5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-10-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
93 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Sandra02
Õppematerjali autor
1. Mis on happevihmad? Happesademed ehk happevihmad on mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam (pH < 5).Sademete normaalne pH on reeglina umbes 5,5. 1.1 Hapestumine Termin hapestumine iseloomustab kogu probleemistikku, hõlmates seega ka happelise depositsiooni põhjustatud muutusi mullale, veele, materjalidele ja tervisele. 2. Kuidas tekivad happevihmad? Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale. 3. Happeliste oksiidide reageerimine õhus veeauruga.(tulemuseks on happed, mis põhjustavad happevihmasid.) SO2+H2O=H2SO3 SO3+H2O=H2SO4 2 NO2+H2O=HNO3+HNO2 4. Happevihmade tekke põhjused. 1) Inimtegevus-kütuste põlemine
Globaalprobleemid Happevihmad Üldiselt Happesademed ehk happevihmad on mistahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Happevihm ei esine vaid vedelal kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast. Happevihmad on kahjulikud
Globaalprobleem - Happevihmad Happesademed ehk happevihmad on mistahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. See on vihm, mille piiskades on lahustunud ained, mis muudavad vee hapumaks. Happevihmad tekivad siis, kui vääveldioksiid ja lämmastikoksiid paiskuvad õhku, kus nad reageerivad niiskusega ning moodustavad väävelhappe ja lämmastikhappe. Happevihm ei esine vaid vedelal kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast. Happevihmad on tõsine keskkonnaprobleem, mis põhjustab probleeme kaladele ja
Happevihmad Kadri Jürjens 9.b klass Tekkepõhjused Inimtegevusest: * Kütustepõletamisest * Suurtööstustest Loodusest: * Põlengud * Äike * Vulkaanipursked Happevihmad kahjustavad... * Veekogusid * Kalu * Loomi * Taimi * Mulda * Metallesemeid * Ehitisi Vihmavee happesused Enamasti jääb sademete pH vahemikku 4,9 6,5. Destilleeritud vee pH on 7. Vee normaalne pH on umbes 5,6 Vihmavee normaalseks happesuseks loetakse ka arvu 5,2. Happevihmade kuju Happevihm ei esine vaid vedelal kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale
Põltsamaa Ametikool Referaat Happevihmad M2 Autor: Ege Viira Juhendaja: Elle Kohv 2014 Iga päev satub õhku pisikesi aineosakesi ja gaase, mida tuntakse üldnimetuse "saasteained" all. Need jõuavad sinna tööstustegevuse ,transpordi , majade kütmise,
Kui sajab vihma, on vihmavesi happeline ning seda kutsutakse "happevihmaks". Happevihm on keskkonnale väga kahjulik. Maapinnal võivad mõned saasteained reageerida maapinnas leiduva veega ja algab protsess, mida kutsutakse eutrofikatsiooniks.Teised saasteained lihtsalt kogunevad madalal õhus ja kahjustavad meie tervist.Happevihmad mõjuvad hävitavalt kaladele ja metsadele.Ma usun ,et see probleem puudutab meid kõiki kuna happevihmad on ohtlikud isegi tervisele. Lämmastikoksiidid võivad nõrgendada kopse ja põhjustada haigus nagu kopsupõletik ja bronhiit. Metsale langev happeline kiht muudab mulla keemilisi tingimusi: happelises metsamullas lahustuvad taimedele kahjuliku metallid, nt Alumiinium, mis seejärel liigub puude juurestikku.Happeline kiht võib mõjutada mullaorgaanikat, pidurdades organismide elu ning aeglustades orgaanilise aine lagunemist. Kui happeline kiht kulutab taimedele vajalikke
tolmu, mis omakorda halvendab elukeskkonda ja mõjub kahjulikult inimeste tervisele. Osoonikiht ahtmosfääris neelab suure osa päikese ultraviolettkiirgusest, vähendades selle kahjulikku mõju elusolenditele ja taimedele. Pikkamööda hõreneb ja kohati kaob osoonikiht ning maapinnale jõuab ülamäära tugev ultraviolettkiirguse voog. Omaette problemiks on saanud väiksemates piirkondades õhu saastumine radioaktiivsete ainetega. 2. Happevihmad 3 Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale. Happeliste sademete mõjul kaovad okaspuudel okkad, vähenevad puutüvedel kasvavad
seedeelundkonna haigused ning kopsuvähi juhtumid. Nõukogude aja lõpupäevadega võrreldes on see kogus kahanenud ainult 16%." (Keskkonnaabi. Erik Puura. Tartu Ülikool). ,,Keskkonnakaitseühenduse Greenpeace'i Venemaa osakonna andmetel on saaste tekitanud Norilskist 30 kilomeetri ulatuses ümbritseva surnud tsooni. See tähendab, et kevadel püüavad puud küll roheliseks minna, aga siis käib saaste neist üle ja tärkav lehestik närbub jälle. Lisaks sellele ulatuvad happevihmad Norilskist nii kaugele, et see territoorium moodustab Saksamaa-suuruse ala. Lehtedest lagedad puud ei ole ainus probleem. Lumi on must, õhk on väävlihaisuline ning tööliste eluiga on 10 aastat Venemaa keskmisest madalam. Norilski arsti Svetlana Golubkova sõnul sünnib linnas väga vähe lapsi, kel mõnda terviseriket ei ole. Eriti lastel on levinud hingamisteede haigused, sagedased on seedeelundkonna haigused ning kopsuvähi juhtumid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid