Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Metsaökoloogia ja majandamine II Test". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
metsad, puistu, kasvukohatüüp, taimestik, muld, alustaimestik, raba, alusmets, mullad, männikud, glei, liigirikas, madalsoo, sambla, leetunud, leede, turvas, alusmetsa, soometsad, tüsedus, puistud, kaasikud, mikroreljeef, tootlikkus, rabad, diameetri, veereziim, siirdesoo, diameeter, puuliigi, arumetsad, kanarbik, pohl, gleistunud, jänesekapsaMetsatüüpide rühmitamine Metsade kasvukohatingimusi on mitmesuguseid, sellepärast on ka metsatüüpe palju. Alati ei ole võimalik ega ka vajalik iseloomustada metsi kasvukohatüübi täpsusega. Seepärast on vajalikud ka üldisemad, suuremahulisemad klassifikatsiooniüksused. Arvestades ainult üht metsa olulisemalt mõjutavat faktorit - veereziimi ja sellega seotud soostumisprotsessi, jagatakse metsad 2 klassi: 1) arumetsad Mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 cm tüseduseni (kuivendatud muldadel kuni 25 cm) 2) soometsad metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm. Põhjavesi ulatub suuremal osal ajast maapinna lähedusse ja paljudes kohtades esineb üleujutusi. Puistute tootlikkus on mulla liigniiskuse ja vähese toitainetesisalduse tõttu madal. Enamasti IV-V boniteet. Kui põhjavesi on hea liikuvusega võib esineda ka I-III bon.
Metsakasvukoha tüüp = muld+ veereziim + alustaimestik + reljeef Metsatüübid: kliimakstüübid ja tekistüübid = muld + veereziim + alustaimestik + reljeef +puistu Metsatüüpide rühmitamine - 2 klassi: 1) arumetsad (turbahorisont puudub) 2) soometsad (turbahorisont üle 30cm kuivendamata aladel). Klassid jagatakse tüübirühmadeks. ARUMETSAD : 1.1 Loometsad (maapinna lähedased, madala tootlikkusega, männid, harvem kuused, kaasikud. Puistud on madalakasvulised, hõredad.) Leesikaloo loometsade kõige kehvemate tingimustega kasvukohatüüp, männikud,
mitmekesisus on tingitud erinevatest metsa kasvukohatingimustest. Kasvukohatingimused mõjutavad suurel määral metsa koosseisu, alustaimestiku iseloomu, puude juurdekasvu ja saadava puidu kvaliteedi. Metsade suure mitmekesisuse tõttu saab nende majandamine olla edukas vaid konkreetseid ökoloogilisi tingimusi tundes ja arvestades. Metsade majandamiseks on vaja neid klassifitseerida (jagada sarnaste kasvukohatingimuste alusel), selleks jagatakse metsad kasvukohatüüpideks (kkt). Metsade majandamine toimub Eestis suures osas kasvukohatüüpide põhiselt (erinevates kkt-ides kasvatatakse erinevaid puuliike, kasutatakse erinevaid uuendusmeetodeid jne). Et võimalikult lühidalt ja informatiivselt iseloomustada valitsevaid kasvukohatingimusi, ongi kasutusele võetud kasvukohatüüpide mõiste. Eesti metsanduses (nii praktikas, kui ka metsateaduses kasutatakse E. Lõhmuse poolt 1984.a. avaldatud kasvukohatüüpide klassifikatsiooni (nn. Lõhmuse
Metsa kasvukohatüübid Kasvukohatingimused mõjutavad suurel määral kõiki metsa omadusi (koosseis, alustaimestik, juurdekasv, puidu kvaliteet jne). Mõjutavad oluliselt ka metsade majandamist. Metsad jagatakse kasvukohatüüpideks. Metsanduses kasutatakse E. Lõhmuse poolt 1984. a. avaldatud kasvukohatüüpide klassifikatsiooni. Metsa kasvukohatüüpi defineeritakse kui ühesuguse metsakasvatusliku efektiga (s.o. ühesuguste looduslike, taimestikku mõjutavate tegurite kompleksiga) metsamaade kogumit. Kasvukohatüüp määratakse tunnuste kompleksi alusel! Peamised tunnused, millest juhindutakse on:
1. Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest.
kuivendamine. 2008 a oli Eesti metsade kogupindala 2,2 milj. Ha (SMI statistilise mmetsakorralduse andmetel). Levinuim puuliik eestis on mänd 35% siis kask 30% ja kolmas kuusk 17%. Eesti puistute tagavara on 45 milj m3. Eestis on keskmiselt elaniki kohta 1,3 ha metsa ja 185 m3 puitu. Eesti metsade keskmine puidu juurdekasv on 5,7 m3/ha/a, keskmine vanus 56 a ja keskmine metsade bonittet 2. 2. Metsa ja puistu mõiste. Metsakategooriad. Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Peab vastama ka järgmistele nõuetele: on metsamaana maakatastrisse sisse kantud; on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 ha, mllel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 m ja puuvõrade liitus on vähemalt 30%. Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase
mõjutab metsa kõiki omadusi ja samal ajal mõjutab mets alati ka ümbritsevat keskkonda. Kõige levinum puuliik Eestis on mänd 31,3% II kohal on kask 31,2% III kohal kuusk - 17,8% IV kohal hall lepp V kohal 9,2% haab 5,7% Euroopa metsasus 30% Maailma metsasus 26% Hoiumetsad Loodusobjektide hoidmiseks määratud mets kuulub hoiumetsade kategooriasse. Siia kuuluvad reservaadid ja erilist kaitset ning pikaajalist säilitamist vajavad metsad. Neid majandatakse looduskaitse ja teadustöö huvides. Hoiumetsade majandamise kitsendused tulenevad kaitstavate loodusobjektide seadusest ja kaitseala eeskirjadest. Tulundusmetsade hulka kuuluvatel puistutel puudub majanduslikku tegevust piirav reziim, nõutav on metsanduslike üldsätete jälgimine. Tulundusmetsade osakaal on meil 74,2 %. Tulundusmetsade juhtfunktsiooniks on enamikel juhtudel puidu tootmine. Metsakasutus on siin vähem piiratud kui hoiu- ja kaitsemetsades
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus
1. Loopealsed 2. Nõmmemetsad 3. Palumetsad 4. Laanemetsad 5. Salumetsad 6. Soovikumetsad 7. Rabastuvad metsad 8. Rohusoometsad 9. Samblasoometsad 10. Kõdusoometsad ALVAR FORESTS LOOPEALSED METSAD This groupof types includes forests of low productivity and with a peculiar xeromesophilous ground vegetation, which grow on a layer of limestone, gravel, grit or shingle. See metsa kasvukohatüüp sisaldab madala tootlikkuse ja iseloomulikult suure või keskmise kuivusnõudlikkusega alustaimestikku, mis kasvab pae-, kruusa- , peenkruusa või klibukihil. This layer is close to surface, with thickness of soil up to 30 centimetres. See rinne on maapinnale lähemal, mullatüsedus on kuni 30 sentimeetrit. Alvar forests grow mainly in western Estonia (also on the islands) and to a lesser extent in Northern Estonia. Loopealsed metsad kasvavad peamiselt Lääne-Eestis
EESTI METSAD Metsade majandamiseks on vaja neid klassifitseerida (jagada sarnaste kasvukohatingimuste järgi). Metsad jagatakse kasvukohatüüpideks. Metsa kasvukohatüüp – ühesuguse metsakasvandusliku efektiga (s.o ühesuguste looduslike, taimestikku mõjuvate tegurite kompleksiga) metsamaade kogum. Kasvukohatüübid määratakse tunnuste kompleksi alusel: muld, veerežiim ja alustaimestik. Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Metsa kasvukohatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik Metsatüüp = muld+ veerežiim + alustaimestik + puistu. Arumetsa kasvukohatüüpe tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigi nimetusega (Nt mustika kasvukohatüüp) Soometsa kasvukohatüüpide juures kasutatakse üldtuntud sootüüpide nimetusi (NT raba kasvukohatüüp). Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest (NT mustikakuusik, rabamännik). Paljudel juhtudel vaja kasutada väiksemaid üksusi – alltüüpe.
Pinnavormistikus domineerivad Kõrgsood ehk rabatasandikud, kivised saviliiva- ja liivsavitasandikud ning rähksed ja kivised saviliiva- ja liivsavi tasandikud.. Pinnakate on valdavalt moreen, kuid leidub ka vähesel määral turvast. Tartu jääb Ugandi lavamaa maastiku piirkonda. Keskmine kõrgus jääb 40 ja 60 meetri vahele, erandiks on emajõeäärne piirkond, mis on üldjuhul madalam. Selle piirkonda enamlevinud muldade lähtekivim on punakaspruun rähkne moreen. (Arold, I. 2005). Leitud mullad Esimene kaeve Esimese kaeve tegime Tartu maakonnas, Ülenurme vallas, Eerikal, Viljandi maantee ääres. Joonis 1. Esimese kave asukoht (märgitus ristiga). Kõlvikuks oli põld. Reljeef oli lainjas tasandik.I rindes olid kuused ja männid, teises rindes kased. Taimkate: põldhein, võilill, punane ja roosa ristik, harilik haruhein, timut ja aasnurmikas. Veereziim oli parasniiske. Esines kivisuse I aste. Tegemist oli katsealaga. Leitud mullaprofiil oli A-Bm-C
Inimese jaoks on turvas oluline maavara. Turvas moodustub peamiselt turbasamblast, aga samuti kõigi teiste rabataimede jäänustest. 2. Soode kasutamise võimalused turba varumine metsa kasvatamine põllumjanduslik kasutamine marjakasvatus jahindus ja korilus puhkus ja turism teaduslik uurimistöö 3. Madal- ja siirdesoode kasvukohatüübid; nende lühiiseloomustus Madalsoo - kasvukohatüüp paikneb nõgudes, jõelammidel ja tasastel madalatel maadel. Taimestik toitub põhjaveest. Turbalasundi paksus on 1-2 m, vahel ka rohkem. Muld on keskmise viljakusega. Põhiline puuliik on sookask. Harvem leidub mändi. Alustaimestik on liigivaesem kui lodus, iseloomulik on tarnade esinemine. Metsa uuenemine looduslikult toimub põhiliselt sookasega. Siirdesoo - tekkinud tarnamadalsoo edasise soostumise tagajärjel, asub tasastel madalikel. Mikroreljeef on mätlik. Tegemist on segatoitumisega.
Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärk on kasutada praktikas erialatundides omandatud teadmisi. Nendeks erialatundideks on metsatüpoloogia, mullateadus, alustaimestik ja metsapuuliigid. Töö seisneb kahe erineva puistu kirjeldamises ja kasvukohatüübi määramises. Üks kirjeldus koostati arumetsa ja teine soometsa kohta. Arumetsa proovitükk asub Harjumaal, Vasalemma vallas, x kinnistul. Katastritunnus 86801:001:xxxx ja kaeve koordinaadid N: x E: x on võetud Maaameti geoportaalist. Kättesaadav http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis. Proovitükk asub peaaegu tasasel alal. Maaüksus, millel proovitükk asub, jääb Tallinn- Riisipere raudtee ja Vasalemma paekivimaardla vahele.
