Rootsi energeetika (0)

1 Hindamata

Rootsi energeetika
Riigi asend
Rootsi moodustab pika rannikujoone
Lääne-mere lääneosaga.
Maismaaga on piirid Norra ja Soomega
ning on sil a-tunneliga ühendatud ka
Taaniga. Pindala on 450 295 km2,
rahvaarv 9,716,962.
Energiavarad
Rootsi on Põhjamaade üks rikkamaid maid loodusressursside poolest.
Rootsis on suured metsavarud . Domineerivad okasmetsad , lõunaosas
ka segametsad . Toodetakse paberit, tsel uloosi ja mööblit. Riik on ka
üks suuremaid paberi-, tsel uloosi- ja puidutoodete eksportijaid
maailmas.
Energiavarad
Rootsis leidub ka rauamaaki.
Rootsi on ainus suur rauamaagi eksportija Euroopa
Liidus. Rohkesti leidub ka vaske, pli d, tsinki , hõbedat ja
uraani, mil e varud on ühed suurimad Euroopas.
Uraani kaevandamist siiski ei toimu.
Tuumaenergia
Tuumaenergia kasutamine on pikka aega olnud
vastuoluline . Pärast referendumit 1980. aastal otsustas
parlament , et kõik tuumajaamad kaoks täielikult aastaks
2010. Pärast aastaid kestnud poli tilisi arutelusid kuulutati
otsus 1997. aastal kehtetuks. Uus energia kokkulepe
saavutati 2009. aastal ja see tähendab, et olemasolevad
tuumaelektrijaamad võivad asenduda uutega.
Hetkel tegutseb Rootsis on 4 tuumaenergiajaama, mil es
on kokku 10 tuumareaktorit.
Taastuvenergia
Taastuvenergia kasutamine on suhteliselt kõrge, samas kui
fossiilkütuste kasutamine on rahvusvahelises perspektiivis
madal. Rootsi on vähendanud sõltuvust
naftast alates 1970. aastast ja selle
osakaal kogu energiatarbimisest on
langenud kahelt kolmandikult ühele
kolmandikule.Rootsi tahab aastaks
2030 olla fossiilkütuste peal sõitvate
autode vaba.
Energia tootmine Rootsis
Hüdroenergia on elektri tootmisel esimesel kohal.
Hüdro- ja tuumaenergia
moodustavad ligi 90%
kogu vajaminevast elektrist.
Samas on ka tuuleenergia
levinud kiires tempos .
See moodustab umbes 4%
energia kogutoodangust.
Eksport ja import
Aastal 2014 eksportis Rootsi 16 TWh ning importis 219
TWh energiat.
Import on võrreldes aastaga 2004 langenud 3.1%.
Kasutatud materjalid
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/06/EU-Sweden.svg
http://en.wikipedia.org/wiki/Sweden#Geography
http://www.stockholmresilience.org/21/research/research-news/1-8-2013-seeing-the-forest-for -
more-trees.html
http://www.evwind.es/2013/02/04/ge-to-provide-stena-renewable-ab-with-10-1-6-megawatt-wind -
turbines -for- project -fredriksdal-in- sweden /28643
http://en.wikipedia.org/wiki/Nuclear_power_in_Sweden
http://en.wikipedia.org/wiki/Electricity_sector_in_Sweden
Tänan kuulamast!

Document Outline

Slide 1
Riigi asend
Energiavarad
Energiavarad
Tuumaenergia
Taastuvenergia
Energia tootmine Rootsis
Eksport ja import
Kasutatud materjalid
Slide 10

.PPTX Laadi alla originaalfail 10 lk · .pptx · 6 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

rodverner Õppematerjali autor

Põhjalik 10 slaidiga esitlus Rootsi energeetika kohta. Räägitud loodusvaradest, taastuvatest energiaallikatest, ekspordist ja impordist.

sweden tuumaenergia import eksportija tuuleenergia taastuvenergia vabaenergia hüdroenergia renewable electricity sector power

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

odt

Rootsi loodusvarad ja energiamajandus

Loodusvarad ja energiamajandus Rootsi on Põhjamaade üks rikkamaid maid loodusressursside poolest. Seda eriti just puidu, rauamaagi ja hüdroenergia kujul. Rootsi on ainus suur rauamaagi eksportija Euroopa Liidus, moodustades mõne protsendi kogu maailma toodangust. Rohkesti leidub ka vaske, pliid, tsinki, hõbedat ja uraani, mille varud on ühed suurimad Euroopas. Uraani kaevandamist siiski ei toimu. Mäetööstus on mänginud Rootsi ajaloos sajandeid olulist rolli. Nendest võib välja tuua hiilgeaegadel tegutsenud Sama hõbedakaevanduse ja Faluni vasekaevanduse. Rauamaagi kaevandamine on siiani oluline. Tänane Rootsi mäetööstus on peamiselt koondunud Põhja-Rootsi. Rootsil on ka suured metsavarud. Mitte küll nii suured kui Soomel, kuid siiski on need arvestatavad. Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Ajalooliselt lõunaosas kasvanud lehtmetsad asendusid inimtegevuse

Geograafia

113

doc

Energia ja keskkond konspekt

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.

Energia ja keskkond

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

21. Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu, olulisemad kuupäevad ja isikud Looduskaitse dateeritud ajalugu algab valitsejate kehtestatud jahi- ja kalapüügipiirangutega või ehituspuu (eriti mastimänd) raiekeeluga linnade ja kindlustiste lähedalt.  1297- Taani kuningas Erik Menved keelas metsaraie kolmel saarel Tallinna lähedal. Seda võib pidada esimeseks dateeritud loodust kaitsvaks aktiks Eesti alal.  1664- Rootsi metsaseadus laienes ka Eesti alale, see ohjeldas säästvale metsaraiele ja andis korraldusi mõnede puuliikide säilitamiseks (mets-õunapuud, pihlakad, toomingad, tammed jt.)  18. sajandil rajati ohtrasti mõisaparke, mis olid eeskujuks ka taluhaljastuse rajamisel  Klassikaline looduskaitse sündis alles 19. sajandil, mil akadeemiliste ringkondade eestvõttel teadvustati Euroopas leiduvate erakordsete loodusobjektide ja

Keskkonnakaitse ja säästev areng

1072

pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused