kalamajandus-majandusharu,mis tegeleb kalapüügi,kalade töötlemise,püügivahendite valmistamise ja hooldamise,kalavarude kaitse ja mitmete kaluritele vajalike äriteenuste osutamisega. 10.Akvakultuur-kalde jt. mereandide kasvatus nii meres kui ka mageveekogudes. 11.Majandusvöönd-väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala,kus riik võib arendada majandustegevust.

Geograafia

odt

Geograafia KT kordamine – ESMASEKTOR

Geograafia KT kordamine 4. ESMASEKTOR Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähe arenenud ühiskondades on selles hõivatud suurem osa tööjõust. 4.1 Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed *Põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast, jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. *Põllumajanduse võib kaheks jagada: naturaalmajandus (omatarbeline) ja turumajanduslik (kaubaline) PÕLLUMAJANDUS MÕJUTAVAD:

Geograafia

doc

Maailma kalandus

1) Metsavarude iseloomustavad näitajad: 1. Metsa pindala %. 2. Puiduvaru m3 s(tihumeetrites) 1 ha-l puude tüvede maht.3. puidu aastane juurdekasv 1 ha-l m3. 2) Puude 5 gruppi liikide järgi: 1. Väärispuud eebenipuu, mahagonipuu, karjala kask. 2. Kõvad lehtpuud tamm, pöök, vaher. 3. Okaspuud tarbepuit; kuusk, mänd. 4. Väheväärtuslikud puud lepp haab, paju. 5. Eri kasutusega puud kummipuu, korgitamm. 3) Metsamajandus metsa istutamine, hooldamine, sanitaar-, harvendusraie. metsatööstus metsa langetamine ja puidu töötlemine. 4) Ekvatoriaalne vihmamets: puidu juurdekasv 50 m3 1 ha-l. liigiline koosseis kasvavad väheväärtuslikud puud, maapinnal on rikas taimestik, tüüpilised loomad elavad puudel, massiivsed loomad paksu nahaga, kõrged puud, igihaljad taimed, hõre rohurinne. hinnang mõjutab maa kliimat oluliselt.

Geograafia

doc

10.klassi Geograafia

Esmasektor Kutsutakse ka hankivaks sektoriks. Siia kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Mõne klassifikatsiooni puhul ka maavarade kaevandamine. Kui laiemalt vaadata siis tuleks siia liita ka toorainet töötlevad harud, nagu toiduaine-, kerge ja metsatööstus. Esmasektori harud töötlevad loodusvarasid inimesele vajalikeks toodeteks. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähem arenenud ühiskondades on suurem osa inimestest hõivatud just selles sektoris. Põllumajandus

Geograafia

docx

Metsavarud ja metsatüübid

Metsavarud ja metsatüübid 1. Mis on mets? 1) Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust). 2) Mets on puittaimedega kooslus, mille pindala on suurem kui 0,5 ha, puude kõrgus ületab 5 m ja võrade pindala üle 10% kogu alast. (FAO definitsioon) 2. Milles seisneb metsade tähtsus? 1) Metsakooslused on elu-ja kasvukohaks paljudele taime-ja loomaliikidele 2) Oluline roll globaalses aineringes. Metsad puhastavad õhku tolmust ja mürgistest gaasidest. Metsad seovad õhust süsihappegaasi ja toodavad juurde hapnikku. (süsinikuringe). Puud niisutavad ja jahutavad õhku. 3) Neid kasvatatakse pinnase kaitseks tuulte ning vihma- ja lumesulamisvete eest. Metsaribad jõgede ja järvede kallastel kaitsevad veekogu reostuse eest, suurte sõiduteede kõrval aga lumetuiskude ja müra eest. Metsad vaigistavad tuule ja varjavad maapinda päike

Metsandus, Kalandus, Põllumajandus

docx

Põllumajandus

II KURSUS I teema KORDAMINE PÕLLUMAJANDUS. 1. Põllumajanduse tähtsus. Toiduprobleemid maailmas. põllumajanduses on hõivatud ligi 42% maailma tööealisest elanikkonnast, kuid põllumajandus annab vähem kui 5% maailma SKP-st; 31% maakera maismaast on kasutatav põllumajanduses, põllumaad on siiski vaid 10%; Põhja riikides elab veerand maailma rahvastikust, kuid nad tarbivad poole maailmas toodetud toidust; Maailmas on ligi miljonit nälgivat või alatoidetud inimest, ületoitunud inimesi on pool miljonit. 2. Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid. Selgita ka Eesti näitel. Looduslikud tegurid Kliima: temperatuur, sademed, kasvuperioodi pikkus. Reljeef: nõlva kalle ja avatus. Mullad 3. Vegetatsiooniperiood. Parimad mullad. Parimad mustmullad rohtlates ja pruunmullad leht- ja segametsavööndis Inimtegevuse tagajärg- erosioon, sooldumine (Liigne kastmin

Põllumajandus

docx

Ggeograafia konspekt

Kalandus koosneb: Kalade ja muude veeorganismide püügist. Kalade ja muude veeorganismide kasvatusest. Inimesele meresaadused: söök, loomasööt, väetis, kosmeetika, suveniirid. 4 kalandusvormi: Hajali rannapüük – kalurid elavad rannikut palistavates kalurikülades ja püüavad kala väikeste paatidega. Kala töötlevad ise või annavad väikestele kalatehastele. Ei kalasta rannikust kaugel. Ida, Kaug – Aasia aga ka Norra. Kontsentreeritud rannapüük – kalandus koondub paljudest pisikestest hajali kaluriküladest vähestesse linnadesse, mis asuvad soodsates sadamakohtades ja on hästi ühendatud sisemaa turuga. Moodustab ühtse kompleksi – püük + töötlemine + müük. Lõuna – Ameerika lääneranniku riikides. Ookeanipüük – kala püütakse rannikuist kaugel. Püügile tuleb saata terve laevastik, kuhu peale otseste püügilaevade kuuluvad saaki töötlevad baaslaevad,

Geograafia

Rohkem sarnaseid