Seepärast on andmed Eesti taimestikust kuni kvaternaari ajastuni puudulikud. Lihvini jäävaheaeg: Eestis oli küllaltki palju okaspuid (nt. kuusk), laialehiseid puid ja leppa. Mikuulini jäävaheaeg: Soome lahe kohal mageda veega järv, kus oli palju ränivetikaid. Tõendeid puju ja maltsa liikide olemasolu kohta, samuti vaevakase. Laialt olid levinud männi-, kase- ja kuusemetsad, samuti laialehised metsad (tamm, jalakas, sarapuu, valge pöök). Enne Valdai jäätumist kadusid metsad, suurenes vaevakase, lõikheinaliste ja kõrreliste osatähtsus. Sellest ajast pärineb ka koldjas selaginell. Hilisjääaeg ehk mandrijää paigutine sulamine algas umbes 13500 aastat tagasi, sellele järgnes umbes 2000 aastane arktiline kliimaperiood. Hilisjääaeg lõppes umbes 10000 aastat tagasi. Arktilisel kliimaperioodil, toimub setete ümberpaigutamine, selle pärast on raske neid klassifitseerida, me ei tea kust need pärit on. Esindatud olid tundrataimed (vaevakask,
2 Arumetsade klassi kuuluvad mineraalmuldadega metsamaad, kus turbahorisont puudub või selle tüsedus looduslikult ei ületa 30 cm (kuivendatult 25 cm). 1. LOOMETSADE TÜÜBIRÜHM Loometsad kasvavad õhukestel huumusrikastel karbonaatsetel muldadel, mis on kuju- nenud massiivsel pael või selle murenemisel tekkinud rähal. Ehkki reljeefi nõgudes võib ajuti niiskust olla taimede kasvuks piisavalt, on sellised mullad põua ajal kergesti läbikuivavad. Seetõttu saavad siin kasvada taimed, mis taluvad suvist kuivaperioodi kahjustusteta. Hõre puurinne varjutab alustaimestikku vähe ning seetõttu leiame loometsades kõrvuti kasvamas kuivalembeseid taimi - leesikas, kassikäpp, nõmm-liivatee ja lubjalembeseid niidutaimi - lubikas, angerpist, hobumadar, nurmenukk, aga ka laialehiste viljakate muldadega metsade taimi - sinilill, ussilakk, longus helmikas, sulg-aruluste.
Bode 1837.a. ilmunud töö. Kuigi peamine tähelepanu oli selles pööratud kütteturbale, toodi andmeid ka soode põllu- ja metsamajandusliku kasutamise kohta, kirjeldati turba liike, turba juurdekasvu, klassifitseeriti soid ja turbaid jne. Alates 1860.aastatest hakkab soode kohta ilmuma rohkem uurimistöid just Tartu Ülikooli professorite sulest (C. Schmidt, A. Petzholdt, E. Russow). Huvitav on märkida, et nendes saksakeelsetes kirjatöödes kasutati selliseid eestikeelseid nimetusi nagu raba ja laugas . Esimene eestikeelne kirjutis soode kohta ilmus 1861.a. Fr. R. Kreutzwaldi poolt välja antud ajakirjas "Sippelgas". Esimene eestikeelne soid käsitlev metsanduslik kirjeldus ilmus 1896.a. J. Sõggeli sulest. Esimesena Tsaari-Venemaal alustas 1885.a. sooteaduse õpetamist J. Klinge Tartu Ülikoolis. Tema andis ka sooteadusele rahvusvahelise nimetuse - telmatoloogia. Seega soode uurimise vajadus kasvas välja majanduslikust tegevusest ja kuivendustööde baasil
mullaviljakus, mis muudab taimestiku liigilist koostist; soos kasvavad järjesr vähenõudlikumad taimeliigid, mille jäänustest mood toitesoolade poolest järjest vaesem turvasmuld. Kestva turbatekke protsessi tagajärjel kujuneb madalsoo, mis tavaliselt on soo esimene arenguastmeks, ajapikku mesotroofse turvasmullaga siirdesooks, see omakorda soo viimaseks arenemisstaadiumiks toitekehva turvasmullaga rabaks. Viimase arengus võib eraldada kaht astet. Neist esimeses, oligotroofses faasis on raba pind kumer ja vesi pinnases liikuvam kui teises, dustroofses arengufaasis. Viimane saabub rabaturba pideva juurdekasvu tagajärjel, mis raba servaalal on tavaliselt suurem kui raba keskel. Dustroofses faasis on raba keskkosa lame, muutunud on veerezhiim ning veelgi halvenenud tingimused taimede kasvuks. Kas soo on tekkinud veekogu või mineraalmaa soostumise tagajärjel, seda näitab turbalasundi põhjas järvesetete esinemine v mitteesinemine. Üheaegselt järvemuda settimisega asustavad
Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.) 1. Mis on mets? Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumise tulemusena) tekib võrastiku all eriline mikrokliima: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. 3. Mis on eraldis? 4. Mis on puistu? Puistu on üherindeline e.lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Kui aga puistus esineb majanduslikult olulisi puid, mis moodustavad madalamaid võrastikutasapindu, siis on tegemist mitmerindelise puistuga e. liitpuistuga. II rindes kasvavad harilikult varjutaluvad puuliigid (Eestis on selleks reeglina kuusk). 5. Mis on puistuelement? Puistuelement on ühesuguse tekkeviisi ja vanusega sama puuliigi põlvkond, mis antud
Eesti kliima kujundajad 1,4x, pealttuule nõlvadel kuni 1,21,3x ja mõnikord ka tuulega paralleelsetel nõlvadel kuni Eesti kliima on üleminekuline mereliselt mandrilisele. Teda mõjutavad Atlandi ookean ja 0,70,8x ja suletud nõgudes isegi enam kui 0,6x (kui tuul tasasel alal 35 m/s). Euraasia manner. Eesti kliima juhtivaks kujundajaks on Atlandi ookeani põhjaosa Golfi Muld hoovuse ning Islandi miinimumiga. Ligi pooled päevad aastas on mõjutatud Islandi lähistel Päikesekiirguse ebaühtlane jaotumine, meteoroloogilise reziimi iseärasused maalähedases kujunenud tsüklonitest: valitseb pilves või sajune ning tuuline ilm. Kokku on keskmiselt õhukihis, reljeefi tingimused põhjustavad mullastiku omaduste varieerumist. Külmade ja aastas Eestis 132 tsükloni või nende lohu ja 65 antitsükloni või nende harja mõju all
..... 4 Lõimis..................................................................................................................... 4 Pindala, ha.............................................................................................................. 4 Sifrite ja lõimisevalemite seletused.....................................................................4 Kolm suurima osatähtsusega mulda.......................................................................5 Gleistunud leetjas muld KIg...........................................................................5 Põllul esinevate muldade omaduste, viljakuse, kontrastsuse ja põllu kuju iseloomustus.......................................................................................................... 6 Hinnang kasutussobivusele nii üksikute muldade kui ka põllu terviku kohta..........7 Põllul esinevate mullaerimite boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet..........8 Agromelioratiivsed võtted....................
EESTI TAIMKATE 1. Mõisted: taimestik, taimkate, katvus, ohtrus geobotaanika, taimekooslus, kasvukohatüüp, dominantliik, boniteet, rinne ja horisont, liituvus, suktsessioon, looduslik kooslus, pool-looduslik kooslus ja kultuurkooslus. Taimestik ehk floora (flora) ajalooliselt kujunenud taimeliikide kogum mingil alal või ajajärgul. Floorat uuriv teadus floristika. Nt. liikide loend. Taimkate ehk vegetatsioon (plant cover, vegetation) mingi ala taimekoosluste või muude taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.). Uurib
Ko 90/rls 9,86 29,2 KIg vls50- 25-30 II 0,815 0,32 80/r,ls Go vls30- th25-30 0,109 2,4 50/rls Kokku 33,8 100 Sifrite, lõimisevalemite ja muude tähisete seletused KI leetjas muld Ko leostunud muld Klg gleistunud leetjas muld Go Leostunud gleimuld V° veeris ls liivsavi r rähkne vls40-90/rls (KI,Ko lõimis) nõrgalt veeriseline kerge liivsavi tüsedusega 40-90 cm, sellele järgneb tugevasti rähkne kerge liivsavi vls50-80/r,ls (Klg lõimis) nõrgalt veeriseline kerge liivsavi tüsedusega 50-80 cm, sellele järgneb keskmiselt rähkne ja tugevalt rähkne kerge liivsavi. vls30-50/rls (Co lõimis) nõrgalt veeriseline kerge liivsavi tüsedusega 30-50 cm,
SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.......................................................................................................... 3 2. NÕMMEMETSAD...................................................................................................... 4 2.1 Elutingimused nõmmemetsas................................................................................ 4 2.2 Taimestik nõmmemetsas ....................................................................................... 5 2.2.1 Leesikas ............................................................................................... 6 2.3 Loomastik nõmmemetsas ..................................................................................... 7 2.3.1 Metsis.................................................................................................... 8 2
savistumine - 1) Org. aine produktsioon peab olema suur ja muundumine kiire; 2) Mulla lähtek. kooseisus peavad olema sellised miner. olemas, mille murenemine võib anda sek. savimin. e alumosilikaadid ja karbonaadid 3) Klimatilised tingimused pikk posit. temp., et bioloogiline tegevus oleks pikaajaline niiskete ja kuivad perioodide vaheldumine. Savistumiseks soodne parasniiske kliima, ka lähistroopiline. 4) pH neutraalne või selle lähedane. A-Bm-C. ferraliidistumine Eeldused: muld rikastub Al ja Fe- hapendi poolest. Muutub punakaks. Räni muudet. lahustuvaks ja uhutakse mullamassist välja. Eemalduvad Na, K, Ca, Mg. Areneb kõrge temp ja niiskuse juures. Parasvöötmes pruuni v. kollaka värvuse mood.: Fe2O3. sooldumine - Akum. mullatek.pr, muld rikastub lahustuvate sooladega ja mulla neelav kompleks sageli Na-ga. Isel. poolkõrbe ja kõrbe aladele. Eeldused: lähtekvim ja põhjavesi peavad sisald. soolasid; mullas tõusev veeliikumine ja auramise tüüpi veereziim.
METS Mets on ökosüsteem, mille peamise rinde dominandid on puud. Puistu liituvus > 0.3. Mets on suurima biomassiga taimekooslus. Metsadesse on koondunud 80-90% maismaa orgaanilisest ainest. Mets reguleerib ja mõjutab: õhkkonna gaasilist koostist sademete jaotust ja hulka pinnavee äravoolu aurumist maa-ala veereziimi kliimat 23% maailmast on kaetud metsaga Metsasus maailma eri piirkondades Endine NSV Liit 36% Ladina-Ameerika 34% Põhja-Ameerika (USA ja Kanada) 31% Euroopa 31% Aasia 17%
Madalsoosiirdesooraba. Aremgustaadiumite kestel mulla viljakus langeb. VEEREzIIM SOODES. Sademeid keskm 650mm, aurumine 470mm, ära voolab 250mm. MS paiknevad servaaladel ja nõgudes, kõrgematelt aladelt langeb vesi madalamatele. MS põhjavesi, see toitainete rikkam kui rabast peale valguv vesi. Liikuvvesi on soodne rohttaimedele. Rabade veereziim on iseseisev, ei ole seotud põhjaveega. Veetase sõltub sademete hulgast ja äravoolust. Raba on mageveehoidla, veetase 4-8m, vesi on väheliikuv(hapniku-, toitainetevaene). Veereziim parem äärealadel TURVAS,TURBALIIGID JA LASUNDID. TURVAS - soodes tekkiv ja maapinnale ladestuv suure veesisaldusega orgaaniline aine. Turba teke on vee ja mikrobioloogiline protsess. Taimeosi lagundavad bakterid, surnud taimeosade mass väheneb lagunemise käigus. Turbaliigid: MS turbad metsa(puu), metsamäre(puurohu+puusambla), märe(rohusambla,sambla,rohu), SS turvas, R turvas(alljaotused
jaoks pole metsakorraldus kohustuslik. Eesti metsade liigiline koosseid onmeitmekesine, kõige levinum puuliik on mänd 33,6% , teisel kohal kask 30,8%, kolmandal kohal kuusk 16,7%. Viimase poolsajandi jooksul on okaspuude osatähtsus vähenenud ja lehtpuude osatähtsus suurenenud. Kõigi Eestipuistute tagavara on ligikaudu 458,5 milj m3/ha. Keskmiselt tuleb Eestis 1 elaniku kohta 1,68 ha metsa. Selleks, et metsad oleks järjepidavad ja et metsaressurss ei väheneks,ei tohiks aastane raiemaht ületada aastast juurdekasvu. Eesti puistute keskmine vanus on 56a. Riigimetsades 61 aastat ja erametsades 54 aastat. Eesti metsade keskmine boniteet on 2,0. Metsaomand jaguneb pindalajärgi: 40% riigimetsa,45% erametsa ja 15% määratlemata staatusega metsi (RMK) Erametsade ja riigimetsade liigiline struktuur: Riigimetsades männikuid (45%), hall-lepikuid (0,8%); erametsades kaasikuid (36%), hall-lepikuid (11%)
mullakihi ära- või pealeuhe sademete vetega tüsedune turbakiht ärakannet vete mõjul ega üleujutusi · lammialad, kus tulvavete mõjul kuhjuvad · metsad ja looduslikud rohumaad, kus kulgeb setted normaalne mullateke
Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja
Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Rakenduslik mullateadus jaguneb: 1. agronoomiline (kuidas kasutada) 2. metsa 3. maaparanduslik 4. mullakaitse Mulla osad: 1. tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%) 2. õhk 25% 3. vesi 25% 2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel. Mulla mehhaaniliste elementide klassifikatsioon Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest ja neid kõiki kokku nimetatakse mulla mehhaanilisteks elementideks
Rindeline ehitus- Metsades : puurinne - nende järelkasv põõsarinde - alusmetsa (must ja punane sõstar,näsiniin,harilik pihlakas,harilik toomingas) - rohttaimed (leseleht,maikelluke, sõnajalad, moodustavad rohurinde) samblarindega. Puhma-, rohu- ja sambla-samblikurinne moodustavad alustaimestiku. Aastaajaline areng (sesoonsus) - Okasmetsades, puud aastaläbi rohelised, erinevused vähem silmatorkavad. Lehtmetsades erinevused väga suured. Salumetsade alustaimestik õitseb rikkalikult kevadel, nõmmemetsades aga suve lõpul. Niidud on aga kevadest sügiseni üsna ühte nägu, kuid talvel lume all on neid raske põldudest eristada. Uuenemine- Taimekooslus püsib pikka aega tänu sellele, et kõik taimed uuenevad aja jooksul. Vanad isendid surevad ja asemele kasvavad uued. Uuenemist kindlustab taimede pidev paljunemine nii vegetatiivselt kui suguliselt. Tootjad, troofiline
Rabaturvas on sellele vastand. *Sood on olulised magevee reservuaarid. *Turbakihi sügavuse ja vanuse järgi tehakes kindlaks turba juurdekasvu kiirus ning soo kujunemise aeg. *Olulised elupaigad loomadele. MULDKATE Eesti muldkatet iseloomustab: 1) muldade mitmekesisus 2) soo-ja soostunud muldade suur osatähtsus 3) lubjarikaste muldade rohkus 4) muldade kivisus Mullalõimis-ehk mulla mehaaniline koostis Mullaprofiil- mullakihtide läbilõige Millised mullad on Eestis iseloomulikud? *Paepealsed mullad- levivad Põhja- ja Lääne-Eestis, kus lubjakividest aluspõhi on maapinna lähedal.Õhukesed, kõrge huumuse- ja toitainetesisaldusega, samas väga kivised ja põuatundlikud. Põldudeks neid ei harita. *Rähkmullad- levivad Põhja- ja Lääne-Eesti paealadel, mida katab paksem moreenihorisont. Kõrge huumuse- ja toitainte sisaldus. Neil levivad liigirikkad puisniidud ja salumetsad. Neid haritakse.
rindelisuse, kasvukoha jt. tunnuste järgi.Uurib taimeökoloogia e. geobotaanika. Taimekooslust iseloomustavad tunnused: 1) Kindel liigiline koosseis; 2) Struktuur liikide ruumiline paigutus vastavalt nende suurusele ja nõuetele; 3) Aasta-ajaline muutuste käik; 4) Pikaajalised muutused (suktsessioon); 5) Kasvukoht. Kasutatakse mitmesugustel organiseerituse tasemetel, taimekooslus on mets (metsataimkond), palumets (tüübirühm), kui ka pohla kasvukohatüüp. Taimekoosluste piiritlemine on tinglik kontiinumi kontseptsioon. Taimkattel eristatakse 3 kontiinumit: Topograafiline kontiinum taimekoosluse piirid on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati laiem või kitsam üleminekuala ehk siirdeala (ökoton); Taksonoomiline kontiinum - kõiki taimekooslusi ei saa klassifitseerida kindlaisse tüüpidesse (klassidesse, kasvukohatüüpidesse), osadel kooslustel on mitme tüübi (vahepealsed) tunnused; Ajaline kontiinum topograafiline ja
annaabi.ee 
